3-24-692/2 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Halduskohus

Kohtunik Sirje Kaljumäe

Määruse tegemise aeg ja koht

8. märts 2024, Tartu

Kohtuasja number 3-24-692

Kohtuasi Xi kaebus Tartu Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks seoses ajavahemikul 8. september kuni

27. oktoober 2020 täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamisega

Menetlusosalised

Menetlustoimingud Kaebaja – X Vastustaja – Tartu Vangla Menetluse lõpetamine Menetlusabi taotluste lahendamine

RESOLUTSIOON

1. Võtta haldusasjast nr 3-23-2803 käesoleva asja juurde Tartu Vangla 7. novembri 2023. a otsus nr 1-13/178-2.

2. Lugeda kaebus esitatuks tähtaega rikkudes ja jätta kaebetähtaeg ennistamata.

3. Lõpetada haldusasja nr 3-24-692 menetlus.

4. Jätta Xi menetlusabi taotlus riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks läbi vaatamata.

5. Jätta Xi riigi õigusabi taotlus rahuldamata.

6. Asendada kohtulahendi avaldamisel kaebaja nimi tähemärgiga X.

Edasikaebamise kord Määruse resolutsiooni punktide 2–5 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule

15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 119 lg 1, § 155 lg 5, § 204 lg 1).

ASJAOLUD

1. Tartu Vanglas kinni peetav isik X (kaebaja) esitas 5. märtsil 2024 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palub alustada menetluse, mis oli asjas nr 3-23-2803. Kaebaja viitab, et soovib alustada menetluse nagu kohus seda tegi asjas nr 3-24-454 (enne numbriga 3-24-39 ja 3-23-

3-24-692

1149). Kaebaja palub anda endale advokaat, sest ta ei saa terviseprobleemide ja ravimite mõju tõttu ise hakkama. Samuti palub kaebaja vabastada end riigilõivu tasumise kohustusest.

KOHTU SEISUKOHT

2. Kohus määratleb esmalt vaidluse eseme ning selgitab, miks tuleb menetlus lõpetada (I). Seejärel lahendab kohus kaebaja menetlusabi taotlused ja muud menetluslikud küsimused (II).

I

3. HKMS § 120 lg 1 p 1 kohaselt selgitab kaebuse saanud alluvusjärgne kohus välja vaidluse eseme. Kohus tõlgendab menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest (HKMS § 2 lg 4).

Kohus mõistab, et kaebaja soovib käesolevas asjas pöörduda uuesti kohtu poole sama kaebusega, mille ta esitas haldusasjas nr 3-23-2803. Kuna kohtute infosüsteemist nähtub, et Tartu Halduskohus tagastas nimetatud asjas Xi kaebuse 30. jaanuari 2024. a määrusega ning see määrus on käesolevaks ajaks ka jõustunud, siis on praegusel juhul korduva kaebuse esitamine lubatud. HKMS § 43 lg 2 sätestab, et kaebuse tagastamine ei võta õigust pöörduda uuesti kohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. Kuigi kaebus on tulenevalt HKMS § 43 lg-st 2 lubatav, siis ei ole seda kohtu hinnangul võimalik siiski sisuliselt läbi vaadata.

4. Kohus leiab, et käesoleva asja menetlus tuleb lõpetada järgmistel põhjustel.

4.1. X nõudis haldusasjas nr 3-23-2803 Tartu Vanglalt mittevaralise kahju hüvitist selle eest, et ajavahemikul

8. september kuni

27. oktoober 2020 täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamisega alandati tema väärikust ning kahjustati tervist. X oli enne haldusasjas nr 3-23- 2803 kohtule kaebuse esitamist läbinud vangistusseaduse (VangS) § 11 lg-s 8 sätestatud kohustusliku kohtueelse menetluse. Tartu Vangla jättis 7. novembri 2023. a otsusega nr 1-13/178-2 Xi kahju hüvitamise taotluse rahuldamata. Kohus võtab nimetatud Tartu Vangla otsuse haldusasjast nr 3-23-2803 käesoleva asja juurde.

4.2. HKMS § 152 lg 1 p 2 sätestab, et kohus lõpetab määrusega menetluse kaebetähtaja ületamise korral vastavalt HKMS § 124 lõikele 2. HKMS § 124 lg 2 sätestab, et kohus lõpetab määrusega asja menetluse, kui kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja tähtaeg ei kuulu ennistamisele. HKMS § 152 lg 3 näeb ette, et kui HKMS § 152 lg-s 1 sätestatud asjaolud ilmnevad enne kaebuse menetlusse võtmist, lõpetatakse menetlus kaebust menetlusse võtmata.

4.3. VangS § 11 lg 8 näeb hüvitamiskaebusele ette kohustusliku kohtueelse menetluse. Riigivastutuse seaduse § 18 lg 2 kohaselt on kaebetähtaeg 30 päeva sellest, kui vangla kahju hüvitamise taotluse lahendas. Tartu Vangla lahendas Xi kahjunõude, mis puudutas julgeolekuabinõude kohaldamist, 7. novembri 2023. a otsusega nr 1-13/178-2. Kohtule ei ole teada, millal täpselt kaebaja otsuse nr 1-13/178-2 kätte sai, kuid kindlasti toimus see hiljemalt

6. detsembril 2023, mil kaebaja esitas kaebuse kohtuasjas nr 3-23-2803. Kohus märgib, et otsuses nr 1-13/178-2 on selgitatud, et kui kaebaja otsusega ei nõustu, on tal õigus esitada 30 päeva jooksul kaebus halduskohtule. Käesolevas kohtuasjas esitas kaebaja kaebuse 5. märtsil 2024 ehk kaebetähtaega oluliselt ületades.

4.4. Kohtu hinnangul ei esine ilmselgelt mõjuvat põhjust kaebaja hüvitamiskaebuse osas

3-24-692

kaebetähtaja ennistamiseks (HKMS § 71 lg 1). Kaebuse esitamine kohtuasjas nr 3-23-2803 näitab, et kaebajal ei olnud objektiivseid ega subjektiivseid takistusi kaebuse tähtaegseks esitamiseks. Kohus ei pea seda arvestades vajalikuks anda kaebajale võimalust esitada kaebetähtaja ennistamise taotlus. Kohtupraktikas on leitud, et kui kaebetähtaega on oluliselt ületatud ja kohtu jaoks on selge, et tähtaja ennistamiseks puudub mõjuv põhjus, võib kohus menetlusökonoomia põhimõttest tulenevalt lõpetada menetluse ilma ennistamise avalduse esitamiseks ettepanekut tegemata (vt Tartu Ringkonnakohtu 24. novembri 2023. a määrus asjas nr 3-22-2185, p 19 ja Tallinna Ringkonnakohtu 23. veebruari 2022. a määrus asjas nr 3-21-2053, p 12).

4.5. Eeltoodut arvestades leiab kohus, et kaebaja on hüvitamiskaebuse esitamisel oluliselt ületanud 30-päevast kaebetähtaega ning tähtaeg ei kuulu ennistamisele. Kohus lõpetab seetõttu asja menetluse HKMS § 124 lg 2 ja § 152 lg 1 p 2 alusel.

5. Vastavalt HKMS § 43 lg 1 p-le 2 ei ole menetluse lõpetamise korral sama nõudega samal alusel halduskohtule kaebuse esitamine lubatud.

II

6. X taotleb kaebuses endale menetlusabi andmist. Ta soovib riigilõivu tasumise kohustusest vabastamist ning riigi õigusabi.

6.1. Kohus märgib, et menetluse lõpetamise tõttu puudub vajadus sisuliselt lahendada kaebaja taotlust tema riigilõivu tasumisest vabastamiseks. Kohus jätab selle taotluse läbi vaatamata.

6.2. Kaebaja riigi õigusabi taotlust tuleb kohtu hinnangul mõista nii, et kaebaja soovib riigi õigusabi enda esindamiseks halduskohtumenetluses (riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 4 lg 3 p 5).

RÕS § 7 lg 1 p 1 sätestab, et riigi õigusabi ei anta, kui taotleja on ise võimeline oma õigusi kaitsma. Samuti sätestab RÕS § 7 lg 1 p 5, et riigi õigusabi ei anta, kui asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguse kaitseks ilmselt vähene.

Kohus leiab, et X on võimeline end ise halduskohtumenetluses esindama. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on Xil olemas ulatuslik halduskohtusse pöördumise kogemus ning ta on varasemalt korduvalt esitanud kohtule arusaadavaid ja põhjendatud avaldusi, sh kaebused, apellatsioonkaebused ja määruskaebused. Eeltoodu tõttu on kohus veendunud, et kaebaja on võimeline ise kaitsma oma õigusi vaidluses Tartu Vanglaga.

Lisaks välistab praegusel juhul kaebajale riigi õigusabi andmise ka asjaolu, et kohus lõpetab asja menetluse kaebetähtaja ületamise tõttu ja seetõttu on Xi võimalus oma õigusi käesolevas asjas kaitsta ilmselt vähene.

Eelnevat arvestades jätab kohus Xi riigi õigusabi taotluse RÕS § 7 lg 1 p 1 ja p 5 alusel rahuldamata.

7. Kohtumääruse avaldamisel asendab kohus kaebaja nime tähemärgiga X (HKMS § 175 lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt)

Sirje Kaljumäe kohtunik