2-23-117038/10 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Üllar Roostoja, Indrek Parrest, Triin Uusen-Nacke

Määruse tegemise koht ja aeg

Tartu, 12. märts 2024

Tsiviilasja number

2-23-117038

Tsiviilasi

Revensen OÜ hagi Kunnar Kipperi vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 4. sepembri 2023. a otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Revensen OÜ apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Apellant (hageja): Revensen OÜ (registrikood

16625699), lepinguline esindaja Irina Vassiljeva

Vastustaja (kostja): Kunnar Kipper (isikukood

XXXXXXXXXXXX)

RESOLUTSIOON

1. Keelduda Revensen OÜ apellatsioonkaebust Tartu

Maakohtu 4. septembri 2023. a otsuse peale menetlusse

võtmast ja lugeda apellatsioonkaebus koos lisadega

Revensen OÜ-le tagastatuks.

2. Jätta apellatsioonkaebuse esitamisesest tingitud

menetluskulud

Revensen

OÜ

kanda.

Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

3. Rahuldada Revensen OÜ taotlus apellatsioonkaebuse

esitamisel enamtasutud riigilõivu tagastamiseks.

4. Tagastada Revensen OÜ-le apellatsioonkaebuse

esitamisel enam tasutud riigilõiv 105 eurot Revensen OÜ

arveldusarvele nr EE067700771008684951 selgitusega

„Tsiviilasi nr 2-23-117038, riigilõivu tagastamine“.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel

on

õigus

esitada

määruskaebus

Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses

Riigikohtus

võib

menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada

üksnes vandeadvokaadi vahendusel.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta

esitama

tähtaja

kestel

määruskaebuse.

Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD

1. Tartu Maakohtu menetluses oli Revensen OÜ (hageja) hagi Kunnar Kipperi (kostja) vastu

võlgnevuse väljamõistmiseks, mille maakohus lahendas 4. septembri 2023. a otsusega.

Maakohus rahuldas hagi osaliselt, mõistis kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 1225 eurot

86 senti, sissenõutavaks muutunud viivise 41 eurot 97 senti ning viivise alates 21. juunist 2023

põhinõudelt 1225 eurolt 86 sendilt kuni selle kohase tasumiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113

lg 1 teises lauses sätestatud määras, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte

rohkem kui põhinõude ulatuses (s.o 1225 eurot 86 senti). Maakohus jättis menetluskulud

tulenevalt hagi rahuldamise ulatusest 40% ulatuses kostja ja 60% ulatuses hageja kanda,

rahuldas hageja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse osaliselt, mõistis kostjalt hageja

kasuks menetluskuludena välja 216 eurot ning sellelt viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras alates menetluskulude rahalist suurust kindlaksmäärava lahendi jõustumisest

kuni selle täitmiseni.

Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse. Hageja palub tühistada maakohtu

otsuse osaliselt väljamõistetud võla suuruse osas ja teha tühistatud osas uus otsus, millega

rahuldada hagi täies ulatuses. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Hageja palub

tagastada talle apellatsioonkaebuse esitamisel enam tasutud riigilõivu 105 eurot.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

2. Ringkonnakohus leiab, et hageja Tartu Maakohtu 4. septembri 2023. a otsuse peale esitatud

apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest tuleb keelduda.

Tsiviilasja hind maakohtus oli 4058 eurot 94 senti (sh põhinõue 2337 eurot 33 senti). Kui

tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt

vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole, menetleb kohus hagi

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 esimese lause järgi oma õiglase

äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes üldisi menetluspõhimõtteid.

Seadusest tulenevalt on lihtmenetluses tehtud asjades edasikaebeõigus apellatsioonimenetluses

piiratud. TsMS § 637 lg 21 kohaselt võetakse apellatsioonkaebus TsMS § 405 lg-s 1 nimetatud

asjas menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui

maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on

selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis

oluliselt mõjutada lahendit. Maakohus luba otsuse edasikaebamiseks ei andnud.

Ringkonnakohtu hinnangul ei esine käesolevas tsiviilasjas asjaolusid, mis annaksid aluse väita,

et maakohus oleks selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaal- või menetlusõiguse normi või

selgelt ebaõigesti hinnanud tõendeid. Asjaolu, et hageja maakohtu otsusega ei nõustu, ei anna

vastupidise väitmiseks alust.

3. Eeltoodust tulenevalt keeldub ringkonnakohus TsMS § 637 lg 21 alusel apellatsioonkaebuse

menetlusse võtmisest. Apellatsioonkaebus tuleb lugeda TsMS § 638 lg 4 alusel tagastatuks ning

TsMS § 638 lg 10 alusel loetakse, et kaebust ei ole esitatud.

4. Ringkonnakohus leiab, et hageja taotlus enamtasutud riigilõivu tagastamiseks kuulub

rahuldamisele.

TsMS § 150 lg 1 p 1 kohaselt riigilõiv tagastatakse enam tasutud osas, kui riigilõivu on tasutud

ettenähtust rohkem. Hageja tasus apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu 490 eurot, kuid

kaebuse ulatust arvestades pidi tasuma 385 eurot. Seega on hageja tasunud riigilõivu 105 eurot

ettenähtust enam, mis tuleb hagejale tema taotluse alusel tagastada.

Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise tõttu kuulub ka ülejäänud osas riigilõiv

TsMS § 150 lg 1 p 2 kohaselt tagastamisele. Kuna TsMS § 150 lg 4 järgi tagastatakse riigilõiv

üksnes menetlusosalise avalduse alusel, tuleb hagejal esitada ülejäänud osas riigilõivu

tagastamiseks eraldi taotlus

(allkirjastatud digitaalselt)