4-23-3108/30 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus

1

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 11. märts 2024, Võru kohtumaja Väärteoasja number 4-23-3108 Kohtunik Anu Vilt Kohtuistungi sekretär Marve Alaver Väärteoasi Toomas Joakiti kaebus Politseija Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 11.09.2023. a otsusele väärteoasjas nr 2610,23,003713, millega karistati Toomas Joakitit karistusseadustiku (KarS) § 275 lg 1 järgi rahatrahviga 160 eurot Kohtuvälise menetleja esindaja Politseija Piirivalveameti Lõuna prefektuuri kohtuvälise menetleja ametnik Kristo Lindsalu Menetlusalune isik

Toomas Joakit isikukood: 36606246510; elukoht: xxxxx xx-x xxxxxxxx xxxx xxxxxx xxxx xxxxxxxxxxxx Kaitsja Toomas Alp (lepinguline kaitsja) RESOLUTSIOON

Jätta Toomas Joakiti kaebus läbi vaatamata ja tagastada see Toomas Joakitile.

Edasikaebamise kord Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 193 lg 1 teise lause ja lg 2 kohaselt võib määruse peale esitada Tartu Maakohtule kirjaliku määruskaebuse 15 päeva jooksul alates päevast, mil kaebaja sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud ja menetluse käik 1. Politseija Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 11.09.2023. a otsusega väärteoasjas nr 2610,23,003713 karistati Toomas Joakitit KarS § 275 lg 1 järgi rahatrahviga 40 trahviühikut, s.o 160 eurot selle eest, et ta solvas 09.08.2023 kella 09.48 ajal Võru linnas Räpina maantee 20a Kagu politseijaoskonna Võru maja ametiruumides avalikku korda kaitsvat võimuesindajat piirkonnapolitseinikku R.V seoses tema ametikohustuste täitmisega, öeldes korduvalt talle: „et ma tean sind, sina V. oled igavene pederast“.

2. T. Joakit esitas 26.09.2023. a Tartu Maakohtule kaebuse, milles palub tühistada Politseija Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 11.09.2023. a otsuse väärteoasjas nr 2610,23,003713 ja lõpetada tema suhtes väärteomenetlus, sest T. Joakit ei rikkunud 09.08.2023 kella 09.48 ajal Võru linnas Räpina maantee 20a Kagu politseijaoskonnas avalikku korda. T. Joakit soovis

2

09.08.2023 kella 04.48 ajal Võru linnas Räpina maantee 20a Kagu politseijaoskonnas esitada isikut tõendava dokumendi saamiseks taotluse kodakondsusja migratsiooniametnikule ja lepiti kokku, et T. Joakit lahkub politseimajast, kui ta on politseimajas kõik vajalikud toimingud ära teinud. Kuna T. Joakit polnud jõudnud teha politseimajas kõiki vajalikke toiminguid ajal, mil politseiametnik palus tal politseimajast lahkuda, oli politseiametniku korraldus ebaseaduslik ja T. Joakitil oli õigus avaldada politseiametniku korralduse peale pahameelt. T. Joakiti kainenema toimetamise otsus oli ennatlik ning ei lähtunud T. Joakiti seisundist, sest T. Joakit orienteerus ümbritsevas, suhtles adekvaatselt teiste isikutega ja suutis oma tahtevalduse arusaadavas vormis teistele isikutele teatavaks teha. Politseiametniku seaduslikule korraldusele mitteallumine ei moodusta õigusrikkumist, sest KarS § 276 on alates 01.01.2015 kehtetuks tunnistatud. T. Joakit palub tunnistajana üle kuulata T.T , kes viibis temaga samal ajal dokumentide väljastamise saalis. T. Joakit soovib asja arutamist suulises menetluses ja soovib asja arutamisest osa võtta.

3. Politseija Piirivalveameti Lõuna prefektuur saatis 04.10.2023 vastuse kaebusele, milles leiab, et T. Joakitile Politseija Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 11.09.2023. a otsusega määratud karistus tuleb jätta muutmata ja kaebus rahuldamata. Väärteo kirjelduses on kirjeldatud vaid T. Joakitile etteheidetav tegu, mis seisneb võimuesindaja solvamises. Õigusrikkumisele eelnenud T. Joakiti välimus ja käitumine on kirjeldatud üldmenetluse otsuses põhistusena, milles kohtuväline menetleja on kirjeldanud tõendist tunnistaja R.V ütlustest saadud teavet. Seega ei võimendanud kohtuväline menetleja õigusrikkumist. Tunnistajate R.V ja P.P ütlustest nähtub, et piirkonnapolitseinik R. V kutsus T. Joakiti eraldi kabinetti, kus selgitati talle, et klienditeenindajate häirimise korral tuleb tal majast lahkuda. T. Joakit keeldus majast lahkumas ja tõstis häält. Vestluse ajal viibisid kabinetis T. Joakit ning piirkonnapolitseinikud P. P ja R. V. Lisaks nähtub nii väärteo kirjeldusest kui ka tunnistajate ütlustest, et politseiametniku solvamine leidis aset koridoris teel arestimaja osakonna poole ja solvamist kuulsid pealt nii P. P kui ka R. V, keda solvati. Seega polnud tegemist „sõna-sõna vastu“ olukorraga ning solvamist ei saanud kuulda T.T , keda soovib tunnistajana üle kuulata T. Joakit.

4. Kohus määras esimese istungi 23.11.2023 ja saatis T. Joakitile kohtukutse e-kirjaga e-posti aadressile xxxxxxxx.xxxxxxx@xxxxx.xxx, AET-i (avaliku e-toimiku) vahendusel ja tähitud kirjaga aadressile xxxxxx xx-x xxxxxxxx xxxx xxxxxxxxxx xxxx xxxxxxxxxxxx .T. Joakit ei kinnitanud e-kirja teel saadetud kohtukutse kättesaamist ning ei avanud kohtukutset AET-is. Tähitud kirjaga saadetud kohtukutse tagastati märkega „saaja ei olnud kohal“. Kohus proovis T. Joakitiga saada ühendust telefoni teel, kuid see ei õnnestunud. T. Joakit ei ilmunud 23.11.2023 kohtuistungile ning ei teatanud mitteilmumisest.

5. Kohus lükkas kaebuse arutamise edasi ja määras uueks istungi ajaks 24.01.2024. Kohus saatis T. Joakitile kohtukutse e-kirjaga e-posti aadressile xxxxxx.xxxxx@xxxxx.xxx , AET-i vahendusel ja tähitud kirjaga aadressile xxxxx xx-x xxxxxxxx xxxx xxxxxxx xxxx xxxxxxxxxxx. Kohtukutses märgiti muu hulgas, et kohus jätab VTMS § 126 lg 2 alusel määrusega kaebuse läbi vaatamata, kui kaebuse esitanud isik, kellele on kohus teinud kohustuseks osaleda kaebuse kohtulikul arutamisel, ei ilmu kaebuse arutamisele ning kaebuse arutamist pole edasi lükatud. T. Joakit ei kinnitanud e-kirja teel saadetud kohtukutse kättesaamist ning ei avanud kohtukutset AET-is. Tähitud kirjaga saadetud kohtukutse tagastati märkega „saaja ei olnud kohal“. Kohus proovis T. Joakitiga saada ühendust telefoni teel, kuid see ei õnnestunud. T. Joakit ei ilmunud 24.01.2024 kohtuistungile ning ei teatanud mitteilmumisest. Kaitsja ütles 24.01.2024 kohtuistungil, et peale eelmist kohtuistungit pole tal õnnestunud T. Joakitiga telefonitsi ühendust saada, sest T. Joakiti telefon on välja lülitatud. Ta

3

käis eile (23.01.2024) T. Joakiti elukohas, kuid ei saanud T. Joakitit kätte. T. Joakit oli välisukse metallklambritega ja kruvidega väljastpoolt kinni pannud, et jätta mulje, et teda pole kodus. Kaitsja vestles ka kohaliku müüjaga, kelle sõnul käib T. Joakit õhtuti poes, kuid ei ela oma elukohas, sest ahi on katki ning seda pole võimalik kütta.

6. Kohus lükkas kaebuse arutamise taas edasi ja määras uueks istungi ajaks 28.02.2024. Kohus saatis kõigepealt 24.01.2024 T. Joakitile kohtukutse e-kirjaga e-posti aadressile xxxxxxxx.xxxxx@xxxxx.xxx t , AET-i vahendusel ning lihtkirjaga ja tähitud kirjaga aadressile xxxxx xx-x xxxxxxxxx xxxx xxxxxxxx xxxx xxxxxxxxxxx . Kohtukutses märgiti muu hulgas, et kohus jätab VTMS § 126 lg 2 alusel määrusega kaebuse läbi vaatamata, kui kaebuse esitanud isik, kellele on kohus teinud kohustuseks osaleda kaebuse kohtulikul arutamisel, ei ilmu kaebuse arutamisele ning kaebuse arutamist pole edasi lükatud. T. Joakit ei kinnitanud e-kirja teel saadetud kohtukutse kättesaamist ning ei avanud kohtukutset AET-is. Tähitud kirjaga saadetud kohtukutse tagastati 20.02.2024 kättetoimetamise ebaõnnestumise tõttu. 16.02.2024 proovis T. Joakitile kohtukutset kätte toimetada kohtukordnik, kuid see ei õnnestunud, sest kohtukordnikku ei lastud pärast uksele koputamist sisse ning kohtukordnik ei saanud T. Joakitiga telefoni teel ühendust. Kohtukordniku väljastusteatest nähtub ka, et kui kohtukordnik jõudis T. Joakiti korteri ukse juurde, mängis korteris muusika. Kui kohtukordnik koputas uksele, jäi muusika vait. Seejärel palus kohus 19.02.2024 kohtukutse kättetoimetamiseks T. Joakitile politsei abi. Politseija Piirivalveameti 26.02.2024 vastusest nähtub, et 19.02.2024 ja 22.02.2024 proovis politsei Axxxxxx linnas T. Joakitile kohtukutset kätte toimetada, kuid mõlemal korral xxxxxxx xx korter x ust ei avatud. T. Joakit ei ilmunud 28.02.2024 kohtuistungile ning ei teatanud mitteilmumisest.

7. Kaitsja selgitas 28.02.2024 kohtuistungil, et ta pole saanud T. Joakitiga ühendust. Ta proovis T. Joakitiga suhelda venna kaudu, kuid vend ei võta telefoni. Ta jättis oma telefoninumbri ka kauplusesse, kust ostab T. Joakit viina, ja palus, et T. Joakit helistaks talle sellel numbril. T. Joakit pole talle helistanud. 28.02.2024 kohtuistungi protokollist nähtub, et kohtukordniku kohal käimise ajal 16.02.2024 oli T. Joakitile kohtust saadetud lihtkiri maja koridoris ümbrikus avamata.

Kohtu seisukoht 8. VTMS § 126 lg 2 sätestab, et kui kaebuse esitanud isik ei ilmu kaebuse arutamisele, kuigi talle saadetud kutses on teatatud kohustusest kaebuse kohtulikust arutamisest osa võtta ja kaebuse arutamist ei lükata edasi vastavalt VTMS §-le 125, jätab kohus määrusega kaebuse läbi vaatamata.

9. Kohus on T. Joakiti kaebuse arutamiseks korraldanud kohtuistungi 23.11.2023, 24.01.2024 ja 28.02.2024. Kohus on saatnud T. Joakitile kohtukutsed kõikidele kohtuistungitele ning 24.01.2024 ja 28.02.2024 kohtuistungile saadetud kohtukutses on kohus T. Joakitit hoiatanud, et kohus jätab VTMS § 126 lg 2 alusel määrusega kaebuse läbi vaatamata, kui ta ei ilmu kaebuse arutamiseks korraldatud kohtuistungile ning kaebuse arutamist pole edasi lükatud. T. Joakitile pole õnnestunud ühtegi kohtukutset kätte toimetada, sest ta pole kinnitanud e-kirja teel saadetud kohtukutsete kättesaamist, pole avanud AET-is kohtukutseid, pole viibinud kodus ajal, mil postiteenuse osutaja on tahtnud talle tähitud kirjaga saadetud kohtukutset üle anda, pole avanud ust kohtukordnikule ja politseiametnikule ning pole vastanud kohtu telefonikõnedele. T. Joakit ei ilmunud 23.11.2023, 24.01.2024 ja 28.02.2024 kohtuistungile ning ei teavitanud mitteilmumisest. Eeltoodust tulenevalt tuleb lahendada küsimus, kas VTMS § 126 lg 2 p 4 alusel on võimalik jätta kaebus läbi vaatamata ka juhul, kui kaebajale ei õnnestu kohtukutset kätte toimetada. Kuna VTMS § 126 lg 2 eesmärk on võimaldada lõpetada kaebuse menetlemine

4

juhul, kui kaebaja hoiab kaebuse läbivaatamiseks korraldatud kohtumenetlusest kõrvale, ja VTMS § 126 lg-s 2 on kasutatud terminit „saadetud kutses“, on VTMS § 126 lg 2 alusel võimalik jätta kaebus läbi vaatamata ka juhul, kui kaebajale pole võimalik kätte toimetada kohtukutset. Kui VTMS § 126 lg 2 järgi oleks võimalik jätta kaebus läbi vaatamata vaid juhul, kui kohtukutse on kaebajale kätte toimetatud, poleks menetluse lõpetamine võimalik olukorras, kus kaebajale ei õnnestu kohtukutset kätte toimetada ja kus kaebust ei saa läbi vaadata kaebaja osavõtuta. Kui seadusandja oleks tahtnud VTMS § 126 lg-s 2 ette näha võimaluse jätta kaebus läbi vaatamata vaid juhul, kui kohtukutse on kaebajale kätte toimetatud, oleks ta kasutanud terminit „kätte toimetatud kutses“.

10. Ka praeguses asjas esinevad asjaolud, mis annavad alust arvata, et kaebajale pole õnnestunud kohtukutset kätte toimetada seetõttu, et ta hoiab kaebuse arutamiseks korraldatud kohtumenetlusest kõrvale. Nimelt on praeguseks möödunud kaebuse esitamisest kohtule viis kuud ning kaebaja T. Joakit pole pärast kaebuse esitamist kaitsjaga ühendust võtnud. T. Joakit pole vastanud kaitsja telefonikõnedele ning kaitsjal pole õnnestunud T. Joakitiga kohtuda ka tema elukohas. Kuna kaitsja andis pärast 24.01.2024 kohtuistungi oma telefoninumbri kauplusele, kust T. Joakit ostab viina, ja palus T. Joakitile edasi öelda, et ta helistaks kaitsjale, on alust arvata, et T. Joakit teab, et 28.02.2024 toimub kohtuistung ja kaitsja tahab temaga suhelda. Isegi juhul, kui kaupluse töötaja ei edastanud T. Joakitile kaitsja juttu ja kaitsja telefoninumbrit, oli T. Joakit teadlik asjaolust, et tema kaebus võidakse läbi vaadata kohtuistungil. Nimelt T. Joakit taotles kaebuses tunnistaja ülekuulamist ja asja arutamist kohtuistungil, mistõttu pidi ta arvestama võimalusega, et kohus korraldab kaebuse lahendamiseks kohtuistungi. Kaitsjaga ühenduse võtmata jätmine viie kuu jooksul olukorras, kus T. Joakit pidi arvestama võimalusega, et tema kaebus lahendatakse kohtuistungil, näitab, et T. Joakit ei ole huvitatud enda kaebuse läbivaatamisest.

11. Ka asjaolud, et muusika mängis T. Joakiti korteris ajal, mil kohtukordnik jõudis T. Joakiti korteri juurde, muusika jäi vait ajal, mil kohtukordnik koputas uksele ja kohtukordnikule ei avatud ust, näitavad, et kaebuse esitaja püüdis igati vältida kutse kättesaamist ja mistahes suhtlust ametnikega. Kuna kohtukordniku uksele koputamise ja selgitamise ajal pani T. Joakit muusika kinni, pidi ta kuulma kes ja milleks tema ukse taga on.

12. T. Joakiti soovi hoida kõrvale kohtukutse kättetoimetamisest ja kaebuse lahendamiseks korraldatud kohtumenetlusest näitab ka asjaolu, et kohtukordniku külastuse ajal 16.02.2024, s.o kolm nädalat pärast kohtukutse saamist lihtkirjaga oli kohtust saadetud lihtkiri maja koridoris ümbrikus avamata. Kuna kaupluse müüja sõnul käib T. Joakit õhtuti poes, on usutav, et T. Joakit käis poes ka lihtkirja saabumise päeva ja 16.02.2024 vahel ja märkas seda enne 16.02.2024 maja koridoris.

13. VTMS § 126 lg 21 sätestab, et kui kaebuse arutamisele on ilmunud kaebuse esitanud isiku kaitsja, annab kohus kaitsjale võimaluse taotleda kaebuse arutamist ilma kaebuse esitanud isiku osavõtuta. Kaitsja ilmus 24.01.2024 ja 28.02.2024, kuid ei taotlenud kaebuse arutamist T. Joakiti osavõtuta. Kaitsja leidis 28.02.2024 kohtuistungil hoopis, et kaebus tuleks jätta läbi vaatamata, sest pole kindel, kas T. Joakit soovib enam kaitsjat. Ka kohtuväline menetleja leidis 28.02.2024 kohtuistungil, et kaebus tuleks jätta läbi vaatamata, sest T. Joakit hoiab pahatahtlikult või teadlikult menetlusest kõrvale. Arvestades kaebuse sisu, ei pea ka kohus pea võimalikuks kaebuse läbi vaatamist T. Joakiti osavõtuta.

14. Arvestades asjaolusid, et T. Joakit ei ilmunud 23.11.2023, 24.01.2024 ja 28.02.2024 kohtuistungitele, kuigi 24.01.2024 ja 28.02.2024 kohtuistungile saadetud kohtukutses hoiatati

5

T. Joakitit, et kohus võib jätta kaebuse läbi vaatamata, kui ta ei ilmu kohtuistungile, T. Joakit oli teadlik asjaolust, et tema kaebus võidakse lahendada kohtuistungil, T. Joakitile ei õnnestunud kohtukutset kätte toimetada, kuna ta hoidis kõrvale kohtukutse kättetoimetamisest ja kaebuses lahendamiseks korraldatud kohtumenetlusest, kaitsja ning kohtuväline menetleja on nõus kaebuse läbi vaatamata jätmisega ja kohus ei pea võimalikuks kaebuse arutamist T. Joakiti osavõtuta, jätab kohus VTMS § 126 lg 2 alusel T. Joakiti kaebuse Politseija Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 11.09.2023. a otsuse peale läbi vaatamata ja tagastab kaebuse T. Joakitile.

(allkirjastatud digitaalselt)