3-24-712/2 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Tiia Nurm

Määruse tegemise aeg ja koht

08.03.2024, Tallinn

Haldusasja number

3-24-712

Haldusasi

Maksu- ja Tolliameti taotlus täitmist tagavate toimingute

tegemiseks

Menetlusosalised

Taotleja – Maksu- ja Tolliamet

Isik, kelle suhtes taotletakse loa andmist – X OÜ

(registrikood xxxxxxx)

Menetlustoiming

Haldustoiminguks loa andmise taotluse lahendamine

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Maksu- ja Tolliameti 08.03.2024 taotlus ning anda Maksu- ja Tolliametile

luba Eesti Vabariigi kasuks (Maksu- ja Tolliameti kaudu) aresti seadmiseks X OÜ

ettemaksukontole (viitenumber xxxxxxxx) kokku 21 756,40 euro ulatuses.

2. Maksu- ja Tolliametil teavitada viivitamatult kohut täitetoimingute sooritamisest.

EDASIKAEBAMISE KORD JA KOHTU SELGITUSED

Määrus toimetatakse kätte Maksu- ja Tolliametile, kellel tuleb kohut viivitamata teavitada

täitetoimingute sooritamisest. Puudutatud isikule toimetatakse määrus kätte pärast kohtu

teavitamist täitetoimingute sooritamisest.

Määruse peale võivad maksuhaldur ja isik, kelle õigusi määrus puudutab, esitada Tallinna

Ringkonnakohtule määruskaebuse 15 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest.

KOHTU PÕHJENDUSED

1. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 264 lg 1 kohaselt annab kohus seaduses sätestatud

juhtudel haldustoimingu tegemiseks loa ja pikendab seda. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt esitab

taotluse loa saamiseks selleks volitatud haldusorgan kirjalikult koos põhjendusega ning seaduses

ettenähtud ja asja otsustamiseks vajalike tõendite ja seletustega. Kohus võib nõuda täiendavate

tõendite või seletuste esitamist. HKMS § 264 lg 4 kohaselt otsustab kohus loa andmise

viivitamatult kirjaliku määrusega ainuisikuliselt lihtmenetluses. MKS § 1361 ei sätesta

maksukohustuslase seletuse esitamist maksuhalduri täitetoimingute sooritamiseks loa andmise

menetluses. Kuna seadus ei näe ette selgituse või vastuväidete küsimist isikult, kelle suhtes

otsustatakse sooritatavaks toiminguks luba anda, samuti ei tulene seadusest kohustust otsustada

asi kohtuistungil, otsustab kohtunik loa andmise ainuisikuliselt, viivituseta ja kohtuistungit

pidamata.

2. MKS § 1361 lg 1 sätestab, et kui maksude tasumise õigsuse kontrollimisel tekib põhjendatud

kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle

sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks, võib

maksuhalduri juht või tema volitatud ametnik teha halduskohtule taotluse loa saamiseks, et

sooritada MKS § 130 lõikes 1 sätestatud täitetoimingud. Maksuhalduril on muu hulgas õigus

pöörata sissenõue rahalistele nõuetele ja varalistele õigustele MKS-ga või täitemenetlust

reguleerivate õigusaktidega sätestatud korras (MKS § 130 lg 1 p 3). Seega on maksuhalduril õigus

pöörata sissenõue võlglase ettemaksukontole.

3. MKS § 1361 lg-s 1 nimetatud loa andmine eeldab esiteks seda, et maksuhaldur on läbi viimas

menetlust, mille eeldatavaks tulemuseks on isiku maksukohustuse kindlaksmääramine, ning

teiseks peab esinema põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või

kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt

raskemaks või võimatuks. Kohus ei kontrolli seejuures üksikasjalikult, kas käimasoleva

maksumenetluse tulemusena maksuhalduri poolt eelduslikult tehtav maksuotsus oleks

õiguspärane. Võimaliku maksuotsuse sisuline kohtulik kontroll on võimalik, kui pärast sellise

otsuse tegemist esitatakse halduskohtule kaebus. MKS § 1361 lg 1 nimetatud loa andmisel saab

kohus lähtuda maksuhalduri kinnitusest, et maksumenetlus on käimas. Taotluse rahuldamiseks ei

oleks alust, kui maksuhalduri esitatud andmete põhjal oleks kavandatava maksuotsuse või

vastutusotsuse tegemine ilmselgelt õigusvastane. Halduskohus otsustab maksuhaldurile täitmist

tagavate toimingute sooritamiseks loa andmise olukorras, kus tuleb tegutseda ennetavalt ja

puuduvad kindlad tõendid isiku käitumise kohta tulevikus. Seega on tegemist prognoosotsusega,

mille puhul maksuhalduril ja halduskohtul tuleb hinnata isiku käitumise võimalikkust ja kahjulike

tagajärgede saabumise tõenäosust.

4. MKS § 1361 lg 2 kohaselt peavad taotluses olema märgitud järgmised andmed: 1) põhjendus,

millest nähtub võimaliku maksukohustuse sissenõudmise oluline raskenemine või võimatus;

2) võimaliku rahalise nõude või kohustuse hinnanguline suurus; 3) andmed tagatise kohta, mille

esitamisel maksuhaldur lõpetab täitetoimingud; 4) üks või mitu MKS § 130 lg-s 1 või

täitemenetluse seadustikus sätestatud täitetoimingutest ning põhjendus, miks maksuhaldur peab

valitud toimingu tegemist vajalikuks.

5. Kohus leiab, et taotlus vastab MKS § 1361 lg-s 2 sätestatud nõuetele ja on vajalikul määral

põhistatud.

6.1. Taotlusest nähtuvalt on täidetud MKS § 1361 lg-s 1 sätestatud eeldus, et maksuhaldur peab

kontrollima maksude tasumise õigsust. MTA on alustanud 10.01.2024 10.01.2024 korralduse nr

12.2-3/063164-1 alusel X OÜ maksustamiseperioodi juuli-august 2023 (k.a) käibedeklaratsiooni

esitamisel tekkinud tagastusnõude õigsuse kontrolli.

6.2. Maksuhaldur on põhistanud oma seisukohta, et kontrolli tulemuseks on tõenäoliselt

maksuotsuse tegemine. Maksukontrolli käigus selgunud asjaolud annavad maksuhaldurile alust

arvata, et X OÜ on kontrollitaval perioodil kajastanud raamatupidamises reaalselt mittetoimunud

tehinguid. Maksuhalduril on alust arvata, et X OÜ on juulis 2023 KMD-l deklareerinud

tehingupartneriga Y OÜ-ga toimunud tehingut, mida tehingupartneri kinnitusel aga toimunud ei

ole. Maksuhalduril on alust arvata, et X OÜ on deklareerinud KMD-des teadlikult

sisendkäibemaksu tegelikust suuremana, deklareerides juulis 2023 alusetult sisendkäibemaksu

summas 2156,40 eurot, tekitades alusetu tagastusnõude summas 2004,10 eurot. Maksuhalduril on

alust arvata, et X OÜ on augustis 2023 KMD-l deklareerinud kinnisasja ostutehingu A OÜ-ga,

mida ei ole aga tehingupartneri kinnitusel toimunud või on tegelikult toimunud detsembris 2022.

Seega on maksuhalduril alust arvata, et X OÜ on deklareerinud augustis 2023 alusetult

sisendkäibemaksu summas 19 600 eurot, tekitades seeläbi alusetu tagastusnõude summas 20 000

eurot.

Kohtu hinnangul ei saa taotluses välja toodud asjaolude pinnalt väita, et maksuotsuse tegemine

oleks välistatud või ilmselgelt võimatu. Seega on täidetud MKS § 1361 lg-s 1 sätestatud eeldus, et

kontrolli tõenäoliseks tulemuseks on rahalise nõude või kohustuse määramine.

6. MKS § 1361 lg 1 kohaldamine eeldab, et maksuhalduril on tekkinud põhjendatud kahtlus, et

kontrolli tulemusel antava haldusakti sundtäitmine võib osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks

ning et sundtäitmise võimatus tuleneb maksukohustuslase tegevusest. Kohus leiab, et nimetatud

eeldus on samuti täidetud. Taotluse kohaselt ei ole äriühing täitnud korrektselt

kaasaaitamiskohustust, jättes maksuhaldurile nõutud dokumendid ja teabe tähtaegselt esitamata

või maksuhaldurile täielikult vastamata. Äriühingu varasemast maksukäitumisest on selgunud, et

2023. aasta jooksul on äriühing mitmel korral korrigeerinud oma KMD-sid mitu kuud pärast

deklaratsiooni esitamise tähtaega. Kohus nõustub järeldusega, et selline käitumine viitab, et

ettevõtte raamatupidamises esineb jooksvalt puudusi, mis takistavad korrektsete andmetega

deklaratsioonide õigeaegset esitamist. Seisuga 07.03.2024 on X OÜ-l maksuvõlg summas 57

847,21 eurot ning lisaks on tasumata ka kohtutäituri arestinõuded summas 129 769,96 eurot.

Äriühingu osas on alustatud täitemenetlusi, sh toimuvad kinnisasjade enampakkumised, mistõttu

ei pruugi enampakkumiste realiseerimise korral äriühingul jätkuda varasid, et täita käesoleva

kontrollimenetluse tulemusena tõenäoliselt tulevikus määratavat maksukohustust summas

21 756,40 eurot. Seisuga 08.08.2023 ja 31.08.2023 on äriühingu arvelduskonto kliendileping kas

lõpetatud (AS SEB Pank) või konto saldo 0 eurot (AS LHV Pank). Taotluse esitamise hetkel on

võimalus,

et

pangakontol

rahalised

vahendid

puuduvad.

Äriühingul

puudub

peale

kinnitusraamatus kantud keelumärkega kinnisasjadele muu registervara ja väärtpaberid. Seega ei

saa eeldada, et pärast rahaliste kohustuste määramist on äriühingul rahalised vahendid, mille arvelt

tagada kogu määratud kohustuse laekumine.

7. Kohus leiab, et olukorras, kus maksuhalduril on kogutud dokumentide alusel tekkinud mõistlik

kahtlus, et maksukohustuslane on teadlikult osalenud maksupettuse toimepanemises, ei saa

põhjendamatuks pidada maksuhalduri kahtlust, et maksukohustuslane võib oma tegevusega muuta

tõenäoliselt määratava maksusumma hilisema sissenõudmise võimatuks või senisest oluliselt

raskemaks. Taotluse esitamise seisuga on X OÜ-l esitamata jaanuar 2024 KMD, kuigi teised

äriühingud on oma KMD-del märkinud jaanuaris 2024 X OÜ-lt soetamist. Kohus nõustub, et

viidatud asjaolu annab alust arvata, et äriühing võib hakata oma tegevust lõpetama või hoidub

teadlikult maksukohustuse deklareerimisest. Maksuhaldur on ära kasutanud KMS §-s 34 sätestatud

võimalused novembris 2023 juuli-august 2023 KMD-de parandamisega tekkinud käibemaksu

tagastusnõude (16.11.2023 summas 20 000 eurot ja 30.11.2023 summas 2004,10 eurot) täitmise

tähtaja pikendamiseks, kuid ei suutnud selle perioodi jooksul koguda kõiki maksustamisel

tähendust omavaid tõendeid. Sellest tulenevalt võib X OÜ poolt tõenäoliselt alusetult juuli ja

august 2023 deklareeritud käibemaksu enammaksete kohta maksuotsuse andmine toimuda hiljem,

kui maksuhalduril on seaduse järgi lubatud tagastusnõude täitmise tähtaega pikendada. Seetõttu

on MTA sunnitud X OÜ enammakse 20 000 eurot vabastama 15.03.2024 ning 2004,10 eurot

vabastama 29.03.2024 äriühingu ettemaksukontole, st enne maksuotsuse väljastamist. Taolise

olukorra tekkimise vältimiseks on vajalik anda maksuhaldurile luba võimaliku tulevase

maksuotsuse täitmist tagavate toimingute sooritamiseks enne kohustuse kindlaksmääramist

maksuotsusega.

8. Taotluses on piisavalt põhistatud täitetoimingu valikut. Ettemaksukonto aresti ei saa pidada

ebaproportsionaalseks. Ettemaksukonto arest võimaldab äriühingul soovi korral jätkata

äritegevust. Teisalt on ettemaksukontole aresti seadmisega võimalik tagada maksude laekumine,

mis on kaalukas avalik huvi ning mida ei ole praegusel juhul MTA taotlusest nähtuvalt võimalik

sama tõhusalt kaitsta muude (maksukohustuslast vähem koormavate) vahenditega. X OÜ-l on

võimalik esitada maksuhaldurile muu tagatis, mille suurus vastab maksuhalduri taotluses

märgitule, ja saavutada sellega aresti lõpetamine. Arvestades eeltoodut on vajalik,

proportsionaalne ja põhjendatud MKS § 130 lg 1 p-s 3 sätestatud täitmist tagavate toimingute

sooritamine enne rahalise nõude või kohustuse määramist, kuna ennetavate meetmete

mitterakendamise korral võib haldusakti täitmine olla raskendatud või koguni muutuda võimatuks.

9. Maksuhaldur on kinnitanud, et tulenevalt MKS § 1361 lg 2 p-st 3 lõpetatakse X OÜ vastu

suunatud täitetoimingud, kui isik esitab maksuhaldurile MKS § 120 lg 1 p 3 ning §-de 121 ja 122

kohase tagatise ning valitud tagatise väärtus katab nii võimaliku maksunõude kui ka sundtäitmise

kulud. Juhul, kui X OÜ soovib MKS §-s 122 nimetatud tagatise liikide seast kasutada tagatisena

deposiiti, on deposiiti kantavaks summaks määratava maksusumma väärtus.

10. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohus

annab MTA-le loa aresti seadmiseks X OÜ ettemaksukontole (viitenumber xxxxxxxx) summas 21

756,40 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt)/

Tiia Nurm