3-23-1809/9 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Pihel Sarv

Otsuse tegemise aeg ja koht

12. märtsil 2024 Tallinnas

Haldusasja number

3-23-1809

Haldusasi

Xi kaebus Eesti Töötukassa 17. juuli 2023. a otsuse

tühistamiseks ja Eesti Töötukassa kohustamiseks tegema uus

otsus

Menetlusosalised

Kaebaja X

Vastustaja Eesti Töötukassa, esindaja Meelis Paavel

Asja läbivaatamise vorm

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

3. Asendada kaebaja nimi avaldatavas otsuse tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 12. aprillil 2024 (halduskohtu-

menetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuapellatsioonkaebuse (vt HKMS § 184) võib

esitada 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse kättetoimetamisest arvates või ülejäänud

apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva.

Kui apellatsioonkaebuse esitaja soovib, et ringkonnakohus arutaks asja kohtuistungil, tuleb tal

seda märkida. Vastasel juhul eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses

(HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline vajab apellatsiooni esitamiseks menetlusabi, tuleb

esitada ringkonnakohtule vastav taotlus. Taotluse esitamine ei peata apellatsioonitähtaja kulgu

(HKMS § 116 lg 5). Seega peab menetlusabi taotleja esitama tähtaja kestel nii taotluse kui ka

apellatsioonkaebuse, mida saab vajaduse korral hiljem täiendada (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna Halduskohus tühistas 2. mai 2023. a otsusega haldusasjas nr 3-22-1356 Eesti

Töötukassa 11. aprilli 2022 otsuse nr TVH/22/015190, 12. aprilli 2022. a otsuse nr

VT/22/019757 ja 23. mai 2022. a vaideotsuse nr VCO/22/1147 ning kohustas töötukassat

tegema kaebaja töövõime hindamise kohta uue otsuse. Eesti Töötukassa tegi 17. juulil 2023

otsuse nr TVH/23/027149, milles leidis, et Xi töövõime ei ole vähenenud.

3-23-1809

2(25)

1.1.

Kaebajal on kerge tegutsemispiirang liikumise valdkonnas, mille põhjuseks on

krooniline traumajärgne peavalu, sisekõrvahaigused, kõrvavile ehk tinnitus, alumiste

hingamisteede kroonilised haigused, liigeste haigusseisundid ja dorsopaatiad. Kaebajal on

koormuspuhuse väsimise ning peapöörituse ja -valu, põlvevalu ja seljavalu tõttu kergelt piiratud

esemete kandmine, liigutamine ja käsitsemine, kestev, intensiivne ja ohutu ringiliikumine ning

kehaasendite muutmine ja kestev säilitamine. Kaebajal esineb kroonilise traumajärgse peavalu

ja peapöörituse kaebus, mis on tekkinud 2016. a-l toimunud liiklusavarii järel.

1.2.

Kaebaja on kirjeldanud peavalude sagenemist, kuid retseptipõhiseid peavaluravimeid

kasutanud ei ole. Töötervishoiu arsti vastuvõtul kinnisilmi-asendis esines kerge ebakindlus.

Terviseandmetes sellest tingitud olulisi piiranguid objektiivselt kirjeldatud ei ole. Peavalud ja -

pööritused ei ole põhjustanud kaebajale kukkumisi, teadvusekaotuse hooge ega mõjutanud

muud moodi liikumist. Neuroloogilisi kõrvalekaldeid leitud ei ole. Pärast avariid on kaebaja

olnud aktiivne. Ta on töötanud autojuhina, tegelenud laskespordi ja poksiga. Kaebaja omab

isiklikku ettevõtet. Peavalu on kerge piiranguna arvesse võetud liikumise valdkonna

võtmetegevustes ohutu ringiliikumine ning seismine ja istumine.

1.3.

Terviseandmete järgi esineb kaebajal kohin kõrvas ja peas. Tervishoiu arsti

Anatoli Semjonovi sissekande kohaselt on tasakaal Rombergi katses ebatäpne. Neuroloog

Aleksandr Rand märgib, et kõik refleksid ja uuringu objektiivsed näidud on korras. Ka aju

21. augusti 2020. a MRT uuring on normis. Kohinat kõrvades ja peas on kerge piiranguna

arvestatud liikumise valdkonna võtmetegevustes ohutu liikumine ja liikumine eri tasapindadel.

1.4.

Kaebajal on astma. Pulmonoloogi Ingrid Tähe 10. jaanuari 2022. a andmetel on kaebaja

loobunud inhalaatori kasutamisest. Hommikuse ninakinnisuse jaoks soovitab I. Täht kasutada

hormonaalset aerosooli ja allergiat vähendavaid ravimeid. Kopsuastma ei mõjuta oluliselt

liikumist, kuid seda on arvestatud liikumispiirangu hindamisel liikumise valdkonnas

võtmetegevuses liikumine eri tasapindadel.

1.5.

Kaebajal on olnud parema põlve valu 2016. a-st. Poksitrennis oli parema põlveliigese

vigastus. 2019. a-l tehti kaebaja rebenenud põlve ristsideme taastamine. 1. jaanuaril 2022 oli

kaebajal parema põlve sääreluu külgmise serva kild- ehk avulsioonmurd, mille tõttu oli kaebaja

töövõimetu kuni 25. märtsini 2022. 16. mail 2022 tehtud uus MRT uuring, millest jäi kahtlus

graftiga taastatud eesmise ristsideme operatsiooni tüsistusele, uuele rebendile, kaalutakse uut

artroskoopilist operatsiooni. See seisund ei ole aga aluseks püsivate (vähemalt kuus kuud

kestvate) piirangute tuvastamiseks. Esimese ristsideme rebend ei anna alust püsivate piirangute

tuvastamiseks, sest taastusravi ja võimlemise foonil on põlveliigese funktsioneerimine võimalik

oluliste piiranguteta. Retseptipõhist valuravi kaebaja ei vaja. Põlvevalu on arvestatud liikumise

valdkonnas võtmetegevuse seismine ja istumine hindamisel.

1.6.

Puusaliigeste valu ja liikumise piiratust on kaebaja kurtnud üks kord enne töövõime

hindamist märtsis 2022. Seega ei ole tegu püsiva terviseprobleemiga. Kaebajal esineb seljavalu

lülisamba diskide madaldumise tõttu, kuid närvijuurte pitsumist ei ole A. Rand 3. mai 2022. a

sissekandes kirjeldanud. Aeg-ajalt esinevat seljavalu on seega kerge piiranguna arvesse võetud

liikumise valdkonna võtmetegevuse seismine ja istumine hindamisel. Kaebaja ei ole vajanud

seljavalu tõttu ravi.

1.7.

Liikumise valdkonnas märgitud piirang unehäirete tõttu esineb harva. Kaebaja on ise

märkinud piirangu muutlikuks (arvväärtus 9). Viimased unerohu retseptid on väljastatud

kaebajale 24. märtsil ja 4. mail 2022. Ravi ebaefektiivseks pidamiseks alust ei ole. Piirang ei

mõjuta seega töövõimet.

1.8.

Kaebajal on kerge tegutsemispiirang õppimise ja tegevuste sooritamise valdkonnas,

mille põhjuseks on psüühika- ja käitumishäired. Kaebajal on mäluhäirete tõttu kergelt piiratud

oskuste omandamine. Kaebajal on diagnoositud kerge orgaaniline tunnetushäire.

3-23-1809

3(25)

Intellektihäiret kaebajal ei ole. Igapäevategevustega hakkama saamise probleeme

terviseandmed ei kinnita. Psühhiaatri Brent Mööli 24. märtsi 2022. a vastuvõtul kaebajale

kirjutatud ravimite võtmine on jäänud pooleli. Kaebaja on kurtnud arstidele unehäireid.

Unerohu retsepte on kaebaja vajanud harva.

1.9.

Kaebaja kirjeldatud piirangud teadvusel püsimise ja enesehoolduse valdkonnas

tualettruumi toimingute osas on regulaarse ja adekvaatse raviga ohjatavad, mistõttu ei ole need

Tervise Infosüsteemi (TIS) andmetel töövõimet mõjutavad.

1.10. Kaebajal on harva probleeme maovalude ja kõrvetistega, kuid haigus on regulaarse ja

adekvaatse raviga ohjatav ega pärsi töövõimet. Perearst ei ole pidanud vajalikuks saata kaebajat

gastroenteroloogi juurde. Kirurg Ants Viiklepp suunas 13. novembri 2020. a sissekande järgi

kaebaja gastroenteroloogile, kuid kirjeldab, et söömise passaažiuuringu järgi toidu liikumise

takistust söögitorus ei ole. 5. detsembri 2019. a seisuga söögitoru ja mao sondeerimisel

haigusleidu ei olnud. Kaebaja uuesti eriarstile ei pöördunud. Maovalude ja kõrvetiste

leevendamiseks on efektiivne ravim omeprasol, mida on kaebajale retseptiga väljastatud.

Ravile alluv funktsionaalne terviseprobleem, millel ei ole orgaanilist põhjust, ei ole töövõime

piirang, sest piiranguid hinnatakse ravi foonil. Anamneesis on krooniline prostatiit, kaebaja on

käinud uroloogi korduval vastuvõtul ja saanud ravi, mille järel ei ole urineerimisprobleeme

kurtnud. 2019. a-l esinenud neerupuudulikkuse kahtlust hilisemad analüüsid ei kinnitanud.

Kaebaja kirjeldatud tasakaaluprobleeme on arvestatud liikumise valdkonda hinnates, kuid

piirangud teadvushäiretest ei leidnud TIS-i andmetel kinnitust. Haigusloos ei ole

teadvusekaotust kirjeldatud, v.a 11. septembril 2016 esinenud teadvusekaotuse hoog raske

ajutrauma tõttu. Ka ei ole diagnoositud epilepsiat või muust aju vereringe häirest põhjustatud

haigust ega määratud ravi.

1.11. Kaebaja kirjeldatud piiranguid suhtlemise valdkonnas kognitiivse võimekuse osas on

arvestatud õppimise ja tegevuste sooritamise valdkonnas. Piirangud suhtlemisel tekkiva

paanika, emotsioonide kontrollimatuse ja väärtusetusetunde osas ei leidnud terviseandmetel

kinnitust. Psühhiaatri Lembe Ermose (2. juulist kuni 24. septembrini 2020) ja kliinilise

psühholoogi Mihhail Beljajevi (21. septembri 2020) kognitiivse testi uuringute kohaselt on

kaebaja emotsionaalne reaktsioon adekvaatne. Ta on sõnaliselt taibukas ja töötleb infot kiiresti.

Dr B. Mööl kirjeldab 24. märtsi 2022. a seisuga, et kaebaja on väliselt korrastatud, sõbralik,

murelik, pinges ja abiotsiv. Kaebaja on käinud paljude arstide juures, kuid keegi neist ei ole

kirjeldanud tema suhtlemise häiret. Kaebaja on ka sotsiaalselt aktiivne.

1.12. Kaebaja kirjeldatud piirangud käelise tegevuse valdkonnas ei leidnud TIS-i andmetel

kinnitust. Kaebajal puuduvad selles valdkonnas piirangud. Kaebaja väidab, et tema käelist

tegevust takistavad tähelepanuhäire ja valud, kuid terviseandmetes ei ole kaebaja käte

motoorika häireid (dr A. Semjonov, märtsis 2022). Kaebajal on esinenud lühiajalisi kätega

seotud vigastusi, viimati 2020. a-l. Pärast seda ei ole kaebaja käte, sõrmede ja õlgade valusid

või liikumise piiratust kurtnud ja neid ei ole uuritud. Kaebajal ei ole seega püsivaid sõrmede,

käte või õlgade vigastusi või valusid, mis käelist tegevust takistaksid.

1.13. Kaebaja kirjeldatud piirangud teabe edasiandmise ja vastuvõtmise valdkonnas ei

leidnud TIS-i andmetel kinnitust. Kaebajal ei ole kuulmise, nägemise ja kõnehäireid, mida

vastavas valdkonnas hinnatakse. Kaebaja ei ole terviseandmete järgi silmaarsti vastuvõtul ja

kuulmisuuringul käinud ega ole vastavaid kaebusi esitanud ka arstidele. Kaebaja omab

mootorsõiduki juhiluba ja relvaluba.

1.14. Kaebaja kirjeldatud piirangud muutustega kohanemise ja ohu tajumise valdkonnas ei

leidnud TIS-i andmetel kinnitust. Dr B. Mööl märgib 24. märtsi 2022. a epikriisis kaebaja

enesehinnangulisi kaebusi. L. Ermose ja Martin Kivivare 2020. a epikriiside järgi ei ole kaebajal

psüühikahäiret. Kaebaja ei ole vajanud psühhotroopseid ravimeid. Pikaajalise ravile allumatu

3-23-1809

4(25)

ärevushäire kohta andmeid ei ole. Kaebaja on pöördunud ärevushäirega psühhiaatri poole

vahetult enne töövõime hindamist (24. märtsil 2022). Seetõttu ei ole alust järeldada kaebaja

terviseprobleemi püsivust ja ravile allumatust ning olulist mõju töövõimele.

1.15. Töötukassa 8. aprilli 2019. a otsusega nr TVH/19/014068 määrati kaebajale osaline

töövõime kestusega kolm aastat mõõduka piirangu tõttu liikumise valdkonnas ja õppimise ja

tegevuste elluviimise valdkonnas. Selle põhjus oli vastavalt liigeste haigusseisundid ja

dorsopaatiad ning psüühika- ja käitumishäired ning vigastuste tagajärgede jääknähud. 11. aprilli

2022. a otsuses leidis töötukassa, et kaebaja võimekus ja tervis on taastunud raskest traumast.

Kaebaja on oma terviseseisundiga kohanenud. Märkimisväärseid piiranguid, mis tooks kaasa

üldise töövõime püsiva vähenemise, ei esine. Kaebaja on esitanud küll kaebusi valude

ägenemise kohta peas, seljas ja põlveliigeses, kuid objektiivsed testid pikaajalisi töövõimet

mõjutavaid piiranguid ei kinnita. Samuti ei kinnita seda kaebaja aktiivne eluviis.

2. Kaebaja esitas 14. augustil 2023 Tallinna Halduskohtule kaebuse töötukassa 17. juuli

2023. a otsuse tühistamiseks ja töötukassa kohustamiseks tegema uue otsuse.

2.1.

Kaebajaga toimus 11. septembril 2016 raske liiklusavarii. Kaebaja sõitis peateel

mootorrattaga, kui talle sõitis kõrvalteelt ette auto. Kokkupõrke tagajärjel kukkus kaebaja

asfaltteele ning sai raskeid pea- ja kehatraumasid. Kaebaja oli koomas ning ellujäämine ei olnud

raviarsti hinnangul kindel. Liiklusavariist saadud traumad olid põhjuseks, miks töötukassa

määras talle puuduva töövõime ja töövõimetoetuse. Kaebajal tuvastati viite tüüpi piirangud.

Kaebaja tervis ei ole aastatega paremaks läinud. Avariis saadud traumad teevad tihti valu ja

põhjustavad ebamugavusi, mis segavad kaebaja töötamist ja elu.

2.2.

Töövõime hindamise eesmärk peaks olema pikaajalise tervisekahjustuse tõttu

vähenenud töövõimega inimese töötamise ja tööle saamise toetamine ning talle seaduses

ettenähtud tingimustel ja ulatuses sissetuleku tagamine. Vastustaja viimaste aastate tegevus

seda eesmärki ei täida. Vastustaja on saanud valitsuselt ülesande piirata töövõime hindamisel

taotlejatele soodsate otsuste tegemist. Taotlejatel on tekkinud hirm töövõime hindamise

süsteemis toimunud muudatuste tõttu. Vastustaja ei ole teadlik enda õigustest ja võimalustest,

eksperdihinnangu olulisusest ja digiloo portaali võimalustest. Vastustaja ei oska vastavat teavet

analüüsida. Inimestel on raskusi eriarstide juurde pääsemise ja sobiva töö leidmisega. See käib

ka kaebaja kohta.

2.3.

Kaebaja töövõime hindamisel ei ole füüsilise võimekuse teste tehtud. Kaebajal on raske

piirang suhtlemise valdkonnas, mille põhjus on meeleolu langus ja emotsionaalne tasakaalutus

ning kaudselt kroonilised haigused, mis häireid võimendavad. Välistatud on intensiivne

suhtlemine võõrastega, avalik esinemine, konfliktide lahendamine. Kaebajal on piirangud

kõigis füüsilise ja vaimse võimekuse valdkondades. Kaebajal on pidevad pea-, selja- ja

jalavalud, mis ei lase töötada. Tugevad peavalusööstud vahelduvad nõrgematega. Intensiivse

tegevuse korral valud tugevnevad ja sunnivad puhkama. Selja- ja jalavalud ei võimalda raskusi

tõsta ja normaalset liikuda. Need on takistuseks igapäevaelus ning kaebaja on seda rääkinud

arstidele. Eksperdiarvamuse koostamisel ei ole arvestatud kõigi kaebaja taotluses esitatud

asjaoludega.

2.4.

Kaebaja lähedased kinnitavad, et pärast 2016. a liiklusavariid on kaebaja füüsiline ja

vaimne võimekus oluliselt muutunud. Füüsiline tegevus väsitab kiiresti. Raskused töö- ja

igapäevaelus tekitavad depressiooni ja kasutusetunnet. Perearst kahtlustab orgaanilist

isiksusehäiret. Sporditegevus ja suhtlemine teiste sportlastega mõjub hästi psüühikale.

2.5.

Ekspertarst ei ole võrrelnud kaebaja varasemat tervislikku seisundit praegusega ega

hinnanud, kui palju on kaebaja tervislik olukord muutunud. Eksperdiarvamus on koostatud

süsteemitult TIS-i andmetel. Kaebaja on käinud 2022. a jaanuarist aprillini erinevate arstide

juures, kuid ei ole kohe diagnoosi saanud. Kaebajale on tema kohta kasutatavad meditsiinilised

3-23-1809

5(25)

terminid arusaamatud. Üle kahe aasta kestsid COVID-19 piirangud ning arstide vastuvõtule oli

peaaegu võimatu saada. Ükski arst ei ole väitnud, et kaebaja kaebused on alusetud, need on

pigem kinnitust leidnud. Kaebaja sai uuringute tulemustega tutvuda alles vaidemenetluses.

Töötervishoiuarst nõustus, et kaebajal ei ole võimalik autojuhina töötada, sest see on ohtlik.

Psühhiaatrid pidasid tõenäoliseks, et raske peapõrutuse tõttu on kaebaja intellektuaalsed võimed

normist madalamal tasemel, kuid ei ole olulist meeleoluhäiret, mis takistaks relvaloa

väljastamist

(laskespordiga

tegelemise

eesmärgil).

Kaebaja

on

käinud

selleks

neuropsühholoogia uuringul. Epikriisis ei ole üksnes kaebaja kaebused, vaid haiguste

kirjeldused, mis on olemas ja mida arstid ei ole kahtluse alla seadnud. Kaebaja on selgitanud

kõikidele arstidele, et tal on sageli peavalud ja -ringlused, kohin kõrvus, valu lülisamba

rinnaosas, raginad rinnus ja jalavalud. Need vaevused ei võimalda töötada ega elada nii nagu

enne liiklusavariid. Kaebaja töötab kaubatundjana ja logistikuna Workstar OÜ-s. Kaebaja

töötab arvutiga kodus ning otsib ostjaid. Sageli kannatavad töö kiirus ja kvaliteet, sest kaebaja

unustab tööülesanded ära või saadab kliendile valed tooted.

2.6.

Vastustaja ekspertarst ei ole kaebaja terviseprobleemide uurimisel olnud hoolas ning on

piirdunud hinnangu andmisel üksnes TIS-i andmetega. Neidki on kasutatud valikuliselt. Kohati

ei ole arusaadav, milliste andmete alusel on järeldused tehtud. Liikumise valdkonnas ei ole

arvestatud kaebaja pidevate peavaludega. Kaebaja on jalutades mitmel korral kukkunud

tänavale, sh sõiduteele. Eriti ohtlik on teha äkilisi liigutusi. Selle kohta võib esitada selgitusi

kaebaja abikaasa. Aastaid ravimite võtmine on põhjustanud ka mao piirkonnas probleeme.

Liikumise valdkonnas tuleb hinnata piirangud täielikuks. Depressiivse meeleoluga kaob ka

füüsiline jõud. Ekspert ei ole kaebajat näinud ega kaebajaga vestelnud.

2.7.

Vastustaja otsustest ei selgu, kuidas selliste otsusteni jõuti. Vaidemenetluses hindas

kaebaja tervist uuesti sama ekspertarst, korrates oma arvamust. See ei ole kooskõlas Riigikohtu

halduskolleegiumi 5. septembri 2019. a otsusega asjas nr 3-17-1110. Ebaõige on järeldus, et

kaebaja tervislik seisund ei too kaasa töövõime osalist või täielikku kadu. Uuringute tulemused

näitavad muud. Kaebaja oli terviseprobleemide tõttu sunnitud loobuma autojuhi ametist. Ükski

eriarst ei ole väitnud, et kaebaja haigustega saaks töötada. Kaebaja on erinevate tööandjatega

kontakteerunud, kuid neile ei ole vastuvõetav kaebaja puudumine töölt tervislikel põhjustel ja

sage arstide vastuvõtul käimine. Kodus töötamise variant osutus võimatuks. Tööandja on

kaebajale vastu tulnud üksnes ta rahvuse tõttu. Vaideotsus sisaldab ekspertarsti, mitte vastustaja

enda seisukohta.

2.8.

Töötukassa otsus ei ole proportsionaalne, mõõdukas ega õiglane. Otsuses ei ole

arvestatud kaebaja tegelikku olukorda. Vastustaja oleks pidanud tegema ekspertiisi. Otsus on

kaalutlusveaga. Kaebaja on jäetud töövõimetuna pere ülalpeetavaks. Kaebaja on vastustajale

13. aprilli 2022. a kirjas selgitanud, et saab psühhiaatrilist ravi. Kaebajat vaevab ärevus, vahel

agressiivsus ja apaatia ning suitsiidimõtted. Kaebajale on määratud antidepressandid. Kaebaja

on olnud ravil üle kahe aasta. Haiguse kulg ei ole olnud lihtne, see nõuab ravi ja järelevalvet.

Relvaloa olemasolust on tehtud ebaõiged järeldused. Politsei- ja Piirivalveamet keeldus

relvaloa pikendamisest kaebaja haiguse tõttu. Pärast mitmendat pöördumist, sh ka laskeklubi

poolt, anti kaebajale relvaluba. Laskeklubi põhikirjaga on relva kasutamiseks ranged nõuded.

Laskeklubi juhataja selgitas politseile kaebaja vajadust sotsialiseeruda. Laskesport ei nõua

füüsilist pingutamist, mistõttu saab kaebaja sellega tegeleda.

2.9.

Tallinna Halduskohtu 2. mai 2023. a otsuse (asjas nr 3-22-1356) jõustumisel arvas

kaebaja, et vastustajal tuleb arvestada kohtu põhjendustega, kaebaja tegeliku seisundiga ning

tegutseda seaduslikult. Kohus leidis, et töövõimetoetuse seaduse (TVTS) § 5 alusel tuleb

töövõime hindamisel arvestada sellega, kas ja kuivõrd piiravad kaebajal olevad

terviseprobleemid tema tegutsemisvõimet (2. mai 2023. a otsuse p 8). Kaebaja soovib aktiivselt

elada ja kiiresti tööturule naasta, kuid kaebaja füüsiline tervis ei ole seda võimaldanud. Kaebaja

3-23-1809

6(25)

püüab taastumiseks tegeleda spordiga, kuid seda kasutatakse tema vastu. Kaebaja tervislik

seisund ei võimalda tal töötada täiskoormusega.

2.10. Vastustaja 17. juuli 2023. a otsuses on viide Dorpat Tervis OÜ eksperdi arvamusele,

kuid pole teada, millal ja kelle tehtud see on. Samuti ei ole kaebajal teada, kas vastustaja tugines

eelnevate ekspertide arvamusele või on võtnud uue eksperdihinnangu, sest vastustaja otsusest

seda ei selgu. Riigikohtu asjas nr 3-17-1110 tehtud otsuse järgi tuleb töövõime hindamise

otsuseid põhjendada nii, et taotluse esitanud inimene põhjendustest aru saab. Sealjuures võib

olla vajalik töövõime hindamise metoodika selgitamine lihtsas keeles ja näidete abil.

Riigikohus selgitas, et kui taotleja esitab tema tervisele antud hinnangule vastuväite, on

haldusorganil kohustus hinnangut täiendavalt uurida. Haldusorganil on kõrgendatud

uurimiskohustus igal juhul olukorras, kus taotleja terviseseisund hinnati paremaks, kui ta ise

arvas seda olevat. Sellisel juhul ei piisa alati vastuväite puhul kahtluse kõrvaldamiseks sellest,

kui taotleja tervislikku seisundit hindab uuesti sama ekspert, vaid tuleks kaaluda teise

eksperdiarvamuse küsimist. Lisaks ei ole koostatud eksperdiarvamus haldusorganile siduv, sest

õigusaktidest ei tulene töötukassale ega sotsiaalkindlustusametile kohustust lähtuda vaid ühest

konkreetsest eksperdiarvamusest (sotsiaalministri 29. veebruari 2016. a määrus nr 18 „Puude

raskusastme tuvastamise tingimused ja kord ning puude tööealise inimese toetuse tingimused“

§ 6 lg 1). Eksperdiarvamus on haldusmenetluses tõend. See on juriidilises tavatähenduses

erialaasjatundja arvamus, mida haldusorgan saab kõrvutada teiste tõenditega, sh teise

spetsialisti arvamusega, et oma seisukoht kujundada.

2.11. Kaebaja selgitas vastustajale, et tal on liikumise valdkonnas piirangud järgmistes

võtmetegevustest: liikumine eri tasapindadel, ohutu ringiliikumine, seismine ja istumine,

liikumisega seotud muud piirangud. Võtmetegevuses liikumine eri tasapindadel on kaebajal

täielik piirang (arvväärtus 4). Kaebaja ei suuda raskusteta ringi liikuda, trepist käia ja takistusi

ületada. Ilma valu, väsimuse, nõrkuseta, peapöörituseta ja õhupuuduse või tasakaalukaotuseta

suudab kaebaja läbida u 50 m. Trauma järel ei suuda kaebaja liikuda enam kui 5 minutit.

Vastustaja ekspertarst nõustus 26. juuli 2022. a arvamuses, et kaebajal on selles võtmetegevuses

kerge piirang kerge koormustaluvuse languse tõttu, mis on tingitud hingamisteede haigusest.

Samuti leidis vastustaja, et kaebajal esineb koormustaluvuse langust pikkade vahemaade

läbimisel.

2.12. Kaebajal on olnud mitmeid põlvevigastusi. Eksperdid on viidanud üksnes 1. jaanuaril

2022. a parema põlve avulsioonmurrule. Kaebaja libises tänaval ja väänas paremat põlve. See

oli luuline vigastus ja kaebajal soovitati kanda ortoosi ja karke. Nelja nädala jooksul tuli

kaebajal hoiduda spordist ja raskest füüsilisest koormusest. Kaebaja oli seetõttu ajutiselt

töövõimetu kuni 25. märtsini 2022 (ortopeedide Andrus Kikase ja Aleksandr Badasjani 16. mai

2022. a vaidemenetluses lisandunud sissekanne). Kaebajal oli 2016. a-l parema põlve trauma ja

pärast seda esinesid perioodilised põlveprobleemid ja ebastabiilsuse episoodid (TIS-i väljavõte

(TIS) lk 94–95). Kaebaja väänas 2017. a-l tantsides paremat põlve, mistõttu kandis 4–6 nädalat

ortoosi (TIS lk 119–120). Kaebaja tantsimine oli kerge ja ilma koormuseta jalgade liigutamine

kohapeal, sest aktiivseid liigutusi kaebaja ei suutnud teha. Põlvevalu jätkus 2018. a aprillis.

Kaebajal soovitati kanda ortoosi ja käija massaažis ja võimlemas (TIS lk 115–116). Põlvevalu

ei taastunud ka 2018. a oktoobriks-novembriks (TIS lk 103–104). Kaebaja suunati siis uuesti

ortopeedi vastuvõtule. Kaebaja kurtis põlvevalu ja ebastabiilsuse tunnet, mis ei võimaldanud

spordiga tegeleda. Kaebaja väänas põlveliigest märtsis 2019 (TIS lk 99–100) ja aprillis 2019

(TIS lk 96–97, 97–98). Viimasel korra poksitrennis. Luud olid terved, jalale võis astuda,

vajadusel tuli kasutada karke. Aprillis 2019 tehti kaebajale operatsioon (TIS lk 94–95) ja juunis

2019 toimus taastusravi (TIS lk 92–93). Kaebaja kurtis 2019. a detsembris opereeritud põlve

valu ja ebastabiilsust. Kaebaja vajas ortoosi (TIS lk 86–87). Kaebaja käib poksitrennis, mis on

3-23-1809

7(25)

kerge koormus ja pigem jalgade treenimine. Treening on jalaga löömise imitatsioonid poksikoti

vastu. Kaebaja treenib tervise taastamiseks ja arstid ei ole seda keelanud.

2.13. Kaebaja kurtis ka märtsis 2022 põlvevalu ja liikumise piiratust (TIS lk 28–29). Kaebaja

väänas aprillis 2022 parema jala hüppeliigest ning valu lõi ka põlveliigesesse (TIS lk 25–26).

Kaebajale soovitati taastusravi, ortoosi, massaaži, võimlemist ja valuvaigisteid (TIS lk 22–23).

Kaebaja käis aprillis 2022 füsioterapeudi juures ja teipimas (TIS lk 21–22) ning mais ortopeedi

juures. Ortopeed soovitas ortoosi, võimlemist, plaastreid ja valuvaigisteid (TIS lk 18–19).

Parema jala põlvevalu tõttu tehti kaebajale 16. mail 2022 MRT uuring. Näidustatud on uus

operatsioon (TIS 19–20). Kaebaja põlveliiges on seega ebastabiilne, mis võib põhjustada põlve

väljaväänamist ja pikaaegseid valusid. Kaebaja peab olema liikudes ettevaatlik. Kaebajale

sobib seega töö, kus ta ei pea pidevalt ringi liikuma, vaid saab vajaduse korral jalgu puhata.

2.14. Puusaliigeste valu ja liikumise piiratust on kaebaja kurtnud vastustaja arvates üksnes

kord enne töövõime hindamist märtsis 2022 (TIS, lk 28–29), mistõttu ei ole tegemist püsiva

terviseprobleemiga. Kaebajal oli COVID-19 piirangute ajal lihtsam tarvitada apteegi käsimüügi

valuvaigisteid. See, et riigis olid määratud COVID-19 piirangud, ei tähenda et kaebajal ei ole

püsivat terviseprobleemi. Kaebaja soovis detsembris 2017 saada saatekirja taastusravisse

seljavalude tõttu (TIS lk 120–121). Aprillis 2018 kurtis kaebaja, et ei saa kaua istuda, sest seljas

tekib valu (TIS lk 113–114) ja septembris 2019 kurtis kaebaja seljavalu nimmepiirkonnas (TIS

lk 90–91). Oktoobris 2019 kurtis kaebaja aeg-ajalt esinevaid valusid vasakul ja paremal pool

seljas (TIS lk 88–89). Kaebajal soovitati pöörduda edasisteks seljavalude uuringuteks perearsti

poole. Uuesti tekkis kaebajal seljavalu aprillis 2022.

2.15. Kohus ei ole nõustunud vastustaja ekspertarstidega, et peavalu ja -pööritusega seotud

probleeme saab hinnata üksnes ohutu ringiliikumise juures. Kroonilised peavalud ja -pööritused

saavad mõjutavad ka jõudlust liikumisel. Arvestades kaebajal avarii järel tekkinud

ajukahjustust, ei saa peaga seotud probleeme eitada. TIS-ist nähtuvalt on kaebaja väitnud

peavalude sagedasemaks muutumist, mistõttu oleks tulnud vastustajal neid terviseprobleeme

võtmetegevuses „liikumine eri tasapindadel“ hinnata (vt 2. mai 2023. a kohtuotsuse p 19.1.4).

Kohus leidis, et ekspertarstid on osade kaebaja terviseprobleemidega jätnud arvestamata.

Kaebaja hinnangul on tal on ohutu ringiliikumise võtmetegevuses raske piirang (arvväärtus 3),

sest kaebaja ei suuda ohutult siseruumides ega väljas ringi liikuda. Tõusmine ja igasugune

liikumine on tugevalt häiritud.

2.16. Kaebaja ei nõustu sellega, et tema seljavalu on arvesse võetud liikumise valdkonna

võtmetegevuses „seismine ja istumine“ kerge piiranguna. Võtmetegevuses „seismine ja

istumine“ esineb täielik piirang (arvväärtus 4). Kaebaja ei suuda raskusteta ja valu tundmata

kehaasendeid säilitada ega vahetada. Kaebaja ei suuda olla ühel kohal seistes või istudes ilma

valu või väsimust tundmata. Istumine ja seismine ei ole võimalik valudeta ja pearingluseta.

Kohus ei ole nõustunud vastustaja ekspertarstidega, et kaebajal puuduvad selles

võtmetegevuses igasugused piirangud (vt 2. mai 2023. a kohtuotsuse p 19.3.4). Kaebajal

esinevad põlvevalud saavad mõjutada ka istumise ja püsti tõusmise funktsiooni, sest need

koormavad põlvi. Põlvevalud on kaebajal olnud pärast põlveväänamisi ja kestnud pikemat aega.

Kaebaja on saanud ravi, sh operatiivset ravi ja taastusravi ning kasutanud ortoosi. Samuti

plaaniti uut operatsiooni. Seega tulnuks põlvevalusid ka selles võtmetegevuses hinnata.

Seljavalu on kaebaja kurtnud harva. Seda pole uuritud ega ravitud (TIS lk 21–22, 88–89, 90–

91, 113–114, 120–121). Kaebajal esinevad peavalud ja -pöörituse on ekspertarstid jätnud

hindamata. Need mõjutavad püsti tõusmist või kummardamist. Tegemist on probleemiga, mille

olemasolu ei saa selgelt välistada, arvestades kaebajal tuvastatud ajukahjustust. TIS-i andmetel

on kaebajal sagedased peavalud. Samuti on kaebaja suunatud psühhiaatri vastuvõtule. Seega

tulnuks nende probleemidega antud võtmetegevuses arvestada. Kohus ei nõustunud

ekspertarstiga ka selles, et valu lülisamba rinnaosas ei saa kehaasendite muutmisele mõju

3-23-1809

8(25)

avaldada. Kehaasendi muutmine tähendab ka kummardamist (vt Eesti Töötukassa juhatuse

10. juuni 2021. a otsusega nr 99 kinnitatud „Juhend töövõime hindamise eksperdiarvamuse

andmiseks“, lk 33). Kaebaja kurtis valu lülisamba rinnaosas aprillis 2021 (TIS lk 70–71), kuid

ka varasemast epikriisist (TIS lk 105–106) on näha aastaid kestnud rinnavalusid, mis on avarii

tulemusel saadud trauma tagajärg. Kaebaja suunati magnetravile ja massaaži. 2021. a sügiseks

olid valud vähenenud (TIS 34–35). Kaebaja hakkas uuesti valusid kurtma 2022. a kevadel enne

töövõime hindamist (TIS lk 24–25, 28–29, 29–30). Kaebaja suunati taastusravisse. Epikriiside

kohaselt on kaebaja painutused lülikeha rinnaosas valulikud ja piiratud.

2.17. Võtmetegevuses „liikumisega seotud muud piirangud“ on kaebaja piirangud muutlikud

(arvväärtus 9). Liikumine ja magamine on väga häiritud. Kohus leidis, et unehäireid saab

liikumise valdkonnas arvestada, sest magamatus tekitab väsimust ja jõuetust, mis avaldub ka

liikumisel. Kaebaja on kurtnud arstidele uneprobleeme mitmel korral (TIS lk 24–25, 26–27,

27–28, 28–29, 37–69, 73–77, 87)(vt kohtuotsuse p 19.4).

2.18. Liikumise valdkonna kokkuvõttes leidis kohus otsuse p-s 19.5, et ekspertarstid ei ole

kõigi kaebaja terviseprobleemidega selles valdkonnas arvestanud. Osad vead on parandanud

vastustaja ekspertarst, kelle hinnang on oluliselt põhjalikum kui tervishoiuteenuse osutaja

(TTO) ekspertarsti hinnang. Samas ei ole ka vastustaja ekspertarst kõigi kaebaja probleemidega

arvestanud. Kohus ei lugenud selles valdkonnas hinnatud piirangu raskusastet põhjendatuks,

sest kohus ei olnud veendunud, et valdkonna piirangu raskusaste oleks jäänud samaks, kui kõigi

kaebaja terviseprobleemidega oleks asjakohaselt arvestatud (arvestades mh seda, et kohus ei

saa hinnata kaebaja töövõimet ekspertarstide eest).

2.19. Vastustaja on jätnud aluseta 17. juuli 2023. a otsuses arvestamata kohtu poolt esile

toodud asjaolud. Seda nt võtmetegevuses „söömine ja joomine“. Kohus ei nõustunud

ekspertarstidega, et kaebajal ei saa selles võtmetegevuses kindlasti mingeid piiranguid

tuvastada. TIS-i andmetel on kaebajal olnud pikaajaliselt probleeme maovalude ja kõrvetistega.

Kaebaja on käinud terviseprobleemiga korduvalt arstide vahet ja mitmel korral erakorralisel

vastuvõtul. On olnud oksendamist, iiveldust, kõhulahtisust, söömishäireid, kehakaalu kiiret

langust. Tuvastati maksasteatoosi tunnused. Kahtlustati ka somatiseerunud neuroosi. Arvati, et

tegemist võib olla mingi muu haiguse eelseisundiga või pikaaegse antibiootikumide tarvitamise

tagajärjega. Samuti peeti võimalikuks haavandihaigust. TIS ei näita, et kaebaja probleem oleks

lõpliku lahenduse leidnud. Arvestades maovalusid, iiveldust ja oksendamisi, ei saa välistada, et

kaebajal võivad olla piirangud söömise ja joomise toimingute juures, mis tema igapäevaelu

häirivad.

2.20. Kohus on leidnud teadvusel püsimise ja enesehoolduse valdkonna kokkuvõttes, et kuna

ekspertarstid jätsid kaebajal ühes võtmetegevuses piirangute olemasolu hindamata, ei saa kohus

olla veendunud, et kaebajal puuduvad selles valdkonnas piirangud. Kohus leidis, et kaebaja

töövõimet ei pruugi olla kõikehõlmavalt ja põhjalikult hinnatud.

2.21. Kaebaja rõhutab, et astma haiguse puhul tuleb arvestada võimalikke etioloogilisi

tegureid, haiguse staadiumi ja faasi, haiguse kulgemise raksust, tüsistusi, individuaalseid

iseärasusi. Astmaravis kasutatavad ravimid soodustavad hamba- ja suuõõne haigusi, sest

peaaegu kõik astmaravimid on suu kaudu inhaleeritavad ja osa ravimist jääb suhu limaskestale.

Astmahoo tekkepõhjused võivad olla liigne füüsiline pingutus, erinevad keskkonnategurid,

stress või kokkupuude allergeenidega. Vastustaja seisukoht, et kaebaja suudab teha tööd, nagu

enne, tekitab kaebajale stressi ning toob kaasa astmahooge. Vastustaja väide, et kaebaja on

olnud aktiivne, on paljasõnaline ja subjektiivne.

2.22. Vastustaja leiab, et esimese ristsideme rebendi olemasolu ei anna alust püsivate

piirangute hindamiseks. Kaebaja rõhutab, et kui vigastus diagnoositakse hiljem, on võimalik

teha operatsioon. Valikmeetodiks on ristatsideme plastiline operatsioon. Selle käigus rebenenud

3-23-1809

9(25)

kõõlus eemaldatakse ja asendatakse uuega. Materjaliks kasutatakse inimese enda põlvekedra

kõõlust või reielihaste kõõluseid. Kaebaja rõhutab, et 2. mai 2023. a kohtuotsuse p 19.1.4 viitab

sellele, et kaebaja terviseprobleem ei ole kadunud, vaid mõjutab jätkuvalt töövõimet.

2.23. Kaebaja ei nõustu sellega, et võtmetegevuses „liikumine eri tasapindadel“ on seljavalu

osas tegemist kerge piiranguga. Ka kohus (3-22-1356, p 19.1.4) ei ole nõustunud

ekspertarstidega, et kaebajal on selles võtmetegevuses kindlasti kerge piirang, sest ekspertarstid

on osade kaebaja terviseprobleemidega jätnud arvestamata.

2.24. Kaebaja rõhutab ka seda, et on sunnitud eriolukorras kasutama psühholoogi ja massaaži

teenust, et parandada oma närvisüsteemi ja lahendada unehäireid. Selle asemel, et suunata

kaebaja eriarstide juurde uuringutele, kirjutati välja unerohud. Kaebaja oli enne liiklusavariid

aktiivne, tegeles karatega ja käis võistlustel, kuid enam ei ole kaebaja selleks võimeline.

Psühhiaatri dr B. Mööli järeldus, et kaebaja on murelik, pinges ja abiotsiv, näitab, et kaebajal

on tõsine terviseprobleem. Inimesel, kelle tervis on korras, selliseid sümptomeid ei ole.

3. Vastustaja esitas 15. septembril 2023 vastuse, milles palus jätta kaebuse rahuldamata.

Vastustaja otsus on õiguspärane.

3.1.

Vastustaja hindas kaebaja töövõime ulatust tema 29. märtsi 2022. a esitatud töövõime

hindamise taotluses antud hinnangu ja TIS-i andmete põhjal. TTO Dorpat Tervis OÜ

ekspertarst (TTO ekspertarst) dr Kaido Kangur vaatas 2. juuni 2023. a-l enda esialgse

eksperdihinnangu uuesti üle ja muutis seda, arvestades 8. aprilli ja 14. mai 2022. a

eksperdiarvamuste ja kohtuotsuses tuvastatuga. Muudetud eksperdiarvamuse on üle vaadanud

ja sellega nõustunud töötukassa ekspertarst dr Ita Kukk. Dr I. Kukk on kohtuasja raames kõik

kaebaja terviseandmed ja kaebuses kirjeldatud tegutsemispiirangud veelkord üle vaadanud ning

koostanud 15. septembril 2023 oma seisukoha, milles nõustub muudetud eksperthinnanguga

(digitoimiku leht (dtl) 233–246, vastuse lisa 5).

3.2.

TTO ekspertarst hindas oma muudetud eksperdiarvamuses kaebajal valdkondade

võtmetegevusi järgnevalt. Liikumise valdkonna võtmetegevustes liikumine eri tasapindadel,

ohutu ringiliikumine ning seismine ja istumine hindas TTO ekspertarst kaebaja piiranguid

arvväärtusega 1 ning liikumisega seotud muude tegevuste piiranguid arvväärtusega 0. Õppimise

ja tegevuste sooritamise valdkonnas hindas TTO ekspertarst tegevuste õppimise võtmetegevuse

piirangut arvväärtusega 1. Tegevuste alustamise ja lõpetamise ning õppimise ja tegevuste

sooritamisega seotud muid piiranguid hindas arst arvväärtusega 0. Teistes valdkondades TTO

ekspertarst piiranguid ei tuvastanud.

3.3.

Kaebaja taotluses kirjeldatud piirangud teadvusel püsimise ja enesehoolduse

valdkonnas tualettruumi toimingute võtmetegevuses on regulaarse ja adekvaatse raviga

ohjatavad. Seetõttu ei ole need piirangud TIS-i andmetel töövõimet mõjutavad. Kaebaja

taotluses kirjeldatud piiranguid suhtlemise valdkonnas kognitiivse võimekuse osas on

arvestatud õppimise ja tegevuste sooritamise valdkonnas. Piirangud suhtlemisel tekkiva

paanika, emotsioonide kontrollimatuse ja väärtusetusetunde osas ei leidnud terviseandmete

alusel kinnitust. Samuti ei leidnud TIS-i andmetel kinnitust kaebaja kirjeldatud piirangud

käelise tegevuse valdkonnas, teabe edasiandmise ja vastuvõtmise valdkonnas ning muutustega

kohanemise ja ohu tajumise valdkonnas.

3.4.

Kaebajal esinevad seega kerged piirangud liikumise ning õppimiste ja tegevuste

sooritamise valdkonnas. Kaebaja võimekus ja tervis on raskest traumast aastate jooksul

taastunud. Kaebaja on oma terviseseisundiga kohenenud ning praegu märkimisväärseid üldist

töövõimet püsivalt vähendavaid piiranguid ei esine. Kaebajal on küll mitmeid kaebusi valude

ägenemise kohta peas, seljas ja põlveliigeses, kuid ükski objektiivne test pikaajalisi töövõimet

mõjutavaid piiranguid ei kinnita.

3-23-1809

10(25)

3.5.

Õppimise ja tegevuste sooritamise piirangute hindamise aluseks on relvaloa

taotlemiseks 3. juulil 2020 psühhiaater dr M. Kivivare tehtud psühholoogilised uuringud.

Testide alusel on kaebaja üldine intellekt madal keskmine (eakohase intellektiga piirialane).

Kõige paremini on arenenud kaebaja sõnaline taibukus, infotöötluskiirus on patoloogiata.

Visuaalse tajuga seotud sooritus on ebaühtlane, kuid pigem patoloogiata. Raskusi on täheldatud

visuaal-motoorse kiiruse tasandil, kuigi visuaalne kontseptualiseerimise võime on patoloogiata.

Seetõttu ei saa piirangut antud võtmetegevuses hinnata enam kui kergeks.

3.6.

Eksperdiarvamuse andmisel ja kaebusele vastamisel on läbi vaadatud kõik TIS-is olevad

terviseandmed, viie eelneva aasta jooksul koostatud epikriisid, analüüside ja uuringute

tulemused ning retseptikeskuse kahe viimase aasta andmed. Vastavalt metoodikale tehakse

päring TIS-ist vastavalt inimesel esinevatele diagnoosidele (valitud kõik diagnoosid) järgmiste

andmete jaoks: päringule eelneva aasta jooksul tehtud analüüside tulemused; päringule eelneva

viie aasta jooksul tehtud uuringute tulemused; päringule eelneva viie aasta jooksul tehtud

operatsioonid; päringule eelneva kahe aasta jooksul välja kirjutatud ravimid ja

meditsiiniseadmed; päringule eelneva kahe aasta jooksul koostatud töövõimetuslehtede algus-

ja lõppkuupäevad töövõimetust põhjustavate diagnoosidega; päringule eelneva viie aasta

jooksul TIS-i andmeid edastanud arstide nimed, koodid, erialad, TTO nimetused ja kontaktid;

päringule eelneva viie aasta viimane epikriis koos töökorralduse või -keskkonna muutmise

vajaduste kirjeldusega.

3.7.

Töövõime hindamisel tuleb arvestada inimese tegutsemisvõimet parandavate või

säilitavate abivahendite kasutamist ja määratud ravi järgimist ehk seda, millises ulatuses on

inimene töövõimeline eeldusel, et ta järgib arsti määratud ravi ja kasutab arsti ette kirjutatud

abivahendeid. Eksperdiarvamuses ei saa taotleja väidetele tuginedes järeldada, et tema

tegutsemisvõime teatud valdkonnas või võtmetegevuses on piiratud, kui terviseandmed neid

väiteid ei kinnita.

3.8.

Dokumendipõhine ekspertiis on olnud põhjendatud. Arvesse on võetud kaebaja

enesehinnangut ning terviseandmeid vastavalt kehtivale töövõime hindamise metoodikale.

TIS- i andmed on piisavad eksperdiarvamuse koostamiseks. Töövõime hindamisel lähtutakse

hindamise ajal inimesel esinevatest haigustest põhjustatud tegutsemispiirangutest. Määrav ei

ole inimesele pandud diagnooside hulk. Olulised ei ole üksnes diagnoositud haigused, vaid neist

põhjustatud objektiivselt kinnitust leidnud püsivad tegutsemispiirangud ravi foonil. Vastustaja

on arvestanud kõiki kaebaja kirjeldatud tegutsemispiiranguid ning kõiki kaebajal hindamise

hetkel esinenud püsiva seisundina hinnatavaid haigusi. Eksperdiarvamuses ei eitata piirangute

olemasolu, kuid hinnatakse nende mõju töövõimele.

3.9.

Kaebaja väidab, et 17. juuli 2023. a otsuse aluseks olev eksperdiarvamus ei ole temale

kättesaadav. Dorpat Tervis OÜ ekspertarst K. Kangur vaatas 2. juunil 2023 oma 14. mail 2022

antud eksperdiarvamuse (vaidemenetluses antud arvamus) üle ning tegi selles muudatused.

Muudetud eksperdiarvamuse infosüsteemi väljatrükil (vastuse lisa 2) kajastub kuupäev 14. mai

2022, kuid tegemist on muudetud arvamusega, mis on kaebajale nähtav.

4. Kaebaja esitas 12. oktoobril 2023 seisukoha, milles leidis, et vastustajal tuleb arvestada

kaebaja tegelikku terviseseisundit, mitte esitada üksnes viiteid õigusaktidele.

4.1.

Dr I. Kuke arvamus ei ole objektiivne. Seda hinnangut ei teinud erapooletu ekspert, vaid

töötukassa töövõime hindamise ja töövõimet toetavate teenuste osakonna ekspertarst, kes

materiaalselt sõltub vastustajast kui oma tööandjast. Dr I. Kuke hindamisaktist ei ole

väljaloetav, mis arstiõppe ta on läbinud ja millal. Internetist leitud 18. oktoobri 2007. a artiklist

„Kindlustaja tõrjub tervenenud naist“ on järeldatav, et I. Kukk ei ole arst. Eesti Arstide Liidus

ei ole I. Kukke.

3-23-1809

11(25)

4.2.

Vastustaja ei ole tõendanud, et just Dorpat Tervis OÜ ekspertarst K. Kangur oleks teinud

2. juuni 2023. a muudatused. Vastuse lisast 2 (dokumendi nimetus „14.05.2022 eksperthinnang

muudetud seisuga 02.06.2023“) ei nähtu, et dr K. Kangur oleks teinud muudatused. Selles

dokumendis puudub isegi viide 2. juunile 2023. Nimetatud dokument ei ole K. Kanguri poolt

allkirjastatud. Selles ei sisaldu ka viidet 2. mai 2023. a kohtuotsusele. Järelikult ei ole

tuvastatav, et pärast 8. aprilli 2022 ja 14. maid 2022 oleks ekspertarst dr K. Kangur täiendanud

või muutnud oma esialgset arvamust. Vastustaja sellekohased väited on paljasõnalised ega

vasta tegelikule olukorrale. Kes, millal ja mis põhjustel on muutnud vastuse lisa 2, ei ole teada.

Lisa 2 tuleb seega tagastada vastustajale ja seda ei tohi kohtuotsuse tegemisel arvestada. Lisaks

ei ole vastustajal õigust täiendada oma seisukohta muu dokumendiga, sest kohus on juba 16.

augusti 2023. a määrusega kohustanud esitama kõik vaidlusega seotud dokumendid. Ka

vastustaja vastusele allkirja andmise aeg, mis on poolteist tundi pärast ekspertarst I. Kuke poolt

enda arvamuse allkirjastamist, näitab seda, et vastustaja seisukoht oli enne juba kindlaks

määratud. On väheusutav, et vastustaja saaks nii lühikese aja jooksul tutvuda põhjalikult dr I.

Kuke ekspertiisiga ning koostada sellise mahuka arvamuse.

4.3.

Osalise töövõimega inimestest töötas 2020. a-l 61%, mis on kõrgem, kui

töövõimereformiga seatud eesmärk, so kaasata turule pooled osalise töövõimega inimestest.

Järelikult on arusaadav, miks vastustaja ei arvesta inimeste tegelikku terviseseisundit.

Vastustaja peaks tegelikult arvestama Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) § 28 lg-ga 2, mille

kohaselt on püsivalt töövõimetul inimesel õigus saada riigilt abi.

4.4.

Kaebajal juhtus 9. septembril 2023 suvilas õnnetus. Kaebaja kummardas, et tõsta

telliskivi. Tõusmisel tundis kaebaja seljavalu, mis kiirgas pähe nii, et kaebaja valust koperdas.

Kaebaja püüdis seinale toetuda, ent kuna kaebaja kätes ei olnud jõudu, kukkus telliskivi käele

ja vigastas seda. Õnnetusjuhtumi tagajärjel opereeriti 28. septembril 2023 kaebaja vigastatud

kätt, mis näitab, et kaebaja valu oli tõsine ning tegi kahju kaebaja elule ja tervisele. Kuigi see

õnnetus juhtus pärast töötukassale taotluse esitamist, oli juba enne 29. märtsi 2022 kaebaja halb

tervis ja töövõimetus arstide poolt tuvastatud.

4.5.

21. märtsi 2022. a anamneesi kohaselt töötas kaebaja autojuhina. Kaebajal olid poole

aasta jooksul pärast 2016. a liiklusõnnetust meeleolu ja energia langus, aeg-ajalt depressiivsed

mõtted, samuti esinesid unehäired ja keskendumisraskused tööl (dr Valentina Abarbartšuk, 23.

märtsil 2022). Soovitati neuroloogi ja psühhiaatri konsultatsiooni. Kui raviarst keelas töötamise

ametikohal, mis eeldab füüsiliselt raske töö tegemist, peaks olema küllalt selge, et kaebaja ei

ole võimeline isegi veidi raskemat füüsilist ja vaimset tööd tegema. Kaebaja vajab ka praegu

abi oma emotsionaalse seisundi parandamiseks. Kaebaja on otsinud abi samade kaebustega ka

varem (V. Abarbartšuk, 29. detsember 2020). Kaebaja terviseprobleem on seega pikaaegne ega

ole lahenenud.

4.6.

Ka Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Amet on märkinud, et luu- ja lihaskonna

vaevused on üks kõige tavalisemaid tööga seotud terviseprobleeme. Krooniliste vaevuste korral

võib

tekkida

puue

ja

vajadus

loobuda

töötamisest

(https://osha.europa.eu/et/themes/musculoskeletal-disorders). Kaebajal on olnud halva tervise

tõttu kukkumisi ja komistamisi. Näiteks 1. jaanuaril 2021 libises kaebaja tänaval ja väänas

parema põlve, millele on varem tehtud ACL plastika. Kõndimisel kaebaja kergelt lonkab, saab

vaid jalale toetuda. Väliselt mõõdukas turse välise põlve piirkonnas. Kaebaja ei suuda seega

isegi kõndides tasakaalu hoida.

4.7.

Eksperdiarvamuses ei ole märgitud, mille põhjal keelas raviarst kaebajal autojuhi ameti,

kas samadel põhjustel on keelatud kaebajal muud tööd teha ning millist ametit ja tööülesandeid

on kaebaja 100% võimeline täitma. Need asjaolud peavad olema esitatud. Vaidlust ei ole selle

üle, et kaebajal on tuvastatud segatüüpi astma, mida põhjustavad allergeenid. Seetõttu võivad

3-23-1809

12(25)

tolm, värvi lõhn, vanapaber jne põhjustada hingamisteede vaevusi ja astmahoogu. Füüsiline

koormus, külm õhk, mitmesuguseid ärritavad lõhnad ja ravimid võivad vallandada astmahoo.

Ka astma tõttu on kaebaja töövõime oluliselt piiratud. Kaebaja saab piiranguta teha tööd üksnes

vähestel ametikohtadel, ülejäänud võivad esile kutsuda astmahoo või negatiivseid tagajärgi

tervisele ja elule. Vastustaja väide, et kaebaja on esitanud 14. detsembril 2022 töötukassale uue

töövõime hindamise taotluse ning kaebaja on ka töötukassa 13. veebruari 2023 otsusega nr

TVH/23/006856 hinnatud töövõimeliseks, ei oma tähtsust. See taotlus oli esitatud muul

põhjusel (põlve tõttu), ca kümme kuud pärast taotlust, mida kohus praegu lahendab. Seda otsust

pole kaebaja praegu vaidlustanud.

5. 25. veebruari 2024. a vastuses kohtunõudele kinnitas kaebaja, et kohus on kaebusest

õigesti aru saanud.

5.1.

Vastustaja ei ole kaebaja puhul arvestanud: põlvetraumat ja puusaliigeste probleeme;

peavalude sagenemist võtmetegevuses „liikumine eri tasapindadel“ (on hinnanud „ohutu

ringiliikumine“); selja-, põlve-, ja peavalu ning pearinglust seismisel, istumisel ja kehaasendi

muutmisel; lülisamba rinnaosa valuga kehaasendite muutmisel; unehäirete mõju õigesti;

ristsideme rebendi diagnoosi mõju õigesti. Seljavalust tingitud piirang võtmetegevuses

„liikumine eri tasapindadel“ on tugevam, kui kerge.

5.2.

Vastustaja ei ole hinnanud kaebaja maovalude ja kõrvetiste, psüühika ja astma

probleeme. Astma puhul võivad enesetundele mõjuda väljas ja toas leiduvad allergeenid

(õietolm, tolm, lemmikloomade karvad), ravimid, keskkonnategurid (reostus, suits), nohu või

gripp, ilmastikutingimused (külm, niiskus, aastaaegade vaheldumine), stress, trenn. Astma

sümptomid, eriti köha, süvenevad öösel, mõjutades und ja närvisüsteemi lisaks rinnaosa

valudele.

6. 26. veebruari 2024. a vastuses kohtunõudele selgitas vastustaja, et objektiivseid

terviseandmeid selle kohta, et kaebajal on parema otsmikusagara kahjustuse kolde esinemise

tõttu märkimisväärsed piirangud, ei ole.

6.1.

Vana oimupiirkonna tsüstiline kolle ei oma kliinilist tähendust, sest aktiivse eluviisi

korral toimivad aju kompensatoorsed mehhanismid hästi ning kahjustus ei oma olulist mõju

igapäevaelus. Kaebaja kirjeldatud aeg-ajalt esinevat peavalu ja kõrvavilet ning pearinglust on

võetud arvesse võtmetegevuste „liikumine eri tasapindadel“ ja „ohutu ringiliikumine“ ning

„seismine ja istumine“ hindamisel. Traumajärgset kahjustust on võetud arvesse võtmetegevuse

„tegevuste õppimine“ hindamisel kerge orgaanilise tunnetushäire diagnoosina, mis võib

avalduda kerge mäluhäirena.

6.2.

2020. a kognitiivsete võimete ja isiksuseuuringu järgi on kaebaja kognitiivne võimekus

normi tasemel või hea, vaid mõnes aspektis normist madalamal tasemel. See, et kaebaja

töövõime ei ole vähenenud, ei tähenda, et kaebajal ei esine kroonilisi haigusi või puuduksid

kroonilistest haigustest tingitud piirangud.

6.3.

Vastustaja edastas TTO ekspertarst dr K. Kanguri allkirjastatud kinnituse selle kohta, et

ta 2. juunil 2023 muutis 14. mai 2022. a eksperthinnangut (dtl 375, vastustaja 26. veebruari

2024. a vastuse lisa 1) ning väljavõtte töövõime hindamise ja töövõimetoetuse andmekogu

infosüsteemist (TETRIS), millest nähtub, et dr K. Kangur uuendas kaebaja kohta

eksperdiarvamust 2. juunil 2023.

7. Kaebaja esitas 3. märtsil 2024 seisukoha.

7.1.

Vastustaja 26. veebruari 2024. a esitatud kirjeldus sellest, milline oli kaebaja olukord

pärast 2016. a liiklusõnnetust haiglasse jõudes, näitab, et traumad olid tõsised. Kaebaja rinnaosa

kuus lüli on madaldunud 1/3 võrra, kuid kaebajale ei ole vaatamata valule tehtud uut uuringut.

Kaebaja kannatab valu.

3-23-1809

13(25)

7.2.

Inimene võib koomast täielikult paraneda, kuid võivad jääda ka füüsiline või vaimne

puue või mõlemad (Tartu Ülikooli Kliinikumi neurointensiivravi osakonna juhataja Veronika

Reinhardi seisukoht 16. juuni 2015. a Õhtulehes). Glasgow kooma skaala on kõige

laialdasemalt kasutatav skaala kooma raskusastme hindamiseks. Üldiselt tähendab skoor 8 või

vähem, et patsient on koomas. Mida madalam on skoor, seda sügavam on kooma. Arstid peavad

tegema uuringuid, leidma probleemi tekkimise põhjuse ning seda ravima. Kui arstid ei ole

võimelised ravima, tuleks osutada abi kasvõi töövõime piirangu tuvastamisega.

7.3.

Arstid ei ole aastaid uurinud, milline on kaebaja peaaju olukord pärast 21. augusti

2020. a uuringut. Samas on teada, et peaaju kahjustuse kolle võib provotseerida epilepsiat. See,

et kaebaja peab valude tõttu võtma ibuprofeeni või veel kangemat ravimit, ei ole normaalne.

Öine magamatus tekitab päeval pea-, selja- jala- jm valusid. Kuigi ibuprofeen on ka

põletikuvastane, ei ravi see, vaid aitab üksnes üle elada valu ja põletikku. Ibuprofeeni ei tohi

aga kasutada, kui esinevad mao- ja kaksteistsõrmiksoolehaavand, kui on varem mittesteroidsete

põletikuvastaste ainete kasutamise tagajärjel tekkinud seedetrakti verejooks või perforatsioon,

kui on esinenud äge või korduv seedetrakti haavand või verejooks. Kaebajal on tulnud valida,

kas ta kannatab valusid või riskib teiste võimalike probleemidega. Arstid ei ole kaebajale

efektiivsemaid ravimeid pakkunud.

7.4.

Traumajärgne ajukahjustus võib mõjutada inimese tajude ja mõtlemisega seotud oskusi,

kommunikatsiooni- ja suhtlemisoskust, füüsilist võimekust ning iseloomu ja käitumist. Kaebaja

soovib oma oskusi (toidu valmistamine ja hobidega tegelemine) taastada, kuid ilma abita ta

toime ei tule. Kaebaja on püüdnud teha sporti, kuid on selle lõpetanud. Ka lasketiirus laskmas

ei saa käia, sest paugud mõjuvad halvasti peavalule.

7.5.

Puude

raskusastme

tuvastamisel

tuleb

arvestada

inimese

terviseseisundit,

tegevusvõimet, kõrvalabi- ja juhendamise- ning järelevalve vajadust (esineb inimesel tehniliste

abivahendite kasutamisele vaatamata) ja elukeskkonda. Kaebaja on mitu korda käinud arsti

vastuvõtul sugulastega, kuid arstid ei ole kordagi tundnud selle vastu huvi, et kaebaja ei ole

võimeline tervise tõttu üksinda arsti juurde tulema.

7.6.

Põhjendamatu on vastustaja viide neuroloogi M. Nõmme 19. jaanuari 2023. a epikriisile.

Kaebaja on esitanud taotluse 29. märtsil 2022 töövõime hindamiseks ja töövõimetoetuse

määramiseks. Vastustaja saab tugineda otsuse tegemisel üksnes uuringutele, mis on tehtud mais

2022, mitte aga 2023. ja 2024. a uuringutele. Ka kohus ei arvesta kaebaja 2023. ja 2024. a

uuringute ja kaebustega. Vastustaja vastus sisaldab samuti andmeid kaebaja haiguste ja

diagnooside kohta seisuga 16. mai 2022.

7.7.

Vastustaja esitatud dr K. Kanguri kinnituse järgi on ta muutnud 14. mai 2022. a

eksperdihinnangut, kuid sellest ei selgu, kas 15. septembril 2023 esitatud lisa 2

(eksperdihinnang, dtl 199) on just see muudetud dokument, mille koostas dr K. Kangur.

Vastustaja 15. septembril 2023 esitatud eksperdihinnangu pealkiri on „dokumendipõhine

töövõime hindamise eksperthinnang 14.05.2022“. Pealkirjast ei selgu mingil viisil, et

dokumenti muudeti 2. juunil 2023. Kohus ei peaks arvestama seda dokumenti, sest pole

tõendatud, et 15. septembril 2023 esitatud eksperthinnangu oleks koostanud dr K. Kangur.

7.8.

Vastustaja väide, et ekspertiis koostatakse REDIS infosüsteemis, kuhu ekspertarst saab

sisse logida vaid enda isikut tuvastades ja seega lisaallkirjastamist või kinnitust ekspertiisidele

ei lisata, ei vasta tõele. Vastustaja vastusele lisatud kuvatõmmisest on näha, et ligipääs on veel

mitmel teisel inimesel (nt K. Liiv, J. Soots). Kolmandad isikud omavad seega infosüsteemile

ligipääsu. Kuvatõmmiselt on näha, et 2. juuni 2023. a seisuga on koostatud dokument

nimetusega „dokumendipõhine töövõime hindamine, menetluse uuendamine“, kuid kohtule on

vastustaja esitanud 15. septembril 2023 lisa 2, mille nimetus on „dokumendipõhine töövõime

hindamise eksperthinnang 14.05.2022“. Vastustaja ei ole tõendanud, et ekspertarst dr

3-23-1809

14(25)

K. Kangur on teinud 2. juuni 2023. a muudatused. 15. septembril 2023 vastustaja esitatud

eksperdihinnangu nimetusest sõltumata ei selgu selle sisust, et dr K. Kangur oleks teinud selles

muudatused. Puudub viide 2. juunile 2023. Pole dr K. Kanguri allkirja. Ei ole tõendatud, et

pärast 8. aprilli 2022 oleks dr K. Kangur muutnud on hinnangut. Kaebaja palub kohtul see

dokument tähelepanuta jätta.

KOHTU PÕHJENDUSED

8. Pooled on eri meelt kaebaja töövõime ulatuse osas. Kohus selgitab esmalt töövõime

hindamise põhimõtteid (I osa). Seejärel analüüsib kohus, kas vastustaja on praegusel juhul

kaebaja töövõimet õigesti hinnanud (II osa).

I Töövõime hindamise põhimõtted

9. Töötukassa otsustab inimese töövõime ulatuse üle ekspertarsti arvamuse alusel (TVTS § 7

lg 1). Tervise- ja tööministri määruse nr 39 „Töövõime hindamise taotlusele kantavate andmete

loetelu, töövõime hindamise tingimused ja töövõimet välistavate seisundite loetelu“ § 5 lg 4

järgi tuleb ekspertarstil hinnangut andes lähtuda „Töövõime hindamise metoodikast“

(metoodika)1.

10. Töövõime ulatuse hindamisel tuleb arvestada nii inimese hinnangut oma tegutsemis-

võimele kui ka tema terviseseisundit (määruse nr 39 § 2 p 1). Metoodikas on rõhutatud, et kuigi

inimese enda hinnang on väga oluline, peavad tema ütlusi kinnitama terviseandmed (lk 7).

Inimese seisundit hinnatakse üldjuhul TIS-i kantud andmete alusel. Lisaandmeid kogutakse

vaid juhul, kui TIS-i andmetest ei piisa (TVTS § 7 lg 3, määruse nr 39 § 2 p-d 10 ja 11). Sellisel

juhul võib ekspertarst kaebaja tervisega kursis olevatelt arstidelt andmeid juurde küsida (TVTS

§ 7 lg 6, määruse nr 39 § 2 p 11). Kui olemasolevad andmed on vastuolulised, on võimalik

kasutada ka visiidipõhist hindamist (määruse nr 39 § 2 p 10). Metoodika järgi ei tehta seda aga

juhul, kui inimene ei ole seoses taotluses esile toodud piirangutega arsti vastuvõtul käinud.

Samuti pole see ette nähtud uute diagnooside panekuks (lk 7).

11. Metoodika järgi hinnatakse inimese tegutsemisvõimet alati koos abivahendiga, mille

kasutamine tema tegutsemisvõimet parandaks (lk 7). Kui kaebaja talle määratud või soovitatud

abivahendit ei kasuta, peab ekspert välja selgitama, kas kasutamata jätmisel on mõistlik

põhjendus (lk 14). Tegutsemisvõimet hinnatakse koosmõjus stabiilse ja adekvaatse raviga

(metoodika, lk 7).

12. Metoodikas on selgitatud, et kõiki tegevusi peab olema võimalik sooritada korduvalt,

mõistliku aja vältel, tavapärases mõistes ohutult ning ilma tegevust häiriva valuta (lk 12).

13. Töövõime hindamisel tegutsemispiirangu raskusastmele antavaid punktiväärtuseid on

metoodikas selgitatud järgnevalt:

0 – EI OLE probleemi (puudub, tühine, ...) 0–4%;

1 – KERGE probleem (väike, nõrk, ...) 5–24% (ei sega väga igapäevaelu, on esinenud üksikutel

juhtudel viimase 30 päeva jooksul või esineb alla 25% ajast);

2 – MÕÕDUKAS probleem (keskmine, tuntav, ...) 25–49% (häirib sageli igapäevaelu, esineb

25–50% ajast, tegevus on ilmselgelt raskemini teostatav kui ilma haiguseta inimesel);

3 – RASKE probleem (suur, tõsine, ...) 50–95% (takistab olulisel määral igapäevaelu, esineb

väga sageli või pidevalt, tegevuse sooritamine on peaaegu võimatu, kuid mingil määral siiski

teostatav);

1 Kättesaadav https://www.tootukassa.ee/web/sites/default/files/2022-01/tvh_metoodika_31.03.2020.pdf.

3-23-1809

15(25)

4 – TÄIELIK probleem (vaieldamatu, sügav, ...) 96–100% (takistab kogu aeg igapäevaelu,

esineb pidevalt, tegevust ei ole üldse võimalik teostada) (lk 13-14).

14. Metoodika järgi hindab eksperdiarvamuse andja inimese töövõime kas osaliseks või

puuduvaks, kui piirangute arvväärtuste summa on neli või suurem (kergeid, st punktiväärtusega

üks hinnatud piiranguid seejuures liitmisel ei arvestata). Eksperdiarvamuse andja arvestab

inimesel erinevates valdkondades esinevate piirangute koosmõju, tervisekahjustuse või haiguse

ulatust, kulgu, raskusastet ja esinemise sagedust, inimese haiguskriitikat ja –teadlikkust, ravi-

soostumust ning piirangute mõju igapäevategevustele.

15. Seega ei pruugi piirangule antav hinnang kokku langeda inimesel tegelikus elus

tunnetatavate erinevate tegevuse sooritamisel esinevate raskustega. Piirang võidakse hinnata

tegelikkusest kergemaks, kui inimene pole konkreetse probleemiga seoses arsti poole

pöördunud või talle soovitatud ravi hoolikalt järginud (näiteks pole võtnud ravimeid, pole

kasutanud abivahendeid, pole käinud ravivõimlemises või taastusravis).

II Kaebaja töövõime

16. Menetlusosaliste vahel on vaidlus selle üle, kas kaebaja töövõime on vähenenud. Kaebaja

leiab, et tema töövõime on vähenenud ja taotleb seega vastustaja 17. juuli 2023. a otsuse

tühistamist ja töötukassa kohustamist tegema tema töövõime hindamise kohta uue otsuse.

Töötukassa leiab, et 17. juuli 2023. a otsus on õiguspärane.

17. Kohus selgitab, et vastustaja ega ekspertarsti pädevuses ei ole kaebaja töövõime hindamisel

talle diagnoose või ravi määrata. Seda peab tegema kaebaja raviarst. Ekspertarsti pädevuses on

kontrollida, kas kaebaja on TIS-i andmetel pöördunud oma terviseprobleemidega arstide poole;

millise diagnoosi ja ravi on raviarstid talle määranud; kas kaebaja on ravi järginud ja kas ravi

on olnud efektiivne ehk kas kaebaja terviseprobleemi on võimalik raviga kõrvaldada või

kompenseerida. Arvestada tuleb ka sellega, kas kaebaja kasutab terviseprobleemi korral

abivahendeid ja kas need kompenseerivad terviseprobleemist tingitud piiranguid. Ekspertarst

peab nende andmete koosmõjus hindama, kas kaebaja töövõime on piiratud. Kui kaebaja ei ole

terviseprobleemidega arsti poole pöördunud, talle ei ole ravi määratud või ta ei järgi määratud

ravi, ei saa tema terviseprobleemi pidada tema töövõimet mõjutavaks.

18. Töötukassa

kaasab

taotleja

töövõime

hindamisse

eksperdiarvamuse

saamiseks

tervishoiuteenuse osutajaid ja teisi eksperte vajaduse korral (TVTS § 7 lg 1). Töötukassa suunab

taotleja tervishoiuteenuse osutaja vastuvõtule juhul, kui olemasolevate andmete põhjal ei ole

töövõimet võimalik hinnata (TVTS § 7 lg 3). Eksperdiarvamus koostatakse taotlusel olevate

andmete ja TVTS § 7 lg 5 sätestatud terviseandmete alusel. Kui taotleja tegutsemisvõimet on

vaja täpsustada, tuleb koguda täiendavad terviseandmeid taotlusel nimetatud arstidelt ja

spetsialistidelt ning tervishoiuteenuse osutaja poolt eksperdiarvamuse koostamisse kaasatud

ekspertiisimeeskonnalt (määruse nr 39 § 5 lg 1 p-d 1–3).

19. Metoodika kohaselt hindab ekspertarst inimese töövõimet dokumentide põhjal (TIS-i

sisestatud töövõime hindamise taotluse andmed, TIS-i päringud ja vajaduse korral ekspertarstilt

teistele spetsialistidele või arstidele esitatud täiendavate päringute tulemused) või dokumentide

ja taotlejaga silmast silma visiidi põhjal ehk visiidipõhiselt, kaasates vajaduse korral ekspertiisi-

meeskonna. Visiidipõhine hindamine tehakse juhul, kui töövõime hindamise taotlusel esitatud

piirangud ja terviseandmed erinevad üksteisest olulisel määral või arstide poolt TIS-i sisestatud

terviseandmed on sisult vastuolulised. Visiidipõhist hindamist ei tehta, kui inimene ei ole

töövõime hindamise taotlusel esitatud piirangute tõttu arsti vastuvõtul käinud või taotluses

esitatud piiranguid kirjeldavad terviseandmed on olemas ja terviseandmetes vastuolud

puuduvad. Visiidipõhist hindamist ei tehta ka uute diagnooside püstitamiseks või ägenemiste ja

remissioonidega kulgevatest haigustest tulenevate piirangute tuvastamiseks (lk 7).

3-23-1809

16(25)

20. Kaebaja taotluses esitatud piiranguid kirjeldavad terviseandmed on olemas ning nendes ei

ole vastuolusid, mis tingiksid vajaduse kaebaja tervise visiidipõhise hindamise järele. See, et

vastustaja ekspertarst lähtus TIS-i andmetest, ei ole seega vastuolus metoodika ega TVTS-iga.

Kaebaja ei ole esile toonud, milliste TIS-i andmete puhul ei ole ekspertarsti järeldused talle

arusaadavad. Kohus hindab ekspertarsti järelduste aluseks olevate terviseandmete vastavust

ekspertarsti hinnangule iga valdkonna võtmetegevuse juures.

21. Kaebaja taotleb 17. juuli 2023. a otsuse tühistamist ning uue otsuse tegemist.

Vaidemenetlust 17. juuli 2023. a otsuse kohta ei ole kohtule esitatud andmetel toimunud.

Tallina Halduskohus tühistas 2. mai 2023. a otsusega töötukassa 23. mai 2022. a vaideotsuse nr

VCO/22/1147. Seega väljuvad töötukassa 23. mai 2022. a vaideotsusega seotud kaebaja ette-

heited kaebuse eseme raamidest (HKMS § 41 lg 1).

22. Kaebaja leidis, et vaidemenetlus ei olnud kooskõlas Riigikohtu halduskolleegiumi

5. septembri 2019. a otsusega asjas nr 3-17-1110. Praeguses asjas ei ole vaidemenetlust

toimunud, kuid kohus leiab, et vastustaja töövõime hindamise otsus peabki ekspertarstide

seisukohal põhinema (TVTS § 7 lg 1). Vastustaja on ka vastuses kaebusele selgitanud, kuidas

17. juuli 2023. a otsuseni jõuti ning miks ei ole TIS-i andmete alusel kaebaja töövõime

vähenenud (dtl 64–73, 15. septembri 2023. a vastus).

23. Kaebaja leiab, et olukorras, kus tema terviseseisund hinnati paremaks, kui ta ise arvas seda

olevat, ei piisa alati vastuväite puhul kahtluse kõrvaldamiseks sellest, kui tema tervislikku

seisundit hindab uuesti sama ekspertarst. Sellisel juhul tuleks kaaluda teise eksperdiarvamuse

küsimist. Riigikohtu otsusest asjas nr 3-17-1110 (p 22) ei tulene, et sellisel juhul peaks

haldusorgan tingimata teise tervishoiuteenuse osutaja või töötukassa arstiõppe läbinud töötaja

kaasama. Riigikohus leidis, et sellises olukorras on haldusorganil põhjust seda kaaluda.

Praeguses asjas ei teki TIS-i andmete ja ekspertarstide hinnangute kõrvutamisel kahtlust, et

need poleks omavahel kooskõlas.

Lisaks on teine arst praegusel juhul kaebaja juhtumi üle vaadanud: töötukassa ekspertarst

dr I. Kukk. Töövõimet hindav ekspertarst peab olema läbinud arstiõppe ja töövõime hindamise

koolituse (määruse nr 39 § 2 p 3). Töötukassa ekspertarst ei pea kuuluma Arstide Liitu.

Töötukassa veebilehel olevate andmete kohaselt on I. Kukk töövõime hindamise ekspertarst.

Pelgalt seetõttu, et internetist tema arstiõppe läbimise kohta infot ei ole, ei anna alust pidada

teda nõutud kvalifikatsioonile mittevastavaks.

24. Asjaolu, et ükski eriarst ei ole sõnaselgelt väitnud, et kaebaja haigustega saab töötada, ei

võimalda järeldada, et kaebaja on töövõimetu või et tema töövõime on vähenenud. Töövõime

hindamise pädevus ei ole eri- või üldarstil, kelle visiidil on taotleja käinud, vaid töötukassal

(määruse nr 39 § 8 lg 6). Arstid tuvastavad taotleja terviseseisundi. Sellest lähtub ekspertarst

oma hinnangu andmisel. Töötukassa tuvastab ekspertarsti hinnangu põhjal inimese töövõime

ulatuse. Vastustaja 17. juuli 2023. a otsuse (p 5.3) järgi saab töötukassa kaebajat nõustada ja

toetada uue töökoha leidmisel, kui praegune töö kaebajale tema tervise tõttu ei sobi.

25. Töötukassa 17. juuli 2023. a otsuse on allkirjastanud vastustaja juhatuse liige. Vastustaja

on 15. septembri 2023. a vastuses selgitanud, et TTO ekspertarst dr K. Kangur vaatas 2. juuni

2023. a seisuga enda esialgse eksperdihinnangu uuesti üle ja tegi selles muudatused, arvestades

8. aprilli ja 14. mai 2022. a eksperdiarvamustes ning kohtuotsuses tuvastatuga. Järelikult ei ole

vastustaja uut eksperdihinnangut võtnud, vaid kaebaja vaidlustatav 17. juuli 2023. a otsus

tugineb esialgsetele eksperdihinnangutele. Dr K. Kangur kinnitas 21. veebruaril 2024 all-

kirjastatud kinnituses, et vaatas kaebaja 14. mai 2022. a eksperdihinnangu üle ning muutis seda

2. juunil 2023 (dtl 375, vastustaja 26. veebruari 2024. a vastuse lisa 1). Kohus ei nõustu

kaebajaga, et K. Kanguri 21. veebruari 2024. a kinnitus ei ole piisav, tõendamaks seda, et tema

on koostanud vastustaja 15. septembril 2023 lisana 2 esitatud eksperdihinnangu. Pole põhjust

3-23-1809

17(25)

järeldada, et vastustaja on 15. septembril 2023 esitanud mingi muu samanimelise dokumendi,

kui K. Kanguri kinnituses märgitud 2. juuni 2023. a seisuga muudetud eksperdihinnangu.

Selliseks järelduseks ei ole põhjust ka seetõttu, et K. Kanguri kinnituses pole eraldi esile toodud,

et 15. septembril 2023 esitati just see sama, 2. juuni 2023. a seisuga muudetud eksperdihinnang.

26. Vastustaja ei väidagi seda, et töötukassa infosüsteemi TETRIS ei saa kolmandad isikud

sisse logida, vaid seda, et ekspertarst saab infosüsteemi sisse enda isikut tuvastades. Seetõttu ei

ole töötukassa pidanud vajalikuks eraldi ekspertiiside allkirjastamist. Asjaolu, et infosüsteemis

TETRIS ei ole eksperdihinnang sama nimetusega, nagu vastustaja 15. septembri 2023. a

vastuses, ei tee seda ebausaldusväärseks (HKMS § 62 lg 6).

27. Kohus ei nõustu kaebajaga selles, et vastustajal ei ole õigust täiendada oma 15. septembri

2023. a vastust lisaga 2 (muudetud eksperdihinnanguga). Vastustaja peab vastuses kaebusele

muu hulgas märkima kõik oma taotlused ja väited ning tõendid faktiliste väidete tõendamiseks

(HKMS § 123 lg 1 p 4). Seega oli vastustaja kohustatud esitama oma faktiliste väidete

tõendamiseks vajalikud dokumendid.

28. Kaebaja märgib, et eksperdiarvamuse koostamisel ei ole arvestatud kõigi kaebaja taotluses

esitatud asjaoludega. Kohus juhib kaebaja tähelepanu sellele, et kuigi taotleja hinnang oma

tegutsemisvõimele on oluline, peavad tema ütlusi kinnitama ka terviseandmed. Seega kui TIS- i

andmed kaebaja hinnangut tema tervislikule seisundi kohta ei kinnita, ei ole alust asuda ka

seisukohale, et eksperdiarvamuse koostamisel ei ole kaebaja esitatud asjaoludega arvestatud.

29. Vastustaja ei pidanud 17. juuli 2023. a otsuses esitama võrdlust kaebaja varasema ja

praeguse tervisliku seisundi vahel. Töövõime hindamise otsus tuleb teha konkreetse ajahetke

seisuga (vt sotsiaalkaitseministri ja tervise- ning tööministri 22. jaanuari 2016. a määrus nr 15

„Töövõime hindamiseks, puude raskusastme tuvastamiseks ning hüvitiste määramiseks ja

maksmiseks vajalike tervise infosüsteemi andmete loetelu ja päringute perioodid“ § 2 lg 1) ning

see ei pea sisaldama võrdlust töötukassa varasemate hinnangutega piirangute raskusastmete

kohta. TIS-is sisalduvate meditsiiniliste terminite kohta saavad kaebajale selgitusi anda arstid,

kui ta nende visiidil käib. Võttes arvesse ka kaebuses ja selle täienduses esitatud sõnavara, ei

ole kohtu hinnangul 17. juuli 2023. a otsuses kaebajale arusaamatuid meditsiinilisi termineid.

Kaebaja ei ole ühtki sellist terminit ka konkreetselt välja toonud.

30. Vastustaja tugines 17. juuli 2023. a töövõime hindamise otsuse tegemisel TTO ekspertarst

dr K. Kanguri 2. juunil 2023 muudetud hinnangule (14. mai 2023, vastuse lisa 2). 2. juuni

2023. a muudetud eksperdiarvamuse on üle vaadanud ja sellega nõustunud töötukassa

ekspertarst I. Kukk, kes on praeguse kohtuasja raames kaebaja terviseandmed ja kaebuses

kirjeldatud tegutsemispiirangud veelkord üle vaadanud. Dr I. Kukk on koostanud 15. septembril

2023 seisukoha, milles nõustub TTO ekspertarsti muudetud eksperdihinnanguga (dtl 232–246,

vastuse lisa 5).

Kohus kontrollib, kas 2. juunil 2023. a muudetud eksperdihinnangus, vastustaja 17. juuli

2023. a otsuses ja 15. septembri 2023. a seisukohas on arvestatud kõigi oluliste asjaoludega

ning tehtud põhjendatud järeldused.

31. 29. märtsi 2022. a taotluses on kaebaja märkinud, et tal on piirangud liikumise valdkonnas

võtmetegevustes: „liikumine eri tasapindadel“, „ohutu ringiliikumine“, „seismine ja istumine“

ja „liikumisega seotud muud piirangud“. Nimetatud võtmetegevustes piirangute esinemist on

kaebaja selgitanud ka kaebuses.

32. Võtmetegevus „liikumine eri tasapindadel“.

32.1. Kaebaja märgib, et tal on võtmetegevuses „liikumine eri tasapindadel“ täielik piirang

(arvväärtus 4). Kaebaja ei suuda raskusteta ringi liikuda ja trepist käia. Kaebaja suudab ilma

valu, nõrkuse, väsimuse, peapöörituse, õhupuuduse või tasakaalukaotuseta läbida u 50 m.

3-23-1809

18(25)

Trauma järel ei suuda kaebaja enam kui viis minuti liikuda. Kaebajal on selja- ja peavalud.

Kaebaja ei suuda treppidest käia, pea käib ringi.

32.2. TTO ekspertarst dr K. Kangur leidis 2. juuni 2023. a eksperdihinnangus, et kaebajal on

selles võtmetegevuses kerge piirang (arvväärtus 1). Kaebaja diagnoosid on segatüüpi astma ja

krooniline traumajärgne peavalu. TIS-i andmetel vastab taotleja võimekus kergele piirangule

peavalu ja võimaliku koormuspuhuse väsimise tõttu. Kopsufunktsiooni püsikahjustust ei esine.

Peapööritust ja -valu on hinnatud võtmetegevuses „ohutu ringiliikumine“. Töövõimet piirava

seljavalu kohta andmed puuduvad. Jaanuaris oli jalatrauma. Objektiivsed andmed olulise

liikumispiirangu püsimise kohta puuduvad (pöördunud taas ortopeedile, kes suunas

radioloogilisele uuringule). Retseptipõhiseid peavaluravimeid proovinud ei ole. Töötervishoiu-

arsti vastuvõtul kinnisilmi-asendis ebakindel. Ohutul ringiliikumisel digiloos olulisi piiranguid

ei ole. Kõrvaarstile pöördunud ei ole.

32.3. Vastustaja ekspertarst dr I. Kukk nõustus 15. septembri 2023. a seisukohas (dtl 233,

vastuse lisa 5) dr K. Kanguriga, leides, et kaebajal on kerge koormustaluvuse langus

hingamisteede haigusest, mille ägenemised on harva, ja peavalust, mis ei vaja spetsiifilist ravi.

Viimases 10. jaanuari 2022. a sissekandes kopsufunktsiooni kahjustust ei esine (9. novembrist

2021 kuni 10. jaanuarini 2022 dr Ingrid Täht, pulmonoloog). Kaebajal võib esineda

koormustaluvuse langust ehk jõu langust pikkade vahemaade läbimisel. Töövõime hindamise

juhendi alusel on piirang täielik, kui see takistab kogu aeg igapäevaelu, esineb pidevalt 96–

100% ajast ja liikumise tegevust ei ole võimalik üldse teostada, isegi abivahendit kasutades.

Kaebaja liikumine ei ole takistatud, ta ei vaja ühtki abivahendit. TIS-is puudub kirjeldus

liikumispiirangu kohta. Piirang liikumisel võib esineda suuremal füüsilisel koormusel, astma

ägenemisel mõningase jõu languse ja peavalu tõttu. Liikumispiirangu põhjuseks on toodud

kopsuhaigus ehk kopsuastma ja krooniline traumajärgne peavalu, kuid ka märge, et retsepti-

põhiseid peavaluravimeid kaebaja proovinud ei ole. Kopsuastma ravi määras viimati

10. jaanuaril 2022 pulmonoloog dr Ingrid Täht. Hingamisfunktsioon on korras, kõik näitajad

spirogrammis on enam kui 100%, mis on väga hea võimekus. 19. novembri 2021 spirogramm:

FVC–111%; FEV 1–115%; PEF–111%. Tehtud allergiatestid õietolmudele, paljudele toidu-

ainetele, kassile ja koerale, kuid kõik olid negatiivsed ehk allergiat ei esine. Kaebajal ei ole

seega rasket ravile allumatut astmat.

32.4. Kaebaja kaebab kroonilist traumajärgset peavalu ja peapööritust. Terviseandmetel on

kaebaja selgituste järgi peavalud sagenenud (igapäevased) ning need on põhjustatud 2016. a

liiklusõnnetuses saadud ajupõrutusest. Retseptipõhiseid peavaluravimeid kaebaja proovinud

ega kasutanud aga ei ole. Töötervishoiuarsti vastuvõtul kinnisilmi-asendis esines 28. märtsi

2022. a sissekande alusel kerge ebakindlus (dr A. Semjonov 21. märtsist 2022 kuni 25. märtsini

2022). Peavaludest tingitud olulisi piiranguid objektiivselt kirjeldatud ei ole. Peavalud ja

- pööritus ei ole põhjustanud kaebajale kukkumisi või teadvuskaotusehooge ega muul moel

ringiliikumist takistanud. Korduvatel töötervishoiu ja neuroloogi uuringutel ei ole leitud ühtki

neuroloogilist kõrvalekallet. Peale avariid on kaebaja olnud aktiivne, töötanud autojuhina,

tegelenud laskespordi ja poksiga, omab isiklikku ettevõtet. Viimased peavalu kaebused on

märgitud neuroloog dr Aleksandr Rand 3. mai 2022. a epikriisis, kus on kirjeldatud 2016. a

liiklusõnnetusest tingitud hulgivigastusi. Epikriisis on esitatud 21. augusti 2020. a aju MRT

uuring, mille järgi on paremas otsmikusagaras kahjustuse kolle, muus osas on ajustruktuur

normis. 18. veebruari 2021. a lülisamba kompuutertomograafia uuringu järgi esineb mõningane

rinnalülide vaheliste diskide (kõhrede) madaldumine, kuid lülikehade kahjustust pole.

Objektiivses leius ei kirjelda dr A. Rand ühtki kõrvalekallet. Tasakaal, närvid ja neuroloogilised

testid on normis, patoloogilisi reflekse ei esine. Peavalu ja muud ravi A. Rand ei määranud.

Kaebaja on suunatud perearsti jälgimisele. Neuroloogi jälgimist ja ravi kaebaja ei vaja.

3-23-1809

19(25)

32.5. Kaebajal oli 1. jaanuari 2022 parema põlve sääreluu külgmise serva kild- ehk avulsioon-

murd. Kaebaja oli ajutiselt töövõimetu kuni 25. märtsini 2022. Enne 23. mail 2022 tehtud

vaideotsust oli TIS-i lisandunud ortopeedide A. Kikas ja dr A. Badasjan 16. mai 2022 sisse-

kanded, mis hinnangut piirangutele ja töövõime ulatusele ei mõjuta. Kaebaja pöördus uuesti

parema põlve valuga 4. mail 2022 A. Badasjani poole. Kaebajale tehti MRT uuring (16. mail

2022 A. Kikas), kus jäi kahtlus eelnevalt graftiga (kõõluse transplantaadiga) taastatud eesmise

ristsideme operatsiooni tüsistusele, uuele rebendile ning kaaluti uut artroskoopilist operatsiooni.

Operatsiooni ajaks ja sellest taastumiseks saab võtta ajutise töövõimetuslehe. Eesmise rist-

sideme rebendi olemasolu ei anna alust püsivate piirangute tuvastamiseks, sest taastusravi ja

võimlemise foonil on võimalik põlveliigese oluliste piiranguteta igapäevane funktsioneerimine.

Ristsideme rebendit ravitakse artroskoopilise operatsiooniga. Operatsiooni järel on vaja taastus-

ravi, so teha ravivõimlemist ja jalalihaseid tugevdavaid harjutusi. Taastumine on kiire, mistõttu

ei ole tegu pikaajalise üle kuue kuu kestva töövõime piiranguga. Lisaks ei ole kaebajale

põlvevalu tõttu määratud retseptipõhist valuravi. Põlvevalu võib olla häiriv teatud liigutuste

sooritamisel, põlvitamisel (hinnatud võtmetegevuse „seismine ja istumine“ juures) ning

sportimisel, kuid operatsioonijärgne ravi ei mõjuta pikaajaliselt üldist töövõimet.

32.6. I. Kuke 15. septembri 2023. a seisukoha ja 17. juuli 2023. a otsuse järgi ei ole kaebaja

peavalud ja -pööritus kukkumisi ja teadvuskaotusehooge põhjustanud ega muul moel ringi-

liikumist mõjutanud. Vastustaja 17. juuli 2023. a otsuse kohaselt ei ole kaebajal uuringutel

leitud ühtki neuroloogilist kõrvalekallet. Vastustaja 26. veebruari 2024. a vastuse järgi ei ole

objektiivseid terviseandmeid, mis kinnitaksid, et kaebajal oleks 2020. a-l MRT aju uuringul

sedastatud parema otsmikusagara kahjustuse kolde esinemise tõttu märkimisväärseid

piiranguid. Võttes arvesse neuroloogi dr A. Rand (vastuvõtt 3. mail 2022) seisukohta, mille

järgi haigustunnuseid ei leitud, kaebaja refleksid on normis ja närvisüsteemis kõrvalekaldeid ei

esine (dtl 97–98, vastuse lisa 1, lk-d 24–25), nõustub kohus vastustajaga. Vastustaja viidet

neuroloogi dr M. Nõmm seisukohale kaebaja 19. jaanuari 2023. a visiidi kohta kohus ei arvesta,

kuivõrd kaebaja on esitanud töövõime hindamise taotluse 29. märtsil 2022 ning töövõime

hindamisel arvestatakse TIS-i andmeid eelneva viie aasta kohta (vt määrus nr 15 § 2 lg 1).

32.7. Nii I. Kuke kui ka vastustaja 17. juuli 2023. a otsuses rõhutatakse seda, et kaebaja on

olnud pärast avariid aktiivne, töötanud autojuhina, tegelenud laskespordi ja poksiga, omab

isiklikku ettevõtet. See, et kaebaja on olnud aktiivne, ei väljenda tema praegust tervislikku

seisundit, kuna see võib ajas muutuda. Vastustajal tuleb anda hinnang kaebaja terviseandmete

põhjal. Asjaolu, et kaebaja ei saa töötada autojuhina ei tähenda tingimata seda, et kaebaja töö-

võime ulatus oleks vähenenud. Kaebaja on ka ise kaebuses märkinud, et talle sobib töö, kus ta

ei pea pidevalt ringi liikuma, vaid saab vajaduse korral jalgu puhata. Töövõime hindamise otsus

ei pea sisaldama teavet, millist konkreetset tööd kaebaja teha võib. Töövõime hindamise otsus

peab sisaldama hinnangut kaebaja töövõime ulatusele.

32.8. Kaebaja peavalusid on vastustaja dr K. Kanguri ja I. Kuke hinnangute põhjal arvestanud,

kuid nende seisukohtadest selgub, et kaebaja ei ole retseptipõhiseid peavaluravimeid proovinud

ega kasutanud. Seetõttu on peavalude puhul ravipotentsiaal kasutamata. Kaebaja väidab, et

arstid ei ole talle efektiivsemaid ravimeid pakkunud, kuid kaebaja terviseandmetest ei selgu ka

seda, et kaebaja oleks teisi ravimeid ise soovinud. Kaebaja väide, et arstid ei ole aastaid uurinud,

milline on tema peaaju olukord pärast 21. augusti 2020. a uuringut, ei võimalda hinnata kaebaja

peavalusid kergest olulisemaks piiranguks. Piiranguid hinnatakse kaebaja terviseandmete

põhjal. Kui kaebaja terviseandmed tõsiseid probleeme ei kinnita, ei ole põhjendatud ka

piirangute hindamine tugevama raskusastmega. Peavalude lisauuringute (sh MRT) vajalikkust

on pädevad hindama arstid. Vastustaja on 17. juuli 2023. a otsuses arvestanud 2. juuni 2023. a

seisuga muudetud eksperdihinnanguga, milles omakorda on arvestatud kaebaja peavalusid ka

võtmetegevuses „liikumine eri tasapindadel“.

3-23-1809

20(25)

32.9. Kaebaja lülisamba rinnaosa valu vastustaja 17. juuli 2023. a otsus ei kajasta, kuid

dr I. Kukk on 15. septembri 2023. a seisukohas kaebusi rinnaosa valude kohta hinnanud. Selle

järgi on dr A. Rand 18. veebruaril 2021 lülisamba kompuutertomograafia uuringu alusel

tuvastanud 5. kuni 8. rinnalüli vaheliste kõhreliste diskide madaldumise, ent seljanärvide

kompressioone ei ole. Uute uuringute tegemiseks ja neuroloogi jälgimiseks vajadust ei olnud.

Kaebaja suunati magnetravile ja massaaži ning 2021. a sügiseks valud vähenesid (dtl 107–108,

vastuse lisa 1, lk-d 34–35). Kaebaja on uuesti valusid kurtnud 2022. a kevadel enne töövõime

hindamist, mille tulemusel on kaebaja taastusravisse suunatud (dtl 97–98, 101–103, vastuse

lisa 1, lk-d 24–25, 28–30). Arvestades seda, et kaebaja terviseandmete kohaselt on magnetravi

ja massaaž tulemusi andnud ning kaebaja valusid leevendanud, ei ole põhjust järeldada, et

kaebus ravi foonil püsivalt töövõimet pärsib.

32.10. TIS-i andmed ei kinnita, et kaebajal esineks astma tihti ja raskel kujul, põhjustades

kaebajale olulisi hingamisprobleeme. Vastustaja 17. juuli 2023. a otsuses on astmat selliselt ka

arvestatud.

32.11. Kohus ei nõustu kaebajaga, et eksperdid on viidanud üksnes 1. jaanuaril 2022. a parema

põlve avulsioonmurrule. Kaebaja põlvevigastusi on vastustaja 17. juuli 2023. a otsuses

arvestanud. Selle kohaselt on kaebajal parema põlve valu alates 2016. a-st. Kuigi kaebaja MRT

uuringu tulemusest jäi uue rebendi kahtlus ning kaaluti uut operatsiooni, on dr I. Kukk leidnud,

et see seisund ei anna alust püsivaid piiranguid tuvastada. Operatsiooni ajaks ja sellest

taastumiseks saab võtta ajutise töövõimetuslehe. Ka vajab kaebaja taastusravi. Kaebaja põlve

seisundit ning sellega kaasnevaid võimalikke piiranguid saab seega uuesti hinnata pärast

võimalikku operatsiooni ja sellele järgnevat taastusravi.

32.12. 2. mai 2023. a kohtuotsuse järgi (p 19.1.4) pole enne uue põlveoperatsiooni tegemist ja

selle tulemuse teada saamist alust järeldada, et kaebaja põlvevalud jäävad püsivalt tema töö-

võimet mõjutama. Kohus on nimetatud otsuses leidnud, et kui põlveoperatsioon kaebaja

tervislikku seisundit ei paranda ja terviseprobleem jääb püsivaks, on kaebajal võimalik esitada

uus töövõime hindamise taotlus. Kohus nõustus, et kaebajal on liikumisel mõningad piirangud,

kuid neid pole põhjust pidada enamaks kui kergeks. Kaebaja järeldus, et kohus on pidanud tema

põlvevalu jätkuvalt töövõimet mõjutavaks, ei ole seega õige. Kaebaja väidet, et ta ei suuda isegi

kõndides tasakaalu hoida, TIS-i andmed ja ekspertarstide hinnangud ei kinnita. Kaebaja käib

arstide visiitidel ning tegeleb teataval määral spordiga. Kui kaebaja ei suudaks tasakaalu üldse

hoida, peaks kaebaja kasutama selleks abivahendeid. Neid kaebajale kirjutatud ei ole ning

kaebaja ei ole viidanud ka ise nende kasutamisele.

32.13. Puusaliigeste valu ja liikumise piiratust on kaebaja kurtnud ühel korral enne töövõime

hindamist märtsis 2022 (dtl 101–102, vastuse lisa 1, lk-d 28–29), seetõttu ei ole põhjust hinnata

seda püsivaks terviseprobleemiks.

32.14. Kaebaja seljavalu on vastustaja kerge piiranguna arvesse võtnud võtmetegevuse

„seismine ja istumine“ hindamisel. Kaebaja ei ole vajanud seljavalu tõttu ravi ega ole taotlenud

arstidelt ka ise seljavalu põhjalikumat uurimist. Seljavalu arvestamine kerge piiranguna on

seega põhjendatud.

32.15. Kohus leiab, et kaebajal ei esine võtmetegevuses „liikumine eri tasapindadel“ täielikku

piirangut, sest see tähendaks, et kaebaja seisund takistab kogu aeg tema igapäevaelu ning

liikumine eri tasapindadel ei ole tal üldse võimalik (metoodika, lk 14). Kaebaja terviseandmed

seda aga ei kinnita. Kohus nõustub töötukassa seisukohaga: võtmetegevuses „liikumine eri

tasapindadel“ on kaebajal põhjendatult tuvastatud kerge piirang.

33. Võtmetegevus „ohutu ringiliikumine“.

3-23-1809

21(25)

33.1. Kaebaja leidis, et tal on võtmetegevuses „ohutu ringiliikumine“ raske piirang (arv-

väärtus 3). Kaebaja leiab, et ta ei suuda ohutult siseruumides ja väljas ringi liikuda. Tänaval

suudab kaebaja ohutult ringi liikuda suurte raskustega ja see on peaaegu võimatu. Kaebaja

kirjeldab, et tal on nii siseruumides kui ka väljas vaid lamades ohutu. Tõusmine ja igasugune

liikumine on tugevalt häiritud.

33.2. TTO ekspertarst dr K. Kangur leidis 2. juuni 2023. a eksperdihinnangus, et kaebajal on

selles võtmetegevuses kerge piirang (arvväärtus 1). Kaebaja diagnoos on krooniline trauma-

järgne peavalu, vestibulaarfunktsiooni muud haigusseisundid ja kõrvavile. TIS-i andmetel

vastab taotleja talitluslik võimekus kergele piirangule peavalu ja peapöörituse tõttu. Retsepti-

põhiseid peavaluravimeid kaebaja proovinud ja kasutanud ei ole. Töötervishoiuarsti vastuvõtul

kinnisilmiasendis oli kaebaja ebakindel. Olulisi piiranguid ohutul ringiliikumisel digiloos

objektiivselt kirjeldatud ei ole.

33.3. Vastustaja ekspertarst dr I. Kukk nõustus, et kaebajal on selles valdkonnas kerge piirang,

sest tal on peavalu ja -pööritus ning kõrvade kohin. Nägemise ja kuulmise piiranguid või raskeid

kehalisi piiranguid, mis ohutut ringliikumist segaksid, kaebajal ei ole. Kaebaja enda hinnang,

et tal on raske piirang, tähendaks seda, et tal on piirangud 50–95% ajast. 20. mail 2021 on

kaebaja pöördunud kõrva-nina-kurguarsti dr Marina Rubtsova vastuvõtule ninakinnisuse

kaebusega ja kõrvaloputuseks, pearingluse kaebust kaebaja ei märkinud.

33.4. Vaatamata peapöörituse kaebusele objektiivseid tasakaaluhäireid kirjeldatud ei ole.

Arstid on kaebaja korduvalt läbi vaadanud. Kaebaja pöördus lühikese ajavahemiku jooksul

enne töövõime hindamist mitme arsti poole 22. veebruarist 2022 kuni 3. maini 2022. Kaebajal

ei ole tuvastatud kesknärvisüsteemi ja perifeersete närvide patoloogiat, samuti reflekside häiret

ja objektiivset tasakaaluhäiret. Objektiivset neuroloogilist kõrvalekallet ei kirjelda ükski arst.

Tasakaaluhäiret ei kirjeldata, närvide reaktsioonid ja refleksid on normis. Neuroloog

dr Aleksandr Rand kirjeldab 3. mail 2022 (dtl 97, vastuse lisa 1, lk 24) valulikkust liigutamisel

rindkere lülisamba osas ja roietevaheliste närvide piirkonnas. Kõik neuroloogilised

objektiivselt hinnatud testid vastavad normile. Dr Rand vaatas üle 21. augustil 2020 teostatud

aju MRT uuringu, kus on oimupiirkonnas vana tsüstiline kahjustus, muud aju koldelist ja

mahulist kahjustust ei ole. Ka hindab ta 18. veebruari 2021. a lülisamba kompuutertomograafia

uuringut, kus esineb 5. kuni 8. rinnalülide vaheliste kõhreliste diskide madaldumine, kuid

mingeid seljanärvide kompressioone ei kirjelda. Uute uuringute tegemiseks ja neuroloogi

jälgimiseks ta vajadust ei näe.

33.5. Töötervishoiuarsti dr A. Semjonovi 28. märtsi 2022. a sissekande järgi (dtl 101, vastuse

lisa 1, lk 28), ei tule kaebaja tervislikel põhjustel autojuhina töötamisega enda sõnul toime.

Kaebaja kaebuseks on igapäevane peavalu, pearinglus, kohin peas, samuti valu rindkere piir-

konnas. Dr A. Semjonov tegi põhjaliku läbivaatuse ja leidis, et kopsu ja südametöö, sh vererõhk

vastavad normile. Kõik kõõlusrefleksid vastavad normile. Kaebaja oli suuteline tegema

sõrmega nina katsumist suletud silmadega. Kerge ebakindlus esines Rombergi testis, st esines

vähene kõikumine seistes püsti, jalad koos, käed ees ja silmad kinni. Dr Semjonov ei märgi, et

kaebaja vajaks Rombergi testi põhjal lisauuringuid. Töötervishoiu arst ei ole märkinud, et

kaebaja tervisetõend liikluses osalemiseks on kehtetu või kavatsetakse kehtetuks tunnistada.

Töövõimet ei hinnata konkreetse ameti raames, vaid üldiselt. Kaebaja painutused ette on lüli-

samba rinnaosas valulikud ja roiete vahelised lihased on pinges. Esineb pinget põlve- ja puusa-

liigestes. Dr A. Semjonov soovitas kaebajale psühhoteraapiat ja taastusravi. Kaebajal ei ole

nägemise, kuulmise, luu- ja lihaskonna ning närvisüsteemi objektiivset kahjustust. Kaebaja ei

saa ka püsiravi seoses peavalu ja -ringlusega Seetõttu ei saa hinnata piiranguid ka enam kui

kergeks. Rindkerevalu kummardamisel ohutut ringiliikumist ei piira.

3-23-1809

22(25)

33.6. Kaebajal esineb sisekõrvahaigus kõrvavile. Kõrvaarstile ei ole kaebaja pöördunud ja

talle ei ole tehtud uuringuid. Kaebaja ei ole saanud ravi. Neuroloogilist kõrvalekallet ei esine.

Kaebusena esinevat kohinat kõrvas ja peas on kerge piiranguna arvesse võetud.

33.7. Kaebaja peavalu ja -pööritusega ning põlvevaluga arvestamist on kohus eelpool

hinnanud. Arvestades seda, et nägemise ja kuulmise piiranguid või raskeid kehalisi piiranguid,

mis ohutut ringliikumist segaksid, kaebajal ei ole tuvastatud, pole põhjust asuda seisukohale, et

võtmetegevuses oleks piirangud tugevamad, kui vähesed. Kaebajal ei ole pidevaid kukkumisi

ja teadvuskaotushooge TIS-i andmetel olnud.

34. Võtmetegevus „seismine ja istumine“.

34.1. Kaebaja hinnangul esineb tal selles võtmetegevuses täielik piirang. Kaebaja ei saa seista

ega istuda ilma valude ja pearingluseta. Kaebaja ei suuda kehaasendeid säilitada ja vahetada

raskusteta ja valu tundmata. Kaebaja ei suuda ühel kohal olla seistes või istudes, tundmata valu

või väsimust. Kaebaja ei suuda kehaasendeid vahetada, nt püsti tõusta, toolile istuda,

kummardada.

34.2. TTO ekspertarst dr K. Kanguri diagnoos kaebajale on põlveliigese sisemised

kahjustused, vana rebendi või vigastuse põhjustatud meniski kahjustus ning krooniline trauma-

järgne peavalu ja nimmevalu. TIS-i andmetel vastab kaebaja talitluslik võimekus kergele

piirangule pea-, põlve- ja seljavalu tõttu. Objektiivseid andmeid selle kohta, et läbielatud jala-

trauma põhjustaks siiani püsivat töövõime piirangut, ei ole.

34.3. Dr I. Kuke arvates on kaebajal kerge piirang aeg-ajalt esineva pea-, põlve- ja seljavalu

tõttu pikaajalisel seismisel või staatilises asendis. Valuravi ega abivahendeid ei ole kaebaja

vajanud. Metoodika alusel on piirang täielik, kui see takistab igapäevaelu kogu aeg, st esineb

pidevalt 96–100% ajast. Seismine ja istumine ei ole üldse võimalik, ka abivahendit kasutades.

Kaebaja seismine ja istumine ning asendivahetus ei ole takistatud, ta ei vaja abivahendeid.

TIS- is ei ole kirjeldust kaebaja sellise liikumispiirangu kohta. Piirang võib esineda pea-, selja-

ja põlveliigese valude ägenemise korral asendi vahetamisel pikaajalisel istumisel ning

seismisel. Enne 23. mai 2023. a vaideotsust lisandunud ortopeedide sissekanded (dr A. Kikas

ja A. Badasjan) vastustaja 17. juuli 2023. a otsust piirangute ja töövõime ulatuse osas ei mõjuta.

34.4. Kahtlus taastatud eesmise ristsideme operatsiooni tüsistusele, uuele rebendile ning uue

operatsiooni kaalumine ei ole põhjus püsivate (vähemalt kuus kuud kestvate) piirangute

tuvastamiseks. Kui operatsioon osutub vajalikuks, saab selle ajal ja järel taastumiseks võtta

ajutise töövõimetuslehe. Ka rebenenud ristsidemega on taastusravi abil võimalik põlveliigese

funktsioneerimine ilma oluliste piiranguteta tavaelus. Vigastus võib tekitada valu sportides ja

intensiivsemalt liikudes. Seega ei põhjusta vigastus püsivat töövõime piirangut. Retseptipõhist

valuravi kaebaja ei vajanud. Põlvevalu on arvesse võetud kerge piiranguna.

34.5. Kerge piiranguga on arvestatud aeg-ajalt esinevat seljavalu. Neuroloogi dr A. Randi

3. mai 2022. a sissekandes märgitud 18. veebruari 2021. a uuringu järgi esineb kaebajal lüli-

samba nimmeosas diskide madaldumist, kuid närvijuurte pitsumist ei ole. Puusaliigeste valu ja

liikumise piiratust on kaebaja kurtnud vaid korra vahetult enne töövõime hindamist märtsis

2022 (dr A. Semjonov), mistõttu ei ole see objektiivselt püsiv terviseprobleem.

34.6. Ekspertarstid ja vastustaja on oma hinnangut kaebaja olukorra kohta selles

võtmetegevuses muutnud. Kui algselt ei leitud kaebajal selles võtmetegevuses piiranguid

(arvväärtus 0), siis uue hinnangu järgi on kaebaja piirangud märgitud kergeks. Vastustaja

17. juuli 2023. a otsus ja ekspertarstide seisukoht ei ole seega vastuolus 2. mai 2023. a kohtu-

otsusega, milles kohus ei nõustunud, et kaebajal ei ole seismise ja istumise võtmetegevuses

üldse piiranguid. Täielikku piirangut ei saa kaebajal esineda, kuivõrd see tähendaks, et kaebajal

ei oleks võimalik üldse seista ja istuda. TIS-i andmed ei võimalda sellist järeldust teha. Kaebaja

3-23-1809

23(25)

liigub, sh on käinud arstide visiidil ja tegeleb hobidega. Kerge piirangu hinnang on seega

põhjendatud.

35. Võtmetegevus „liikumisega seotud muud piirangud“.

35.1. Kaebaja arvates on tal liikumine väga häiritud ja magamisega suured probleemid.

35.2. Dr K. Kanguri hinnangul ei kinnita TIS-i andmed kaebaja kirjeldatud piiranguid.

Kaebuste kohta digiloos andmeid ei ole.

35.3. Dr I. Kukk nõustus K. Kanguriga, et kaebaja kirjeldatud kaebuste kohta terviseandmetes

teavet ei ole. Unehäiret liikumishäire põhjusena ei ole TIS-is kirjeldatud. Päevase unisuse kohta

uuringuid ja diagnoose pole. Kaebajale on unerohu retseptid väljastatud kevadel 2022 kahel

korral (24. märtsil 2022 ja 4. mail 2022). Ravi pole alust hinnata ebaefektiivseks. Tervise-

andmete, tehtud uuringute ja rakendatud ravi foonil on kaebajal liikumise valdkonnas kerge

tegutsemispiirang, mis on põhjustatud aeg-ajalt esinevatest terviseprobleemidest: koormus-

puhusest astmast, kõrvavilest, peavaludest ja -pööritusest, põlve- ja seljavaludest. Vajadus ravi

järele on olnud vähene ja lünklik.

35.4. Liikumisega seotud probleeme on kohus hinnanud teistes valdkonna võtmetegevustes.

Püsiva piirangu hinnanguks põhjust ei ole. Vaatamata kaebaja kirjeldatud uneprobleemidele, ei

ole TIS-i andmete järgi põhjust järeldada kaebajale välja kirjutatud rohtude ebaefektiivsust.

36. Seda, et kaebajale kukkus 9. septembril 2023 käe peale telliskivi, mille tagajärjel tema kätt

opereeriti, ei saa kohus arvestada, kuna see sündmus toimus pärast töötukassale taotluse

esitamist. Kaebaja on seda asjaolu kaebuses ka ise möönnud. Töövõime hindamisel saab

taotluses kirjeldatud probleeme arvestada üksnes juhul, kui need on diagnoositud ja kaebaja on

saanud asjakohast ravi. Kui kaebaja leiab, et õnnetuse järel on tal käelise tegevuse valdkonnas

püsivad probleemid ja need vajavad diagnoosi, saab ta vajaduse korral pöörduda arsti poole.

37. Teadvusel püsimise ja enesehoolduse valdkonna võtmetegevus „söömine ja joomine“.

37.1. Kaebaja ei ole rahul teadvusel püsimise ja enesehoolduse valdkonna hinnanguga,

viidates 2. mai 2022. a kohtuotsusele (p-id 22.4 ja 22.5.3), mille kohaselt jätsid ekspertarstid

kaebajal ühes võtmetegevuses piirangute olemasolu hindamata. Seetõttu ei saanud kohus

veenduda, et kaebajal ei ole selles valdkonnas piiranguid.

37.2. Dr K. Kangur ei ole selles võtmetegevuses piiranguid märkinud. Ka dr I. Kuke selgituste

kohaselt selles võtmetegevuses kaebajal piiranguid ei ole. Kaebajal on küll olnud probleeme

maovalude ja kõrvetistega, ent regulaarse ja adekvaatse raviga on haigus ohjatav ega pärsi

töövõimet püsivalt. Kaebaja ei ole vajanud mao ega muu seedetrakti kirurgilist ravi. Kaebajale

on välja kirjutatud ravimit omeprasool maohappe sekretsiooni vähendamiseks ja maovalu

pärssimiseks. Piiranguid hinnatakse ravi foonil. Ravivajadus ei ole piirang. Kuigi kaebajal võib

olla maovalude ägenemist, ei ole see töövõimet pikaajaliselt mõjutav piirang.

37.3. Kohus nõustub I. Kuke selgitustega. Kaebaja ei ole ise võtmetegevuses „söömine ja

joomine“ piiranguid esitanud (sh praeguses haldusasjas). 2. mai 2022. a kohtuotsuse järgi ei

saanud kohus söömise ja joomise võtmetegevuses piirangute puudumises veenduda seetõttu, et

ekspertarstid olid jätnud selle võtmetegevuse hindamata, mitte sellepärast, et kaebajal peaks

tingimata selles võtmetegevuses piirang esinema.

38. Õppimise ja tegevuste sooritamise valdkond.

38.1. Kaebuse kohaselt on perearst kahtlustanud kaebajal orgaanilist isiksusehäiret. Nii

dr K. Kangur kui ka dr I. Kukk leiavad, et kaebaja piirangud õppimiste ja tegevuste sooritamise

valdkonnas on põhjendatud hinnata kergeks (arvväärtus 1). Piirang on tingitud kaebaja kergest

mäluhäirest. Mõlema ekspertarsti seisukoha järgi on kaebajale relvaloa taotlemise käigus tehtud

3-23-1809

24(25)

kognitiivsete võimete ja isiksuseuuring, mille kohaselt on kognitiivne võimekus normi tasemel,

mõnedes aspektides normi madalamal tasemel, teistes aga võimed keskmised või isegi head.

Isiksusepatoloogiat uuringu alusel ei esine.

38.2. Kohus nõustub ekspertarstidega. TIS-i andmete kohaselt on dr M. Kivivare saatnud

kaebaja isiksuseuuringutele, kuivõrd orgaaniline isiksusehäire on relvaluba välistav tervise-

seisund. 3. juuli 2020. a uuringu tulemuste järgi eitas kaebaja, et tal on isiksuse patoloogia.

Kaebaja kliiniline diagnoos on kerge orgaaniline tunnetushäire. Psühholoog dr M. Beljajev on

kokkuvõtvalt leidnud, et vastunäidustused relvaloa taotlemiseks puuduvad (dtl 154–155,

vastuse lisa 1, lk 81–82). Kohtul ei ole alust asuda seisukohale, et kaebajal orgaaniline isiksuse-

häire esineb, kui arstid seda tuvastanud ei ole ning kaebaja omab ka relvaluba.

39. Kaebuse järgi on kaebajal probleeme ka suhtlemisega. Kohus hindab seetõttu ka suhtlemise

valdkonna võtmetegevusi „suhtlemisega hakkamasaamine“, „kohane käitumine“ ja

„suhtlemisega seotud muud piirangud“.

40. Võtmetegevus „suhtlemisega hakkamasaamine“.

40.1. Kaebaja leiab, et tal on raske piirang (arvväärtus 3). Kaebaja ei saa suhtlemisega

hakkama, tundmata liigset ärevust või hirmu. Suurte raskustega saab kaebaja kohtuda

tuttavatega. Võõraste inimestega kaebaja liigse ärevuse ja hirmuta kohtuda ei suuda.

Suhtlemisel tekib kaebajal paanika, et teised saavad aru, et kaebaja neid ei mõista. Kaebuse

järgi on kaebajal raske piirang suhtlemise valdkonnas, mille põhjus on meeleolu langus,

emotsionaalne tasakaalutus ning kaudselt kroonilised haigused, mis häireid võimendavad.

Välistatud on intensiivne suhtlemine võõrastega, avalik esinemine, konfliktide lahendamine.

40.2. Dr K. Kangur leiab, et terviseandmed kaebaja kirjeldatud piiranguid ei kinnita.

Dr I. Kuke hinnangul kaebajal enda kirjeldatud piiranguid ei esine. 2020. a kognitiivse testi

uuringus oli kaebaja emotsionaalne reaktsioon adekvaatne (psühhiaater dr Lembe Ermos ja

kliiniline psühholoog dr M. Beljajev, dtl 154, vastuse lisa 1, lk 81). Kaebaja on sõnaliselt

taibukas ja infotöötlus on kiire. Psühhiaater dr B. Mööli 24. märtsi 2022. a hinnangul on kaebaja

väliselt korrastatud, sõbralik, murelik, pinges ja abiotsiv. Kaebaja on käinud viimase aasta

jooksul paljude arstide juures, ent ükski ei ole kirjeldanud suhtlemise häiret.

40.3. Kohus nõustub, et võtmetegevuses „suhtlemisega hakkamasaamine“ kaebaja kirjeldatud

piiranguid ei esine. Töövõime hindamisel saab taotluses ja kaebuses kirjeldatud probleeme

arvestada üksnes juhul, kui need on diagnoositud ja kaebaja on saanud asjakohast ravi. Kaebaja

suhtlemisprobleeme TIS-i andmed ei kinnita.

41. Võtmetegevus „kohane käitumine“.

41.1. Kaebaja leiab, et tal on kohase käitumise võtmetegevuses mõõdukas piirang (arvväärtus

2). Kaebaja ei suuda enda emotsioone ja käitumist kontrollida ning kaotab vahel nende üle

kontrolli. Kaebaja ei suuda emotsioone kontrollida, kui on vali undamine peas.

41.2. Dr K. Kanguri hinnangul terviseandmed kaebaja kirjeldatud piiranguid ei kinnita.

Objektiivsetel alustel ei ole kaebaja kaebusi võimalik kinnitada. Dr I. Kukk nõustus

K. Kanguriga, lisades, et kaebajat ei ole (sh arsti visiidil) kirjeldatud konfliktse või eba-

adekvaatsena. Pigem jääb mulje, et kaebaja on korrektne ja sõbralik suhtleja.

41.3. Kohus nõustub ekspertarstidega. Töövõime hindamisel saab taotluses ja kaebuses

kirjeldatud probleeme arvestada üksnes juhul, kui need on diagnoositud ja kaebaja on saanud

asjakohast ravi.

42. Võtmetegevus „suhtlemisega seotud muud piirangud“.

3-23-1809

25(25)

42.1. Kaebaja hinnangul on tal tugevad keskendumishäired, mis väljenduvad mh suutmatuses

moodustada ladusalt lauseid ja lõpetada mõtet. Kaebaja tunneb, et ta ei ole väärtuslik ning

muretseb laste ja abikaasa pärast (arvväärtus 9).

Dr K. Kangur leiab, et kaebaja kognitiivset võimekust on hinnatud õppimise ja tegevuste

sooritamise

valdkonna

võtmetegevuses

„tegevuste

õppimine“.

Väärtusetusetunde

kinnitamiseks objektiivsed andmed digiloos puuduvad. Dr I. Kukk leiab, et TIS-i andmed

kaebaja kirjeldusi ei kinnita. Psühhiaatria epikriisides ei ole suhtlemishäireid ega suhtlemisest

tingitud ebaadekvaatsust ja konflikte kirjeldatud. Kaebaja kaebust keskendumishäirete kohta

on hinnatud õppimise ja tegevuste sooritamise valdkonna all, kuna keskendumishäire kuulub

kognitiivse võimekuse hulka.

42.2. Kohus nõustub ekspertarstidega. Töövõime hindamisel saab taotluses ja kaebuses

kirjeldatud probleeme arvestada üksnes juhul, kui need on diagnoositud ja kaebaja on saanud

asjakohast ravi.

43. Kaebajal on olnud tõsine liiklusavarii 2016. a-l ning tal on selle järel tuvastatud töövõime

ulatuse vähenemine. Töövõime hindamise aluseks võetud TIS-i andmed ning ekspertarstide

seisukohad võimaldavad järeldada, et kaebaja seisund on paranenud. See ei tähenda, et kaebajal

ei ole tervisprobleeme või kroonilisi haigusi. Kohtuasjas esitatud, sh TIS-i andmed ei anna

põhjust ekspertarstide ja töötukassa hinnangute õigsuses kahelda.

Eeltoodu põhjal jätab kohus kaebuse rahuldamata. Kui kaebaja leiab, et tema töövõime on

muutunud pärast 29. märtsil 2022 esitatud töövõime hindamise taotlust, on tal õigus esitada

töötukassale töövõime hindamiseks uus taotlus.

44. HKMS § 108 lg 1 järgi kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja

pole kaebajalt menetluskulude väljamõistmist taotlenud. Menetlusosaliste menetluskulud

jäävad seega nende endi kanda.

45. Kuna otsus sisaldab kaebaja terviseandmeid, tuleb kaebaja nimi avaldatavas otsuses

asendada tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3)

Pihel Sarv

/allkirjastatud digitaalselt/