3-23-2933/3 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number 3-23-2933 Määruse kuupäev

11. märts 2024 Kohtunik Maria Lõbus Kohtuasi Sergei Matvejevi ja TÄISÜHINGU NARDANAR kaebus süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamiseks RESOLUTSIOON Tagastada Sergei Matvejevi ja TÄISÜHINGU NARDANAR kaebus asjas nr 3-23-2933. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule

15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates. Muud selgitused Määrus koos tõlkega vene keelde toimetatakse kätte Sergei Matvejevile.

ASJAOLUD

1. Viru Vanglas kinni peetav isik Sergei Matvejev esitas enda nimel ja TÄISÜHINGU NARDANAR seadusliku esindajana 17. detsembril 2023 Tartu Halduskohtule kaebuse kahju hüvitamiseks. Kaebajad leiavad, et kahju on tekitatud sellega, et S. Matvejevit on 13 aastat hoitud vanglas seadusliku aluseta, kuna pärast 18. maid 2012 tehtud kohtuotsused ja määrused KarS § 113 järgi kriminaalasjas 1-10-15779 on tühised. Samuti on tühised Viru Maakohtu otsused asjades 1-21-474 ja 1-21-3195, milles tuginetakse kriminaalasjale 1-10-15779.

S. Matvejev oleks tulnud vabastada viivitamatult 18. mail 2012.

2. Kohtute infosüsteemist nähtub, et kriminaalasjas 1-10-15779 tühistas Riigikohus 18. mai 2012. a otsusega nr 3-1-1-41-12 Viru Maakohtu 17. mai 2011. a otsuse ja Tartu Ringkonnakohtu 2. detsembri 2011. a otsuse ning saatis asja uueks arutamiseks Viru Maakohtule. Viru Maakohus mõistis seejärel S. Matvejevi süüdi 16. detsembri 2013. a otsusega, mis jõustus 9. juunil 2014 (Tartu Ringkonnakohus jättis 31. märtsil 2014 S. Matvejevi apellatsioonkaebuse rahuldamata ja Riigikohus kassatsioonkaebusi ei menetlenud).

KOHTU SEISUKOHT

3. Kohus märgib esmalt, et kuigi kaebajad on viidanud endile kui määruskaebuse esitajatele ning väljendanud muu hulgas mittenõustumist Viru Maakohtu 12. detsembri 2023. a vastusega asjas 1-10-15779, ei käsita kohus kaebajate kaebust lisaks määruskaebusena. Määruskaebusi on pädevad lahendama ringkonnakohtud määruskaebemenetluse korras. Kohtute infosüsteemist nähtub, et kaebajad esitasidki Viru Maakohtu 12. detsembri 2023. a vastuse peale asjas 1-10-15779 määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15. detsembril 2023.

3-23-2933

4. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 2 lõike 4 teise lause kohaselt tõlgendab kohus menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Kaebusest nähtub, et kaebajad taotlevad kahjuhüvitise väljamõistmist selle eest, et S. Matvejev on viibinud vanglas väidetavalt seadusliku aluseta 13 aastat, sest Riigikohus on 18. mai 2012. a otsusega kriminaalasjas nr 3-1-1-41-12 tema süüdimõistva kohtuotsuse tühistanud ja pärast seda tehtud kohtulahendid kriminaalasjades on kaebajate arvates tühised. Kaebajad taotlevad seega kohtu hinnangul süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamist.

5. HKMS § 121 lõike 1 punkt 1 sätestab, et kohus tagastab kaebuse määrusega selle esitajale, kui vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. HKMS § 4 lõike 1 kohaselt on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda.

6. Kohus on seisukohal, et praeguses asjas esitatud kaebuse menetlemine ei kuulu halduskohtu pädevusse, sest selleks on ette nähtud teistsugune menetluskord. Süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise alused ja kord on sätestatud süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduses (SKHS). SKHS § 7 lõige 1 näeb ette õiguse nõuda kahju hüvitamist sõltumata süüasja lõpptulemusest, kui menetleja on menetlusõiguse süülise rikkumisega isikule kahju tekitanud. Kahju hüvitamise taotluse esitamise kord ja nõude esitamise tähtaeg on sätestatud SKHS §-des 14–21. Sama menetluskord kohaldub ka juhul, kui isik taotleb kohtu tekitatud kahju hüvitamist (SKHS § 7 lõige 3; Riigikohtu erikogu määrus nr 3-18-1652/15, p 9).

Praegusel juhul nähtub, et kaebaja soovib esitada kahju hüvitamise nõude juba lõppenud kriminaalmenetlustega seoses. Sellisel juhul tuleb lähtuda SKHS §-s 21 sätestatust. SKHS § 21 lõigetest 1 ja 3 tuleneb, et kui isik jättis kriminaalmenetluses maakohtule kahju hüvitamise taotluse esitamata mõjuval põhjusel, võib ta selle kuue kuu jooksul pärast maakohtu lahendi kuulutamist esitada kriminaalmenetluse seadustiku 11. või 15. peatüki kohaselt ringkonnakohtule. SKHS § 21 lõige 4 sätestab: „Kui isik jättis mõjuval põhjusel taotluse ringkonnakohtule esitamata või kui kahju hüvitamise nõude aluse olemasolu selgus alles kassatsioonimenetluses ning isik jättis mõjuval põhjusel taotluse Riigikohtule esitamata, võib taotluse esitada prokuratuurile või kohtuvälisele menetlejale. Taotlus tuleb esitada kuue kuu jooksul ringkonnakohtu või Riigikohtu lahendi jõustumisest arvates. Taotluse lahendamisel järgitakse käesoleva seaduse 4. peatüki 2. jaos sätestatut.“ Eeltoodust nähtub, et halduskohus ei ole ühelgi juhul pädev lahendama lõppenud kriminaalmenetlustega tekitatud kahju hüvitamise nõudeid.

7. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus S. Matvejevi kaebuse HKMS § 121 lõike 1 punkti 1 alusel.

8. Lisaks S. Matvejevile on kaebuse esitanud ka TÄISÜHING NARDANAR. Äriregistri andmetel on S. Matvejev selle ühingu täisosanik ning seaduslik esindaja. TÄISÜHINGU NARDANAR kaebus S. Matvejevi seadusliku aluseta vangistuses hoidmisega tekitatud kahju hüvitamise nõudes tuleb tagastada samadel põhjustel (vt määruse punktid 4−7) HKMS § 121 lõike 1 punkti 1 alusel.

9. Kohus peab vajalikuks siinkohal osutada, et ka varasemas kohtupraktikas on leitud, et

S. Matvejevi kahju hüvitamise taotlusi seoses ebaseadusliku vangistuses viibimisega ei ole halduskohtud pädevad lahendama (vt haldusasju nr 3-23-2953, 3-24-156, 3-24-278).

(allkirjastatud digitaalselt)