1-23-7221/10 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

1-23-7221

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Viru Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

11. märts 2024, Narva kohtumaja

Kohtuasja number

1-23-7221

Kohtunik

Jaanika Kõrgmaa

Kohtuistungi sekretär

Aliis Peri

Tõlk

Aleksander Minin

Kriminaalasi

Viru Vangla materjalid Andrei Andritsa vangistusest

tingimisi enne tähtaega vabastamiseks

Süüdimõistetu

Andrei Andritsa (isikukood 37810032234; viibimiskoht

Viru Vangla)

Karistuse kandmise algus 20.10.2022 ja lõpp 15.02.2025

Kohtuistungi toimumise aeg

08.03.2024 avalikul videokohtuistungil

RESOLUTSIOON

Juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 383; § 384 ja § 387, kohus määras:

Jätta Andrei Andritsa vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata.

Määruse ärakiri edastada süüdimõistetule, prokurörile ning Viru Vanglale.

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates

päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD

1. Viru Vangla esitas 05.03.2024 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava A. Andritsa

vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks.

2. A. Andritsa on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 03.01.2024 kohtuotsusega

kriminaalasjas nr 1-23-7221 KarS § 199 lg 2 p 8, 9 järgi, mille eest on karistuseks mõistetud 5

kuud vangistust. KarS § 65 lg 1 alusel, § 64 lg 1 liideti mõistetud karistusele, s.o 5 kuud

vangistust, Viru Maakohtu 07.12.2022 otsusega mõistetud karistus, s.o 2 aastat 3 kuud ja 26

päeva ning lugedes kergeim karistus raskeimaga kaetuks, mõisteti A. Andritsale liitkaristuseks

2 aastat 3 kuud ja 26 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti Viru Maakohtu

07.12.2022 otsusega mõistetud karistuse kandmise algus, s.o 20.10.2022. Kohtuotsus jõustus

19.01.2024.

1-23-7221

3. Viru Vangla tuginedes süüdimõistetu uue kuriteo toimepanemise tõenäosusele toetab

kinnipeetava karistuse kandmise jätkamist kriminaalhooldusametniku järelevalve all, kuna

tegemist on isiku viimase võimalusega tingimisi ennetähtaega vabaneda. Vangla hinnangul on

kinnipeetav ohtlik avalikkusele(risk ühiskonnas). Oht seisneb varalise kahju tekitamises

vägivallaga, väljapressimises, huligaansuses vägivallaga ja röövimises. Mootorsõiduki joobes

juhtimisega seab ohtu liiklusturvalisuse (kaasliiklejate elu ja tervise). Oht avaldub kõige

tõenäolisemalt juhul, kui isikul puuduvad materiaalsed võimalused sõltuvusainete

muretsemiseks ja ta jätkab narkootiliste ainete tarvitamist. Samuti, kui võtab impulsiivselt vastu

otsuse juhtida mootorsõidukit joobeseisundis ja ei mõtle tagajärgedele. Üldise korduva kuriteo

toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul 80%. Vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2

aasta jooksul 51%.

4. Kriminaalhooldaja leiab, et juhul, kui kohus peab otstarbekaks A. Andritsa tingimisi

enne tähtaega vabastada, teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku määrata A. Andritsale

tulenevalt tema ohtlikkuse tasemest ja uue kuriteo toime panemise tõenäosusest katseaeg ning

käitumiskontroll kuni 15.02.2025. Käitumiskontrolli ajaks on otstarbekas määrata A. Andritsale

järgmised kohustused: KarS § 75 lg 2 p 2 - mitte tarvitama alkoholi; KarS § 75 lg 2 p 21 - mitte

tarvitama narkootikume; KarS § 75 lg 2 p 4 - asuma tööle või võtma ennast Töötukassas töötuna

arvele 2 nädala jooksul peale vanglast vabanemist; KarS § 75 lg 2 p 7 – mitte suhelda talle

teadaolevalt kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldajalt eelnevalt luba saamata v.a

lähisugulased; KarS § 75 lg 2 p 9 - alluma elektroonilisele valvele tähtajaga 2 kuud alates

elektroonilise valveseadme paigaldamisest. Juhul kui kohus peab otstarbekakas A. Andritsale

karistuse jätkamist kriminaalhoolduses, planeerib kriminaalhooldus süüdimõistetule järgnevad

tegevused:

sotsiaalprogrammi

„Eluviisitreening“

jätkutegevus

ja

sotsiaalprogramm

„Sotsiaalsete oskuste“ jätkutegevus.

5. Viru Ringkonnaprokuratuur nõustub oma kirjalikus arvamuses vanglaga ning toetab A.

Andritsa ennetähtaegset vabastamist, omapoolseid argumente esitamata.

Menetlusosaliste seisukohad kohtuistungil

6. Süüdimõistetu A. Andritsa palus enda tingimisi ennetähtaegset vabastamist. A. Andritsa

selgitas, et vabaduses võtab end kohe arvele Töötukassas. Ta on võtnud ühendust ettevõttega G

ja nad pakuvad talle proovipäeva. Ettevõte tegeleb kivitöödega, teevad hauakive, betoonitöid.

Kui ta saab töökoha, siis makstakse talle miinimumpalka. Kui tööle ei saa, siis kavatseb elada

alguses Töötukassa abil ja hiljem toetavad ema ja õde. Kuna tal on sõltuvus tahab koostada

programmi „Sütiku“ kaudu. Programmi „Sütik“ kaudu on inimesed abi saanud ja oma firmasid

avanud. Lisaks peab süüdimõistetu aitama ema, aitaks tal arsti juures käia ja muudki. Sõpru tal

ei ole, aga tuttavatega ta ei tohi suhelda ja nendega ühendust ei võta. Soovib vahetada enda

elustiili. Kindlasti peab enda sõnul käima kohtutäituri juures võlgade tõttu. Proovib koostada

maksegraafiku, kuna igal juhul peab need võlad välja maksma. Alkoholist ja narkootikumidest

hoiab eemale, kuna vastasel juhul on jälle vangla. 25.03.2024 saab täis aasta ajast, mil enam ei

tarvita, on keeldunud metadooniravist. Süüdimõistetu arvab, et ega ta enne kaine vist ei olnud,

ei saanud midagi aru ning arvab, et vanglas metadooniravi ei peaks olema, sest see ei aita.

Arvab, et see on tema viimane võimalus aidata ema ja õde. Varasemate vangistuste ajal on

läbinud sotsiaalprogramme, aga arvab, et oli ise vastutustundetu. On palju mõelnud ja ei taha

enam probleeme politsei ja teistega. Tahab, et ellu tuleks kord ning soovib vahetada

suhtlusringkonda.

MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

7. Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ja seisukohtadega ning kuulanud ära

süüdimõistetu, leiab, et A. Andritsat ei saa vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada.

1-23-7221

8. KarS § 76 lg 4 alusel katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise

otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat

elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi,

mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Vabastamise korral määratakse vastavalt KarS § 76 lg-le 5 isikule katseaeg, mille ajaks

allutatakse süüdlane KarS §-s 75 sätestatud käitumiskontrollile.

9. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise puhul on tegemist süüdimõistetu

subjektiivse õigusega nõuda seaduses toodud tähtaegade saabumisel enda tingimisi

ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemist (RKKKo 3-1-1-18-11). See aga ei tähenda, et

isiku vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine oleks talle garanteeritud.

10. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on inimese

edasine õiguskuulekas käitumine. Selle eelduse olemasolu saab hinnata esmajoones selle

kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud

individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi

tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate

tagajärgede kaudu (RKKKo nr 3-1-1-12-17 p 20). Kogumis tuleb hinnata kõiki retsidiivsusriski

mõjutavaid asjaolusid, mille hulka kuulub vaieldamatult ka hinnang avavanglas kantud

karistuse edukusele (RKKK 12.06.2023, 1-18-9392, p 9 koos edasiviidetega- RKKK

30.10.2020, 1-09-3703/83, p 9). Nii ei ole välistatud, et konkreetsed kuriteo toimepanemise

asjaolud ja isikut või tema elukäiku iseloomustavad andmed kaaluvad üles süüdimõistetut

positiivselt iseloomustava teabe. Teisisõnu – süüdimõistetu vangistusest tingimisi

ennetähtaegne vabastamine võib kõne alla tulla juhul, kui reaalse vangistuse kohaldamisega

taotletud karistuseesmärgid on saavutatud enne selle lõpptähtaja möödumist.

Isiku käitumine vangistuses

11. Vangla iseloomustuse kohaselt on A. Andritsale koostatud individuaalne täitmiskava.

Vangistuse jooksul on A. Andritsa töötanud vangla xxx. 03.08.2023-21.09.2023 läbis

kinnipeetav sotsiaalprogrammi Eluviisitreening. Osales kõikides tundides olles suhteliselt

aktiivne ja proovides kaasa mõelda ning arutleda. Teadvustab, et tema narkootikumide sõltuvus

on tõsine ja seadis eesmärgiks tarvitamise täielikult lõpetada. Analüüsis riskiolukordi ja

olukordi, mis viivad tarvitamiseni. Leidis enda jaoks sobivad enesekontrollimeetmed, mis

aitavad tulla toime himuga tarvitada ning koostas hädaabiplaani. Alates 26.08.2023 osaleb

korduvalt riigikeele A2 taseme täiendkoolitusel, mida on varasemalt läbinud 2017. aastal.

12. Isiku hea käitumine vanglas on üheks oluliseks asjaoluks ennetähtaegse vabastamise

küsimuse lahendamisel (RKKKm 3-1-1-91-06 p 8.1). A. Andritsal puuduvad kehtivad

distsiplinaarkaristused, mis on kahtlemata positiivne asjaolu tema ennetähtaegse vabastamise

küsimuse otsustamisel.

Isiku elutingimused

13. Kinnipeetav elas enne käesolevat vangistust aadressil xxx. Antud elukohas elas isik

üksinda umbes kümme kuud. Kinnipeetava sõnul oli antud elukohas kõik eluks vajalik olemas

ning korteril puudusid võlgnevused. Rahvastiku registri andmetel samuti nähtub, et isik elas

aadressil xxx, ajavahemikul 21.12.2021-23.11.2022. A. Andritsa soovib ennetähtaegsel

vabanemisel elama asuda aadressile xxx. Korteri omanik on kinnipeetava õde. Korteris elab

kinnipeetava ema. Kinnipeetava õde ja ema on andnud nõusoleku isiku elama asumiseks antud

aadressile. Elamiskoht on sobilik elektroonilise valve paigaldamiseks. A. Andritsal on

määratlemata kodakondsus, tema tähtajaline elamisluba kehtib kuni 20.12.2028, elamisloakaart

kuni 02.11.2028.

1-23-7221

14. Vangla iseloomustuses on A. Andritsa hariduse kohta märgitud, et isik omandas xxx A

G . R E omandas xxx ning M V xxx kutse. Õpitud oskusi praktikas ei ole rakendanud ja

erialast tööd praktiliselt teinud ei ole. Riigikeele oskus A2 tasemel, kursuse läbis 18.12.2017.

Ajavahemikul 12.10.2020-10.12.2021 osales isik riigikeele B1 tasemeõppes, kuid ei lõpetanud

kursust. Käesoleva vangistuse ajal lisati ta alates 03.06.2023 uuesti riigikeele B1 taseme

kursusele, kuid kinnipeetav loobus riigikeele õppest. 26.08.2023 alustas A2 riigikeele õppes

osalemist.

15. Isiku töö ja majandusliku toimetuleku kohta on märgitud, et enne vangistust isik oli

töötu. Töötamise registri andmetel töötas viimati ametlikult ajavahemikul 03.06.2015-

12.08.2015 firmas S B OÜ. Enamik töökohad on olnud mitteametlikud ja lühiajalised.

Enamasti töötas xxx ja tegi füüsilisi töid. Sissetulek mitteametlikel töökohtadel oli umbes 500

eurot kuus. Erialast tööd teinud ei ole, praktilised tööoskused puuduvad. Korduvalt toime

pannud varavastseid kuritegusid majandusliku olukorra parandamiseks. Vanglas on töötanud

xxx. Vangistuses toetab isikut materiaalselt tema ema. Vangla andmetel on kinnipeetaval

29.01.2024 seisuga kokku maksmata nõudeid euro 8 529,74 ulatuses. Ennetähtaegse

vabanemise korral töökoht puudub, kui ennetähtaegse vabanemise korral A. Andritsa koheselt

töökohta ei oma, siis riigipoolsete tugiteenuste tagamiseks tuleb end arvele võtta Eesti

Töötukassas, et oleksid tagatud riigipoolsed toetused Eesti Töötukassa pakutavate teenuste

näol. Vabanemisfondis hoiustatud 29.01.2024 seisuga 398,83 eurot.

16. A. Andritsa on abielus, lapsi tal ei ole. Abiellus kinnipidamisasutuses 12.04.2023. Tema

lähivõrgustiku moodustavad ema, õde ja abikaasa. Kinnipeetava sõnul on tal suhted lähedastega

head ja toetavad. A. Andritsa põhiliseks probleemiks on olnud halb seltskond ja narkootikumide

tarvitamine. Korralikke sõpru, kes teda vabaduses positiivselt mõjutaksid, ei ole tal olnud.

21.02.2024 toimus telefonivestlus lähedaste ja kriminaalhooldusametniku vahel. Õde ütles, et

suhtleb vennaga ise harva, reeglina annab venna käekäigust teada ema, kes on tihedas kohtaktis.

Kinnipeetava ema kinnitas, et suhtleb pojaga tihedalt telefonitsi, kinnipidamisasutuses ta teda

külastanud ei ole tervisest tingitud põhjustel. Ema sõnul on nende suhted head, poeg ei ole

kunagi tema vastu ei psüühilist ega füüsilist vägivalda kasutanud. Ema on nõus A. Andritsat

toetama ennetähtaegsel vabanemisel niivõrd, kui tema tervislik seisund võimaldab.

17. Kokkuvõtvalt oleks süüdimõistetu elutingimustel vabanemise korral nii positiivseid kui

ka negatiivseid aspekte. Kinnipeetaval on vabanemisel elukoht ning lähedaste toetus. Samas

tuleb arvestada ka asjaolu, et tal ei ole töökohta ja on suured võlgnevused.

Vabastamise võimalikud tagajärjed

18. Vangla iseloomustuses märgitakse, et A. Andritsa on kriminaalkorras karistatud 19

korda, millest 15 on arhiveeritud. Vanglas viibib 12 korda. Käesolevalt kannab karistust

varguse eest, mis on toime pandud sissetungimisega ja süstemaatiliselt. Varasemalt samuti

korduvalt karistatud varavastaste kuritegude eest. Kuritegude toimepanemise ajendiks

materiaalse kasu saamine ja soodusteguriks uimastite sõltuvus ning puudulik probleemide

lahendamise oskus. Isiku käitumine on sarnane varasema käitumisega, kuritegude muster

kordub, suurem osa isiku kuritegudest on sooritatud uimastite sõltuvuse tõttu.

19. Kohus peab oluliseks välja tuua, et vabaduses hakkaks isik elama elukohas aadressil

xxx. Tegemist on isiku õe korteriga, kus elab ka isiku ema. Kohtu hinnangul on positiivne, et

isikul on olemas kindel elukoht ning isiku ema sõnul on nende vahelised suhted head, poeg ei

ole kunagi tema vastu vägivalda kasutanud. Isiku ema on olnud nõus poega toetama niivõrd,

kui tema tervislik seisund võimaldab. Arvestades, et vangistuse ajal on isikut ema materiaalselt

toetanud, siis on tõenäoline, et isikul on olemas vähemalt esialgne abi toimetulekuks. Seega

maandab isiku toimetulekust tulenevat riski osaliselt elukoha olemasolu ja isiku ema valmidus

materiaalseks toetuseks.

1-23-7221

20. Isiku toimetuleku aga seab kahtluse alla asjaolu, et isikul ei ole vabaduses garanteeritud

töökohta. Varasemalt on isik töötanud mitteametlikult ja lühiajaliselt, seega ei ole isikul

võimalik asuda varasemalt tuttavale tööle. Samuti puuduvad isikul vangla iseloomustuse

kohaselt erialased tööoskused, kuivõrd isik ei ole omandatud erialaseid teadmisi tööturul

varasemalt kasutanud. Ometi on A. Andritsa kohtuistungil selgitanud, et tal on võimalik minna

kivitöödega tegelevasse ettevõttesse proovipäevale. Kohtu hinnangul on positiivne, et isik on

otsinud võimalusi töökoha leidmiseks. Samuti on positiivne, et isik on vangistuses olnud tööga

hõivatud xxx. Vangistuses töötamine aitab luua positiivseid tööharjumusi, mis aitavad kaasa

vabaduses töökohta leidmisel ja püsiva töökoha hoidmisel. Isiku majanduslikust olukorrast

tulenevale riskkäitumisele viitavad eelnevalt toime pandud kuriteod. Nimelt on isikut korduvalt

karistatud varavastaste süütegude toimepanemise eest ning käesoleval ajal kannab ta karistust

varguse episoodide eest, mis on toime pandud süstemaatiliselt ja sissetungimisega. Nimetatud

asjaolusid arvestades puudub kohtul veendumus, et isiku mõttemaailmas on toimunud sellised

muutused, mis annaksid alust arvata, et isik enam ei paneks majanduslikust olukorrast

tulenevalt süütegusid toime ja asuks vabaduses ametlikult tööle. Isik on viidanud, et juhul, kui

ta saaks vabaduses soovitud töökoha, siis teeniks ta miinimumpalka ning toonud välja, et „mis

sa teed sellega“. Samuti on isik välja toonud, et sotsiaalprogrammi „Sütik“ kaudu on teised

alustanud ettevõtlusega. Kohtu hinnangul viitavad väljaöeldud seisukohad isiku kõrgetele

ootustele tulevaste sissetulekute osas ning kohus kahtleb, kas isikul jätkub motivatsiooni

töötada töökohal, mis tema ootustele ei vasta. Isiku majanduslikku olukorda raskendab veelgi

asjaolu, et isikul on tasumata nõudeid ligikaudu 8500 euro ulatuses ning vabanemisfondi on

hoiustatud ligikaudu 400 eurot. Seega ei ole A. Andritsa majanduslikud väljavaates eluks

vabaduses head. On oluline märkida, et isiku käitumist võivad negatiivselt mõjutada

võlgnevused ja töökoha leidmisega seotud raskused sellisel määral, mida ei maanda elukoha

olemasolu ja isiku ema valmidus materiaalseks toetuseks.

21. Väheoluliseks ei pea kohus sedagi, et isik on kuritarvitanud sõltuvusaineid. Kuigi

alkoholi tarvitamisega ei ole isikul ametiasutustele teadaolevalt probleeme viimaste aastate

jooksul olnud, siis narkootiliste ainete tarvitamisest tulenev risk on käesoleval ajal jätkuvalt

asjakohane. Vangla meditsiiniosakond on A. Andritsal diagnoosinud narkootiliste ainete

sõltuvuse. Varasemalt on ta tarvitanud erinevaid narkootikume nagu amfetamiini, ecstasyt,

kanepit, heroiini, MDMA ning teisi opiaate. Vangla andmetel hakkas A. Andritsa narkootikume

tarvitama 20-aastaselt, tarvitades sel perioodil narkootikume igapäevaselt. Varem tarvitas

narkootikume ka introvenoosselt. Viimati on A. Andritsat karistatud narkootiliste- ja

psühhotroopsete ainete seaduse § 151 lg 1 alusel kõigest paar kuud enne karistuse kandmisele

asumist. Vangistuse alguses sai kinnipeetav metadooniasendusravi, kuid käesolevalt enam

metadooni ei saa. Seega on A. Andritsa tarvitanud erinevaid narkootilisi aineid üle kahekümne

aasta ning seda tõenäoliselt kuni vangistusse sattumiseni. 03.08.2023-21.09.2023 läbis ta

sotsiaalprogrammi

„Eluviisitreening“. Riskipõhistes tegevustes

osales motiveeritult,

teadvustas, et tema kuritegelik käitumine on seotud narkootikumide sõltuvusega ja ta peab

uimastitest täielikult loobuma, kui soovib enda elu muuta. Arvestades, et isik pani toime

varavastaseid süütegusid, millest saadud tulu kasutas tõenäoliselt narkootiliste ainete

soetamiseks, siis on narkootiliste ainete tarvitamine väga tugevalt seotud isiku kuritegeliku

käitumisega. Kohtuistungil on isik selgitanud, et soovib sõltuvusainetest eemale hoida, et

vältida vanglasse sattumist ning plaanib pöörduda programmi „Sütik“. Olenemata isiku

soovidest sõltuvusainete tarvitamisest loobuda leiab kohus, et A. Andritsale oleks

narkootikumide tarvitamisest loobumine vabaduses suureks väljakutseks. Samuti leiab kohus,

et pelgalt vanglas viibitud aeg ja sotsiaalprogrammides osalemine nii vangistuses kui ka peale

vangistust, ei pruugi olla piisavad, et ta suudaks alkoholile ja narkootilistele ainetele lõplikult

ei öelda.

1-23-7221

22. Samuti ei saa lähedase olemasolust teha väga kaugeleulatuvaid järeldusi. A. Andritsa

avaldas kohtuistungil, et ta soovib aidata oma ema ja õde. On positiivne, et süüdimõistetul on

oma perega head suhted, kuid ka käesoleva vangistuse kandmise aluseks olevate kuriteo

episoodide toime panemise ajal oli tal samuti olemas pere. Seega faktiliselt on küll tegemist

positiivse asjaoluga, kuid see ei ole süüdimõistetu käitumisele mõju varasemalt mõju

avaldanud. Samuti on A. Andritsa avaldanud soovi vahetada enda suhtlusringkonda. Kohtu

hinnangul on suhtlusringkonna vahetamine A. Andritsa puhul vajalik, kuid tegemist on

pikemaajalise muutusega, mille positiivsed mõjud ei pruugi käitumiskontrolli ajal isiku

käitumist oluliselt mõjutada. Seega puudub kohtul veendumus, et suhtlusringkonna vahetamine

ja perekonna toetus suudab mõjutada isikut õiguskuulekalt käituma.

23. Kohtu hinnangul annavad eelnimetatud asjaolud aluse jõuda järeldusele, et A. Andritsa

puhul on eriti olulisel kohal isiku enda motiveeritus elada seaduskuulekat elu, asuda tööle ja

loobuda sõltuvusainete tarvitamisest. Paraku ei teki kohtul veendumust, et isik oleks piisavalt

motiveeritud enda elu muutma. Kohus peab oluliseks, et isik läbiks vangistuses veel kontaktisiu

poolt planeeritud tegevused: töötamine vanglas, sotsiaalprogrammi Eluviisitreening

jätkutegevused, sotsiaalprogramm Sotsiaalsete oskuste arendamine ja riigikeele A2 taseme

täiendkoolitusel jätkamine. Kohus on seisukohal, et nimetatud tegevused aitavad isikut

valmistada ette elukorralduse muudatusteks ja loovad paremad eeldused seaduskuuleka elu

elamiseks vabaduses.

24. Kohus ei saa jäta tähelepanuta A. Andritsa pingutusi (vanglas töötamine,

distsiplinaarkaristuste puudumine, sotsiaalprogrammis ja riigikeele õppes osalemine), kuid

jõuab siiski seisukohale, et nimetatu ei ole piisav süüdimõistetu ennetähtaegseks

vabastamiseks. Arvestades kõiki ennetähtaegse vabastamise otsustamisel arvesse võetavaid

asjaolusid ei jõua kohus veendumusele A. Andritsa valmisolekus edaspidiseks õiguskuulekaks

eluks. Kokkuvõtlikult on kohus seisukohal, et vaatamata A. Andritsa vabanemist toetavatele

asjaoludele on sedastatavad ka mitmed ohud, mis tema edasise õiguskuulekuse kahtluse alla

seavad. Olukorras, kus asjaolud nende kogumis hindamisel piisavat veenvust isiku edaspidises

õiguskuulekuses ei tekita, pole võimalik isikut ka karistuse kandmiselt ennetähtaegselt

vabastada.

25. Ka märgib kohus, et kuigi nii vangla kui ka prokuratuur on olnud vabastamisega nõus,

ei ole nad esitanud mingeid põhjendusi, mistõttu pole kohtul pole võimalik nende

argumentidega nõustuda või mitte nõustuda, kuna need puuduvad. Vangla ohuhinnangu

kohaselt on süüdimõistetu ohtlik avalikkusele ning vangla arvutuste kohaselt on üldise korduva

kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul 80% ning vägivaldse kuriteo toimepanemise

tõenäosus 2 aasta jooksul 51%. Kohtul pole võimalik analüüsida, kas riskihinnangu koostamisel

võeti arvesse kõiki olulisi andmeid, seega ei saa kohus nimetatust lähtuda tema ennetähtaegse

vabastamise küsimuse otsustamisel.

26. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus süüdimõistetu A. Andritsa vangistusest tingimisi enne

tähtaega vabastamata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Jaanika Kõrgmaa

kohtunik