2-19-8265/56 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Meeli Kaur, liikmed Mati Maksing ja Kairi

Piirisild

Otsuse tegemise aeg ja koht

12. märts 2024, Tallinn

Kohtuasja number

2-19-8265

Kohtuasi

X

hagi

Y

vastu

ebaõigete

faktiväidete

ümberlükkamiseks

ja

mittevaralise

kahju

hüvitamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 13. detsembri 2023. a vaheotsus (otsuse

kirjalik vormistamine 23. detsembril 2023)

Kaebuse esitaja ja liik

Y apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

1750 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja X (isikukood XXXXXXXXXXX), lepingulised

esindajad vandeadvokaat Tarmo Peterson ja advokaat

Vivian Vilter-Lindmäe

Kostja Y (isikukood XXXXXXXXXXX), lepingulised

esindajad vandeadvokaadid Maarja Pild ja Karmen Turk

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 13. detsembri 2023. a vaheotsus tsiviilasjas nr 2-19-8265

muutmata.

2. Jätta Y apellatsioonkaebus rahuldamata.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks

tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

Menetluskulude jaotus nähakse ette lõppotsuses.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Harju Maakohus eraldas 29. mai 2019 määrusega tsiviilasjast nr 2-15-18661 iseseisvasse

menetlusse X (hageja) hagi Y (kostja) vastu ebaõigete faktiväidete ümberlükkamiseks ja

mittevaralise kahju hüvitamiseks.

Hagiavalduse kohaselt on kostja avaldanud raamatus „Kaval Kilk ja kaksteist lolli.

Pankrottimine kui uue aja hobusevargus.“ hageja kohta ebaõigeid faktiväiteid ja ebakohaseid

väärtushinnanguid. Hageja palus seitsme väite ümberlükkamist ning mittevaralise kahju

hüvitamist kohtu poolt määratavas suuruses.

Kostja vastuväited

2. Kostja esitas 20. novembril 2019 esialgse vastuse hagile, milles vaidles hagile vastu, paludes

jätta see rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

Lisaks taotles kostja menetluse peatamist kuni tsiviilaja nr 2-15-18661 menetluse lõppemiseni.

Kostja märkis, et ei esita sisulist vastust enne, kui on otsustatud menetluse peatamise küsimus.

Seetõttu taotles kostja ka vastuse esitamise tähtaja pikendamist.

Menetluse edasine käik

3. Harju Maakohus peatas 15. jaanuari 2020. a määrusega menetluse kuni tsiviilasja nr 2-15-

18661 lõpetava kohtulahendi jõustumiseni.

4. Harju Maakohus palus 13. septembri 2022. a e-kirjaga esitada pooltel hiljemalt

19. septembriks 2022 seisukohad menetluse jätkamise osas. Maakohus märkis, et tsiviilasja

nr 2-15-18661 menetlus lõppes kompromissiga.

5. Hageja avaldas 19. septembri 2022. a e-kirjas, et asjas tuleb menetlus uuendada ja menetlust

jätkata.

6. Kostja avaldas 19. septembri 2022. a e-kirjas, et kostja ei näe vajadust kohtumenetlusega

jätkata. Ka leidis kostja, et hageja nõuded on aegunud.

7. Harju Maakohus saatis pooltele 26. oktoobril 2022 kohtujuristi poolt allkirjastatud kirja,

milles teavitas pooli kohtukoosseisu muutumisest. Kohus palus pooltel teada anda, kas neil on

taandusi ning kas nad jäävad seni esitatud seisukohtade ja taotluste juurde. Veel märgiti selles

kirjas, et uus kohtukoosseis vaatab asja materjalid läbi esimesel võimalusel, annab teada asja

edasisest käigust ning vajadusel täidab selgitamiskohutust.

8. Harju Maakohus tegi 17. aprillil 2023 menetluse uuendamise määruse, millega ühtlasi

rahuldas kostja taotluse hagile vastuse esitamise tähtaja pikendamiseks.

9. Kostja esitas 8. mail 2023 vastuse hagile, milles muuhulgas taotles vaheotsuse tegemist,

millega kohaldada nõuetele aegumist. Kostja tõi esile, et arvestades, et maakohtu menetluse

peatamise määrus jõustus 16. jaanuaril 2020 ja menetluse saab uuendatuks lugeda alates

18. aprillist 2023, aegusid hageja nõuded tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 150 lg 1

ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 160 lg 4 ja § 168 lg 2 alusel 17. märtsil 2023.

Kostja viitas ka TsMS § 358 lg-le 2, mille kohaselt menetluse peatumise või peatamise aja

kestel tehtud menetlustoimingud on tühised, mistõttu vahepealsel perioodil kohus

menetlustoiminguid ei teinud.

10. Hageja leidis 11. septembri 2023. a seisukohas, et tema nõuded ei ole aegunud. Kostja on

jätnud tähelepanuta, et kohus küsis poolte seisukohta menetluse uuendamise kohta juba

13. septembril 2022 ning 19. septembril 2022 palus hageja kohtul menetlus uuendada. Seejärel

teavitas kohus 26. oktoobril 2022 kohtukoosseisu muutumisest ning asjaolust, et uus koosseis

asub asja materjale läbi vaatama. Lisaks määras kohus pooltele tähtaja teatamaks kohtule, kas

pooltel on taandusi asja lahendava kohtuniku suhtes ning kas pooled jäävad seni esitatud

seisukohtade ja taotluste juurde. Seega asus kohus täitma eelmenetluse ülesandeid, sh määrates

menetlustähtaja. Hageja hinnangul vastas 26. oktoobri 2022. a kohtujuristi kiri sisuliselt

menetluse uuendamise määruse nõuetele, mistõttu tuleb menetlus lugeda uuendatuks alates

kõnealuse kirja kättetoimetamisest.

Isegi, kui lugeda menetlus formaalselt uuendatuks alles 18. aprillil 2023, siis kostja tuginemine

TsMS § 358 lg-le 2 ei ole põhjendatud. Hageja esitas kohtule taotluse menetluse uuendamiseks

juba 19. septembril 2022, mistõttu tegi hageja enda poolt vajaliku sammu selleks, et kohus

menetluse uuendaks. Kohtu tegevus menetluse uuendamise määruse tegemisel on väljaspool

hageja mõjusfääri, mistõttu ei saa pelgalt sel põhjusel asuda seisukohale, et asjas tehtud

menetlustoimingud enne 17. aprilli 2022. a määruse tegemist oleksid tühised.

Maakohtu otsus ja põhjendused

11. Harju Maakohus rahuldas 13. detsembril 2023 kohtuistungil kostja taotluse vaheotsuse

tegemiseks. Otsus vormistati TsMS § 454 lg 2¹ kohaselt kirjalikult 23. detsembril 2023.

11.1. Praeguse hagi esitamise ajaks on 1. oktoober 2018 ning hageja nõudele kohaldub

TsÜS § 150 lg 1 kohane aegumistähtaeg ehk kolm aastat ajast, mil õigustatud isik kahjust ja

kahju hüvitama kohustatud isikust teada sai või pidi teada saama. Asja menetlus peatati

15. jaanuaril 2020, määrus toimetati pooltele kätte 16. jaanuaril 2020.

11.2. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt tuleb menetlus lugeda uuendatuks 1. novembrist

2022, mil oli mõlemale poolele kätte toimetatud 26. oktoobril 2022 kirjana koostatud

kohtunõue, milles oli ühemõtteliselt väljendatud kohtu soov menetlusega jätkata. Kõnealune

kiri vastab menetluse uuendamise määruse vorminõuetele (TsMS § 361 lg 1 ja § 464 lg 3). Ka

vastab kõnealune kohtunõue määruse sisunõuetele (TsMS § 465 lg 1). Maakohus leidis, et

26. oktoobri 2022. a kirjas antud kohtu korraldustest ja selgitustest pidid pooled aru saama, et

kohus on otsustanud asja menetlemist jätkata ning kohtu nõutud seisukohad olid vajalikud asja

sisulise arutamise jätkamiseks, mitte menetluse uuendamise otsustamiseks. Seejuures on

kohtujurist pädev menetluse uuendamise määruse tegemiseks (TsMS § 221 lg 3, § 660 lg 1 ja

Harju Maakohtu kodukorra § 8 lg 1 p 1). Kohtumäärus toimetati hageja esindajale kätte

1. novembril 2022, mistõttu ei ole hageja nõuded aegunud (TsMS § 361 lg 3).

Apellatsioonkaebus

12. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu vaheotsuse ning teha

uus otsus, millega kohaldada nõuetele aegumist. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda.

12.1. Maakohus leidis vääralt, et hageja nõuded ei ole aegunud. Kostja leiab jätkuvalt, et

aegumise peatumine lõppes TsMS § 160 lg 4 kohaselt 16. jaanuaril 2023, s.o kolme aasta

möödumisel kohtu poolt viimase protsessitoimingu tegemisest. Hagejal oli hagi aegumiseni

jäänud veel kaks kuud. Selle aja jooksul oleks hageja saanud näiteks taotleda menetluse

jätkamist TsMS § 361 lg 2 alusel, mida hageja aga ei teinud. Seega aegusid hageja nõuded

17. märtsil 2023.

12.2. Väär on maakohtu järeldus, nagu oleks menetlus uuendatud 26. oktoobri 2022. a kirjaga.

Kohtujuristi 26. oktoobri 2022. a kohtunõue ei vasta määruse vormi- ega sisunõuetele

TsMS § 465 lg 1 ja § 363 lg 1 mõttes. Sellest ei tulene mistahes viidet, et tegemist oleks

menetluse uuendamise määrusega. Seejuures pidas maakohus ise vajalikus menetluse

uuendamise määruse vormistada 17. aprillil 2023. Nii kostja kui maakohus ei käsitanud

26. oktoobri 2022. a kohtujuristi dokumenti menetluse uuendamise määrusena. Lisaks ei ole

seadusandja andnud menetluse uuendamise määruse tegemiseks pädevust kohtujuristile.

12.3. Ka maakohtu poolt 13. septembril 2022 pooltele kirja teel edastatud küsimus, mis on

poolte arvamus menetluse uuendamise vajaduse kohta, ei ole menetluse uuendamise

määruseks. Enne menetluse uuendamist peabki kohus andma pooltele võimaluse menetluse

jätkamise kohta arvamust avaldada. Seejuures on vajalik kõigi tsiviilkohtumenetluse

seadustikus sätestatud menetluse peatumise aluste korral teha TsMS § 361 tingimustele vastav

menetluse uuendamise määrus, mille maakohus tegigi 17. aprillil 2023.

12.4. Nõuete aegumisele tuginemine ei ole vastuolus hea usu põhimõttega. Hageja otsustas ise

hagi kohtusse esitada viimasel hetkel. Ka oli hagejale teada asjaolu, et kompromiss jõustus

16. augustil 2022. Hageja oleks pidanud olema aktiivne ja taotlema menetluse uuendamist.

Vastustaja seisukoht

13. Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud

kostja kanda.

Hageja kordas oma vastuses esitatud seisukohti, mille kohaselt oli kohtujuristil pädevus pärast

menetluse peatamise aluse äralangemist teha uuendamise määrus. Antud juhul oli menetlus

peatatud konkreetse sündmuse toimumiseni, s.o teises asjas menetlust lõpetava lahendi

jõustumine. Samuti oleks haginõuete aegunuks lugemine vastuolus hea usu põhimõttega.

Hageja esitas 19. septembril 2022 taotluse menetluse uuendamiseks. Maakohtu tegevus või

tegevusetus ei saa põhjustada nõuete aegumist. Enne 17. aprilli 2023. a tehtud

menetlustoimingud ei ole tühised, sest menetluse uuendamine ei ole rikkunud kostja õigusi.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

14. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu vaheotsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätta

muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.

15. Maakohus tuvastas, et hageja oli vaidlusaluse raamatu ilmumisest teadlik 22. novembrist

2015. Ringkonnakohus võtab selle tuvastatud asjaolu asja lahendamisel aluseks, sest pooled

selle üle apellatsiooniastmes enam ei vaidle (TsMS § 652 lg 1 p 1). Hageja esitas 1. oktoobril

2018 tsiviilasjas nr 2-15-18661 taotluse kostja kaasamiseks ja esitas tema vastu nõuded

ebaõigete andmete ümberlükkamiseks ja mittevaralise kahju hüvitamiseks. Kolleegiumi arvates

leidis maakohus õigesti, et kostja kaasamise avalduse esitamisega 1. oktoobril 2018 peatus

TsÜS § 160 lg 1 järgi aegumine. Hagi esitamise ajaks TsMS § 362 lg 1 mõttes on kostja

kaasamise taotluse esitamine, mis peatab tagasiulatuvalt taotluse esitamisest aegumise, kui

kostja menetlusse kaasatakse ja talle toimetatakse hagi kätte.

16. Hageja väite kohaselt oli kostja raamatus avaldatud 7. peatüki autor, avaldades hageja kohta

ebaõigeid faktiväiteid ja ebakohaseid väärtushinnanguid, millega teotati hageja arvates tema au

ja kahjustati tema mainet. Hageja nõuded on kvalifitseeritavad VÕS § 1045 lg 1 p 4, § 1046 ja

§ 1047 lg 4 järgi. VÕS § 1047 lg 4 kohaselt võib kannatanu nõuda valeandmete avaldamise

korral avaldamise eest vastutavalt isikult andmete ümberlükkamist või paranduse avaldamist

avaldaja kulul, sõltumata sellest, kas andmete avaldamine on õigusvastane. VÕS § 134 lg 2

kohaselt tuleb isikuõiguse rikkumisest, sealhulgas isiku au teotamisest, tekkinud kahju

hüvitamise kohustuse olemasolu korral kahjustatud isikule mittevaralise kahju hüvitiseks

maksta mõistlik rahasumma.

Kolleegiumi arvates leidis maakohus õigesti, et hageja esitatud nõuete aegumisele kohaldub

TsÜS § 150 kohane aegumistähtaeg (kolm aastat alates ajast, mil õigustatud isik sai kahjust ja

kahju hüvitama kohustatud isikust teada või pidi teada saama, hiljemalt kümme aastat kahju

põhjustanud teo tegemisest või sündmuse toimumisest). VÕS §-d 1046 ja 1047 paiknevad

VÕS-i 53. peatükis, mis kannab pealkirja „Kahju õigusvastane tekitamine“, mistõttu on

õigustatud

kohaldada

nendest

sätetest

tulenevatele

nõuetele

TsÜS § 150

kohast

aegumistähtaega ehk deliktiliste nõuete kohta käivat aegumise erinormi (vt VÕS § 1047 lg 4

alusel esitatud nõude kohta RKTKo 06.12.2023, 2-22-1081/70, p 11).

17. Asjas ei vaielda ka selle üle, et maakohus peatas 15. jaanuaril 2020 menetluse määrusega,

mis toimetati pooltele kätte 16. jaanuaril 2020. Pooled vaidlevad selle üle, millal menetlus

TsMS § 361 järgi uuendati. Sellest sõltub, kas hageja nõuded on aegunud või mitte.

17.1. Kui hageja hagi kostja vastu esitas, oli nõuete aegumiseni jäänud üks kuu ja 22 päeva, s.o

alla kahe kuu. TsÜS § 160 lg 4 kohaselt lõpeb kohtumenetluse peatamise korral nõude

aegumise peatumine kolme aasta möödumisel poolte või kohtu poolt viimase protsessitoimingu

tegemisest. Menetluse jätkamisel peatub aegumine uuesti. Lisaks tuleb nõude aegumise

hindamisel arvestada TsÜS § 168 lg-ga 2, mille kohaselt ei aegu nõue enne kahe kuu

möödumist aegumise peatumise lõppemisest, kui seaduses ei ole ette nähtud, et nõue ei aegu

pikema aja jooksul. Seega, kui maakohus ei uuendanud menetlust enne 16. märtsi 2023, aegusid

nõuded 17. märtsil 2023.

17.2. Pooled vaidlevad apellatsiooniastmes jätkuvalt selle üle, kas maakohus uuendas

menetluse 26. oktoobril 2022, kui saatis pooltele kirja, mis oli koostatud ja allkirjastatud

kohtujuristi poolt ning selles teavitati kohtukoosseisu vahetumisest, samuti küsiti pooltelt, kas

nad jäävad seni esitatud seisukohtade ja taotluste juurde. Lisaks teavitati, et uus kohtukoosseis

vaatab asja materjalid läbi esimesel võimalusel ja teavitab pooli asja edasisest käigust, vajadusel

täidab selgitamiskohustuse (kd I, tl 69). Vaatamata eeltoodule, tegi maakohus 17. aprillil 2023

ka menetluse uuendamise määruse (kd I, tl 75).

Kostja leiab, et maakohus uuendas menetluse 17. aprilli 2023. a määrusega ning hagis esitatud

nõuded on aegunud. Kolleegium leiab, et maakohus tuvastas menetlusõiguse norme rikkumata

õigesti, et menetluse uuendamise määruseks tuleb pidada kohtujuristi poolt 26. oktoobril 2022

koostatud kirja. Nõustudes selles osas maakohtu otsuse põhjendustega, kolleegium neid

TsMS § 654 lg 6 alusel täies ulatuses ei korda.

17.3. Kolleegiumi hinnangul on kostja oma lõplikus seisukohas tuginenud uuele asjaolule,

mille puhul ei ole tegemist õigusliku väitega. Kostja viitab digikonteineris salvestatud faili

nimele „Kohtu koosseisu muutumisest teavitamine“. Kuna see asjaolu oli kostjatele teada juba

maakohtus ning selle esitamist ei tingi maakohtu poolt menetlusõiguse normi oluline

rikkumine, ei ole apellatsioonimenetluses uue asjaolu esitamise lubatavuse eeldused

TsMS § 652 lg-te 3 ja 4 järgi täidetud. Ringkonnakohus saab jätta selle väite tähelepanuta.

Sõltumata eeltoodust märgib kolleegium, et isegi kui selle väitega peab arvestama, ei ole

digikonteineris salvestatud faili nimi ühekski TsMS § 465 lg-s 2 sätestatud määruse sisu

tingimuseks. Nii nagu dokumendi nimetus e-toimikus, ei määra ka faili nimi digikonteineris

selle sisu.

17.4. Kolleegium nõustub maakohtuga, et kohtujuristil oli TsMS § 22¹ lg 3 ja Harju Maakohtu

kodukorra § 8 lg 1 p 1 kohaselt pädevus menetluse uuendamise määruse tegemiseks (vt ka

RKHKo 20.02.2024, 3-22-2187/26, p 19). Menetluse uuendamise määruse peale ei ole

võimalik esitada määruskaebust, samuti on kohtujuristi kiri kooskõlas TsMS § 464 lg-ga 2

allkirjastatud. Kolleegium ei nõustu kostja väitega, et menetluse uuendamine oli praegusel juhul

küsimus, mille kohus pidi otsustama kaalutlusõiguse alusel. Maakohus oli peatanud asjas

menetluse TsMS § 359 lg 1 alusel poolte ühisel taotlusel kuni tsiviilasja nr 2-15-18661 lõpetava

kohtulahendi jõustumiseni. Maakohtul puudus vajadus peatamise tingimuse ümberhindamiseks

(vt nt TsMS § 361 lg 2). Tsiviilasjas nr 2-15-18661 jõustus menetlust lõpetav kohtulahend,

mistõttu oli menetluse peatamise aluseks olnud asjaolu ära langenud. Tegemist ei olnud

olukorraga, kus menetluse uuendamist hinnati enne peatamise aluseks olnud asjaolu saabumist.

17.5. Kolleegium ei nõustu kostjaga, et kohtujuristi kiri ei vasta TsMS §-s 465 sätestatud

määruse sisu nõuetele. Tulenevalt TsMS § 465 lg-st 1 on oluline, et määrusest nähtuks, kelle

kohta on määrus tehtud ja mis on määruse sisu. Kõnealuse kirja saamisel oli mõlemale poolele

teada, et menetluse peatamise alus on ära langenud. Enne seda, s.o 13. septembril 2022 saatis

kohtujurist pooltele e-kirja, andes teada, et kohtukoosseis on vahetunud ning kohtule

teadaolevalt sõlmiti tsiviilasjas nr 2-15-18661 kompromiss, millega asja menetlus lõpetati.

Maakohus palus pooltel esitada seisukoht menetluse jätkamise osas (kd I, tl 58). Sellele vastas

kostja lepinguline esindaja, et ei näe vajadust menetluse jätkamiseks. Hageja lepinguline

esindaja omakorda vastas, et asjas tuleb menetlus uuendada ja menetlust jätkata. Sellele järgnes

kohtujuristi 26. oktoobri 2022. a kiri, millele hageja vastas, et jääb oma varem esitatud

seisukohtade ja taotluste juurde ning kostja, et jääb oma 20. novembril 2019 esitatud taotluse

juurde määrata tervikliku kostja vastuse esitamiseks tähtaeg 20 päeva menetluse uuendamise

määruse kättetoimetamisest (kd I, tl-d 60–61 pöördel). Kui hageja saatis maakohtule 3. aprillil

2023 e-kirja teel päringu asja menetluse edasise käigu kohta, tegi kohus 17. aprillil 2023

menetluse uuendamise määruse (kd I, tl 74).

17.6. Siinses asjas on maakohus menetluse peatamise määruses ära näidanud tingimuse, mille

saabudes menetlust jätkatakse (s.o teises menetluses tehtud lõpplahendi jõustumine).

Kolleegium nõustub kostjaga, et vaatamata sellele, et see tingimus saabus, oli kohtumääruse

tegemine menetluse uuendamiseks vajalik. Kuna menetluse uuendamise aeg TsÜS § 160 lg-s 4

sätestatud kolme aasta tõttu oli oluline, pidi maakohus kolleegiumi hinnangul menetluse

uuendama kohe pärast menetluse peatamise aluseks olnud asjaolu ära langemist. Õige on ka

kostja seisukoht, et hagimenetluses vastutavad menetluse peatamise aluse äralangemisest

kohtule teatamise eest pooled, kuid praeguses asjas ei tinginud hagejapoolne teavitamata

jätmine olulist menetluse uuendamise viivitust. Esiteks, maakohus teadis menetluse peatamise

aluseks olnud asjaolu äralangemisest, ning teiseks, hageja teavitas 19. septembri 2022. a e-

kirjas maakohtule, et asjas tuleb menetlus uuendada (kd I, tl 64). Kui kostja tugineb sellele, et

menetluse kestus on olnud ebamõistlikult pikk, siis toob kolleegium esile, et ka kostja taotles

menetluse peatamist, mistõttu oli ta nõus ootama kuni teise menetluse lõppemiseni.

17.7. Mis puudutab TsMS § 465 lg-s 1 sätestatud nõuet, et määrusest peab nähtuma, mis on

määruse sisu, siis on tõsi, et 26. oktoobri 2022. a kohtujuristi kiri ei sisalda sõnu „menetluse

uuendamine“. Samas tuleb arvestada, et kohus küsis poolte seisukohta menetluse uuendamise

kohta 13. septembril 2022 ning vastuseks sellele teatas hageja 19. septembril 2022, et menetlus

tuleb uuendada. 26. oktoobri 2022. a kohtujuristi kirjas on märgitud, et „uus kohtukoosseis

vaatab asja materjalid läbi esimesel võimalusel ja annab menetlusosalistele teada asja edasisest

käigust“. Kõnealune lause viitab piisavalt selgelt, mille kohta määrus tehti, mis küsimust

lahendati ning et tegemist on õiguslikult siduva menetlust korraldava dokumendiga, st

korraldava määrusega. Kuna menetluse uuendamise määruse peale ei saa kaebust esitada ning

konkreetse sisuga määruse tegemise kohustus tulenes TsMS § 361 lg-st 1, ei tulnud kohtul ka

määrust põhjendada. Maakohus asus läbi viima eelmenetluse ülesandeid ja määras pooltele

seisukoha esitamiseks tähtaja („Kohus annab pooltele vastuse esitamiseks tähtaja 14 päeva

alates käesoleva kirja kättesaamisest“).

17.8. Kolleegium leiab, et pooltele oli mõistetav, et kohtujuristi koostatud kiri sisaldas kohtu

otsustust menetluse uuendamise kohta. Mõlemad pooled andsid kohtule teada, et jäävad varem

esitatud seisukohtade ja taotluste juurde ning kostja kordas oma taotlust vastuse esitamise

tähtaja pikendamiseks (kd I, tl 72). Menetlusliku segaduse tekitas see, kui maakohus tegi

17. aprillil 2023 menetluse uuendamise määruse. Vaatamata sellele tuleb siiski lugeda menetlus

uuendatuks pooltele kohtujuristi 26. oktoobri 2022. a kirja kättetoimetamisega. Maakohtu

eksitav käitumine ei saa hagejale kaasa tuua pöördumatult negatiivset tagajärge, nagu seda on

nõuete aegumine. Menetluse uuendamine viidatud kujul oli lubatav, sest kohtujuristi edastatud

kiri vastas menetluse uuendamise määruse sisu- ja vorminõuetele.

18. Kuna siinses asjas esitatud nõuded ei ole aegunud, ei pea kolleegium vajalikuks võtta

seisukohta hageja esitatud väite kohta, et nõuetele aegumise kohaldamine on vastuolus hea usu

põhimõttega.

19. Kuna maakohus jättis õigesti hageja nõuetele aegumise kohaldamata, jätkub asja menetlus

maakohtus.

20. TsMS § 173 lg 5 kohaselt ei märgi kohus menetluskulude jaotust vaheotsuses.

Menetluskulude jaotus nähakse ette lõppotsuses.

(allkirjastatud digitaalselt)