3-23-2674/5 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Monika Laatsit ja Kaire

Pikamäe

Määruse tegemise aeg ja koht

12. märts 2024, Tallinn

Haldusasja number

3-23-2674

Haldusasi

X kaebus Transpordiameti 9. augusti 2023. a käskkirja nr

2.1-1/23/289 õigusvastasuse tuvastamiseks ning hüvitise

väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 6. veebruari 2024. a määrus

Menetlusosalised

Kaebaja – X, esindajad v.adv Margus Reiland ja adv

Kaisa-Maria Kubpart

Vastustaja – Transpordiamet, esindaja KK

Menetluse alus ringkonnakohtus

Transpordiameti määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta

menetlusse

Transpordiameti

määruskaebus

Tallinna

Halduskohtu

6. veebruari 2024. a määruse haldusasjas nr 3-23-2674 resolutsiooni punkti 1 peale.

2. Jätta Transpordiameti määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu

6. veebruari 2024. a määruse haldusasjas nr 3-23-2674 resolutsiooni punkt 1

muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates (HKMS § 124 lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Transpordiameti peadirektor nimetas 05.07.2023 käskkirjaga nr 2.1-1/23/263 X

laevandusosakonna juhataja ametikohale alates 09.08.2023 määramata ajaks.

Transpordiameti peadirektor vabastas 09.08.2023 käskkirjaga nr 2.1-1/23/289 avaliku

teenistuse seaduse (ATS) § 86 ning § 87 lg-te 1 ja 6 alusel X merendusteenistuse

laevandusosakonna juhataja ametikohalt alates 10.08.2023 katseajal ametniku soovil.

Teenistussuhte viimane päev oli 09.08.2023.

3-23-2674

2(6)

2. X esitas Tallinna Halduskohtule 24.11.2023 kaebuse Transpordiameti 09.08.2023

käskkirja nr 2.1-1/23/289 õigusvastasuse tuvastamiseks ja õigusvastase teenistusest

vabastamise eest 12 kuu keskmisele palgale vastava hüvitise (48 000 eurot) väljamõistmiseks.

Kaebaja nõude aluseks on ATS § 105 lg 2, kuna kaebaja kasvatab alla 7-aastast last. Kaebaja

ei taotle teenistusse ennistamist ega teenistusest vabastamise aluse muutmist. Kohtupraktikast

tulenevalt võib ATS § 105 lg-tes 1 ja 2 nimetatud nõudeid esitada valikuliselt. Teenistusest

vabastamine oli õigusvastane, sest kaebaja esitas avalduse enda teenistusest vabastamiseks

vastustaja poolse eksitusse viimise tõttu. Kuna ATS § 105 ei sätesta kohtusse pöördumise

tähtaegu, siis tuleb esitatud tuvastamis- ja hüvitamiskaebuse puhul lähtuda HKMS § 46 lg-test

4 ja 5, mis näevad ette 3-aastase kohtusse pöördumise tähtaja (vt ka ATS-i käsiraamat, lk 308).

Kaebaja sai vaidlustatud käskkirja kätte 25.10.2023.

3. Tallinna Halduskohus võttis 29.11.2023 määrusega menetlusse kaebuse Transpordiameti

16.08.2023 käskkirja nr 2.1-2/23/293 õigusvastasuse tuvastamiseks ja õigusvastase teenistusest

vabastamise eest 48 000 euro suuruse hüvitise väljamõistmiseks.

4. Transpordiamet palus 09.01.2024 vastuses lõpetada HKMS § 124 lg 4 alusel haldusasja

menetlus kaebetähtaja ületamise tõttu või alternatiivselt jätta kaebus rahuldamata. Kaebaja ei

ole esitanud HKMS § 37 lg 2 p 6 kohast tuvastamiskaebust, vaid sisuliselt HKMS § 37 lg 2 p 1

kohase tühistamiskaebuse, mis tulnuks esitada 30 päeva jooksul (HKMS § 46 lg 1).

ATS v.r § 160 lg 1 kohaselt võis teenistusalastes küsimustes esitada kaebuse 1-kuulise tähtaja

jooksul. Kehtiva ATS-i seletuskirjast ei nähtu seadusandja tahet muuta teenistusest vabastamise

vaidlustamise tähtaega, pikendades seda 30 päevalt kolmele aastale. Samasugune 30-päevane

vaidlustamistähtaeg kehtib ka töösuhetes (vt töölepingu seaduse (TLS) § 105 lg 1 ja § 106).

Ametnike ja töötajate nii erinev kohtlemine ei ole põhjendatud ega eesmärgipärane. Sedavõrd

pikk kaebetähtaeg rikub tööandja õiguspärast ootust normaalse töö jätkumisele pärast kuu aja

möödumist. Kuna teenistusest vabastamise puhul on seadusandja kehtestanud eriregulatsiooni

(ATS § 105), siis ei saa ametnik esitada muid nõudeid peale ATS §-s 105 ette nähtute. Seega

puudub kaebajal õigus esitada tuvastamis- ja hüvitamiskaebust HKMS § 37 lg 2 p-de 4 ja 6

alusel. ATS § 105 lg-s 2 märgitud haldusakti õigusvastaseks tunnistamise nõuet tuleb käsitada

tühistamisnõudena, mis tuleb HKMS § 46 lg 1 järgi esitada 30 päeva jooksul haldusakti

kaebajale teatavaks tegemisest arvates. Olukorras, kus teenistusest vabastamise kohta antud

haldusakti õigusvastasuse tuvastamise ja õigusvastaselt teenistusest vabastamise eest hüvitise

saamise nõuded on vastavalt kas tühistamisnõude eelduseks või sõltuvad tühistamisnõude

rahuldamisest, ei saa nende esitamisel kohaldada tühistamisnõudest erinevat kaebetähtaega (vt

lähemalt Tartu Ringkonnakohtu 04.11.2021 määrus nr 3-21-189, p-d 9–12).

Kaebaja sai enda teenistusest vabastamisest teada 09.08.2023 ja igal juhul oli ta vaidlustatud

käskkirja saanud kätte hiljemalt 21.08.2023, sest viitas sellele oma 21.08.2023 e-kirjas. Isegi

kui kaebaja ei saanud 09.08.2023 käskkirja põhjal aru enda teenistusest vabastamisest või selle

alustest ja asjaoludest või pidas ennast eksimusse viiduks, on kaebaja kinnitanud, et hiljemalt

23.08.2023 oli tal kujunenud kõigist teenistusest vabastamise asjaoludest õige ja täielik

veendumus ja arusaam. Samas esitas kaebaja kohtule kaebuse alles 24.11.2023.

5. Tallinna Halduskohus jättis 06.02.2024 määruse resolutsiooni p-ga 1 rahuldamata

Transpordiameti taotluse lõpetada haldusasja menetlus kaebetähtaja ületamise tõttu. Kohus jäi

29.11.2023 määruses toodud seisukoha juurde, et ATS § 105 lg-s 2 sätestatud nõudega saab

halduskohtusse pöörduda hüvitamiskaebuse esitamiseks sätestatud 3-aastase tähtaja jooksul

ning sellele ei kohaldu HKMS § 46 lg-s 1 sätestatud 30-päevane kaebetähtaeg. Vastustaja

viidatud lahend on ekslik ja seda ei saa lugeda väljakujunenud kohtupraktikaks. Haldusorganite

3-23-2674

3(6)

praktikas on enamasti peetud võimalikuks õigusvastast vallandamist vaidlustada 30-päevase

tähtaja jooksul ning selline vaidlustamisviide sisaldub ka vastavates haldusaktides. Selle tõttu

esitataksegi ATS § 105 lg-test 1 ja 2 tulenevad nõuded enamasti 30-päevase tähtaja jooksul,

kuid ATS-i sätetest ei saa siiski järeldada, et kaebus tulebki esitada 30 päeva jooksul ametist

vabastamise otsuse teatavaks tegemisest.

Tartu Ringkonnakohus on omistanud 04.11.2021 määruses nr 3-21-189 põhjendamatult suure

tähtsuse ATS § 105 lg-s 2 mh nimetatud teenistusest vabastamise aluse muutmise nõudele,

leides, et tegemist on teenistusest vabastamise haldusakti osalise tühistamise nõudega ja seega

tuleb lähtuda tühistamiskaebuse esitamiseks ettenähtud tähtajast. Sellega ei saa nõustuda. Kuigi

teenistusest vabastamise alusel on eraldivõetuna teatav regulatiivne mõju ning tegemist ei ole

pelgalt haldusakti õigusliku põhjendusega, kuna sellest võivad edaspidi sõltuda isiku õigused

(nt õigust saada töötuskindlustuse hüvitist), on teenistusest vabastamise haldusakti põhiliseks

regulatiivseks toimeks siiski teenistussuhte lõpetamine. Sellist regulatiivset toimet ATS § 105

lg 2 alusel esitatava kaebusega murda ei saa. ATS § 105 lg 2 alusel esitatava kaebusega ei ole

võimalik saavutada ligilähedaseltki sama tulemust nagu tühistamiskaebusega. Selles olukorras

ei pea teenistusest vabastamise aluse muutmist käsitama haldusakti osalise tühistamisena, vaid

pigem on tegemist konkreetsel õiguslikul alusel vabastamisega kaasnevate (sh teenistussuhte

lõppemisega võrreldes täiendavate) tagajärgede heastamisega ja asjaomane nõue on käsitatav

HKMS § 37 lg 2 p 5 tähenduses heastamisnõudena. Ka kohtuotsuse resolutsioonis teenistusest

vabastamise aluse muutmine ei too vähemalt formaalselt kaasa vaidlustatud haldusakti osalist

tühistamist ning see jääb kehtima endisel kujul, kuid kohus muudab teenistusest vabastamise

aluse osas tehtud õigusvastase valiku tagajärjed kaebaja jaoks. Seega on formaalselt tegemist

tagajärgede kõrvaldamise, mitte haldusakti osalise tühistamisega. Heastamisnõue tuleb esitada

HKMS § 46 lg-s 4 sätestatud tähtaja jooksul. Isegi kui tegemist oleks tühistamisnõudega, tuleks

õiguskaitsevahendeid reguleeriva normi mitmest võimalikust tõlgendusest eelistada tõlgendust,

mis annab kaebeõigust omavale isikule avaramad võimalused.

Ringkonnakohtu määrusest haldusasjas nr 3-21-189 ei saa praegusel juhul lähtuda ka põhjusel,

et kaebaja ei ole taotlenud teenistusest vabastamise aluse muutmist. Kui ATS § 105 lg-d 1 ja 2,

mis näevad õigusvastaselt teenistusest vabastamise korral tagajärjena ette rahalise hüvitise

maksmise, võimaldavad nõuda vabastamise kohta antud haldusakti õigusvastasuse tuvastamist,

siis ATS § 105 lg 4, mis näeb õigusvastaselt teenistusest vabastamise korral tagajärjena ette

teenistusse ennistamise, võimaldab nõuda teenistusest vabastamise haldusakti tühistamist. ATS

§ 105 lg-te 1 ja 2 ning lg 4 sõnastuslik erinevus kaotaks tähenduse, kui käsitada lg-te 1 ja 2

alusel esitatavat nõuet samuti tühistamisnõudena. Seejuures on ATS § 105 lg-s 1 sätestatud

hüvitis käsitatav kahjuhüvitisena (vt Riigikohtu 25.01.2017 otsus nr 3-3-1-49-16, p-d 15 ja 26).

Iseenesest on õige, et ATS v.r nägi kohtusse pöördumiseks ette 1-kuulise tähtaja ning kehtiva

ATS-i seletuskirjast ei nähtu seadusandja selget soovi seda tähtaega muuta. Sellele vaatamata

on haldusakti tühistamisele viidatud üksnes ATS § 105 lg-s 4 ning samuti oli ATS v.r kohaselt

esmaseks õiguskaitsevahendiks teenistusse ennistamise nõue. Uue ATS-ga muudeti varasemat

olukorda kardinaalselt, sest ametnik ei saa enam üldjuhul nõuda enda teenistusse ennistamist

(v.a ATS § 105 lg-s 4 nimetatud juhul). On loogiline, et teenistusse ennistamise ja teenistusest

vabastamise aluse muutmise ning hüvitise väljamaksmise nõuete esitamiseks on sätestatud

erinevad tähtajad. Teenistusse ennistamise nõudeõiguse olemasolul on kõigi osapoolte huvides

õigusrahu saavutamine kiiremini, mistõttu tuleb see nõudeõigus maksma panna samasuguse aja

jooksul nagu mis tahes haldusakti tühistamise nõude puhul.

Vastustaja viide, et töösuhetes tuleb sarnane nõue esitada kohtule või töövaidluskomisjonile 30

päeva jooksul (TLS §-d 107 ja 109), tekitab õigustatud küsimuse, millega on teenistussuhte

3-23-2674

4(6)

puhul põhjendatav oluliselt pikem kaebetähtaeg. Samas on see põhimõtteliselt seadusandja

valiku küsimus ning selline valik pole ilmselge eksimus või tahtmatu õigusloomeline praak,

mida kohus peaks korrigeerima isiku õigusi piirava tõlgenduse andmisega. Tuleb arvestada, et

ATS § 105 lg 2 alusel esitatava nõude peamine eesmärk on rahalise hüvitise saamine ehk tegu

on eeskätt hüvitamisnõudega. Pole selget põhjust, miks peaks ATS § 105 lg 2 alusel esitatavale

hüvitamisnõudele kehtima oluliselt lühem kaebetähtaeg kui muudele hüvitamisnõuetele. ATS

§ 105 lg 2 näeb selgelt ette võimaluse taotleda teenistusest vabastamise kohta antud haldusakti

õigusvastaseks tunnistamist kohtuotsuse resolutsioonis. Kui lugeda ATS § 105 lg-s 2 nimetatud

tuvastamisnõue hõlmatuks teenistusest vabastamise aluse muutmise nõudega ning käsitada

viimast tühistamisnõudena, oleks see küll kokkuvõttes mõistlikum ja varasema regulatsiooniga

(ning töösuhete normistikuga) sarnasem, kuid see eeldaks kohtult seadusele sellise tõlgenduse

andmist, mis oleks isikule kahjulikum ja seetõttu ei saa seda tõlgendust toetada.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

6. Transpordiamet palub 20.02.2024 määruskaebuses tühistada halduskohtu 06.02.2024

määruse resolutsiooni p 1 ning teha asjas uus määrus, millega lõpetada menetlus kaebetähtaja

rikkumise tõttu. ATS § 105 lg-s 2 märgitud nõuet tuleb käsitada tühistamisnõudena HKMS § 37

lg 2 p 1 tähenduses, mis tuleb esitada HKMS § 46 lg-s 1 sätestatud tähtaja jooksul. ATS-i

seletuskirjast ei nähtu, et seadusandja oleks soovinud pikendada kuni 31.03.2013 kehtinud ATS

v.r §-s 160 sätestatud vaidlustamistähtaega seniselt ühelt kuult kolmele aastale. Samamoodi on

TLS § 105 lg-s 1 ja §-s 106 sätestatud töölepingu ülesütlemise vaidlustamiseks 30-päevane

tähtaeg ning ametnike sedavõrd erinev kohtlemine ei saanud olla seadusandja eesmärk. Asjas

tuleb kohaldada Tartu Ringkonnakohtu 04.11.2021 määruses nr 3-21-189 toodud seisukohti,

sest vaidluste asjaolud on analoogsed ja kohtupraktikat tuleb rakendada ühetaoliselt.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Määruskaebus tuleb võtta HKMS § 207 lg 1 alusel menetlusse. Määruskaebuse esitamine

on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 124 lg 4), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg

1) ning vastab HKMS §-de 52–54 ja 205 nõuetele. Määruskaebuse esitamine on lõivuvaba

(HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9). Kuna määruskaebus ei sisalda uusi sisulisi

väiteid, ei pea ringkonnakohus määruskaebuse lahendamiseks vajalikuks küsida kaebajalt selle

kohta täiendavat seisukohta, vaid arvestab tema poolt varem avaldatuga.

8. Kaebaja pöördus halduskohtusse 24.11.2023 kaebusega tema teenistusest vabastamise

kohta antud Transpordiameti peadirektori 09.08.2023 käskkirja nr 2.1-1/23/289 õigusvastasuse

tuvastamiseks ja 12 kuu keskmise palga suuruse hüvitise väljamõistmiseks. Kaebuses esitatud

nõude õiguslikuks aluseks on ATS § 105 lg 2 (kaebaja kasvatab alla 7-aastast last – vt kaebuse

lisa 35). Transpordiameti hinnangul kujutab ATS § 105 lg 2 alusel esitatud kaebus sisuliselt

tühistamiskaebust HKMS § 37 lg 2 p 1 tähenduses, mistõttu on kaebaja pöördunud kohtusse

HKMS § 46 lg-s 1 sätestatud 30-päevast kaebetähtaega rikkudes. Kaebusest nähtuvalt on

kaebus küll esitatud 30 päeva jooksul pärast 25.10.2023, mil kaebajale edastati mh vaidlusalune

09.08.2023 käskkiri tema teenistusest vabastamise kohta (vt kaebuse lisa 36), kuid kaebaja on

siiski seisukohal, et kohaldamisele kuulub HKMS § 46 lg-s 4 või 5 sätestatud 3-aastane

kaebetähtaeg.

9. Ringkonnakohus märgib HKMS § 46 lg-s 1 sätestatud tähtajaga seonduvalt, et olukorras,

kus kaebaja vabastati 09.08.2023 teenistusest tema enda 09.08.2023 avalduse alusel (vt kaebuse

lisa 29) ning teenistusest vabastamise haldusakti vormistamine pidi olema kaebajale Maksu- ja

Tolliameti 09.08.2023 teatest (s.o töötamise registri kande muutmisest – vt kaebuse lisa 30)

3-23-2674

5(6)

arusaadav, tuleks kaebus lugeda HKMS § 46 lg 7 kohaselt mittetähtaegseks isegi sel juhul, kui

kaebajale väljastati tema teenistusest vabastamise käskkiri alles 25.10.2023. Kaebaja pidi

haldusakti andmisest teada saama juba 09.08.2023, kuid puuduvad tõendid, et ta oleks selle

väljastamist vastustajalt nõudnud enne 04.10.2023 (vt kaebuse lisa 33) ja veelkord 17.10.2023

(vt kaebuse lisa 35). Kui ATS § 105 lg 2 alusel esitatud nõuetega kaebust tuleks käsitada

tühistamiskaebusena, pidanuks kaebaja nõudma käskkirja välja mõistliku aja (mitte rohkem kui

30 päeva) jooksul ja pöörduma seejärel 30 päeva jooksul kohtusse (nt Riigikohtu 16.06.2021

määrus nr 3-20-999, p-d 19, 22). Kuna praegusel juhul asus kaebaja vaidlustatud haldusakti

välja nõudma alles ligi kaks kuud pärast sellest teadasaamist, ei saaks tühistamiskaebust pidada

HKMS § 46 lg 7 järgi tähtaegseks. Kui ATS § 105 lg 2 alusel esitatavat kaebust tuleb käsitada

tuvastamis-, heastamis- või hüvitamiskaebusena, siis ei oma eeltoodu vaidluse lahendamisel

tähtsust, sest 3-aastast tähtaega on ilmselgelt järgitud.

10. ATS § 105 lg-d 1 ja 2 näevad ette, et õigusvastaselt teenistusest vabastatud ametnikul on

õigus nõuda vabastamise kohta antud haldusakti õigusvastaseks tunnistamist, teenistusest

vabastamise aluse muutmist ning hüvitist. ATS § 105 lg 4 kohaselt võib on mh alla 7-aastast

last kasvataval ametnikul õigusvastaselt teenistusest vabastamise korral õigus hüvitise asemel

nõuda vabastamise kohta antud haldusakti tühistamist, enda teenistusse ennistamist ja tasu

teenistusest sunnitult puudutud aja eest. ATS § 105 sätestab ammendavalt õiguskaitsevahendid,

mida ametnik saab enda teenistusest vabastamise korral pärast asjaomase haldusakti andmist

kasutada (nt Riigikohtu 25.11.2021 määrus nr 3-21-2241, p 12; 20.01.2011 otsus nr 3-3-1-74-

10, p 12; Tallinna Ringkonnakohtu 21.06.2021 määrus nr 3-21-1049, p 9; 31.10.2014 otsus nr

3-13-1880, p 9; vt ka Riigikogu XII koosseisu 193 SE seletuskiri, lk 64; K. Lang, I. Pärnamägi,

E. Sarapuu. Avaliku teenistuse seaduse käsiraamat. Tallinn, 2013, lk-d 305 ja 307).

11. ATS-i eriregulatsioon ei tähenda siiski, et tegemist oleks mingi täiesti eriliigilise nõudega,

vaid ATS § 105 lg-tes 1 ja 2 sätestatud nõue teenistusest vabastamise haldusakti õigusvastaseks

tunnistamiseks on samuti õigusvastasuse tuvastamise nõue (HKMS § 37 lg 2 p 6), üksnes veidi

teises sõnastuses ja mõnevõrra erinevate lubatavuse eeldustega (vt K. Merusk, I. Pilving (toim).

Halduskohtumenetluse seadustik. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn, 2013, lk 61). Hüvitise

maksmise nõue langeb omakorda sisuliselt kokku kahju hüvitamise nõudega HKMS § 37 lg 2

p 4 tähenduses (nt Riigikohtu 25.01.2017 otsus nr 3-3-1-49-16, p 26; 19.04.2016 otsus nr 3-3-

1-83-15, p 13). Samuti ATS § 105 lg-tes 1 ja 2 ette nähtud nõue teenistusest vabastamise aluse

muutmiseks sarnaneb ringkonnakohtu hinnangul toime poolest HKMS § 37 lg 2 p-s 5 sätestatud

heastamisnõudele, mis on olemuselt kohustamisnõude eriliik (nt Riigikohtu 24.04.2018 määrus

nr 3-17-725, p 12). ATS § 105 lg-d 1 ja 2 annavad erandina siiski halduskohtule endale volituse

muuta teenistusest vabastamise käskkirjas toodud teenistusest vabastamise alust ehk kujundada

õigussuhteid täitevvõimu asemel (vt ka HKMS-i kommentaarid, lk-d 49 ja 52), kõrvaldades ise

teenistusest vabastamise käskkirja õigusvastased tagajärjed. Praktikas on ametniku teenistusest

vabastamise alust muutnud nii kohus ise (nt Riigikohtu 19.06.2018 otsus nr 3-16-113, p 3;

18.10.2016 otsus nr 3-3-1-13-16, p 3) kui ka kohustanud selleks ametiasutust (nt Riigikohtu

06.06.2019 otsus nr 3-17-842, p 4). Ka see viitab, et teenistusest vabastamise aluse muutmine

ei ole käsitatav teenistusest vabastamise käskkirja osalise tühistamise nõudena, vaid tegemist

on kohustamisnõudega. Teenistusest vabastamise käskkirja peale saab tühistamisnõude esitada

üksnes ATS § 105 lg-s 4 sätestatud juhtudel. Ehkki HKMS-i kommentaarides (lk 51–52) on

teenistusest vabastamise aluse muutmist käsitletud tühistamisvolituse (HKMS § 5 lg 1 p 1)

kontekstis (s.o sisuliselt haldusakti põhjenduse tühistamisena), ei järeldu sellest, et tegemist on

tühistamisnõudega. Oluline on silmas pidada, et ATS § 105 lg-d 1 ja 2 annavad kohtule üksnes

muutmisvolituse, mitte eraldiseisvat tühistamisvolitust ja seetõttu saab teenistusest vabastamise

aluse tühistamisest rääkida üksnes n-ö mõtteliselt.

3-23-2674

6(6)

12. Eeltoodut arvestades nõustub ringkonnakohus halduskohtuga, et Tartu Ringkonnakohtu

04.11.2021 määruses nr 3-21-189 (p-d 9–12) on ATS § 105 lg-s 2 sätestatud nõudeid sisustatud

ekslikult. Tegemist ei ole ühe kompleksnõudega, mida saab esitada üksnes terviklikult, vaid see

säte võimaldab pöörduda kohtusse nii kõigi kolme nõudega korraga kui ka esitada neist ainult

ühe või kaks. Kui teenistusest vabastatud ametnik ei soovi või ei vaja teenistusest vabastamise

aluse muutmist ega hüvitist, siis on tal võimalik taotleda ka ainuüksi teenistusest vabastamise

haldusakti õigusvastaseks tunnistamist. Kuna ATS § 105 lg-d 1 ja 2 sisaldavad eriregulatsiooni,

siis ei peaks sellele nõudele laienema ka HKMS § 45 lg-s 2 sätestatud kaebeõiguse piirangud.

Isegi kui HKMS § 45 lg 2 on kohaldatav, tuleks eraldi tuvastamiskaebust siiski aktsepteerida

rehabiliteerival eesmärgil. Käsitus kompleksnõudest, mille keskne komponent on teenistusest

vabastamise aluse muutmine, ei ole põhjendatud kasvõi juba seetõttu, et mitmetel juhtudel ei

ole teenistusest vabastamise aluse muutmine üldse vajalik või asjakohane. Teenistusest

vabastamine võib asjaoludest sõltuvalt olla õigusvastane ning hüvitise maksmine põhjendatud

ka siis, kui teenistusest vabastamise aluseks on käskkirjas märgitud ametniku soov (ATS § 87

lg 1) või koondamine (ATS § 90 lg 1), mis teenistusest vabastatud ametnikku iseenesest kuidagi

ei diskrediteeri ja mida ei pruugi olla tarvis muuta. Ka praeguses asjas ei ole kaebaja taotlenud

teenistusest vabastamise aluse muutmist, vaid soovib üksnes teenistusest vabastamise käskkirja

õigusvastasuse tuvastamist ja hüvitise väljamõistmist (st kaebuses on esitatud HKMS § 37 lg 2

p-de 4 ja 6 tähenduses tuvastamis- ja hüvitamisnõuded).

13. Kuna ATS § 105 lg-te 1 ja 2 alusel saab ametniku teenistusest vabastamise käskkirja peale

sisuliselt esitada tuvastamis-, heastamis- ja hüvitamisnõuded (HKMS § 37 lg 2 p-d 4–6) ning

ATS-s puudub eriregulatsioon selliste nõuete esitamise tähtaja kohta, tuleb selles osas lähtuda

HKMS-s sätestatust (vt ka ATS-i käsiraamat, lk 308). HKMS § 46 lg 5 kohaselt võib kaebuse

haldusakti õigusvastasuse kindlakstegemiseks esitada kolme aasta jooksul haldusakti andmisest

arvates. HKMS § 46 lg 4 näeb ette, et hüvitamis- või heastamiskaebuse võib esitada kolme aasta

jooksul arvates päevast, mil kaebaja sai teada või pidi saama teada kahjust ja selle põhjustanud

isikust või haldusakti õigusvastastest tagajärgedest, kuid enne 10 aasta möödumist haldusakti

andmisest. Kuigi HKMS § 46 lg 6 võimaldab sätestada ka eeltoodust erinevad kaebetähtajad,

saab seda teha üksnes seadusega. Lühemat kaebetähtaega ei saa tuletada varasemalt kehtinud

seadusest, seda enam, et ATS v.r § 160 lg-s 1 ei olnud seadusandja samuti soovinud sätestada

HKMS-st lahknevaid tähtaegu (vt 01.01.2012–31.03.2013 kehtinud redaktsioon). Teistsugust

järeldust ei tulene ka kuni 31.12.2011 kehtinud redaktsioonis ATS v.r § 160 lg-test 1 ja 3, mis

viitasid kaebuse esitamise tähtaja (1 kuu) ja kohtu volituste (seadusevastaseks tunnistamine)

osas lihtsalt aegunud normidele (vt 15.09.1993–31.12.1999 kehtinud halduskohtumenetluse

seadustiku § 7 lg 1 ja § 20 lg 1 p 1). Täiendavalt ei ole erandlikku kohtusse pöördumise tähtaega

võimalik analoogia alusel tuletada TLS § 105 lg-st 1, §-st 106 või §-st 110, sest need laienevad

üksnes töösuhetele ning ei reguleeri nõuete esitamist ametniku teenistusest vabastamise korral.

Töötajatega võrreldes pikem kaebetähtaeg ei saa kuidagi rikkuda ametnike õigusi ning siinses

asjas pole tarvis analüüsida, kas töölepingu ülesütlemise korral peaks samuti olema võimalik

esitada nõudeid seaduses seni ettenähtust pikema tähtaja jooksul.

14. Kokkuvõtlikult kohaldub praeguses asjas esitatud tuvastamisnõudele HKMS § 46 lg-s 5

sätestatud tähtaeg ja hüvitamisnõudele HKMS § 46 lg-s 4 sätestatud tähtaeg ning Xi 24.11.2023

kaebus on mõlema normi järgi tähtaegne. Halduskohus on seetõttu õigesti jätnud vastustaja

taotluse haldusasja menetluse HKMS § 124 lg 4 alusel lõpetamiseks rahuldamata.

15. Eelneva põhjal jääb Transpordiameti määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu

06.02.2024 määruse resolutsiooni p 1 muutmata.

(allkirjastatud digitaalselt)