2-22-3239/29 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Piret Rõuk

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 11.märtsil 2024

tsiviilkantselei Lubja 4 Tallinnas ja e-toimiku kaudu

Tsiviilasja number

2-22-3239

Kohtuasi

AS Morrison Invest hagi WASA Group OÜ ja X vastu

üürilepingust tuleneva võla ja viivise väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

10 120,13 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: AS Morrison Invest (registrikood 10378065,

asukoht Tulbi tn 6, Tallinn 10612) lepinguline esindaja

Raivo Salumäe

Kostja I: WASA Group OÜ (registrikood 16113019, asukoht

Männiku tee 76 11215 Tallinn)

Kostja II: X (isikukood xxx, elukoht xxx)

Kostjate lepingulised esindajad vandeadvokaat Terje Eipre ja

advokaat Merit Tammik

Kohtuistungi aeg

29. jaanuar 2024

Resolutsioon

1. AS Morrison Invest hagi WASA Group OÜ ja X vastu

üürilepingust tuleneva võla ja viivise väljamõistmiseks

rahuldada

2. Välja mõista WASA Group OÜ-lt võlgnevus 10 120,13

eurot AS-i Morrison Invest kasuks

3. Välja mõista Xlt solidaarselt Wasa Group OÜ-ga

6516,00 eurot AS-i Morrison Invest kasuks

Menetluskulude jaotus

Hagimenetluse kulud jätta WASA Group OÜ ja X kanda

solidaarselt

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele saab esitada apellatsioonkaebuse Tallinna

Ringkonnakohtule

päeva

jooksul

kohtuotsuse

kättetoimetamisest

Hageja nõue

1. AS Morrison Invest palus kohtule WASA Group OÜ ja X vastu esitatud hagis välja mõista

WASA Group OÜ-lt võlgnevus 10 120,13 eurot, millest põhinõue on 8360,04 eurot ja viiviste

nõue 1760,09 eurot ning Xlt solidaarselt 6516,00 eurot Wasa Group OÜ-lt välja mõistetava

summaga.

Hagiavalduse asjaolud

2. AS Morrison Invest (edaspidi hageja või üürileandja) sõlmis 28.07.2021 Tallinnas X tn 11

hoones nr 1B 1.-l ja 2.-l korrusel asuvate ruumide 181 m2 (edaspidi ruumid) kasutamiseks

perioodil 27.07.2021- 26.07.2026 Wasa Group OÜ-ga (edaspidi kostja I või üürnik)

26.07.2021 äriruumide üürilepingu (edaspidi üürileping). 29.07.2021 üleandmise-

vastuvõtmise aktiga võttis üürnik ruumid vastu kinnitades teadlikkust kütte puudumisest

ruumides ja nende kasutuses olekut vaid kütmata laoruumina. Kütte puudumine ruumides oli

märgitud ka üürilepingu punktis 3.4. Üürnik teatas üürileandjale soovist üürileping lõpetada

22.09.2021 e-kirjaga. Üürileandja selles avaldatud sooviga lõpetada üürileping 1.10. ei

nõustunud, mistõttu rakendus üürilepingu punktis 7.6.2. sätestatud lepingu ennetähtaegne

korraline lõppemine soovist 4-kuulise etteteatamisega. Üürileandja loeb kirja kätte saamise

ajaks 27.09.2021 lähtudes üürilepingu punktis 10.3. sätestatud kirjaliku teate kätte saaduks

lugemisest pärast 5 päeva möödumist postitamisest. Kuigi selle sätte järgi tulnuks teade allkirja

vastu üle anda või saata tähitud postiga, siis vaatamata lepingu rikkumisele üürniku poolt,

käsitletakse Eesti õiguspraktikas saadetud e-kirja tahteavaldusena, mida tuleb arvestada.

Eeltoodust tulenevalt arvestatakse üürilepingu lõppemise ajaks 27.01.2022, kuigi üürnik ei ole

senini ruume (sh ka võtmeid) üle andnud. Üürnik saatis üürilepingu punkti 10.3. tingimusi

järgides tähitud kirjaga 1.12.2021 (postitatud 26.11.2021) üürilepingu ülesütlemise avalduse.

Selles esitatud väidetega ja üürilepingu erakorralise ülesütlemise käsitlusega üürileandja ei

nõustunud, kuivõrd ruume sai kasutada lepingus kokkulepitud otstarbel ja leppetrahvi

kohustust lepingu punkti 5.6. alusel kannab üürnik. Kuigi üürileandja arvestas seni lepingulist

4-kuulist etteteatamist selle avalduse saamise ajast 6.12. (sh üürinõuete arvete esitamine), siis

seoses kohtupraktikaga esitab hagi siiski vastavalt hagiavalduse punktile 2. Seoses üürniku

poolt alusetult koostatud pretensiooniga korraldas üürileandja 8.11. üüritud ruumide

ülevaatuse, koos üürniku poolt kohal viibinud V B, mille kohta tehti videosalvestus.

Ülevaatuse käigus selgus, et ruumide üürimise ajal on purunenud köögis üks aknaklaas, mille

üürnik ise ära parandab ja samuti on võimalik soovi korral ruume elektriga kütta, et kõrvaldada

ruumidest üürniku poolt oma tööliste majutamisest tekkivat niiskust. Eeltoodu on

dokumenteeritud üürileandja 8.11. ja 9.11. kirjades üürnikule. Pärast üürniku 26.11. avalduse

saamist kutsus üürileandja olukorra lahendamiseks 14.12. kohale üürniku ja ehitusinseneri T

L. Põhjusel, et üürnik hoidus sellest tuli piirduda vaid spetsialisti poolt 21.12.2021 koostatud

arvamusega. Dokumendis on fikseeritud nii eeltoodud asjaolud kui ka üürniku väidetud

puuduste puudumine. Üürileandja teavitas sellest üürnikku 21.12. kirjaga, millele nagu ka

varasematele pretensioonidele üürnik ei reageerinud.

3. Üürnik on alates novembrist 2021 jätnud täitmata üüri ja lepinguliste lisatasude maksete

tasumise kohustuse, sh üür 1086 eurot kuus ning kommunaal- jm üldkulud 2 €/m2 (362 €) kuus,

kusjuures vee ja elektri eest tuli tasuda vastavalt tegelikule tarbimisele. Vastavad nõuded on

üürileandja üürnikule esitanud arvetega nr xxx ja xxx ning maksteatisega nr xxx. Seoses

täpsustatud elektrinäitudega ja elektrihinna tõusuga kuuluvad vastavalt üürilepingu punktile

3.6. tasumisele ka novembri ja detsembri elektrikulu lisaarved nr xxx ja xxx. Summadele

lisandub lepingus sätestatu kohaselt käibemaks.

4. Lisaks on üürnik kohustatud tasuma üürilepingus ettenähtud leppetrahvid: elektrinäitude

mitteteatamise eest, mis on lepingu punkti 4.2.5. rikkumine ja ruumide kindlustamata jätmise

eest, mis on lepingu punkti 4.2.30. rikkumine, eest on üürileandjal õigus nõuda lepingu punkti

5.5. alusel leppetrahvi summas, mis vastab kuu üürisummale. Nõuded on üürnikule esitatud

vastavalt arvetega nr xxx ja xxx. Üürileandja juhtis korduvalt üürniku tähelepanu rikkumisele,

sh 2.11.2021 kirjaga nr 21/124, 8.11. ja 9.11.2021 kirjadega ning hoiatas ka leppetrahvi

rakendamise eest. Iga tasumisega viivitatud päeva eest on üürnik kohustatud tasuma viivist

0,5% (lepingu punkt 5.2.) võlakohustuse suurusest, summas 3263,29 eurot. Viivised

sisaldavad ka viivisarve nr xxx, viiviseid arvete nr xxx ja xxx tasumisega viivitamise eest.

Jaanuari arvest on tasumata summa arvestatud 27 päeva proportsioonis (87,1% arvest).

Põhivõlgnevus 8360,04 eurot ja viiviste kohustus 3263,29 eurot on arvestatud 15.02.2022

seisuga, kusjuures üürnik ei ole vahepeal midagi tasunud. Üürilepingu punktis 3.1. märgitud

garantiisumma 2172 eurot on üürniku poolt tasutud ja tasarvestatud 15.02.2022 vastavalt

üürilepingu punktile 5.13. esmajärjekorras viivistega summas 3263,29 eurot, mille tulemusel

jääb 15.02.2022 seisuga arvestatud üürniku viiviste kohustuseks 1091,29 eurot. Lisanduvad

16.02.-3.03.2022 (16 päeva) arvestatud viivised põhivõlgnevuselt 8360,04 eurot 0,5%

päevamäära korral 668,80 (16x41,8) eurot ja hagi esitamise ajal on seega üürniku viiviste

tasumise kohustus 1760,09 eurot. Üürilepingu punkti 5.18. järgi käendab lepingu

allkirjastanud üürniku juhatuse liige X (edaspidi kostja II) isiklikult üürniku lepingulisi

kohustusi summas 6516 eurot. Tulenevalt asjaolust, et üürnik on vaatamata üürileandja poolt

esitatud arvetele ja pretensioonidele jätnud lepingulised kohustused täitmata, on hagejal õigus

kostja poolt käendatud summa ulatuses esitada võlgnevuse tasumise nõue kostja II vastu.

Kostja vastuväited

5. Kostjad hagi ei tunnista. Hageja käsitlus lepingu ülesütlemisega seotud asjaoludest on ebaõige

ega vasta tegelikele faktidele. Kostja I soovis ruume üürida töötajate majutamiseks ning

teavitas sellest hagejat. Pärast üüritud ruumide valduse saamist alustas kostja I ruumides

koristustöödega, mille käigus selgus, et ruumides puudub funktsioneeriv santehnika,

elektrisüsteem on lõpuni ehitamata, ruumides on hallitus ning üleliigne niiskus. Üüripinna

kasutamisel selgus, et üüripinnal sisuliselt puudub küte, aknad on katkised ja lasevad külma

läbi, laest lekib vett, maja välisseinas on auk, majal puudub väline soojustus. Tegemist on

puudustega, mis selgusid peale üürilepingu allkirjastamist ja mida kostja I ei osanud eelnevalt

otsida. Kostja I avaldas 22.09.2021 hagejale soovi üürileping ennetähtaegselt seisuga

01.10.2021 lõpetada, sest vajas ruume ehitustööliste majutamiseks, kuid üleliigse niiskuse,

hallituse ja külma tõttu polnud inimestel võimalik ruumides elada, mistõttu ei olnud võimalik

ruume sihtotstarbeliselt kasutada. Ruumidesse sooja saamiseks tulnuks aknad korda teha, maja

soojustada ja installeerida korralik elektrisüsteem. Hageja ei andnud nõusolekut poolte

kokkuleppel üürilepingu ennetähtaegseks lõpetamiseks.

6. Kostja I palus seisuga 07.11.2021 üürileandjal puudused viivitamatult kõrvaldada, edastades

kaebuste tõendamiseks fotod. üleüldiselt ei pidanud sooja ning puudus asjakohane maja

soojustus. 09.11.2021 teatas üürileandja e-maili teel, et tema hinnangul mingeid puudusi pole

ja sisuliselt keeldus üürilepingu järgset kohustust täitmast. Pooled on lepingu punktis 8.2.

sätestanud üürniku erakorralise üürilepingu ülesütlemise võimaluse, mille kohaselt on

võimalik üürnikul lepingu rikkumise asjaolude ilmnemisel leping üles öelda ja tagastada

ruumid viivitamatult üürileandjale, kui lepingu objekt osutub kasutamiskõlbmatuks asjaolude

tõttu, mille eest üürnik ei vastuta ning üürileandja ei kõrvalda puudusi mõistliku aja jooksul.

Kuna üürileandja oli üürnikule kinnitanud, et ei kavatse puudusi kõrvaldada, siis üürniku

hinnangul puudus põhjus anda üürileandjale 30 päevane tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks

vastavalt lepingu punktile 8.2.2. Lepingu omapoolne täitmine ei pakkunud üürnikule

üürieseme puuduste tõttu enam huvi, mistõttu ütles kostja 1 seisuga 03.12.2021 lepingu üles

ootamata ära tähtaja saabumist.

7. 14.12.2021 valmis inseneri-ja arhitektuuribüroo A C OÜ poolt koostatud X 11 üüripinna

olukorra fikseerimise akt, mille järgi oli rendipind halvas seisukorras. Kostjad ei osalenud

ruumide ülevaatusel, kuna lühikese, kõigest paari tunnise, etteteatamisega ei saanud

ülevaatusele ilmuda. Ruumides viibinud V B ei olnud volitatud kostjat I ülevaatusel esindama

ega tema nimel avaldusi tegema. V B kui kostja I töötaja kasutas ülevaatuse hetkel veel ruume

oma asjade hoiustamiseks, seega tal oli muu põhjus ruumides viibimiseks. Seega kostja I ei

osalenud ülevaatusel ja keegi ei esindanud teda. Hageja poolt hagile lisatud 21.12.2021

ehitusinsener T L arvamus üüripinna seisukorra kohta läheb täielikult vastuollu kostja I poolt

tellitud inseneri arvamusega. Kostja I töötajad vabastasid ruumid oma asjadest jooksvalt

oktoobris-novembris 2021, kui ilmad külmaks läksid ja ruumides polnud võimalik enam

viibida. Hageja väidab, et kostja I pidi ruume ise kütma näiteks elektriradikatega, kuid see ei

olnud võimalik, kuna radikate sisselülitamisel viskas elektrisüsteem korgid välja. Kostja I pidi

töötajate majutamiseks uued ruumid leidma ja seetõttu lõpetas alates novembrist 2021 ruumide

eest üüri- ja kommunaalmaksete tasumise. Kostja I üürileping hagejaga on kehtivalt ja

vastavuses seaduse nõuetega üles öeldud. Kostjal I puudus kohustus tasuda üüriarveid

perioodil kui tal polnud võimalik üüripinda sihtotstarbeliselt kasutada, üüri tasumise kohustus

lõppes igal juhul lepingu erakorralise ülesütlemisega seisuga 03.12.2021. Kuna hagejal puudub

nõue põhivõlgniku kostja I vastu, siis puudub hagejal ka nõue käendaja kostja II vastu, kuna

käendus eeldab alati põhikohustuse olemasolu, mida ta tagab. Põhikohustuse puudumise tõttu

ei esine hagejal ka viivisnõudeid kostjate vastu.

Kohtuotsuse põhjendused

8. Pooltel ei ole vaidlust, et 28.07.2021 sõlmisid hageja ja kostja I üürilepingu, mille alusel andis

hageja kostjale I üürile X tänav 11 hoones nr 1B esimesel ja teisel korrusel asuvad ruumid

(181m2) perioodil 27.07.2021-26.07.2026 tähtajaga 5 aastat; et 29.07.2021 üleandmise-

vastuvõtmise aktiga võttis üürnik ruumid vastu; et üüri suuruseks leppisid pooled kokku 1086

eurot ning üürnik pidi tasuma 2172 eurot tagatisraha, et kostja II käendas nõuet kostja I vastu

6516 euro ulatuses.

9. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 313 lg 1 sätestab, et mõjuval põhjusel võib kumbki lepingupool nii

tähtajatu kui tähtajalise üürilepingu üles öelda. Põhjus on mõjuv, kui selle esinemisel ei saa

ülesütlemist soovivalt lepingupoolelt kõiki asjaolusid arvestades ja mõlemapoolseid huvisid

kaaludes eeldada, et ta lepingu täitmist jätkab. VÕS § 313 lg 2 kohaselt on erakorraline

ülesütlemine lubatud eelkõige käesoleva seaduse §-des 314–319 nimetatud asjaoludel. VÕS §

313 lg 3 kohaselt ei pea üürilepingu erakorralisest ülesütlemisest ette teatama, kui seadusest ei

tulene teisiti. Kestvuslepingu erakorralise ülesütlemise üldalused on sätestatud VÕS §-s 196.

Vastavalt VÕS § 196 lg-le 2 võib kumbki lepingupool kestvuslepingu üles öelda alles pärast

kohustuse rikkumise lõpetamiseks määratud mõistliku tähtaja tulemusteta lõppemist, kui

lepingu erakorralise ülesütlemise mõjuv põhjus seisneb selles, et teine lepingupool rikub

lepingulist kohustust.

10. 22.09.2021 e-kirjaga on tõendatud, et kostja I esindaja kostja II teatas 22.09.2021 e-kirjaga

hagejale soovist üürileping ennetähtaegselt lõpetada 1.10.2021 kuupäevaga. Hageja e-kirjas

antud vastusest kostjale nähtub, et ta üürilepingu erakorralise lõpetamisega 1.10.2021 ei

nõustunud ja kohaldas üürilepingu lõpetamisele punktis 7.6.2. sätestatut, mille järgi luges

lepingu lõppenuks ennetähtaegselt 4-kuulise etteteatamisega 27.01.2022 lähtudes üürilepingu

punktis 10.3. alates 5.-ndast päevast kirja postitamisest (27.09.2021). Kostja I vastas oma

2.10.2021 e-kirjas hagejale, et lepingu lõppemise kuupäevaks võib lugeda 24.01.2022. Kostja

I 7.11.2021 e-kirjaga esitatud ruumide puuduste ja 26.11.2021 tähitud kirjaga saadetud

ennetähtaegse üürilepingu lõpetamise avaldusest nähtuvalt olid üürilepingu ennetähtaegse

lõpetamise põhjusteks töötava santehnika puudumine, mittenõuetekohane elektrisüsteem,

ruumides olev hallitus, üleliigne niiskus, kütte puudumine, katkised aknad, vee lekkimine laest,

maja välisseinas olev auk ja hoonel välise soojustuse puudumine. Avaldusest nähtuvalt

selgusid puudused üürnikule ruumide kasutamise käigus ja üürileandja neid üüripinna

üleandmisel ei esitanud. Samuti nähtub avaldusest, et kostja I soovis ruume kasutada tööjõu

majutamiseks, mis ei ole üleliigse niiskuse, hallituse ja külma tõttu võimalik.

11. VÕS § 278 p 1 sätestab, et kui üüritud asjal tekib lepingu kehtivuse ajal puudus, mille eest

üürnik ei vastuta ja mida ta ei pea oma kulul kõrvaldama, või kui asja lepingujärgne kasutamine

on takistatud, võib üürnik nõuda üürileandjalt puuduse või takistuse kõrvaldamist vastavalt

käesoleva seaduse §-s 279 sätestatule. VÕS § 279 lg 1 kohaselt, kui üürileandja käesoleva

seaduse §-s 278 nimetatud puudusest või takistusest teab või peab sellest teadma, kuid ei

kõrvalda puudust või takistust mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta puudusest või takistusest

teada sai või teada saama pidi, võib üürnik lepingu etteteatamistähtaega järgimata üles öelda,

kui puudus või takistus välistab asja sihtotstarbelise kasutamise või piirab seda olulisel määral.

VÕS § 314 lg 1 sätestab, et kui üürnikul ei ole üürileandjast tuleneval põhjusel võimalik

üüritud asja kasutada, võib ta üürilepingu üles öelda, kui ta on üürileandjale andnud eelnevalt

mõistliku tähtaja asja kasutamise võimaldamiseks ning üürileandja ei ole selle tähtaja jooksul

võimaldanud üürnikul asja kasutada. Üürnik ei pea lepingu ülesütlemiseks eelnevalt

üürileandjale tähtaega andma, kui lepingu täitmine ei paku üürnikule ülesütlemist põhjustanud

asjaolu tõttu enam huvi.

12. 26.07.2021 äriruumide üürilepingu ja 29.07.2021 üleandmise-vastuvõtmise aktiga on

tõendatud, et kostja I võttis ruumid vastu, kinnitades et ruumid on heas seisukorras, et

üürileandja ei vastuta üleantud seadmete korrasoleku eest, et ruumides puudub küte ja ruumid

on kasutuses olnud ainult kütmata laoruumina ning et pretensioonid puuduvad. Kütte

puudumine ruumides oli märgitud ka üürilepingu punktis 3.4. Puuduvad tõendid selle kohta,

et pooled oleksid kokkuleppel muutnud ruumide kasutamise otstarvet. Järelikult kasutas kostja

I ruume mittesihipäraselt, mistõttu ta ei saa tugineda VÕS § 277 lg-le 1, mille kohaselt võib

üürnik lepingust taganeda kui üürileandja annab üle asja, mille puudused välistavad asja

sihtotstarbelise kasutamise võimaluse või piiravad seda olulisel määral.

13. Kostjad ei ole tõendanud, et ruume ei oleks saanud kasutada lepingus kokkulepitud otstarbel

s.o laoruumine. Hageja korraldatud ülevaatusest nähtuvalt oli ruumide üürimise ajal

purunenud köögis üks aknaklaas, mille üürnik ise parandab ja on võimalik soovi korral ruume

elektriga kütta, et kõrvaldada ruumidest üürniku poolt oma tööliste majutamisest tekkivat

niiskust. Kostja I tellitud A C OÜ rendipinna olukorra fikseerimise akti kokkuvõttest nähtuvalt

on ülevaadatud rendipind halvas seisukorras, olulisemad probleemid on halvas seisus aknad ja

nende läbipuhutavus ning suured soojakaod, mille kompenseerimiseks on küttekehad

ebapiisavad. E K ja I L seletuskirjadest nähtuvalt tutvustati ruume suvel soojade ilmadega ja

üürileandja ei teavitanud ruumide probleemidest, milleks olid läbitilkuv lagi, vett mittepidavad

aknad, problemaatiline elektrisüsteem, auk välisseinas. Hageja tellitud asjatundja T L ruumide

ülevaatuse kokkuvõttest nähtuvalt üürniku poolt tõstatatud probleeme ei tuvastatud. Tunnistaja

E K ütlustest nähtuvalt ei olnud üüritavad ruumid heas seisukorras, kuid see ei takistanud

nende kasutamist, olid olemas duširuumid, veeboilerid, kraanikausid ja WC-d ning et ruumide

katust oli eelnevalt parandatud, veelekkeid ei olnud, kuid laes võisid plekid olla varasematest

läbijooksudest. Kostjate esitatud fotolt laest vee läbijooksu ei nähtu, nähtuvad üksnes

veeplekid laes. Eeltoodud tõenditest kogumis saab järeldada, et üüritud ruumid olid halvas

seisukorras ja sobimatud eluruumidena kasutamiseks, kuid ei saa järeldada, et ruume ei oleks

saanud kasutada lepingus kokkulepitud laoruumidena.

14. Kostja I ei ole tõendanud, et ta oleks andnud hagejale vastavalt VÕS § 196 lg-le 2 kohustuse

rikkumise lõpetamiseks mõistliku tähtaja. Üürilepingu p 8.2.2. kohaselt võis üürnik

üürilepingu rikkumise tõttu üles öelda, kui üürileandja ei kõrvalda või ei ole suuteline

kõrvaldama puudusi 30 päeva jooksul peale vastavasisulise hoiatuse saamist. Antud juhul

teatas kostja I üüritud ruumide puudustest alles pärast lepingu ülesütlemist. Seega on kostja I

poolt üürilepingu erakorraline ülesütlemine tühine, mistõttu tuleb üürilepingu ülesütlemist

pidada korraliseks ülesütlemiseks 27.01.2022 kuupäevaga, mis on kooskõlas lepingus

sätestatud etteteatamise ja kirja kättesaaduks lugemise tähtaegadega.

15. Lepingu punktide 3.1.-3.8. järgi kohustus kostja I maksma üüri 1086 eurot kuus, millele

lisanduvad kommunaal- ja üldkulud 2 eurot/m2 (362 eurot) kuus. Vee ja elektri eest tuli tasuda

vastavalt tegelikule tarbimisele. Arvete ja makseteatisega on tõendatud, et hageja on

arvestanud kostjale I alates novembrist 2021 üüri, muude kulude ning elektrinäitude ja

leppetrahvide alusel kokku 8360.04 eurot, millele lisandub lepingus sätestatu kohaselt

käibemaks. Lepingu punkti 4.2.5. järgi kohustus üürnik tasuma üürilepingus ettenähtud

leppetrahvi elektrinäitude mitteteatamise eest ja lepingu punkti 4.2.30. järgi ruumide

kindlustamata jätmise eest punkti 5.5. alusel ühe kuu üürisumma ulatuses. Kostja I ei ole

väitnud ega tõendanud, et ta oleks teatanud hagejale elektrinäitusid või ruumides oleva vara

kindlustanud. Nõuded on üürnikule esitatud arvetega nr xxx ja xxx ja hoiatused leppetrahvi

kohaldamise kohta e-kirjadega 2.11.2021, 8.11.2021 ja 9.11.2021. Arvestite näidud on

tõendatud ruumide üleandmise-vastuvõtmise aktidega. Kostja ei nõustu küll hageja esitatud

näitudega, kuid ei ole esile toonud ega tõendanud näitusid ruumidest lahkumise seisuga.

16. VÕS § 76 lg 1 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele

kindlaks määratud tähtpäeval. VÕS § 76 lg 3 kohaselt loetakse kohustus kohaselt täidetuks,

kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel

viisil. VÕS § 82 lg 7 kohaselt muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus

nõuda kohustuse täitmist. Kui lepingust ei tulene teisiti, võib võlausaldaja nõuda kohustuse

täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtaja möödumisel.

VÕS § 100 järgi on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või

mittekohane täitmine sh täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p-s 1 ja § 108 on sätestatud,

et juhul kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda rahalise kohustuse

täitmist. Kostjad ei ole väitnud ega tõendanud, et nad oleksid antud summad hagejale tasunud.

Kostja I 7.11.2021 e-kirjast nähtuvalt ei soovinud ta maksta üüri ruumide eest, mida ei saa

kasutada. Eeltoodust tulenevalt on kostja I vastu esitatud hagiavaldus võlgnevuse nõudes

põhjendatud ja tõendatud ning kuulub rahuldamisele ja kostjalt põhivõlg 8360.04 eurot

väljamõistmisele.

17. VÕS § 101 lg 1 p 6 annab võlausaldajale õiguse rahalise kohustuse täitmisega viivitamise

korral nõuda võlgnikult viivist. Vastavalt VÕS §-le 113 lg 1 võib rahalise kohustuse täitmisega

viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse

sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Poolte vahel sõlmitud üürilepingu punkti

5.2. järgi on üürnik kohustatud tasuma viivist 0,5% iga tasumisega viivitatud päeva eest

(lepingu) võlakohustuse suurusest. Hageja on arvestanud viiviseid 15.02.2022 seisuga 3263.29

eurot. Hageja on üürilepingu punktis 3.1. märgitud garantiisumma 2172 eurot tasarvestanud

15.02.2022 vastavalt üürilepingu punktile 5.13. esmajärjekorras viivistega 3263.29 eurot.

Seega on 15.02.2022 seisuga arvestatud viivist 1091.29 eurot, millele lisanduvad 16.02.-

3.03.2022 arvestatud viivised põhivõlgnevuselt 8360.04 eurot 0,5% päevas 668,80 eurot,

kokku hagi esitamise ajal 1760.09 eurot. hageja viivisearvestus vastab lepingule ja viivis

kuulub kostjalt I väljamõistmisele hageja kasuks.

18. VÕS § 142 lg 1 kohaselt kohustub käenduslepinguga käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik)

võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse ees. VÕS § 145 lg 1 kohaselt kohustuse

rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui

käenduslepinguga ei ole ettenähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa

nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt vastutab käendaja

kohustuse ees täies ulatuses. Käendaja vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate

tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti

lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest.

19. Üürilepingu punkti 5.18. järgi käendab kostja II üürniku lepingulisi kohustusi summas 6516

eurot. Kostja II sellele vastuväiteid esitanud ei ole. Kuivõrd kostja I on jätnud lepingulised

kohustused täitmata, siis on hagejal õigus kostja poolt käendatud summa ulatuses esitada

võlgnevuse tasumise nõue kostja II vastu solidaarselt kostjaga I. Järelikult kuulub hagi

rahuldamisele ja kostjalt I tuleb hageja kasuks välja mõista 10 120,13 eurot, millest põhinõue

on 8360.04 eurot ja viiviste nõue 1760.09 eurot ning solidaarselt kostjatelt 6516,00 eurot.

Menetluskulude jaotus

20. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna

kohus rahuldas hagi täies ulatuses, siis tuleb menetluskulud jätta TsMS § 165 lg 3 alusel

solidaarselt kostjate kanda.

21. TsMS § 174 lg 4 sätestab, et kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses

menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude

rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist

käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras.

22. TsMS § 177 lg 2 kohaselt kui kohus ei määranud menetluskulude rahalist suurust kindlaks

vastavalt käesoleva paragrahvi lõike 1 punktile 1, määrab tsiviilasja sisuliselt lahendanud

maakohus menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või

menetlust lõpetava määruse jõustumisest. Kohus, juhindudes TsMS §-dest 174 lg 4 ja 177 lg

2, määrab menetluskulude suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik