2-22-14925/67 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Iris Kangur-Gontšarov, Margo Klaar ja Meeli Kaur

Otsuse tegemise aeg ja koht

08.03.2024, Tallinn

Kohtuasja number

2-22-14925

Kohtuasi

Osaühingu Tuuleveski ja Tallinn, Tartu mnt 84a

korteriühistu hagi X vastu võlgnevuste ja viiviste

nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 18.04.2023 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

X apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

Osaühingu Tuuleveski osas 29 190,48 eurot

Tallinn, Tartu mnt 84a korteriühistu osas 50 667,47 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja I Osaühing Tuuleveski (registrikood 10008480)

Hageja

II

Tallinn,

Tartu

mnt

84a

korteriühistu

(registrikood 80261950)

Hagejate lepingulised esindajad vandeadvokaadid Klen

Laus ja Virge Murak

Kostja X (isikukood XXXXXXXX), lepinguline esindaja

vandeadvokaat Rene Varul

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 18.04.2023 otsus muutmata.

2. Jätta X apellatsioonkaebus rahuldamata.

3. Jätta ringkonnakohtus kantud menetluskulud X kanda.

4. Määrata kindlaks Osaühingu Tuuleveski menetluskulude rahaline suurus ja mõista

Xlt Osaühingu Tuuleveski kasuks välja menetluskulud 630 eurot.

5. Määrata kindlaks Tallinn, Tartu mnt 84a korteriühistu menetluskulude rahaline

suurus ja mõista Xlt Tallinn, Tartu mnt 84a korteriühistu kasuks välja

menetluskulud 630 eurot.

2-22-14925

6. Hüvitatavatelt menetluskuludelt tuleb Xl tasuda viivist võlaõigusseaduse (VÕS)

§ 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates kohtuotsuse jõustumisest kuni

täitmiseni.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks

tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Osaühing Tuuleveski (hageja I) ja Tallinn, Tartu mnt 84a korteriühistu (täiendav nimi

korteriühistu Fahle Maja, hageja II) esitasid 05.10.2022 X (kostja) vastu hagi, milles palusid

kostjalt välja mõista hageja II kasuks võlgnevuse 40 680,91 eurot, viivise 2562,29 eurot ja

alates 06.10.2022 viivise määraga 0,05% päevas kuni põhinõude kohase täitmiseni ning

hageja I kasuks võlgnevuse 21 872 eurot ja viivise 3326,84 eurot ja alates 06.10.2022 viivise

määraga 0,05% päevas kuni põhinõude kohase täitmiseni. Hagejad palusid jätta menetluskulud

kostja kanda.

2. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja I ja 11 Restoran OÜ (üürnik) 2020. aasta oktoobris

üürilepingu, mille p 2.1. kohaselt andis hageja üürniku kasutusse Tartu mnt 84a ruumid M104.

Üürilepingu p-s 2.1. sisaldus kokkulepe, et kõrvalkulusid tasub üürnik otse hagejale II ning üüri

hagejale I. Üürnikul tekkisid hageja I ja hageja II ees võlgnevused. Üürilepingu pooled pidasid

aktiivseid läbirääkimisi üürniku kohustuste likvideerimiseks ning leppisid kokku, et üürniku

juhatuse liige kostja ühineb üürniku kohustusega ning vastava nõude esitamisel tasub kostja

üürniku võlgnevused.

3. Kostja sõlmis 20.05.2022 hagejaga I kohustusega ühinemise lepingu. Kohustusega

ühinemise hetkel oli üürniku üürivõlgnevus summas 23 919,33 eurot, millest põhivõlgnevus oli

21 872 eurot ning sissenõutavaks muutunud viivis 2047,33 eurot. Vastavalt kokkuleppe p-le 2

oli kostja vastutuse maksimumsumma 30 000 eurot.

4. Kostja sõlmis 20.05.2022 hagejaga II kohustusega ühinemise lepingu. Kohustusega

ühinemise lepingu sõlmimisel oli üürniku kõrvalkulude võlgnevus 40 863,37 eurot, millest

põhivõlgnevus oli 40 680,91 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 182,46 eurot. Vastavalt

kokkuleppe p-le 2 oli kostja vastutuse maksimumsumma 60 000 eurot.

5. Mõlemas kohustustega ühinemise lepingu p-s 5 on sätestatud, et kostja täidab kohustuse

kolme päeva jooksul alates vastava nõude saamisest ning tasumisega viivitamisel kohustub

kostja tasuma viivist 0,05% tähtajaks tasumata summalt päevas iga tasumisega viivitatud päeva

eest.

2-22-14925

6. Vaatamata hagejate ja üürniku (keda esindas kostja) vahel peetud aktiivsest suhtlusest

võlgnevuste vähendamiseks, ei likvideerinud üürnik võlgnevusi. Kuna üürnik ega kostja ei

likvideerinud võlgnevusi vaatamata hagejate korduvatele nõudmistele, siis ütles hageja I

üürilepingu 15.07.2022 avaldusega üles. Üürnik ega kostja ei ole tänaseni võlgnevust

likvideerinud. Üürnik on tänaseks maksejõuetu, mistõttu nõuavad hagejad üürniku kohustuste

täitmist kostjalt.

Kostja vastuväited

7. Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

8. Kohustustega ühinemise lepingud jäid sõlmimata. Kohustustega ühinemiste lepingu p 10

kohaselt jõustub leping selle allakirjutamisel ja kehtib kuni põhivõlgniku kohustuse täieliku

täitmiseni. Kostja tegi hagejatele pakkumuse kohustuste ühinemise lepingute sõlmimiseks,

allkirjastades need lepingud 25.05.2022 ja saatis hagejatele välja. Hagejad ei tagastanud

kostjale allkirjastatud lepinguid. Seega kostja pakkumus lõppes, kuivõrd hagejad ei andnud

sellele õigeaegselt nõustumust. Kostja teavitas hagejaid 05.07.2022 kirjas, et kuivõrd ta ei ole

saanud tagasi hagejate allkirjastatud lepinguid, siis ei ole ta enam seotud 25.05.2022

allkirjastatud lepingudokumentidega. Hageja I edastas kostjale esmakordselt 25.05.2022

allkirjastatud kohustustega ühinemise lepingud 13.07.2022 e-kirjas, millele oli mh lisatud

üürilepingu ülesütlemise avaldus üürniku suhtes. Selleks, et hagejate tahteavaldused

(nõustumused) oleksid muutunud kehtivaks, oleksid hagejad pidanud need ka kostjale kätte

toimetama.

9. Alternatiivselt leidis kostja, et kohustustega ühinemiste lepingud on tühised vastuolu tõttu

heade kommetega. Kostja on allkirjastanud kohustustega ühinemise lepingud olukorras, kus ta

ei ole kohustustega ühinemise eest midagi vastu saanud. Üürniku kohustused olid juba tekkinud

ja kostjal ei olnud mingit kohustust võlgnevusega ühineda. Kostja soovis üürniku juhatajana, et

üürnikul oleks võimalik üüripinnal tegevust jätkata. Hagejad lubasid kostjale, et kohustustega

ühinemise lepingu kaudu on võimalik anda üürnikule mõistlik maksegraafik juba tekkinud

võlgnevuste tasumiseks ja jooksvate kulude maksmiseks. Peale kohustustega ühinemise

lepingute sõlmimist osutusid hagejad aga maksegraafiku sõlmimise osas jäigaks ja mõistliku

ajatamise graafiku sõlmimisest ei tulnud midagi välja. Kostja oli pandud hagejate poolt

sundseisu, kostja andis lepingute kaudu hagejatele lisatagatise, kuid hagejad ei andnud

omapoolselt mitte midagi vastu, kuigi lubadus oli mõistliku ning pikema maksegraafiku

võimaldamine.

10. Juhul kui kohus peaks asuma seisukohale, et kohustustega ühinemise lepingud on kehtivalt

sõlmitud ega ole heade kommetega vastuolus, siis tühistab kostja mõlemad 25.05.2022

allkirjastatud kohustustega ühinemise lepingud pettuse tõttu. Kostjat kallutati allkirjastama

25.05.2022 kohustustega ühinemise lepingud, millele eelnes hagejate lubadus üürniku

võlgnevuste osas mõistliku maksegraafiku võimaldamiseks, mida tegelikkuses ei tehtud.

Kostjat on petetud, sest kostja ei ole nendest lepingutest saanud mitte mingit vastusooritust või

hüve.

Maakohtu otsus ja põhjendused

11. Harju Maakohus rahuldas 18.04.2023 otsusega hagi ning mõistis kostjalt hageja II kasuks

välja võlgnevuse 40 680,91 eurot, viivise 2562,29 eurot ja viivise määraga 0,05% päevas

põhinõudelt alates 06.10.2022 kuni põhinõude kohase täitmiseni; mõistis kostjalt hageja I

kasuks välja võlgnevuse 21 872 eurot ja viivise 3326,84 eurot ja viivise määraga 0,05% päevas

2-22-14925

põhinõudelt kuni põhinõude kohase täitmiseni. Maakohus jättis menetluskulud kostja kanda

ning määras kindlaks hagejatele hüvitatavate menetluskulude suuruse.

12. Maakohus tuvastas, et hageja I üürileandjana ja 11 Restoran OÜ üürnikuna sõlmisid

üürilepingu, millega üürnik üüris alates 2020. aasta oktoobrist lepingu p 2.1. kohaselt Tartu mnt

84a ruume M104. Üürilepingu p-s 2.1. sisaldus kokkulepe, et kõrvalkulusid tasub üürnik

otse hagejale II ning üüri hagejale I. Maakohus tuvastas, et hageja I ütles üürilepingu

13.07.2022 avaldusega üles.

13. VÕS § 178 lg 1 sätestab, et kohustuse võib üle võtta ka nii, et kolmas isik astub võlasuhtesse

uue võlgnikuna senise võlgniku kõrvale (kohustusega ühinemine). VÕS § 178 lg 2 järgi

kohustusega ühinemise võib kolmas isik kokku leppida võlausaldajaga või võlgnikuga.

VÕS § 178 lg 4 järgi tekib kohustusega ühinemisel solidaarkohustus. Kui kohustusega

ühinetakse võlausaldaja nõude tagamiseks, kohaldatakse lisaks VÕS §-des 145, 149 ja 152

sätestatut.

14. Maakohus tuvastas, et kostja sõlmis 20.05.2022 hagejaga I kohustusega ühinemise lepingu,

mis on poolte poolt allkirjastatud 25.05.2022. Samuti sõlmis kostja 20.05.2022 hagejaga II

kohustusega ühinemise lepingu, mis on poolte poolt allkirjastatud 25.05.2022.

15. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt on kostja VÕS § 178 kohaselt üürniku kohustusega

ühinenud. Kohustustega ühinemiste lepingute p 10 kohaselt jõustub leping selle

allakirjutamisel. Mõlemad kohustusega ühinemise lepingud on 25.05.2022 allkirjadega

kahepoolselt allkirjastatud. Tõendatud on, et pakkumuse lepingute sõlmimiseks esitasid

hagejad ja mitte kostja. Lepingud on kehtivad ka üksnes kostja kui kohustusega ühinenud isiku

allkirjaga ja nende kehtivus ei sõltu sellest, millal hagejad kostjale allkirjastatud lepingu

edastasid. Vastavalt kohustustega ühinemise lepingute p-le 1 on pooled kokku leppinud, et

kostja vastutab kokkulepitud kohustuse osas solidaarselt põhivõlgnikuga ning hagejatel on

õigus nõuda kohustuse täitmist nii põhivõlgnikult kui ka kostjalt, ühiselt või eraldi. Kostja puhul

oli tegemist äriühingu juhatuse liikmega, kes sai kohustustega ühinemise lepingutest kasu, kuna

tegu oli tema enda juhitud äriühinguga, mille tegevuse jätkamist ta samal üüripinnal soovis.

Seetõttu ei oma hagejate poolt kostja informeerimine lepingu allkirjastamisest kohtu hinnangul

tähendust.

16. Maakohus leidis, et asja materjalidest ei ole võimalik järeldada, et kostja sõlmis lepingu

tulenevalt oma erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muust asjaolust,

mis annaks alust tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 86 lg-le 2 tuginemiseks. Ka ei tulene

asja materjalidest, et tehing on tehtud kostja jaoks äärmiselt ebasoodsatel tingimustel või

kostjale tulenevate vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust

väljas. Kostja oli hageja I üürnikuks olnud äriühingu osanik ja juhatuse liige, kes pakkus ise

hagejale I välja, et on nõus andma tagatise üürilepingust tulenevate täitmata kohustuste katteks.

Kostja ei vaidlusta, et üürnikul olid tekkinud võlgnevused hagejate ees. Kostja huvi oli jätkata

üüripinnal oma äritegevusega, mida hagejad ka seeläbi võimaldasid. Seega on alusetu kostja

vastuväide, et ta ei ole kohustustega ühinemise eest midagi vastu saanud. Kuna kostjal ei

õnnestunud võlgnevust vähendada, siis ütles hageja I üürnikuga üürilepingu üles. Kostja pidi

mõistma, et üürilepingu jätkamiseks tuleb tal võlgnevus likvideerida ja tasuda ka jooksvate

kulude ja üüri eest. Arvestades, et lepingute järgi oli üürniku võlgnevus üle 60 000 euro, siis

kostja pakkumist tasuda igakuiselt kummalegi hagejale 50 eurot ei saa kohtu hinnangul pidada

mõistlikuks.

2-22-14925

17. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt ei ole kostja esile toonud asjaolusid, mille põhjal

saaks järeldada hagejate pettust lepingute sõlmimisel (TsÜS § 94 lg 1). Asjaolu, et hagejad ei

võimaldanud kostjale tema soovitud maksegraafikut, ei anna alust väita, et hagejad oleks

pannud toime pettuse. Kostja oli teadlik üürniku võlgnevusest ja soovis üüripinnal äritegevuse

jätkamist.

18. Hagejad olid 06.06.2022 edastanud kostjale nõude tasuda 10.06.2022 hageja II

võlgnevusest 20 000 eurot ja hageja I võlgnevusest 10 000 eurot. Pooled ei vaielnud selle üle,

et kostja võlgnevust ei tasunud. Kostja võlgnevusele sisulisi vastuväiteid ei esitanud. Pooled

olid viivise määras (0,05% päevas) kokku leppinud lepingute p-s 5. 20.05.2022 sõlmitud

kohustusega ühinemise lepingute alusel võlgneb kostja hagejale II põhivõla 40 680,91 eurot,

viivise 2562,29 eurot ja alates 06.10.2022 viivise määraga 0,05% päevas kuni nõude kohase

täitmiseni ning hagejale I põhivõla 21 872 eurot ja viivise 3326,84 eurot ja alates 06.10.2022

viivise määraga 0,05% päevas kuni nõude kohase täitmiseni.

Apellatsioonkaebus

19. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada Harju Maakohtu 18.04.2023 otsus

ja teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata. Menetluskulud palub kostja jätta hagejate

kanda.

20. Maakohus on ebaõigesti leidnud, et pakkumuse kohustuste ühinemiselepingute

sõlmimiseks tegid hagejad. Pakkumuse lepingute sõlmimiseks tegi kostja, allkirjastades need

25.05.2022 ja saates need hagejatele. Hagejad pidid oma tahteavaldused kostja pakkumusega

nõustumiseks kostjale kätte toimetama. Kuna hagejad ei tagastanud kostjale omapoolselt

allkirjastatud lepinguid, siis ei saa lugeda neid sõlmituks.

21. Kostja ei nõustu maakohtu seisukohaga, et kohustustega ühinemisel ei pea olema

pakkumust ja nõustumust ning piisab soovist ühineda kohustusega. Kohustustega ühinemise

lepingu p-s 10 olid pooled kokku leppinud, et leping jõustub selle allakirjutamisel. Kostja sai

arvestada, et lepingu jõustamiseks pidid temani jõudma hagejate allkirjastatud lepingud.

22. Maakohus on ebaõigesti leidnud, et kohustustega ühinemise lepingud ei ole kostja

alternatiivse käsitluse tõttu tühised heade kommetega vastuolu tõttu. Maakohus on ebaõigesti

järeldanud, et kui kostja äriühingu juhatuse liikmena soovis üürniku tegevuse jätkamist samal

pinnal ning kostja oli huvitatud üürniku tegevuse jätkamiseks, siis sai kostja kohustustega

ühinemise lepingutest kasu. Maakohus ei ole arvestanud kostja esile toodud asjaoludega, et

kostja allkirjastas kohustustega ühinemise lepingud 25.05.2022 ja juba 06.06.2022 asus hageja I

kostjalt sisse nõudma üürivõlgnevust ning ütles üürilepingu 13.07.2022 avaldusega üles.

Selliselt ei võimaldanud hagejad üürnikul äritegevust üüripinnal jätkata ja kostja ei ole

hagejatelt mingit vastusooritust saanud, mistõttu on lepingutest tulenevad õigused ja

kohustused märkimisväärselt tasakaalust väljas.

Vastustajate seisukohad

23. Hagejad vaidlevad apellatsioonkaebusele vastu, paluvad selle jätta rahuldamata ja

menetluskulud hageja kanda.

2-22-14925

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

24. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS)

§ 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.

25. Kostja on vaidlustanud maakohtu otsuse, millega hagi rahuldati, täielikult, millest

tulenevalt kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras maakohtu otsuse seaduslikkust ja

põhjendatust täies ulatuses (TsMS § 651 lg 1).

26. Kolleegiumi hinnangul ei anna apellatsioonkaebuse väited alust maakohtu otsuse

tühistamiseks ega muutmiseks. Kolleegium ei tuvastanud maakohtu poolt menetlusõiguse

normide olulist rikkumist ega materiaalõiguse normide ebaõiget kohaldamist. Kuna

ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu otsusega, ei pea kolleegium TsMS § 654 lg-st 6

juhindudes vajalikuks maakohtu otsuse põhjendusi korrata. Apellatsioonkaebuse väited ei anna

alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus

järgmist.

27. Ringkonnakohus võtab TsMS § 652 lg 1 p 1 järgi apellatsioonkaebuse läbivaatamisel

aluseks esimese astme kohtu poolt tuvastatud faktilised asjaolud ja ringkonnakohus ei tuvasta

neid uuesti. Kostja on apellatsioonkaebuses korranud oma varasemas menetluses antud selgitusi

ja arusaamu nii faktilistest asjaoludest kui ka õiguslikust olukorrast. Neid väiteid on maakohus

nõuetekohaselt hinnanud ja piisava põhjalikkusega käsitlenud. Maakohus on kõiki tõendeid

TsMS § 232 lg 1 järgi igakülgselt, täielikult ja objektiivselt hinnanud. Maakohus on tuginenud

järelduste tegemisel asjas esitatud tõenditele ja on oma seisukohti piisavalt põhjendanud

TsMS § 436 lg 1 ja § 442 lg 8 tähenduses, maakohtu põhjendused on loogilised ja arusaadavad.

Asjaolu, et kostja ei nõustu maakohtu järeldustega, ei tähenda, et maakohus on teinud järeldused

menetlusõiguse norme oluliselt rikkudes.

28. Maakohus tuvastas, et kostja sõlmis 20.05.2022 hagejatega üürniku kohustustega ühinemise

lepingud, mis on poolte poolt allkirjastatud 25.05.2022. Kolleegium ei nõustu kostjaga, et

pooled ei ole vahetanud tahteavaldusi lepingute sõlmimiseks ning seetõttu ei saaks lugeda

lepinguid sõlmituks. Kohtule esitatud tõendid kostja väiteid ei kinnita.

VÕS § 8 lg 1 järgi on leping tehing kahe või enama isiku vahel, millega lepingupool kohustub

või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. Kohustustega ühinemise

leping loetakse sõlmituks nagu kõik teised võlaõiguslikud lepingud kokkuleppe saavutamisega.

TsÜS § 67 lg 2 kolmanda lause järgi on lepingu sõlmimiseks vajalik kahe või enama isiku

tahteavaldus. VÕS § 9 sätestab üldreeglid, mis võimaldavad kindlaks määrata, kas pooled on

saavutanud kokkuleppe lepingu sõlmimises. VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping

pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste

tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud

kokkuleppe. VÕS § 16 lg-s 1 sätestatakse, et pakkumus (ofert) on lepingu sõlmimise ettepanek,

mis on piisavalt määratletud ja väljendab pakkumuse esitaja (oferendi) tahet olla ettepanekule

nõustumuse andmise korral sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud. VÕS § 20 lg-s 1

sätestatakse, et nõustumus (aktsept) on otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud

nõusolek sõlmida leping.

Maakohus on õigesti leidnud, et hagejate e-kirjadega, milles hagejad edastasid nende koostatud

lepingud kostjale allkirjastamiseks, on tõendatud, et pakkumuse lepingute sõlmimiseks tegid

hagejad. Kuna pakkumuse kohustustega ühinemise lepingute sõlmimiseks lepingutes sätestatud

konkreetsetel tingimustel tegid kostjale hagejad, edastades allkirjastamiseks nende poolt

2-22-14925

koostatud lepingud, siis on hagejad sellega avaldanud kirjaliku tahteavalduse kohustustega

ühinemise lepingute pakkumusega nõustumise korral olla nendega seotud. Vaidlust ei ole selle

üle, et hagejad on kohustustega ühinemise lepingud ka allkirjastanud. VÕS § 11 lg 2 sätestab,

et kui vastavalt lepingupoolte kokkuleppele tuleb leping sõlmida teatud vormis, ei loeta lepingut

sõlmituks enne, kui lepingule on antud ettenähtud vorm. VÕS § 11 lg 4 järgi loetakse kirjalik

leping sõlmituks, kui lepingupooled on lepingudokumendi allkirjastanud või vahetanud

kummagi lepingupoole poolt allkirjastatud lepingudokumendid või kirjad. Kohustustega

ühinemiste lepingute p 10 kohaselt jõustub leping selle allakirjutamisel. Maakohus on õigesti

tuvastanud, et kui lepingupooled on lepingudokumendid 25.05.2022 allkirjastanud, siis saab

lugeda kirjalikud lepingud sõlmituks.

29. Kolleegium ei nõustu kostjaga, et maakohus on tuvastanud, et poolte vaheliste lepingute

sõlmimiseks polnud vajadust esitada pakkumist ega nõustumist. Maakohtu sedastatust, et

kohustuste ühinemise lepingud oleksid kehtivad ka ilma hagejate sellekohase allkirjata ja

oluline pole, millal hagejad need allkirjad kostjale edastasid, on maakohus silmas pidanud

kohustustega ühinemise lepingutes kokkulepitud vormi eesmärgi tuvastamist. TsÜS § 83 lg 2

kohaselt on kokkulepitud vormi järgimata jätmise korral tehing tühine, kui poolte kokkuleppest

ei tulene teisiti. Kolleegium märgib, et praegusel juhul ei oleks võimalik järeldada, et lepingutes

sätestatud vorminõude eesmärgiks oleks olnud kaasa tuua selle tühisus. Kostja on ise avaldanud

soovi ühineda üürniku kohustustega, ja selleks piisaks VÕS § 178 lg 1 kohaselt, nagu märkis

ka maakohus, kostja enda tahteavaldusest, et astuda võlasuhtesse uue võlgnikuna senise

võlgniku (üürniku) kõrvale. Kirjaliku nõude järgimine ei oleks olnud kohustustega ühinemisel

vajalik poolte vastastikuste kokkulepete tuvastamiseks ka VÕS § 178 lg 2 alusel ja poolte

kokkuleppest tulenevalt, et kaasa tuua selle tühisus vorminõude järgimata järgmise korral, kui

võlausaldajal polnud vastuväiteid kohustustega ühinemisele ning ka kostja ei olnud vastuväiteid

teatud ajani kohustustega ühinemise lepingutest tulenevatele enda kohustustele, kuigi hiljem

asus ta väitma justkui lepingud poleks sõlmitudki.

30. Kolleegiumi arvates on maakohus põhjendatult järeldanud, et kohustustega ühinemise

lepingud ei ole vastuolus heade kommetega. Kolleegium ei nõustu kostjaga, et kohustustega

ühinemise lepingute sõlmimisel pole kostja vastutasuks midagi saanud, mida oleks justkui

pidanud saama, et kohustustega ühinemise lepingud poleks kohustused kostja kahjuks

tasakaalust väljas. Maakohus tuvastas, et vastavalt kohustustega ühinemise lepingute p-le 1 on

pooled kokku leppinud, et kostja vastutab kokkulepitud kohustuse osas solidaarselt

põhivõlgnikuga ning hagejatel on õigus nõuda kohustuse täitmist nii põhivõlgnikult kui ka

kostjalt, ühiselt või eraldi. Selliselt on pooled kokku leppinud, et kostja on ühinenud üürniku

kohustustega selle tagamise eesmärgil. Kolleegium märgib, et tagamise eesmärgil kohustustega

ühinemisel ei peagi kohustustega ühinenud isikul ilmtingimata olema selleks mingit õiguslikku

või majanduslikku huvi (VÕS I komm (2016), § 178, p 2–3). Maakohus on õigesti tuvastanud,

et kohustuste ühinemisega lepingud sõlmis kostja seetõttu, et ta oli üürniku juhatuse liikmeks

ning kostjal oli endal huvi, et üürnik saaks jätkata oma tegevust samal üüripinnal. Selliselt on

põhjendatud arvata, et kostjal oli soov olla iseseisvaks võlgnikuks tagatava võlasuhte osas ja

kanda seeläbi vastutust. Asjaolust, et hageja I ütles üürnikuga üürilepingu üles 13.07.2022

avaldusega, ei ole võimalik järeldada, et 25.05.2022 allkirjastatud kohustustega ühinemise

lepingute sõlmimisel ei oleks kostja soovinud üürniku kohustustega ühineda ja võetud

kohustusi ka täita. Vaidlust ei olnud selle üle, et kostja ei täitnud üürniku kohustusi sellisel

määral, et hagejal I oleks olnud huvi jätkata üürisuhet üürnikuga. Kostja soovist, et hageja I

poleks üles öelnud üürnikuga sõlmitud üürilepingut ja oleks pidanud võimaldama üürnikul

üüripinda kauem kasutada, ei ole võimalik järeldada kohustustega ühinemise lepingute

sõlmimise ajal nende vastuolu heade kommetega.

2-22-14925

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

31. Maakohtu otsuse muutmata jätmise tõttu ei näe kolleegium põhjust maakohtus kantud

menetluskulude jaotust muuta.

32. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad apellatsioonkaebuse esitamisest tingitud

menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab

menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud

ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, milles kulud tekkisid. Kuna maakohus

on oma otsuses hageja menetluskulud kindlaks määranud, määrab kolleegium TsMS § 174 lg 3

järgi kindlaks ka hageja apellatsiooniastme menetluskulud.

33. Apellatsioonimenetluses on hagejad palunud mõista kostjalt välja hageja I kasuks

lepingulise esindaja tasu 927,50 eurot ja hageja II kasuks 927,50 eurot. Kostja ei ole hagejate

menetluskulude vajalikkuse ja põhjendatuse kohta vastuväiteid esitanud.

34. Hagejate menetluskulude nimekirja kohaselt on neile osutatud õigusabi kokku 10 tundi ja

36 minutit ning menetlustoimingutele kulunud aeg jagunes hagejate vahel võrdselt.

Ringkonnakohus leiab, et hagejate menetluskulude nimekirjas välja toodud ajakulu seoses

kostja menetlusabi taotluse suhtes seisukohtade koostamisega kokku 3 tundi ja 24 minutit pole

olnud põhjendatud ega vajalik, sest ringkonnakohus pole hagejatelt seisukohta küsinud.

Arvestades menetlustoimingute ja -dokumentide sisu ja mahtu ning tsiviilasja keerukust, on

kolleegiumi

arvates

ülejäänud

menetluskulude

nimekirjas

väljatoodud

ajakulu

apellatsioonkaebusega tutvumiseks ja sellele vastamiseks, kostja taotluste ja kohtumenetluses

tehtud toimingutega tutvumiseks ja ülevaate saamiseks, kliendiga suhtlemiseks ning

menetluskulude nimekirja koostamiseks põhjendatud ja vajalik. Põhjendatud ja vajalikuks

esindajakuluks tuleb lugeda seega 7 tundi 12 minutit. Hagejatele osutatud õigusteenuse

tunnitasu 175 eurot, millele lisandub käibemaks, ei ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest

makstavat tasu. Hagejad on palunud menetluskulu välja mõista ilma käibemaksuta. Hagejatele

osutatud põhjendatud ja vajalik õigusabitasu kokku on 1260 eurot (käibemaksuta).

35. Seega tuleb kostjalt hagejate taotlusel kummagi hageja kasuks menetluskuludena välja

mõista 630 eurot. Hagejate taotlusel tuleb kostjalt välja mõista TsMS § 177 lg 4 alusel viivis

hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt.

36. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates,

millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab

vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus

kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt)