4-23-1631/36 · Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Pärnu Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

12. märts 2024, Kuressaare

Kohtuasja number

4-23-1631

Kohtukoosseis

kohtunik Rajar Miller

Kohtuistungi sekretär

Kristy Trave

Väärteoasi

Kamm Ettevõtmiste OÜ ja W.A kaebused

Keskkonnaameti 4. mai 2023 otsusele väärteoasjas

940022000542

Kaebuse esitajad

W.A, isikukood XXX

Kamm Ettevõtmiste OÜ, registrikood 10526364, seaduslik

esindaja W.A

Kaitsja

Kaebajate lepinguline kaitsja Jüri Reede

Kohtuväline menetleja

Keskkonnaamet, registrikood 70008658, esindaja Väino

Vaidla

Kohtuistungi toimumise aeg

29. veebruar 2024

RESOLUTSIOON

1. Kamm Ettevõtmiste OÜ kaebus rahuldada.

2. Tühistada Keskkonnaameti otsus väärteoasjas nr 940022000542 Kamm Ettevõtmiste

OÜ karistamises looduskaitseseaduse § 71 lg 2 ja § 74 lg 2 järgi täielikult ja lõpetada

väärteomenetlus Kamm Ettevõtmiste OÜ suhtes väärteomenetluse seadustiku § 29 lg 1

p 1 alusel.

3. W.A kaebus rahuldada osaliselt.

4. Tühistada W.A suhtes väärteoasjas nr 940022000542 tehtud otsus osaliselt, s.o

määratud karistuse osas. Teha tühistatud osas uus otsus, millega mõista W.A-le

looduskaitseseaduse § 71 lg 1 ja § 74 lg 1 järgi kvalifitseeritud väärtegude

toimepanemise eest karistusseadustiku § 63 lg 1 alusel karistuseks rahatrahv 125

trahviühikut, s.o 500 eurot.

5. Rahatrahv tuleb tasuda 45 päeva jooksul alates otsuse jõustumisest ühele järgnevatest

Rahandusministeeriumi arvelduskontodest: nr EE891010220034796011 (SEB Pank

AS), EE932200221023778606 (Swedbank AS), EE701700017001577198 (Luminor

Bank AS) või EE777700771003813400 (LHV Pank AS). Maksekorraldusele märkida

viitenumber 4100081886, makse selgitusse nimi ja väärteoasja number.

6. KrMS § 180 lg 1 alusel jätta W.A menetluskulud tema enda kanda.

7. VTMS § 23 alusel mõista Eesti Vabariigilt Kamm Ettevõtmiste OÜ kasuks välja 600

eurot valitud kaitsjale makstud tasu katteks.

Edasikaebe kord

Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul alates

otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o 12. märtsist 2024. Kassatsiooni esitamise õigus on

menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist

esindajal.

ASJAOLUD

Kohtuvälise menetleja otsus

1. Keskkonnaameti 4. mai 2023 üldmenetluse otsusega karistati W.A looduskaitseseaduse

(LKS) § 71 lg 1 ja § 74 lg 1 järgi kvalifitseeritud väärtegude toimepanemise eest

karistusseadustiku (KarS) § 63 lg 1 kohaldades rahatrahviga 225 trahviühikut, s.o 900

eurot. Sama otsusega karistati Kamm Ettevõtmiste OÜ-d LKS § 71 lg 2 ja § 74 lg 2 järgi

kvalifitseeritavate väärtegude toimepanemise eest KarS § 63 lg 1 kohaldades rahatrahviga

2700 eurot.

2. Otsuse kohaselt panid menetlusalused isikud etteheidetavad väärteod toime kokkuvõtvalt

sellega, et W.A, kes on Kamm Ettevõtmiste OÜ juhatuse liige, tegutsedes Kamm

Ettevõtmiste OÜ huvides lasi 2022. a. mais XXX vallas XXX külas üheaegselt lautri

süvendamisega rajada XXX hoiualal ja ranna ehituskeeluvööndis asuvale XXX

maaüksusele mere äärde pääsemiseks uue pinnastee ja selle pinnastee rajamisega kahjustas

väljaspool õuemaad asuvas poollooduslikus koosluses ebaseaduslikult pinnast 612 m²

ulatuses.

3. Hoiuala valitseja Keskkonnaamet XXX maaüksusele tee rajamiseks luba väljastanud pole,

seda pole ka küsitud.

4. Kamm Ettevõtmiste OÜ-le väljastatud veekeskkonnariskiga tegevuse registreeringu nr

VTRE/KIRKE 14-6/21/24-4 alusel Kamm Ettevõtmiste OÜ huvides süvendatud lautri

kohta tee rajamine oli seotud Kamm Ettevõtmiste OÜ äritegevuse edendamisega, kuna

Kamm Ettevõtmiste OÜ pakub majutusteenust koos lisateenustega: sõudepaadi kasutamine,

kaatriga lõbusõit ja võrguga kalapüük ning tee rajas W.A hõlpsamini mere äärde mere äärde

pääsemiseks.

5. W.A ja Kamm Ettevõtmiste OÜ rikkusid oma tegevusega LKS § 32 lg-t 2, mille kohaselt

on hoiualal keelatud nende elupaikade ja kasvukohtade hävitamine ja kahjustamine, mille

kaitseks hoiuala moodustati ning kaitstavate liikide oluline häirimine, samuti tegevus, mis

seab ohtu elupaikade, kasvukohtade ja kaitstavate liikide soodsa seisundi ja sellega pani

W.A toime LKS § 71 lg 1 järgi ning Kamm Ettevõtmiste OÜ LKS § 71 lg 2 järgi

kvalifitseeritava väärteo, s.o. kaitstava loodusobjekti kaitsenõuete rikkumise. Samuti

2 (12)

rikkusid W.A ja Kamm Ettevõtmiste OÜ LKS 38 lg 3 nõudeid, mille kohaselt on ranna

ehituskeeluvööndis uute rajatiste ehitamine keelatud. W.A pani sellega toime LKS § 74 lg 1

järgi ja Kamm Ettevõtmiste OÜ LKS § 74 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo, s.o. ranna

kasutamise ja kaitse nõuete rikkumise.

Kaebus

6. W.A ja Kamm Ettevõtmiste OÜ Kaitsja esitas kohtuvälise menetleja otsuse peale 18. mail

2023 kaebuse. Kaebuses taotlevad W.A ja Kamm Ettevõtmiste OÜ kohtuvälise menetleja

otsuse tühistamist ja väärteoasjas menetluse lõpetamist väärteomenetluse seadustiku

(VTMS) § 29 alusel.

7. Kaebuse kohaselt on kohtuväline menetleja vaidlustatud otsuses heitnud põhjendamatult

Kamm Ettevõtmiste OÜ-le ja selle juhatuse liikmele W.A-le ette nagu oleks äriühing ja

selle juhatuse liige ehitusseadustiku norme, looduskaitseseaduse norme ja XXX hoiuala

kaitsekorda rikkudes rajanud 2022. a mais XXX maaüksusele väidetavalt ebaseaduslikult

tee. Tegevus XXX maaüksusel on Kamm Ettevõtmiste OÜ-le ja selle juhatuse liikmele

W.A-le omistatud meelevaldselt.

8. Kamm Ettevõtmiste OÜ-l polnud selle maaüksusega mingit faktilist ega õigusliku sidet.

Ettekirjutuse väidetavalt ebaseadusliku tee likvideerimiseks kavatses Keskkonnaamet teha

hoopis XXX maaüksuse omanikule XXX OÜ-le. Mistahes isikule ei saa 2022. a mais

toimunu kohta etteheiteid teha, sest XXX maaüksus on PRIAs numbri all XXX

registreeritud põllumassiiv, kus toimus sel ajal kariloomade karjatamine XXX OÜ poolt.

XXX maaüksus on maismaa, seal ei asu lautrikohta ja väide, et XXX maaüksusel on Kamm

Ettevõtmiste OÜ-le väljastatud veekeskkonnariskiga tegevuse registreeringu alusel lasknud

W.A lautrikohta süvendada, on seega vale. Kohatu on teha mistahes isikule etteheide XXX

maaüksusel adru koristamise ja loomade transpordiks vajaliku käiguraja korrastamise kohta

2022. a mais. Etteheide tähendab, et loomad võivad maaüksuse puhtaks süüa, aga inimene

ei tohi kõrtki puudutada. Väärteomenetlus tuleb lõpetada juba sel põhjusel, et menetleja on

eksinud isikutes.

9. Lisaks on menetleja ebaõigesti sisustanud väärteonormide blanketseid dispositsioone.

Kohtuväline menetleja on LKS § 71 blanketse dispositsiooni sisustanud ebaõigesti väitega

nagu W.A Kamm Ettevõtmiste OÜ huvides XXX maaüksusele ehitanud LKS § 14 lg 1 p 6

keelunormi vastaselt. Vale faktiväide tuleb sellest, et menetleja on ebaõigesti sisustanud

ehitusseadustiku (EhS) norme. EhS § 4 lg 1 kohaselt on ehitamine ka pinnase või katendi

ümberpaigutamine ainult sellises ulatuses, millel on oluline püsiv mõju ümbritsevale

keskkonnale ja selle peab olema obligatoorselt funktsionaalne seos ehitisega. Riigikohus on

30. oktoobri 2018. a määruse haldusasjas nr 3-17-911 punktis 17 selgitanud, et kuigi ka

katendi ümberpaigutamine sellises ulatuses, millel on oluline püsiv mõju ümbritsevale

keskkonnale, on EhS § 4 lg 1 kohaselt käsitatav ehitamisena, on selle täiendavaks eelduseks

funktsionaalne seos ehitisega. XXX maaüksusel ei asu riikliku ehitisregistri andmetel ega

faktiliselt ühtegi ehitist ei hoone ega rajatise näol. Sellega on välistatud W.A-le ja Kamm

Ettevõtmiste OÜ-le tehtud etteheide lubamatu eitamise kui tegevuse osas, millel puudub

funktsionaalne seos ehitisega. Ei saa tugineda funktsionaalsele seosele ehitistega, mis ei asu

XXX maaüksusel. Selline seos oleks meelevaldne liialdus ja vastuolus kehtivate

õigusnormidega.

3 (12)

10. Kuna W.A ja Kamm Ettevõtmiste OÜ kui täiesti kõrvalise isiku tegevus 2022. a mais on

ebaõigesti kvalifitseeritud ehitamiseks, on sellest tulenevalt ebaõigesti sisustatud selle

faktiväite pinnalt ka looduskaitseseaduse norme.

11. Keskkonnaameti peadirektori 9. aprilli 2018 käskkirjaga nr 1-2/18/6 kinnitatud „XXX

hoiuala ja XXX käpaliste püsielupaiga kaitsekorralduskava 2018-2027“ punktis 1.4.1 on

esitatud XXX hoiuala kaitsekord. Ühtegi korras nimetatud nõuet ega keeldu W.A ega

Kamm Ettevõtmiste OÜ rikkunud pole.

12. Kohtuväline menetleja on rikkunud süüdistuse määratletuse nõuet ja võtnud nii

väärteoprotokollis kui vaidlustatud otsuses võimaluse mõista menetlusalusele isikule süüks

pandava teo objektiivseid tunnuseid sellega, et on lihtsalt kopeerinud protokolli ja otsusesse

kõik Korras nimetatud kaitsealused liigid, mis võivad kasvada kokku 2507,5 hektaril

olukorras, kus XXX maaüksus on vaid 7,18 hektarit. XXX on iga-aastasel

karjatamisperioodil kariloomade poolt rohujuure tasandini puhtaks söödud.

13. Ka juhul, kui kellegi teos võiksid esineda mingi süüteokoosseisu tunnused, siis kohususte

kollisioon välistab tegevuse õigusvastasuse (KarS § 30). XXX maaüksusel on olukord, kus

korraga on tegutsemis ja tegevusetuskohustus. XXX maaüksuse omanikul on

keskkonnaseadustiku üldosa seadusest (KeÜS) tulenev imperatiivne kohustus tagada igaühe

juurdepääs kallasrajale. Lisaks lasusid omanikul 2022. a mais kariloomade pidajana

loomakaitse seaduse (LoKS) 2. peatükist tulenevad kohustused võimaldada põllumassiivil

nr XXX asuvatele kariloomadele kohases koguses sööta ja joogivett, sobiv hooldus ning

muu looma terviseks ja heaoluks vajalik (LokS § 3 lg 2). Põllumajanduslooma tervist ja

heaolu tuleb kontrollida nii sagedasti, kui seda on vaja välditavate kannatuste

ärahoidmiseks (LoKS § 3 lg 31). Loomade transpordiks peab XXX põllumassiivile

vältimatult pääsema mootorsõidukitega.

Poolte seisukohad kohtuistungil

14. Kohtuistungil jäid menetlusalused isikud kaebuse juurde ja leidsid, et otsus tuleb tühistada

nii W.A kui Kamm Ettevõtmiste OÜ osas, kuna tegemist on eksimusega isikus. Kamm

Ettevõtmiste OÜ-l puutumust kirjeldatud teoga pole. Kaitsja selgitas, et W.A-l on ette

heidetava tegevusega puutumus, selles vaidlust pole, kuid mitte Kamm Ettevõtmiste OÜ

juhatuse liikmena. Sõltumata sellest puutumusest tuleb otsus ka W.A kui füüsilise isiku

suhtes tühistada kaebuses toodud õiguslikel põhjendustel, sh alates sellest, et puudub teo

objektiivne koosseis ning norme on sisustatud valesti. Ehitusloa puudumise etteheide on

alusetu, sest ehitamist EhS mõttes pole toimunud. Õigustloovast aktist on kopeeritud

loetelu, mida nagu menetlusalune isik oleks kahjustanud ja juba sellega on rikutud

kaitseõiguse teostamist ja süüdistuse määratletuse nõuet.

15. Kohtuväline menetleja jäi seisukohale, et kohtulikul uurimisel leidis XXX maaüksusele uue

tee rajamine tõendamist. Tõendamist leidis, et W.A selle töö korraldas. Tõendamist ei

leidnud, et tee rajamine on ette heidetav Kamm Ettevõtmiste OÜ-le. Kohtuväline menetleja

palus kohtul enda otsus tühistada osas, mis puudutab Kamm Ettevõtmiste OÜ-d, aga samas

W.A, kui füüsilise isiku osas jätta otsus ja karistus muutmata.

4 (12)

KOHTU SEISUKOHT

16. Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 123 kohaselt arutab kohus väärteoasja täies

ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse

tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Kaebuse lahendamisel kohtu poolt

väljaselgitatavad küsimused on loetletud VTMS §-s 133.

17. 5. aprillil 2023 koostatud väärteoprotokollis sisalduva väärteokirjelduse järgi heidetakse

menetlusalustele isikutele järgmist:

–

W.A, Kamm Ettevõtmiste OÜ juhatuse liikmena ja äriühingu huvides 2022. a maikuus

XXX vallas XXX külas üheaegselt lautri süvendamisega lasi rajada tee üle XXX-XXX

hoiuala. Tee kogupindala oli 612 m2, millega tekitati keskkonnale kahju kokku 979,20

eurot.

–

XXX maaüksus asub XXX-XXX hoiualal ja hoiuala valitsejaks on Keskkonnaamet.

–

Kuigi XXX maaüksus kuulub OÜ-le XXX, mille juhatuse liikmeks on W.A, siis tee

rajamine XXX-XXX hoiualale oli seotud Kamm Ettevõtmiste OÜ äritegevuse

edendamisega, kuna Kamm Ettevõtmiste OÜ pakub majutusteenust koos lisateenustega:

sõudepaadi kasutamine, kaatriga lõbusõit ja võrguga kalapüük. Hõlpsamini mere äärde

pääsemiseks lasi W.A rajada majutuskoha juurest otse üle hoiuala pinnastee.

–

Keskkonnaametilt pole taotletud ega Keskkonnaamet väljastanud luba tee rajamiseks

XXX maaüksusele. Tee rajamisega on väljaspool õuemaad asuva poollooduslikus

koosluses kahjustatud ebaseaduslikult pinnast 612 m2 ulatuses.

–

W.A ja Kamm Ettevõtmiste OÜ rikkusid oma tegevusega LKS § 32 lg-t 2, mille

kohaselt on hoiualal keelatud nende elupaikade ja kasvukohtade hävitamine ja

kahjustamine, mille kaitseks hoiuala moodustati ning kaitstavate liikide oluline

häirimine, samuti tegevus, mis seab ohtu elupaikade, kasvukohtade ja kaitstavate liikide

soodsa seisundi ja sellega pani W.A toime LKS § 71 lg 1 järgi ning Kamm Ettevõtmiste

OÜ LKS § 71 lg 2 kvalifitseeritava väärteo, s.o. kaitstava loodusobjekti kaitsenõuete

rikkumise.

–

Samuti rikkusid W.A ja Kamm Ettevõtmiste OÜ LKS 38 lg 3 nõudeid, mille kohaselt

on ranna ehituskeeluvööndis uute rajatiste ehitamine keelatud. W.A pani sellega toime

LKS § 74 lg 1 järgi ja Kamm Ettevõtmiste OÜ LKS § 74 lg 2 järgi kvalifitseeritava

väärteo, s.o. ranna kasutamise ja kaitse nõuete rikkumise.

Tuvastatud asjaolud ja objektiivne koosseis

18. Menetluses polnud vaidlust, et XXX maaüksus asub XXX-XXX hoiualal ning tegemist on

rannaäärse maaga. Asjaolu kinnitavad ka Maa-ameti kaardirakenduse andmete väljatrükk ja

täiendava sündmuskoha vaatluse protokollile lisatud skeem, kuhu on kantud

Keskkonnaregistrist saadud andmetel XXX-XXX hoiuala piir ja pärandniidud (1630

rannaniit, 6280 loopealne), Maa-ameti asukohakaardilt katastripiirid ja PRIA kaardilt 2022

hooldatava rannaniidu ala. Vabariigi Valitsuse poolt LKS § 10 lg 1 alusel 27. juulil 2006

vastu võetud määruse „Hoiualade kaitse alla võtmine Saare maakonnas“ § 1 lg 1 kohaselt

on võetud kaitse alla XXX-XXX hoiuala ja määruse § 2 järgi on hoiuala valitsejaks

Keskkonnaamet.

19. Kohtule arusaadavalt on kaitseversioon kokkuvõtvalt selles, et W.A ei teinud 2022. aasta

mais XXX maaüksusel midagi, mida saaks lugeda tee rajamiseks. Oma tegevusega ei

kahjustanud ta midagi ja väärteoprotokollist pole arusaadav seegi, mille kahjustamist talle

5 (12)

ette heidetakse. W.A tegemistel XXX maaüksusel pole mingit seost Kamm Ettevõtmiste

OÜ-ga.

20. Kohtul tuleb esmalt tuvastada, mida 2022. aasta mais XXX maaüksusel faktiliselt tehti.

21. W.A rääkis kohtuistungil rannale ja lautrikohale uue juurdepääsu rajamisest. Uut

juurdepääsu oli tema sõnul vaja, kuna vana ligipääs lautrikohale läks suurema ringiga üle

naabri maa ja naabriga tekkis tee kasutamise üle vaidlus. Naabriga arusaamatuste

vältimiseks oli mõte teha ligipääs kallasrajale otsemaks. Selleks kooris ta adru. Seda, et ta

adru koorib, teeb ligipääsu kallasrajale otsemaks, teeb seda eraisikuna ning et kutsus appi

N.A, rääkis ta ka kohapeale tulnud ametnikele. Paar päeva varem olid nad N.A-ga

lõpetanud lautrikoha süvendamise ja kuna kopp oli veel seal siis plaaniski, et tõmbab

adruvalli natuke ära ja teeb ligipääsu otsemaks. Adru, mille nihutasid, panid vana

juurdepääsu peale. Adru nad tõmbasid maha ka laiuva pinna pealt, aga nii, et nad ei

kahjustanud pinnast. Juurdepääsu peale ei veetud midagi muud, kui sama kruus, mis seal

oli. Adru all on paas ja pae pealiskiht on kruus. Lautrikoha süvendamiselt saadud rähka

viisid nad süvendi täiteks ehituskeelust eemale (enne torusilda oli süvend). Tal puudus

igasugune teadmine, et adru eemaldamiseks peab luba küsima. Adruga on kaetud suurem

osa rannakarjamaa pinnast. Seda adru kopaga nad kokku ka tõmbasid ja ladustasid

vallidesse.

22. W.A-l juurdepääsu rajamisel abiks olnud N.A poolt kohtuistungil kirjeldatu kohaselt palus

W.A teda appi ja silusid nad ekskavaatoriga olemasolevat teed nagu siledamaks, et

korralikult ligi pääseks. Midagi juurde nad ei vedanud, ainult lautri süvendamisel põhjast

kratsitud klibu viisid silla juurde pehmesse kohta. Pinnast silumise käigus ei koorinud.

Silumine seisnes selles, et ta surus kopa välisäärega olemasolevate rööbaste keskmise valli

rööbastesse laiali. Rööpad olid seal juba varem. Rööpa all oli kruus ja peal muda.

23. Kohtuväline menetleja on esitanud tõenditena sündmuskoha vaatluse protokollid. Esimene

vaatlus on läbi viidud 30. mail 2022 XXX Vallas XXX külas XXX maaüksusel.

Vaatlusprotokollis on kirjeldatud uut teed kinnistu põhjaservas, millele on kuhjatud ühtlases

laiuses pinnast. Tee pikkus on mõõtetulemuste kohaselt 127,8 meetrit. Vaatlusprotokollile

lisatud fotodelt nähtub kohtule ümbritsevast rohu ja adruga kaetud pinnasest selgelt eristuv

hele tee mis läheb puude ja kadakate vahelt läbi rannas asuva lautrikohani. Tee äärtes on

näha kõrvale tõmmatud või tõstetud tumedamat pinnasekihti. Neilt fotodelt nähtuvaga on

kooskõlas tunnistaja L.S-i kirjeldus sündmuskohal nähtust. L.S rääkis, et käis 30. mail

2022 vaneminspektor Timo Tammega XXX kinnistul sündmuskoha protokolli koostamisel

abis. Timo Tamm tegi mõõdistustöid L.S abistas. Timo Tamm pildistas olukorda ja võttis

asukoha koordinaadid. Kohale jõudes nägi L.S , et XXX kinnistu põhjaservas,

põhjanurgast edela poole, on rajatud uus tee. Tee läbis kadastiku, tee peale oli rajatud

torusild. Tee oli pinnastee, kiviklibuga täidetud. Tee kõrval oli näha värsket muldkatet. Teel

oli heledat värvi kruusalaadne materjal, kiviklibu oli seal sees, et liivakas kruusane kiht oli

laotatud pinna peale laiali, 4 m laiuselt, tee pikkust ei mäleta. Muldkate oli kõrvale tõstetud

nagu oleks pinnast eemaldatud. Tee kõrval oli näha ekskavaatori planeerimisjälgi.

Ekskavaator seisis rannas lautrikoha juures. Kohapeal oli ka N.A. Kohtu hinnangul on

2022. a mais rajatud tee ning teepinna ja ümbritseva pinnase erinevus nähtav ka 1. märtsi

2023 sündmuskoha täiendava vaatluse protokollile lisatud fotodelt.

24. W.A ja N.A ütlusest järeldab kohus, et üle XXX maaüksuse mereni ja lautrikohani uue

juurdepääsu rajamises vaidlust pole. Nende ütluste kohaselt seisnes juurdepääsu rajamine

6 (12)

üksnes maapinda katnud adru eemaldamises ja olemasolevate rööbaste kopaga tasaseks

silumises nii, et pinnas kannatada ei saanud. W.A ja N.A kirjeldus rajatud juurdepääsust ei

ühti kohtu veendumusel selle juurdepääsuga, mis nähtub vaatlusprotokollidest ja mida

kirjeldab tunnistaja L.S . Mööndes uue juurdepääsu rajamist üle XXX maaüksuse, on W.A

tee rajamiseks tehtud tööde mahtu ja nende mõju pinnasele kohtu hinnangul pisendanud.

25. Kohus asub seisukohale, et tuvastatud asjaoludel on W.A rajanud üle XXX mereni tee, seda

nii üldkeelelises tähenduses kui ehitusseadustiku (EhS) mõttes.

26. EhS § 92 lg 1 esimene lause sätestab, et tee on rajatis, mis on ette nähtud inimeste,

sõidukite või loomade liikumiseks või liiklemiseks. W.A kinnitas, et juurdepääsu rajas ta

inimestele ja sõidukitele (jõudmaks randa, kaluritel lautrini või loomade teenindamiseks).

Juurdepääsu eesmärgilt vastab see selliselt igati teele.

27. XXXl 2022. a mais pinnastee rajamine on kohtu hinnangul käsitatav rajatise ehitamisena

EhS § 4 lg 1 mõttes. EhS § 4 lg 1 esimene lause sätestab, et ehitamine on ehitise

püstitamine, rajamine, paigaldamine, lammutamine ja muu ehitisega seonduv tegevus, mille

tulemusel ehitis tekib või muutuvad selle füüsikalised omadused. Ehitamine on ka pinnase

või katendi ümberpaigutamine sellises ulatuses, millel on oluline püsiv mõju ümbritsevale

keskkonnale ja funktsionaalne seos ehitisega. EhS § 3 lg 2 esimese lause kohaselt on

ehitiseks hoone või rajatis. Hoone on väliskeskkonnast katuse ja teiste välispiiretega

eraldatud siseruumiga ehitis. Rajatis on ehitis, mis ei ole hoone. Pinnase pealiskihi

eemaldamine ja täitepinnase lisamine on kohtu hinnangul tee rajamisega seotud tegevused

ja ehitamine EhS lg 4 lg 1 mõttes. Tee kui ehitise enda tarbeks katendi ja pinnase on

ümberpaigutamine on tegevus, millel on oluline püsiv mõju ümbritsevale keskkonnale ja

funktsionaalne seos ehitise endaga.

28. Kaitsja seisukoht, et praegusel juhul pole pinnase või katendi ümberpaigutamine ühegi

rajatisega funktsionaalselt seotud, pole asjakohane. Samuti ei ole asjakohane kaitsja

käsitlus, mille kohaselt ei saa kinnistule rajada teed juhul, kui kinnistul ühtegi olemasolevat

ehitist pole ning teed ei saa ehitada samuti põhjusel, et pinnase ja katendi

ümberpaigutamisel peab olema funktsionaalne seos ehitisega.

29. LKS § 38 lg 1 p 1 on ranna ja kalda ehituskeeluvöönd meresaartel, sh XXXl, 200 meetrit.

LKS § 40 lg 1 sätestab, et ranna ja kalda ehituskeeluvööndit võib suurendada või

vähendada. XXX puhul seda tehtud pole. Tuvastatud asjaoludel on XXX maaüksus ranna ja

kalda ehituskeeluvööndis. LKS § 38 lg 3 kohaselt on ranna ehituskeeluvööndis uute

hoonete ja rajatiste ehitamine keelatud.

30. Eeltoodu alusel on kohtu hinnangul leidnud tõendamist, et W.A rajas uue tee ranna

ehituskeeluvööndisse, sellega rikkus ta LKS § 38 lg 3 keeldu ja täitis LKS § 74 lg 1

sätestatud väärteo objektiivse koosseisu. LKS § 74 lg 1 näeb ette vastutuse ranna kaitse

nõuete rikkumise eest.

31. Teiseks on W.A-le ette heidetud LKS § 32 lg 2 sätestatud keelu rikkumist, mille kohaselt

on hoiualal keelatud nende elupaikade ja kasvukohtade hävitamine ja kahjustamine, mille

kaitseks hoiuala moodustati ning kaitstavate liikide oluline häirimine, samuti tegevus, mis

seab ohtu elupaikade, kasvukohtade ja kaitstavate liikide soodsa seisundi.

7 (12)

32. Kohtule arusaadavalt on selle etteheitega seotud kaitseväide, mis puudutab

väärteoprotokolli ebaselgust. Ebaselgus seisneb kaitsja hinnangul selles, et

väärteoprotokollis on loetletud üles kõik, mida XXX-XXX hoiualal kaitstakse ning seetõttu

pole arusaadav, mille kahjustamist menetlusalustele isikutele ette heidetakse. Kohus

kaitsjaga ei nõustu.

33. Tõsi on, et kohus on väärteoasja arutamisel seotud VTMS §-st 87 tulenevalt

väärteoprotokolli piiridega, mis tähendab kohtu seotust protokollis toodud teokirjeldusega.

Praegusel juhul pole kohtu hinnangul olukorda, kus väärteprotokolli teokirjelduse pinnalt

pole võimalik mõista, mida kohtuväline menetleja ette heidab. Väärteoprotokollis on

märgitud, et tee rajamisega väljaspool õuemaad asuvas poollooduslikus koosluses kahjustati

pinnast 612 m² ulatuses. Menetlusalustele isikutele heidetakse seega kohtu hinnangul

arusaadavalt ette poolloodusliku koosluse kahjustamist seeläbi, et tee rajamisega kahjustati

koosluse pinnast.

34. LKS § 17 lg 2 kohaselt on poollooduslike koosluste esinemisaladeks puisniidud,

loopealsed, soostunud niidud, soo-, ranna-, lammi- ja aruniidud ning puiskarjamaad. XXX-

XXX hoiualal asuval XXX katastriüksusel on kaardiandmete kohaselt rannaniit (1630) ja

loopealne (6280).

35. Väärteoprotokollis on sisustatud LKS § 32 lg 2 rikkumist läbi XXX-XXX hoiuala kaitse

eesmärgi ja esitatud on kogu loetelu nii nagu see määruse lg 1 punktis 35 kirjas. Viidatud

punkti kohaselt on XXX-XXX hoiuala moodustatud mh elupaigatüüpide rannaniidud

(1630*) ja loodud (6280*) kaitseks. Kohtu hinnangul võib ka eriteadmisi rakendamata

mõista, et tee rajamise pinnase pealiskihi eemaldamine saab olla elupaigatüübi

kahjustamine.

36. Asjaolu, et XXX maaüksusel on kaitstavateks väärtusteks loopealne ja rannaniit, tõi välja

ka kohtuistungil ütlusi andnud tunnistaja U.W. Tunnistaja selgitas, et ta töötab

keskkonnaameti loodushoiutööde büroos. Kohtu hinnangul saab U.W kui spetsialisti

hinnangut XXXl tee rajamiseks tehtud tööde mõjust VTMS § 31 lg-st 1, KrMS § 63 lg 1 ja

§ 1091 lg 3 p 2 alusel arvesse võtta kui asjatundja arvamust. U.W selgitas, et rannaniit on

olemuselt on looduskooslus. Seal on selline mullakiht, meie mõistes must muld ja seal sees

kasvavad rohelised taimed. Tee looduskooslus ei ole. Rannaniidule teed rajamiseks pinnast

koorides kaovad selle rannaniidule omased keskkonnatingimused: mullakiht, taimestiku ja

kogu elustikuga viiakse ära asendav kruus või muu materjali, on looduse jaoks

tehiskeskkond. Kui muld on ära kooritud ja kruusa või paesodi peale toodud, ei ole see

antud asukohas rannaniidule omane. Ta on tehislik materjal. Kohtu hinnangul kinnitavad

tunnistaja ütlused, et tee rajamiseks pinnase pealiskihilt adru ja taimestiku eemaldamisega

XXXl kaitstavatest elupaigatüüpidest vähemasti XXXl asuvat rannaniitu kahjustatud.

37. Eeltooduga on tõendamist leidnud, et W.A kahjustas teed rajades XXXl hoiualaga

elupaigatüübina kaitstavat rannaniitu, sellega rikkus ta LKS § 32 lg 2 ja täitis LKS § 74 lg 1

objektiivse koosseisu.

38. Juriidilisele isikule Kamm Ettevõtmiste OÜ-le heideti rikkumisi ette läbi selle, et W.A rajas

vaidlusaluse tee Kamm Ettevõtmiste OÜ majandustegevuse huvides. Kamm Ettevõtmiste

OÜ-ga seonduvalt selgitas W.A, et ettevõtte kodulehel on üle 10 aasta kirjas olnud, et ta

pakub kalapüüki. Tema paat on olnud koguaeg Atla sadamas ja kõik teenusega seotud reisid

on ta teinud sealt. XXX lautrikohast pole ta teenust osutanud ega pole selle süvendamine

8 (12)

kuidagi Kamm Ettevõtmiste OÜ teenustega seotud. Väidet, et W.A tegutses Kamm

Ettevõtmiste OÜ huvides, soovis kohtuväline menetleja tõendada Mardi Turismitalu

kodulehe andmete vaatlusprotokolliga. Vaatlusprotokolli kohaselt on turismitalu teenuste

hulgas Kasse-paadi kasutamine, lõbusõidud kaatriga Atla sadamast ja kalapüük võrkudega.

Kohtuväline menetleja on teenuste kirjelduse ja kodulehe fotode alusel teinud järelduse, et

Mardi Turismitalu kasutab merel tasuliste teenuste osutamiseks XXX maaüksusele rajatud

lautrit. Kohtu hinnangul Mardi Turismitalu kodulehe andmete põhjal pole võimalik

tuvastada, et W.A XXXle tee juriidilise isiku huvides rajas. W.A selgitas, et Kamm

Ettevõtmiste OÜ XXX lautrit oma teenuste osutamiseks ei kasuta ja paati hoitakse Atla

sadamas. Menetlusaluse isiku ütlused on kooskõlas andmetega, mida kohtuväline menetleja

vaatlusprotokollis on vaadelnud ja välja toonud. XXX kinnistu kasutamisele ei viita neist

ükski. Kohtuvaidlustes asus ka kohtuväline menetleja seisukohale, et Kamm Ettevõtmiste

OÜ seotus vaidlusaluse tee rajamisega pole tõendamist leidnud. Eeltoodust tulenevalt pole

kohtu hinnangul tõendamist leidnud, et Kamm Ettevõtmiste OÜ tegevuses pole LKS § 71 lg

2 järgi ega LKS § 74 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo objektiivse koosseisu tunnuseid.

Tegemist on väärteomenetlust välistava asjaoluga § 29 lg 1 p 1 järgi ja väärteomenetlus

tuleb sel alusel Kamm Ettevõtmiste OÜ suhtes lõpetada.

Subjektiivne koosseis

39. W.A rajas uue tee ranna ehituskeeluvööndisse, sellega rikkus ta LKS § 38 lg 3 keeldu ja

LKS § 74 lg 1 sätestatud väärteo objektiivse koosseisu. LKS § 74 lg 1 näeb ette vastutuse

ranna kaitse nõuete rikkumise eest.

40. Kohus tuvastas, et W.A kahjustas teed rajades XXXl hoiualaga elupaigatüübina kaitstavat

rannaniitu, sellega rikkus ta LKS § 32 lg 2 ja täitis LKS § 74 lg 1 objektiivse koosseisu.

41. Kohtu hinnangul pani W.A LKS § 74 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toime kaudse

tahtlusega. W.A teadis, et XXX on ehituskeeluvööndis ja kohtu hinnangul pidas W.A üle

XXX mereni uut juurdepääsu rajades võimalikuks ja möönis, et tema tegevus on keelatud.

42. Samuti pani ta LKS § 71 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toime kaudse tahtlusega. W.A

teadis, et XXX on XXX-XXX hoiualal. Ka teadmine, et XXX on rannaniit oli, tal olemas.

W.A selgitas kohtuistungil, et on loopealsete ja rannaniitude hooldamisega tegelenud

aastaid ning rannakarjamaa hooldamise eesmärgil karjatab OÜ Lümanda lihaveis, mille

juhatuse liige ta on, XXXl veiseid. W.A selgituse põhjal saab kohus tuvastada W.A

teadmise, et rannaniit on hoiualal kaitstav kooslus. Seega pidas ta kohtu hoiualal teed

rajades võimalikuks ja möönis, et tema selline tegevus kaitstavat looduskooslust ka

kahjustab.

Õigusvastasus ja süü

43. W.A tegude õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Kaitsja käsitlusega nagu

välistaks W.A tegevuse õigusvastastuse XXXl tegevusetuseks jäämise kohustuse

kollisioon aktiivset tegevust nõudvate kohustustega kallasrajale juurdepääsu võimaldamisel

ja veiste eest hoolitsemisel, kohus ei nõustu. Kallasrajale juurdepääsu tagamise nõue ei

tähenda kohustust sinna pääsemiseks juurdepääsuteid rajada. Loomade hooldamise

kohustuse täitmiseks pole tee ainuvõimalik ja vältimatu tingimus. Kohus leiab, et kaitsja

väidetud kohustuste kollisiooni olukorda, mis KarS § 30 kohaselt välistaks teo

õigusvastasuse, W.A-l ei olnud.

9 (12)

Karistus

44. W.A pani LKS § 71 lg 1 ja § 74 lg 1 järgi kvalifitseeritavad väärteod toime ühe teoga ja

KarS § 63 lg 1 alusel tuleb talle määrata karistus raskemat karistust ette nägeva sätte järgi.

Praegusel juhul näevad nii LKS § 71 lg 1 kui § 74 lg 1 karistusena ette rahatrahvi kuni 300

trahviühikut või aresti.

45. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü ning karistuse mõistmisel

arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi

hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvidest. Kohtupraktikas

omaks võetud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks normi

sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdlase süü suurus ja karistust

kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse süüdlase süü suurusele

vastav karistuse määr. Andes hinnangu süü suurusele, tuleb esmajoones lähtuda süüteo

asjaoludest, mis võivad iseloomustada näiteks tegu ja tagajärge ning süüdlase käitumise

motiivi ja eesmärki. Mõistes karistust KarS § 63 lg 1 alusel tuleb arvestada kõigi kogumisse

kuuluvate süütegude asjaolusid. See tähendab, et ideaalkogumi eest karistust mõistes peab

lähtuma samuti eelkõige isiku süü suurusest, mis sellisel puhul väljendub küll ühes teos,

kuid sisaldab kahele süüteokoosseisule vastavat ebaõigust.

46. Kohtuvälise menetleja otsuse kohaselt puuduvad nii W.A karistust kergendavad asjaolud

KarS § 57 mõttes kui raskendavad KarS § 58 mõttes. Kohtuväline menetleja on karistust

määrates võtnud arvesse, et (i) keskkonnale tekitatud kahju on hüvitamata, (ii) W.A pole

näidanud üles kahetsust, (iii) W.A rajas tee Kamm Ettevõtmiste OÜ äri edendamiseks ja

(iv) tema jaoks on oluline äri edendamine, mitte looduskaitse. Karistust kergendavaks

asjaoluks KarS § 57 mõttes saavad olla puhtsüdamlik kahetsus ja kahju hüvitamine, kuid

teosüüd suurendavad ega karistust raskendavad asjaolud KarS § 58 mõttes pole kahetsuse

puudumine ja kahju hüvitamata jätmine. Keskkonnakahju suuruse kindlaks määramise

aktiga määratud kahju hüvitamata jätmist ei saa võtta arvesse kui asjaolu, mille tõttu tuleks

menetlusalust isikut karmimalt karistada. Kohtu hinnangul ei saa ühtki loetletud

argumentidest karistuse mõistmisel asjakohaseks pidada.

47. W.A süü hindamisel LKS § 71 lg 1 järgi võtab kohus arvesse, et ta küll kahjustas hoiualal

kaitstavat elupaika kuid ei hävitanud seda ja sellega rikkus LS § 33 lg 2 keeldu sätte

alternatiividest leebemal moel. Kahjustatud ala suurus või tekitatud keskkonnakahju suurus

saab kohtu hinnangul olla LKS § 71 lg 1 järgi kvalifitseeritava teo puhul süü suuruse

indikaatoriks. Kaitstava loodusobjekti kaitse nõuete rikkumine, kui sellega kaitstavale

loodusobjektile tekitatud kahju on oluline, kvalifitseerub KarS § 357 järgi kuriteoks. KarS §

12 lg 1 järgi on süüteo koosseisulise tunnusena kahju tekitamise korral oluline kahju või

süüteo ulatus, mis ületab 4000 eurot ja KarS-i keskkonnavastaste süütegude peatükis

koosseisulise kahju suuruse leidmiseks kasutatakse väljapoole karistusseadust jäävatest

norme, mis reguleerivad keskkonnale tekitatud kahju arvestamise aluseid ja määrasid. W.A

rajatud teega kahjustatud kaitstava ala pindala oli vaatlusprotokollis kajastatud mõõtmiste

järgi 612 m2. Kohtuväline menetleja on lähtudes Vabariigi Valitsuse 8. aprilli 2005

määrusest nr 69 „Kaitstava loodusobjekti või kaitsmata loomaliigi isendi hävitamise või

kahjustamisega ning võõrliigi isendi loodusesse laskmisega tekitatud keskkonnakahju

hüvitamise kord ja hüvitise määrad“ § 3 p 3 ja § 24 lg 2 lähtudes leidnud keskkonnakahju

hüvitise määraks 979,20 eurot. Kahju suurusest lähtudes tuleks W.A süü hinnata

keskmisest väiksemaks. Kokkuvõtvalt peab kohus W.A süü suurust LKS § 71 lg 1 järgi

10 (12)

kvalifitseeritava väärteo toimepanemisel keskmisest väiksemaks. Kohus nõustub

kohtuvälise menetlejaga selles, et karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid pole.

Ka LKS § 74 lg 1 järgi kvalifitseeritud teo asjaolusid arvesse võttes tuleb hinnata W.A süü

keskmisest väiksemaks. Pinnastee rajamine keeluvööndisse on leebem rikkumine kui

näiteks vundamendil hoonetekompleks vms massiivse hoone ehitamine.

48. Mõistes karistust KarS § 63 lg 1 alusel tuleb arvestada kõigi kogumisse kuuluvate

süütegude asjaolusid. See tähendab, et ideaalkogumi eest karistust mõistes peab lähtuma

samuti eelkõige isiku süü suurusest, mis sellisel puhul väljendub küll ühes teos, kuid

sisaldab kahele süüteokoosseisule vastavat ebaõigust.

49. Võttes arvesse, et W.A teosüü on kummagi väärteo toimepanemisel eraldiseisvalt

keskmisest väiksem kuid, et ühe tegevusega on täidetud kaks koosseisu, loeb kohus KarS

63 lg 1 järgi karistust mõistes, et süü on keskmisest siiski veidi väiksem ja sellele vastav

karistus on 125 trahviühikut. Kohtu hinnangul pole W.A isikust tulenevaid asjaolusid, mille

tõttu tuleks tema mõjutamiseks karistust suurendada. Karistusregistri andmetel pole teda

varem karistatud. Ka õiguskorra kaitsmise huvid on mõistetud karistuse määraga kaitstud ja

sel põhjusel pole karistust suurendada vaja.

50. See, et kohus on leidnud menetlusaluse isiku süü kokkuvõttes keskmisest väiksema ei anna

alust hinnata menetluse esemeks olnud väärtegude puhul süüd sedavõrd väikeseks, et kohtul

tuleks kaaluda väärteomenetluse lõpetamist VTMS § 30 alusel.

51. Sobimatutest või ebaõigetest kaalutlustest lähtudes on kohtuväline menetleja teinud

karistuse mõistmisel kaalutlusvea, mis on käsitatav materiaalõiguse ebaõige kohaldamisena

(Riigikohtu 26. jaanuari 2021 otsus 1-19-4150/132, p 28). Sel põhjusel tühistab maakohus

kohtuvälise otsuse W.A karistamise osas ja teeb karistuse osas uue otsuse.

52. VTMS § 132 p 2 mõttes tühistab kohus väärteoasjas W.A suhtes tehtud otsuse osaliselt, s.o

mõistetud karistuse osas. Kohtus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega karistab W.A LKS

§ 71 lg 1 ja § 74 lg 1 järgi KarS § 63 lg 1 kohaldades rahatrahviga 125 trahviühikut, s.o 500

eurot.

53. VTMS § 111 p 10 annab rahatrahvi tasumiseks 45 päeva alates päevast, mil kohtuotsus on

pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kohtu hinnangul tuleb kohtuotsuses siduda

rahatrahvi tasumise tähtaeg kohtuotsuse jõustumisega ja seega määrab kohus, et rahatrahv

tuleb tasuda 45 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest. Pangarekvisiidid trahvi tasumiseks

on märgitud kohtuotsuse resolutsioonis.

54. Lisaks teeb kohus eeltoodu põhjal VTMS § 132 p 3 alusel otsuse, millega tühistab

Keskkonnaameti otsuse 4. mai 2023 otsuse väärteoasjas 940022000524 Kamm Ettevõtmiste

OÜ karistamises LKS § 74 lg 2 ja § 71 lg 2 järgi täielikult ja lõpetab VTMS § 29 lg 1 alusel

Kamm Ettevõtmiste OÜ suhtes väärteomenetluse.

Menetluskulud

55. W.A suhtes tehtud otsuse tühistas kohus üksnes karistuse osas, väärteoprotokollis ette

heidetud väärtegude toimepanemine leidis kohtumenetluses tõendamist. W.A

menetluskulud jäävad KrMS § 180 lg 1 alusel tema enda kanda.

11 (12)

56. Kamm Ettevõtmiste suhtes lõpetab kohus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Kamm Ettevõtmiste

OÜ on taotlenud valitud kaitsjale makstud 850 euro suuruse tasu hüvitamist. VTMS § 23

näeb ette, et väärteomenetluse lõpetamise korral VTMS § 29 lõike 1 punktides 1–3 ja 5–6

sätestatud alustel hüvitatakse menetlusalusele isikule tema taotlusel valitud kaitsjale

makstud mõistliku suurusega tasu. Kamm Ettevõtmiste OÜ on kandnud kulu valitud

esindajale seoses kohtuistungiks ettevalmistamise ja kohtuistungil osalemisega ja taotleb

selle hüvitamist. Kohtule esitatud õigusabi arve spetsifikatsiooni kohaselt valmistas kaitsja

29. veebruari istungiks ette 2 tundi ja osales 3 tundi kohtuistungil. Kohtu hinnangul on

kaitsja toimingud vajalikud ja ajakulu mõistlik. Osutatud õigusteenuse tunnihind on 170

eurot, mis kohtu hinnangul ületab sarnase õigusteenuse keskmist turuhinda ja seetõttu tuleb

hüvitatavat summat vähendada. Kaitsja on viidanud, et õigusteenuse tunnihinda 170 eurot

on peetud kohtupraktikas mõistlikuks. Kaitsja on jätnud tähelepanuta, et viidatud

kohtupraktika räägib vandeadvokaadi õigusteenuse tunnihinnast. Praegusel juhul pole

tegemist vandeadvokaadist kaitsjaga. Kohus leiab, et juristist kaitsja mõistlik ja keskmisele

sarnase õigusteenuse hinnale vastav tunnitasumäär on praegusel juhul 120 eurot. Kohus

määrab Kamm Ettevõtmisele VTMS § 23 hüvitatava valitud kaitsja suuruseks 600 eurot ja

mõistab selle summa Eesti Vabariigilt Kamm Ettevõtmiste OÜ kasuks välja.

(allkirjastatud digitaalselt)

kohtunik

12 (12)