2-22-13479/42 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Marian Miilaste

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

8. märts 2024, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-22-13479

Tsiviilasi

V. K. hagi L. K. ja L. K. vastu elatise

vähendamiseks

Tsiviilasja hind

459,17 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: V. K. (isikukood xxxxxxxxxx; elukoht

xxx-

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx

xxxxxxxxxxx;

xxxxxx@xxxxxxxx);

lepinguline

esindaja Riho Friedrichs (riho@lepitaja.ee)

Kostja I: L. K. (isikukood xxxxxxxxxx; elukoht

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx

xxxxxxxxxxxxxx)

Kostja II: L. K. (isikukood xxxxxxxxxx; elukoht

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx

xxxxxxxxxxxxxx),

Kostjate seaduslik esindaja: I. K. (isikukood

xxxxxxxxxx;

elukoht

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx

xxxxxxxxxxxxxx; xxxxxxxxxxx@xxxxxxxx)

Kostjate lepinguline esindaja vandeadvokaat Katrin

Jennsen (katrin@haasjennsen.ee)

Menetlus

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Keelduda V. K. pangakonto nr xxxxxxxxxxxxxxxxxx väljavõtte tõendina

vastuvõtmisest ning tagastada see V. K. .

2. Jätta V. K. hagiavaldus L. K. ja L. K. vastu elatise vähendamiseks rahuldamata.

3. Toimetada otsus pooltele kätte.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

4. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord

2/11

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui

kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD

1. Tartu Maakohtu menetluses on V. K. (hageja) hagiavaldus L. K. (kostja I) ja L. K.

(kostja II) vastu elatise vähendamiseks miinimumelatise määrani. Hageja nõudis 11.

septembril 2022 esitatud hagiavalduses elatise vähendamist tagasiulatuvalt alates 1.

jaanuarist 2022. Hageja muutis oma nõuet 25. mai 2023 menetlusdokumendis ning

tema nõudeks jäi: vähendada väljamõistetavat elatist kuni otsuse tegemise aja

elatismiinimumi summani ning seda tagasiulatuvalt ajast, mil hagi kohtusse esitati.

Hageja selgitab, et 1. jaanuaril 2022 jõustunud perekonnaseaduse muudatus kehtestas

uue elatise arvutamise korra. Hageja palub tühistada eelnev elatise maksmise

kokkulepe tsiviilasjas nr 2-19-14617 ning määrata uueks elatise arvestuse aluseks

kehtiv seadus. Varasemast on elatise maksmiseks kohtuotsus 50% miinimumtöötasu

summast, mis alates 2022. aastast teisendati summale 292 eurot lapse pealt.

Hageja leiab, et kostjad ei ole tõendanud kostjatele miinimumelatisest suurema elatise

maksmise vajadust. Kodulaenu tagasimaksed ei ole laste ülalpidamise kulu. Hageja ei

tea,

kus

lapsed

tegelikult

elavad,

sest

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx

asuval

elamul

puudub

kasutusluba. Laste eluasemevajaduse saab katta väiksemate kuludega, sest kostjate

emal

on

täiendavalt

olemas

veel

korter

asukohaga

xxxxxxxx-

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Hageja leiab, et 10-hektarilise kinnistu

elektrikulu jagamine viiega ei anna õiget pilti laste tegelikust elektrikulust. Laste

ülalpidamiskulude hulka ei kuulu ehitusprügi arved. Kolme Nublu suitsuanduri

automaatne jälgimine G4S poolt on toreduslik kulu. Teenus Elisa Elamus üle õhu +

piiramatu internet maksumusega 51,31 eurot on liialdatud kulu. Elukindlustus ei ole

vältimatu kulu. Diislikütuse arve ei ole lapsega seotud kulu. Mopeedauto kulu ei ole

lapse ülalpidamiseks vajalik kulu, see on toreduslik kulu. Autokooli kulu on

ühekordne kulu. Nõustamisteenusel pole seost lastega ning see pole igakuine kulu.

Hageja ei pea kandma toreduslikke ja keskmist ülalpidamist ületavaid kulusid

seepärast, et last ema soovib tavapärasest elust rikkamat elustiili harrastada.

Laste ema saab lisaks palgale ka üüritulu, kuid kostjale käib praegune elatise suurus

üle jõu. Hageja oli pikalt töötu ning hiljem on saanud minimaalset tasu hagejale

kuuluvast mikroettevõttest xxxxxxxxxx.

2. Kostjad vaidlevad hagile vastu. Kostjad paluvad jätta menetluskulud hageja kanda.

Kostja I tegelikud ülalpidamiskulud on kokku 741,65 eurot kuus, s.o eluasemekulud,

toidukulud, kütus, mopeedauto kulud, ravimid, riided, jalanõud, trennid, huviringid,

vaba-aja kulud, koolikulud. Kostja II tegelikud ülalpidamiskulud on kokku 708,90

3/11

eurot kuus, s.o eluasemekulud, toidukulud, autokooli kulud, ravimid, riided, jalanõud,

trennid, huviringid, vaba-aja kulud, koolikulud.

Eluasemekulude aluseks on võetud leibkonna eluasemekulud ning ühe lapse kulu

väljaselgitamiseks on kogukulu jagatud elanike arvuga (viis) eramus. Kostjate emale

kuuluvas korteris elamise kulud on suuremad kui kostjatel eramus. Ühe kuu

keskmiseks kuluks on kokku 279,23 eurot. Kostjate praeguses eluasemes on

eluasemekuludeks elekter ja prügi (eramu kasutab maakütet, mis kasutab ainult

elektrit) ning ühe kuu kulu suuruseks on 44,42 eurot inimese kohta.

Kostja I kulude hulka kuulub mopeedauto kulu, mis seisneb sõiduki ostukulus.

Nimetatud kulu on jaotatud eeldatava ekspluatatsiooniperioodi jooksul võrdseteks

osadeks vastavalt kalendrikuude arvule - 48 kuud. Mopeedauto on kostjale I vajalik

koolis käimiseks, kuna perekond elab asukohas, mis ei ulatu ühistranspordi

teeninduspiirkonda (lähim peatus 7 km) ning ema töökoht ja laste kool ei asu samas

suunas, mistõttu ei ole lapse kooli jõudmist teistmoodi võimalik tagada. Auto

olemasolu on vajalik ka seetõttu, et kostja I asub algavast õppeaastast õppima Tartu

linnas, mistõttu on kooli jõudmiseks vajalik kasutada mopeedautot ning omada

juhiluba. Mopeedauto kuluks on koos soetushinna ja kütusega 140 eurot kuus. Kui

kostjate ema sõidutakse lapsi kooli, kuluks ühel päeval 76 kilomeetri läbimiseks

kütusele 11,63 eurot, mis teeb ühes kuus kuluvaks summaks 232,60 eurot.

Olukorras, kus maksete suurust mõjutavad asjaolud on muutunud pigem vastupidises

suunas - laste ülalpidamiskulud on üksnes suurenenud - ei ole võimalik elatist

vähendada muutunud materiaalõiguse pinnalt. Elatise vähendamisel tuleb hinnata laste

tegelikku ülalpidamisvajadust ning lähtuda otsuse tegemisel laste heaolust. Hageja

elustandard ei ole selline, et ta ei ole võimeline kostjatele vajaduspõhist ülalpidamist

andma. Hagejal ei esine makseraskuseid.

3. Kohus korraldas asjas korduvalt istungeid poolte lepitamiseks ning kompromissile

suunamiseks, kuid pooled kompromissi ei saavutanud. Viimasel eelistungil 25.

septembril 2023 jäi hageja hagiavalduse juurde ning kostjad vaidlesid sellele vastu.

Kostjad kinnitasid, et hetkel elatise võlgnevust ei ole. Hageja esindaja kinnitusel

töötab hageja iseenda tööandjana ning tema sissetulek on miinimumpalga ulatuses.

Hageja ei vaidle vastu kuludele, mis puudutavad apteeki/vitamiine, riideid, jalanõusid,

trenne, huviringe, koolikohustuse täitmist, vaba aega ja meelelahutust. Kohus andis

pooltele veel võimaluse esitada täiendavaid seisukohti ning tõendeid. Kohus läks 24.

jaanuari 2024 määruse alusel üle kirjalikule menetlusele.

KOHTU SEISUKOHT

4. Kohus andis 25. septembri 2023 eelistungil pooltele tähtaja 11. oktoober 2023

täiendavate tõendite, sh kõigi oma pangakontode väljavõtete esitamiseks.

Kohtumäärusega 24. jaanuarist 2024 määras kohus kindlaks eelmenetluse lõpetamise

tähtaja 2. veebruar 2024. Hageja esitas 21. veebruaril 2024 uue tõendina oma

pangakonto nr xxxxxxxxxxxxxxxxxx väljavõtte (tl 184-197), põhjendades seda

vajadusega lükata ümber kostjate lõppseisukohtades väljatoodud uued asjaolud. Kohus

leiab, et hageja pangakonto väljavõte on esitatud hilinenult, sh pärast eelmenetluse

lõppemist, ning kohus keeldub tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 238 lg 3 p 3

alusel selle vastuvõtmisest ning loeb tõendi hagejale tagastatuks. Kostjate

lõppseisukohtades ei ole uusi väiteid, vaid hageja poolt esitatud tõendite analüüs.

Hageja jättis pangakonto nr xxxxxxxxxxxxxxxxxx väljavõtte ise tähtajaliselt

esitamata.

4/11

5. Hageja nõuab temalt kostjate I ja II kasuks väljamõistetud elatise vähendamist kehtiva

miinimumelatise määrani tagasiulatuvalt alates hagiavalduse esitamisest.

6. Kohus leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Kohtu põhjendused on alljärgnevad.

7. Perekonnaseaduse (PKS) § 96 esimese lause ja § 97 p 1 järgi on vanem kohustatud

oma alaealist last ülal pidama. Lapse ülalpidamine tähendab lapse igapäevaste

vajaduste rahuldamist ja tema arenguks piisavate vahendite tagamist (vt Riigikohtu

8. jaanuari 2014 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13, p 12; 9. juuni 2017 otsus tsiviilasjas

nr 3-2-1-35-17, p 18). Selle eest, et laps saaks kasvamiseks ja arenguks vajaliku

ülalpidamise, on kohustus hoolitseda mõlemal vanemal (vt Riigikohtu 24. oktoobri

2012 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12, p 13; 9. juuni 2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-

35-17, p 18). Kui vanem elab lapsega koos, rahuldab ta lapse vajadused eeldatavasti

vahetult. Kui vanem ei ela lapsega koos või ei osale lapse kasvatamises, täidab ta

PKS § 100 lg 1 ja lg 2 esimese lause järgi ülalpidamiskohustust üldjuhul lapsele

perioodilist rahalist elatist makstes (vt Riigikohtu 8. jaanuari 2014. a otsus tsiviilasjas

nr 3-2-1-165-13, p 12; 9. juuni 2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17, p 19). Kohus

võib elatise PKS § 101 lg 2 järgi välja mõista kindla summana või muutuva suurusena,

määrates ette kindlaks elatise suuruse arvutamise alused. Ülalpidamise ulatus

määratakse PKS § 99 lg 1 järgi kindlaks lapse vajadustest ja tema tavalisest elulaadist

lähtudes. Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse PKS § 99 lg 2 järgi lapse

kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase

ettevalmistusega seotud kulutusi ning tema kasvatamise kulutusi.

8. V. K. (hageja) ja I. K. ühised lapsed L. K. (kostja I) ja L. K. (kostja II) on sündinud

vastavalt xxxxxxxxxxxxx ja xxxxxxxxxxxxxxxxx.

9. Vaidluse all ei ole, et Tartu Maakohtu 26. novembri 2019 määrusega tsiviilasjas nr 2-

19-14617 kinnitati V. K. , L. K. ja L. K. vahel sõlmitud kompromiss, millega pooled

leppisid kokku, et V. K. maksab lastele L. K. ja L. K. kuni nende täisealiseks

saamiseni elatist seadusega ettenähtud miinimummääras, s.o kummalegi 270 eurot

kuus, kuid mitte vähem, kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.

10. Alates 1. jaanuarist 2022 jõustusid PKS § 101 muudatused elatissumma suuruse

arvutamisel. PKS § 101 lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem

kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa. PKS § 101 alusel oleks

miinimumelatise arvutamise käik käesoleval hetkel kostjate puhul järgmine:

PKS § 101 lg 3 kohaselt on igakuise elatise arvutamise aluseks baassumma.

Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil

Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi

muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel

aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Käesoleval hetkel on elatise

baassummaks 249,78 eurot. PKS § 101 lg 4 alusel lisandub baassummale kolm

protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti

Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt

brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil. 1. aprillil 2023 Statistikaameti kodulehel

avaldatu kohaselt on Eesti Vabariigi keskmiseks brutokuupalgaks 1685 eurot, millest

3% on 50,55 eurot. Liites selle summa baassummale, moodustub 300,33 eurot. PKS §

101 lg 5 kohaselt ei pea vanem andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused

saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Loetakse, et lapse

vajadused saab rahuldada kogu lapsetoetuse arvel ja poole lasterikka pere toetuse

arvel, mis on jagatud võrdselt toetust saava pere kõigi laste vahel. Vaidlust ei ole, et

kostjate seaduslikule esindajale laekub kostjate I ja II lapsetoetus kummagi puhul 80

5/11

eurot ning lasterikka pere toetus kolme lapse eest, mis käesoleval hetkel on 450 eurot

kuus. Eemaldades elatise summast pool lasterikka pere toetust jagatud kahele ja

jagatud seejärel laste arvuga, kes saavad toetust, moodustub 262,83 eurot. Võttes

sellest summast maha ka pool lapsetoetuse määra, moodustub 222,83 eurot. Tulenevalt

PKS § 101 lg-st 6, kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt

seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt

kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga. Vaidlust ei ole, et PKS § 101 lg-s 6

nimetatud elatissumma vähendamise alust ei esine. PKS § 101 lg 7 järgi kui isik on

kohustatud elatist tasuma sama pere mitmele lapsele, vähendatakse järgnevate laste

puhul elatise summat 15 protsenti esimese lapse elatise summaga võrreldes. Elatise

summat ei vähendata mitmike puhul ja laste puhul, kelle vanusevahe on suurem kui

kolm aastat. Vanim laps, s.o kostja I, saaks seega elatise täismäära summas 222,83

eurot. Kostja I ja kostja II vanusevahe on väiksem kui kolm aastat, mistõttu saaks

kostja II elatist 15% vähendatud määras, s.o 189,41 eurot.

11. PKS § 2172 lg 1 kohaselt kui enne 2022. aasta 1. jaanuari tehtud kohtulahendi kohaselt

on vanem kohustatud tasuma alaealisele lapsele elatist seadusega kehtestatud

elatusraha miinimummäära või poole töötasu alammäära ulatuses kuus, loetakse, et

alates 2022. aasta 1. jaanuarist on vanem kohtulahendi kohaselt kohustatud tasuma

elatist 292 eurot kuus. Hageja on seega tsiviilasjas nr 2-19-14617 tehtud

kompromissimääruse alusel kohustatud alates 1. jaanuarist 2022 tasuma kummalegi

kostjale elatist 292 eurot kuus.

12. PKS § 2172 lg 2 annab kohustatud vanemale, kui ta ei nõustu PKS § 2172 lg-s 1

nimetatud elatise summaga, õiguse pöörduda elatise suuruse muutmiseks kohtusse,

tuginedes õigusliku olukorra muutumisele. Seega, sõltumata TsMS §-s 459 sätestatust,

annab PKS § 2172 lg 2 kohustatud vanemale õiguse taotleda varasemalt, s.o enne 1.

jaanuarit 2022, väljamõistetud miinimumelatise suuruse muutmist.

13. Hageja tuginebki PKS § 2172 lg-le 2 ning taotleb väljamõistetud elatise vähendamist

praegu kehtiva miinimumelatise määrani.

14. Kostjad vaidlevad hagile vastu põhjendusel, et laste kulud on tegelikkuses veelgi

suuremad kui kompromissi sõlmimise ajal.

15. Arvestades, et kostjad soovivad saada kehtivast miinimumelatise määrast suuremat

elatist, tuleb kostjatel tõendada, et kostjate vajadused ning nende katmiseks tehtavad

kulutused seda õigustavad.

16. Kostjate selgituste ja kohtule esitatud kokkuvõtte (tl 19) kohaselt on kostjaga I seotud

kulud ühes kuus järgmised:

1) Kodu ja olmega seotud kulud: kodulaen 72,37 eurot, elekter 42,97 eurot, prügivedu

1,45 eurot, koduvalvesüsteem 4,14 eurot, interneti ja TV teenus 13,53 eurot,

telefon/andmeside 11,49 eurot, elukindlustus 21,7 eurot.

2) Toit: kulutused toidule 150 eurot, kulutused väljas söömisele 20 eurot.

3) Kulutused transpordile: autokütus 30 eurot. Kostjate 11. oktoobri 2023

menetlusdokumendi p-st 5 nähtuvalt on mopeedauto kütusekuluks 40 eurot kuus.

4) Mopeedauto ost 8. augustil 2021 hinnaga 4800 eurot, kasutusiga kostja I

täisealiseks saamiseni ehk 48 kuud: 100 eurot.

5) Autoremont, hooldus: 20 eurot.

6) Kulutused hügieenitarvetele: 25 eurot.

6/11

7) Ravimid,

tervishoid:

laste

nõustamisteenus

üks

kord

kuus

eurot,

apteek/vitamiinid 20 eurot.

8) Kulutused riiete ja jalanõudele: 60 eurot.

9) Trennid, huviringid: jõusaal 39 eurot, kulutused laagritele või ekskursioonidele 15

eurot.

10) Kulutused laste koolikohustuse täitmisele: 20 eurot.

11) Vaba aeg ja meelelahutus: 25 eurot.

Kokku moodustavad kostjaga I seotud kulud 751,65 eurot kuus.

17. Kostjate selgituste ja kohtule esitatud kokkuvõtte (tl 19) kohaselt on kostjaga II seotud

kulud ühes kuus järgmised:

1) Kodu ja olmega seotud kulud: kodulaen 72,37 eurot, elekter 42,97 eurot, prügivedu

1,45 eurot, koduvalvesüsteem 4,14 eurot, interneti ja TV teenus 13,53 eurot,

telefon/andmeside 11,49 eurot, elukindlustus 21,7 eurot.

2) Toit: kulutused toidule 150 eurot, kulutused väljas söömisele 20 eurot.

3) Kulutused täiendõppele, koolitused: autokool 66,25 eurot.

4) Kulutused hügieenitarvetele: 25 eurot.

5) Ravimid,

tervishoid:

laste

nõustamisteenus

üks

kord

kuus

eurot,

apteek/vitamiinid 20 eurot.

6) Kulutused riiete ja jalanõudele: 60 eurot.

7) Trennid, huviringid: muusikakool 35 eurot, kitarri ost iga kahe aasta järel (uus

kitarr 300 eurot) 15 eurot, sulgpall 40 eurot, kulutused laagritele või

ekskursioonidele 15 eurot. Kostjate 11. oktoobri 2023 menetlusdokumendi p-st 6

nähtuvalt on muusikakooli tasu alates septembrist 2023 45 eurot kuus.

8) Kulutused laste koolikohustuse täitmisele: 20 eurot.

9) Vaba aeg ja meelelahutus: 25 eurot.

Kokku moodustavad kostjaga II seotud kulud 718,90 eurot kuus.

18. Hageja on 25. septembri 2023 eelistungil kinnitanud, et ei vaidlusta kostjate kulutusi,

mis

puudutavad

apteeki/vitamiine,

riideid,

jalanõusid,

trenne,

huviringe,

koolikohustuse täitmist, vaba aega ja meelelahutust. Seega võtab hageja omaks, et

need kulud moodustavad kostja I puhul 179 eurot ja kostja II puhul 240 eurot kuus.

19. Lähtudes asjas kogutud tõenditest, on kohus kostjate igakuiste kulutuste osas järgmisel

seisukohal:

-

Kostjad on kodu- ja olmega seotud kulude hulgas nimetanud kulu kodulaenu

tasumisele. Riigikohus on 16. oktoobri 2013 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-69-13 punktis

17 leidnud: Lapse põhivajaduste hulka kuulub ka vajadus kasutada eluruumi, kuna

lapsel peab olema kodu, kus turvaliselt areneda ja kasvada. Seetõttu tuleb ülalpidamise

ulatust määrates arvestada mh lapse vajadust kasutada eluaset ning seda sõltumata

asjaolust, kas laps elab vanema üüritud, liisitud või vanemale omandiõiguse alusel

kuuluvas eluruumis, mille omandamiseks võib vanem olla võtnud laenu. Kõigil neil

juhtudel rahuldab vanem ka lapse eluasemevajadust, st täidab ülalpidamiskohustust.

Sama otsuse punktis 18 on Riigikohus täiendavalt leidnud: Asjaolu, et üks vanem

annab enda kasutuses oleva eluruumi ka oma lapse kasutusse, ei tähenda, et see vanem

7/11

peabki üksi lapse eluasemevajaduse rahuldama ja teine vanem vabaneb selles osas

oma ülalpidamiskohustusest. Eelduslikult peavad vanemad osalema võrdselt ka lapse

eluasemevajaduse rahuldamisel. Seega, kodulaenu kulude lapsele langevas osas

arvamine ülalpidamiskulude hulka, on põhjendatud. Riigikohus on eelnevalt viidatud

otsuse punktis 23 aktsepteerinud ka eluaseme kindlustamise kulude arvestamist

mõistlikus ja lapsele langevas osas lapse eluasemevajaduse rahuldamiseks tehtavate

kulutuste hulka,

Kohtule esitatud tõendist (kostjate seadusliku esindaja konto väljavõte, tl 21-22)

nähtub, et aprillis 2023 kuulus tasumisele laenu põhiosa 152,74 eurot, varakindlustuse

makse 15,01 eurot ja kogunenud intress 194,06 eurot, kokku 361,81 eurot. Arvestades,

et eluasemekulud jagunevad viie pereliikme vahel, teeb see ühe kostja puhul kuluks

72,36 eurot.

Kuigi hageja ei nõustu kodulaenu kulude arvamisega eluasemekulude hulka, ei ole

hageja välja toonud ega tõendanud seda, milline on tema hinnangul kostjate kasutuses

oleva eluruumi kasutuseelise väärtus. Hageja on leidnud, et kostjatel on soodsam elada

hoopis

kostjate

seaduslikule

esindajale

kuuluvas

korteris

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Viidatud korteri kommunaalkulude arvetelt (tl

91-96) nähtuvalt on tegemist 54,40 m2 suuruse korteriga. Kohtu hinnangul ei ole

mõistlik eeldada, et viieliikmeline pere mahutab end 54,40 m2-le, et eluasemekuludelt

kokku hoida 29 eurot kummagi kostja kohta (xxxxxxxxxxxxxx kodulaen 361,81 eurot

versus xxxxxxxx korteri kommunaalarvete keskmine 216,80 eurot). Kostjate

seadusliku esindaja kinnitusel on xxxxxxxxxxxxxx 150 m2 (tl 107). Ka ruutmeetrite

arvestuses tuleb soodsam tasuda xxxxxxxxxxxxxx kodulaenu kui xxxxxxxx korteri

kommunaalmakseid (2,41 eurot/m2 versus 3,99 eurot/m2).

Kohtu hinnangul on hageja kahtlused selles, kas kostjad üldse elavad xxxxxxxx

kinnistul ainetud. Kohtule esitatud registriväljavõtte kohaselt on hageja ise andnud

nõusoleku

kostjate

elukoha

muutmiseks

ning

uue

elukohana

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx registreerimiseks (tl 82-83).

Küsimus sellest, kas hoonele on antud kasutusluba või mitte, ei ole käesolevas

menetluses asjakohane.

Eeltoodut arvestades on kohus seisukohal, et kummagi kostja ülalpidamiskulude hulka

tuleb arvata nende elukoha kodulaenuga seotud kulud, mis on kummagi kostja puhul

72,36 eurot kuus.

-

Elektrikulude tõendamiseks on kostjad esitanud kohtule oma elukoha (xxxxxxxx,

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx) elektritarbimise eest väljastatud Eesti Energia

AS-i arved september 2022 - september 2023 eest (tl 23, 153-157 pöördel, 159-166

pöördel), maksekorralduse 2023.a märtsi arve tasumise kohta (tl 24-25) ja koondi

elektriarvetest perioodi 30. aprill 2022 kuni 31. märts 2023 kohta (tl 26). Viidatud

tõenditest tuleneb, et perioodil september 2022 - september 2023 on elektrikulu olnud

kokku 2441,10 eurot, mis teeb keskmiseks kuluks 187,78 eurot kuus. Jagades keskmise

elektrikulu elanike arvuga, moodustub ühe kostja puhul keskmiseks igakuiselt

tasumisele kuuluvaks summaks elektri eest 37,56 eurot. Hageja väited selle kohta, et

kostjate elektrikulu on liiga suur kinnistu suuruse (10 ha) või ehitustööde tegemise

tõttu, on paljasõnalised. Kohus leiab, et kummagi kostja puhul tuleb ülalpidamiskulude

hulka lugeda elektrikulu summas 37,56 eurot kuus.

-

Kohtule esitatud Ragn-Sells AS-i arvest aprillist 2023 (tl 27) ja selle tasumise

maksekorraldusest (tl 28-29) nähtub, et prügiveo eest tuleb kostjate elukohas tasuda

7,22 eurot kuus. Kuivõrd tegemist on igakuiselt samasuguse kulutusega, ei ole kohus

8/11

pidanud vajalikuks igakordsete arvete ja maksekorralduste esitamist. Jagades prügiveo

kulu elanike arvuga, moodustub ühe kostja puhul prügiveo eest igakuiselt tasumisele

kuuluvaks summaks 1,44 eurot. Hageja ei ole tõendanud oma väiteid selle kohta, et

prügiveo puhul on tegemist hoopis ehitusprahi äraveo kuludega. Seega tuleb kummagi

kostja puhul tuleb ülalpidamiskulude hulka arvata prügiveokulu summas 1,44 eurot

kuus.

-

Koduvalvesüsteemi kulude tõendamiseks on kostjad esitanud kohtule AS G4S arve

aprillist 2023 suitsuandur Nublu teenuse kasutamise kohta summas 20,70 eurot (tl 30)

ning maksekorralduse selle tasumise kohta (tl 31-32). Kuivõrd tegemist on igakuiselt

samasuguse kulutusega, ei ole kohus pidanud vajalikuks igakordsete arvete ja

maksekorralduste esitamist. Jagades G4S teenuse kulu elanike arvuga, moodustub ühe

kostja puhul igakuiselt tasumisele kuuluvaks summaks 4,14 eurot. Suitsuandurid on

igas majapidamises kohustuslikud ning nende sidumine valvesüsteemiga on tänapäeval

levinud teenus, mida kohtu hinnangul ei saa pidada liigseks luksuseks, eriti kui

tegemist on eraldatud kohas asuva majapidamisega, kus nt naabrid ei saa võimalikust

tulekahjust teada anda. Kohus loeb seega põhjendatud ja tõendatud koduvalvesüsteemi

kuluks ühe kostja kohta 4,14 eurot kuus.

-

Interneti ja TV teenuse maksumuse tõendamiseks on kostjad esitanud kohtule Elisa

Eesti AS-i arve aprillist 2023 summas 67,61 eurot (tl 33) ja maksekorralduse selle

tasumise kohta (tl 34-35). Kuivõrd tegemist on igakuiselt samasuguse kulutusega, ei

ole kohus pidanud vajalikuks igakordsete arvete ja maksekorralduste esitamist. Jagades

interneti ja TV teenuse kulu elanike arvuga, moodustub ühe kostja puhul igakuiselt

tasumisele kuuluvaks summaks 13,52 eurot. Hageja on pidanud interneti ja TV teenuse

eest tasutavat summat põhjendamatult suureks, kuid pole nimetanud summat, mille

ulatuses ta teenuse maksumust aktsepteerib. Kohus loeb eluliselt usutavaks kostjate

selgitused selle kohta, et arvestades eramu asukohta metsas ja pooleldi mäe küljel, on

korraliku ühenduse saamine keeruline ning sobilik on konkreetne pakett, mida pakub

Elisa Eesti AS (tl 80). Kohus loeb seega põhjendatud ja tõendatud interneti ja TV

teenuse kuluks ühe kostja kohta 13,52 eurot kuus.

-

Kohtule esitatud Elisa Eesti AS-i arvest aprillist 2023 (tl 36-37) ja selle tasumise

maksekorraldusest (tl 38-39) nähtub, et kostja I ja kostja II telefon/andmeside teenuse

eest tuleb tasuda kummagi kostja puhul 11,49 eurot kuus. Hageja ei ole nimetanud

summat, mille ulatuses ta kostjate telefoni/andmeside teenuse maksumust aktsepteerib.

Kohtu hinnangul ei ole kostjate poolt valitud teenuse eest tasumisele kuuluv summa

ülemäära suur ning kohus arvab kummagi kostja puhul 11,49 eurot telefoni/andmeside

teenuse kulu ülalpidamiskulude hulka.

-

Kostjad on ülalpidamiskulude hulka arvestanud ka elukindlustuse maksed. Hageja

leiab, et tegemist ei ole kuluga, mis peaks kuuluma ülalpidamiskulude hulka. Kohus

hagejaga ei nõustu. Kindlustuspoliisist (tl 43-44 pöördel) nähtuvalt on kostjad

kindlustatud

õnnetusjuhtumite

vastu;

kindlustushüvitise

liigiks

ja

valitud

kindlustuskaitseks on püsiva puude hüvitis 50 000 eurot, valuraha 20 000 eurot ja

ravikulu 15 000 eurot. Kostjate seaduslik esindaja on selgitanud, et kostjad tegelevad

aktiivselt spordiga (tl 108), mistõttu esineb ka suurem vigastuste oht. Kohus leiab

seega, et kindlustusmaksed tuleb arvata ülalpidamiskulude hulka. Kohtule esitatud

kindlustuspoliisist, ERGO Insurance SE makseteatisest-arvest aprillist 2023 (tl 40) ja

selle tasumise maksekorraldusest (tl 41-42) nähtuvalt kuulub viie perekonnaliikme

kindlustamise eest tasumisele kokku 108,48 eurot. Jagades kindlustuse kulu

9/11

kindlustatud isikute arvuga, moodustub ühe kostja puhul igakuiselt tasumisele

kuuluvaks summaks 21,70 eurot.

-

Kostjad on toidukuludena nimetanud 170 eurot, millest 20 eurot kulub väljas

söömisele. Kostjad ei ole esitanud tõendeid toidukulu kohta ning kohus ei ole seda ka

vajalikuks pidanud. Kostjate seadusliku esindaja kontoväljavõtetelt (tl 133-144, 145-

152) nähtub, et ta on teinud toidukauplustes kulutusi. Kostjad on kooliõpilased ja

koolilõuna on Tartus tasuline. Statistikaameti andmetel moodustas 2023. aastal

minimaalse toidukorvi maksumus 148,20 eurot kuus (https://www.stat.ee/et/avasta-

statistikat/valdkonnad/heaolu/sotsiaalne-torjutus-ja-vaesus/arvestuslik-

elatusmiinimum). Üldteadaolevat elukallidust, toidukaupade ja väljaspool kodu

einestamise hindu arvestades on toidukulu 170 eurot ühes kuus kummagi kostja kohta

põhjendatud summa.

-

Arvestades, et kostjate elukoht asub keskusest väljas, kuid kostja I õpib

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx ning kostja II xxxxxxxxxxxxxxxxxxx, on kulutused

transpordile paratamatud. Kostjate seadusliku esindaja selgituse kohaselt on esimese

transpordivõimaluseni 7 km (tl 107). Seega ei ole võimalik toetuda ühistranspordile.

Kostjad on 11. oktoobri 2023 menetlusdokumendi punktis 5 selgitanud: L. K. õpib

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx

ning

L.

K. xxxxxxxxxxxxxxxxxxx.

Lapsed

elavad

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Laste ema töötab xxxxx. Laste kooli sõidutamise marsruudiks

oleks õigustatud aluseks võtta seega xxxxx- xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, kuna laste ema peab

xxxxx sõitma enda töö tõttu, kuid sealt edasi tekiksid üksnes laste transpordiga seotud kulu

ning xxxxxxxxxxxxxxxxxxx jääks teele. Seejuures tuleks sama marsruuti läbida kaks korda

päevas, lapsi viies ja tuues. Vahemik xxxxx- xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx-xxxxx on 38 km. Seega

läbides seda vahemaad kaks korda päevas on ühe päeva läbitavate kilomeetrite hulk 76

km. I. K. kasutuses olev sõiduauto tarbib kütust keskmiselt 9l/100km. Seega 76 kilomeetri

läbimiseks kulub kütusele 6,84 l kütust. Võttes arvestuse aluseks kütuse hinna 1,7 €/L

saame ühe päeva kütuse kuluks (6,84 lx1,7€) 11,63 eurot. Arvestades, et koolipäevi on

ühes kuus keskmiselt 20, on sellisel kuul kütusele kuluv summa 232.60 eurot. Lisaks

kütusele

tuleb

sõiduauto

kasutamisel

arvestada

ka

remondi,

hoolduse

ja

kindlustuskuludega, mis on üldteadaolevalt suuremad, kui mopeedautol.

Tuginedes kostjate arvestusele, et kostjate seaduslikul esindajal kuluks ühel

koolipäeval kostjate transportimiseks kütusele 11,63 eurot ning asjaolule, et ühes

õppeaastas on ca 182 koolipäeva (2023.a näitel), moodustub sellisel juhul kostja I

kütusekuluks aastas 2116,66 eurot, s.o 176,39 eurot kuus. Lisanduksid kulud kostjate

seadusliku esindaja sõiduvahendi remondile, hooldusele ja kindlustusele.

Eeltoodu valguses on tõepoolest soodsam, kui kostja I sõidab ise mopeedautoga kooli.

Sellisel juhul on kostjad esile toonud kostja I transpordikulud järgmises: kostjale I 8.

augustil 2021 ostetud mopeedauto soetushind 4800 eurot, mille kasutusiga on kostja I

täisealiseks saamiseni ehk 48 kuud, s.o 100 eurot kuus, kütusekulu 40 eurot,

autoremondi ja hoolduse kulu 20 eurot, kokku 160 eurot kuus.

Pooled ei vaidle selle üle, et kostja I kasutada on mopeedauto ning et selle soetushind

oli 4800 eurot. Kohtu hinnangul ei ole siiski põhjendatud lugeda mopeedauto

kasutuseaks vaid 48 kuud, kuna selle kasutamist on võimalik jätkata ka pärast kostja I

täisealiseks saamist või mopeedauto siis realiseerida. Kohus loeb mopeedauto

kasutuseaks 10 aastat. Sellisel juhul kulub mopeedauto soetushinna katteks 40 eurot

kuus. Üldteadaolevalt vajab mopeedauto liikumiseks kütust. Kohtule esitatud

kütusearvete koonditest (tl 45, tl 158-158 pöördel, 167-167 pöördel) nähtub, et

perioodil septembrist 2022 kuni oktoobrini 2023 kulus kütusele 394,78 eurot, s.o 28,20

10/11

eurot kuus. Mopeedauto remondi ja hoolduse kulude kohta ei ole kostja I tõendeid

esitanud. Seega on vastav kulurida (20 eurot kuus) tõendamata ning kohus seda

ülalpidamiskulude hulka arvestada ei saa. Mopeedauto kasutamise puhul on kostja I

transpordikulud 68,20 eurot kuus.

Kuna mopeedauto kulud on väiksemad kui kostjate seadusliku esindaja sõiduvahendi

kasutamise korral, loeb kohus põhjendatud transpordikuluna kostja I ülalpidamiskulude

hulka 68,20 eurot kuus.

-

Kostjad on nimetanud hügieenitarvete (pesu- ja hügieenitarbed, sh noortekosmeetika)

kuluks 25 eurot kuus. Kostjad ei ole esitanud tõendeid hügieenitarvetele kuluva summa

tõendamiseks. Eluliselt on usutav, et kostjad vajavad elementaarseid pesu- ja

hügieenitarbeid. Kosmeetikatarbed on pigem toreduslikud kaubad, mis ei ole kostjatele

vältimatult vajalikud ja mille ostmiseks tehtavad kulud ei peaks kuuluma

ülalpidamiskulude hulka. Kohus loeb seega põhjendatud kuluks hügieenitarvetele

kummagi kostja puhul 15 eurot kuus.

-

Kostjad on ülalpidamiskulude hulka lugenud nõustamisteenuse üks kord kuus

maksumusega 50 eurot. Kostjad on nõustamisteenuse tõendamiseks esitanud

xxxxxxxxxxxx 25. aprilli 2023 arve summas 100 eurot, milles on teenuse kirjelduseks

märgitud „nõustamine“ (tl 49). Viidatud arve ega selle tasumist tõendav

maksekorraldus (tl 50-51) ei tõenda, et tegemist oli kostjatega seotud teenusega. Isegi

kui see nii oli, selgitas kostjate seaduslik esindaja 25. septembri 2023 eelistungil, et

nõustamisteenust kasutati kahel korral (tl 107 pöördel). Seega ei ole nõustamisteenuse

puhul tegemist igakuise kohustusega, mida tuleks ka edasiulatuvalt tasuda. Seetõttu ei

arvesta kohus seda kulu põhjendamatuse ja tõendamatuse tõttu ülalpidamiskulude

hulka.

-

Kostjad on kostja II ülalpidamiskulude hulka arvestanud ka autokooli kulud. Kostja

seadusliku esindaja kirjast hagejale nähtub, et kostja II on juba septembris 2022

soovinud minna autkooli (tl 3). xxxxxxxxxx infokirjast nähtub, et kostja I on

õpingutele oodatud (tl 46) ning maksekorraldusega 18. oktoobrist 2022 on tõendatud,

et kostjate seaduslik esindaja on tasunud xx-xxxxxxxxx 495 eurot (tl 47-48). Kuigi

kostja II õpib praegu xxxxxxxxxxxxxxxxxxx, on kostjad selgitanud, et järgmisest

õppeaastast asub kostja II õppima Tartusse. Seega vajab ka kostja II transporti

Tartusse. Mopeedauto on peres olemas ning oleks mõistlik, kui kostja I ja kostja II

saaksid mopeedauto juhtimise kohustust jagada. Seetõttu on kohus seisukohal, et

autokooli kulud on põhjendatud arvata kostja II ülalpidamiskulude hulka. Arvestades

kostja II täisealiseks saamise aega 15. oktoobril 2026, moodustub autokooli kuluks

perioodil oktoober 2022 – oktoober 2026 kuus 10,31 eurot.

-

Eeltoodut arvestades moodustub kostja I ülalpidamiskulude summaks ühes kuus 594,41

eurot ning kostja II puhul 597,52 eurot. Jagades saadud summad mõlema vanema vahel

võrdselt, selgub, et kostja I vajaduspõhine elatis on summas 297,21 eurot kuus ning

kostja II puhul 298,76 eurot kuus. Seega on kostjate vajaduspõhine elatis isegi suurem

kui hageja poolt tasutav 292 eurot kuus.

20. Hageja on väitnud, et tema sissetulek ei võimalda tasuda kummalegi kostjale elatist

summas 292 eurot kuus. Hageja väidab, et ta on iseenda tööandja xxxxxxxxxx kaudu

ning saab minimaalset töötasu. xxxxxxxxxx majandusaasta aruandega (tl 127-131)

soovib hageja tõendada, et tegemist on mikroettevõttega, mille äritegevus on

minimaalne. Hageja kontoväljavõtetelt (tl 112-126) nähtub, et xxxxxxxxxx-st on

hageja nt septembris 2023 saanud töötasu kokku 702,52 eurot. Lisaks nähtuvad hageja

konto väljavõtetelt igakuiselt sadades ja isegi tuhandetes eurodes ülekanded hageja

11/11

lähedastelt J. K. ja O. K. või maksed hageja enda kontode vahel. Vaidlust ei ole

selles, et hagejal ei ole kostjate ees tekkinud elatise võlga. Tasumised nähtuvad ka

kohtule esitatud tõenditest (hageja kontoväljavõtted tl 112-126, kostja seadusliku

esindaja kontoväljavõtted tl 133-144, 145-152). Eeltoodu kinnitab kohtule, et hageja

pelgalt näitab endale iseenda tööandjana väiksemat töötasu ning tema tegelikud

sissetulekud võimaldavad tal jätkuvalt anda kostjatele senises mahus ülalpidamist.

Hageja on töövõimeline isik oma parimais tööaastais. Hageja ei ole tuginenud sellele,

et tal oleks teisi alaealisi ülalpeetavaid, kes jääksid kostjatele senises mahus

ülalpidamise andmise tõttu puudusesse.

Vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut

ning ta ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole

sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike (vt Riigikohtu 29. aprilli 2015 otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-21-15, p 14). Vanem on kohustatud lapse ülalpidamiseks vajalik

vahendite saamiseks tegema kõik endast oleneva ning vajadusel müüma ka endale

kuuluvaid esemeid ülalpidamiskohustuse täitmiseks vajalike vahendite saamiseks (vt

Riigikohtu 9. juuni 2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17, p-id 21.3.-21.4.).

Hagejal on olemas kõik eeldused (ta on tööealine, töövõimeline, omab kogemust

ettevõtluses) püsiva sissetuleku teenimiseks ning seniste sissetulekute suurendamiseks

kas ettevõtlusega tegutsedes või töölepingu alusel tööle asudes. Vanemal on kohustus

hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid, olgu

siis sissetuleku arvel või piisava sissetuleku puudumise korral ka muu vara arvel

(hageja kinnitusel kuulub talle sõiduauto xxxxxx-xxx).

21. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus hagiavalduse rahuldamata.

22. Kohus jätab asja lahendamisel tähelepanuta kostjate esitatud tõendid kulude kohta,

mida hageja ei vaidlustanud (tl 52-63).

Menetluskulud

23. TsMS § 164 lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas, alaealise lapse ülalpidamisasjas ja

põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Kohus jätab TsMS § 164

lg 1 alusel poolte menetluskulud poolte endi kanda.

24. Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi

kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik