2-23-7499/22 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Maris Kuurberg, liikmed Indrek Soots ja Neve

Uudelt

Otsuse tegemise aeg ja koht

12.03.2024, Tallinn

Kohtuasja number

2-23-7499

Kohtuasi

X hagi Salva Kindlustuse AS-i vastu kahjuhüvitise ja

viivise nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 14.08.2023 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

X apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

7185,56 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja: X (isikukood XXXXXXXXX), lepinguline

esindaja vandeadvokaat Maano Saareväli

Kostja: Salva Kindlustuse AS (registrikood 10284984),

volitatud esindaja LJ

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta X 16.02.2024 esitatud tõend (Salva Kindlustuse AS 09.08.2021 e-kiri hagejale)

vastu võtmata.

2. Jätta X apellatsioonkaebus rahuldamata.

3. Jätta Harju Maakohtu 14.08.2023 otsuse resolutsioon muutmata, kuid muuta

osaliselt ja täiendada maakohtu otsuse põhjendusi.

4. Jätta ringkonnakohtus kantud menetluskulud X kanda. Salva Kindlustuse AS-il ei

ole apellatsiooniastmes menetluskulusid tekkinud.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks

tegemisest.

2-23-7499

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. X (hageja) esitas 22.05.2023 Harju Maakohtule hagiavalduse Salva Kindlustuse AS-i

(kostja) vastu kahjuhüvitise ja viivise nõudes.

2. 31.05.2023 täpsustas hageja oma nõuet ning hageja lõplikuks nõudeks jäi:

1) mõista kostjalt hageja kasuks välja hüvitis hagejale tekitatud varalise kahju katteks

3002,77 eurot ning viivis kahjuhüvitistelt (3002,77 eurot) võlaõigusseaduse (VÕS)

§ 113 lg-s 1 sätestatud määras alates hagi esitamisest kuni hüvitise täieliku tasumiseni;

2) mõista kostjalt hageja kasuks välja hüvitis hagejale tekitatud mittevaralise kahju katteks

ning viivis hüvitiselt VÕS §-s 113 sätestatud määras alates hagiavalduse esitamisest

kuni hüvitise täieliku tasumiseni. Hüvitise suuruse palub hageja kindlaks määrata kohtu

õiglasel äranägemisel, arvestades sealjuures ka hageja hinnanguga talle tekitatud

mittevaralise kahju suuruse osas.

3. Hagiavalduse ja selle täienduse kohaselt toimus 24.05.2020 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa

maanteel liiklusõnnetus, kus põrkasid kokku mootorratas Suzuki, reg. märk XXXX, ning

sõiduauto Mitsubishi Outlander, reg. märk XXXXXX. Hageja osales liiklusõnnetuses

mootorrattajuhina ja sai liiklusõnnetuse tagajärjel järgmised tervisekahjustused: roidemurrud,

kopsupõrutus, rangluumurd ja reieluumurd. Liiklusõnnetuse teise osaleja (Mitsubishi

Outlander, reg. märk XXXXXX) liikluskindlustusandjaks oli kostja ning hagejale põhjustatud

liikluskahju on käsitlenud ja hüvitanud kostja. Kostja on varasemas käsitlusprotsessis asunud

seisukohale, et 80% liiklusõnnetuse põhjustamise eest lasus vastutus Mitsubishi Outlander juhil

ja 20% oli vastutav liiklusõnnetuse põhjustamise eest hageja ise. Hageja ei ole kostja

sellekohast otsust vaidlustanud.

4. Liiklusõnnetuses saadud tervisekahjustuse tõttu oli hageja ajutiselt töövõimetu 25.05.2020

kuni 01.03.2022 ja 23.09.2022 kuni 13.03.2023. Töövõimetuse aja kestuse üle poolte vahel

vaidlust ei ole. Hageja kehavigastustest oli vasaku reieluumurru paranemine äärmiselt

komplitseeritud ja pikaajalise kuluga, põhjustades hagejale pikaajalist valu ja kannatusi ning

tuues kaasa vajaduse korduvaks kirurgiliseks sekkumiseks. Hageja elu on viimase kolme aasta

jooksul olnud olulisel määral häiritud. Hageja liikumisvõime ei ole käesoleva ajani taastunud

liiklusõnnetuse eelses funktsionaalsuses. Hageja kehale on jäänud välimust moonutavad armid.

Hageja ei suuda pikaajaliselt kõndida, joosta saab hageja üksnes mõned kohmakad sammud.

Kuigi pärast 2022. aasta sügisel tehtud viimast operatsiooni on hageja olukord tuntavalt

paranenud, teeb vigastatud jalg jätkuvalt püsivalt valu ja jala funktsionaalsus on häiritud.

5. Liiklusõnnetuse eelselt (aga ka käesoleval ajal) elas hageja Soomes ja töötas Soome

äriettevõttes Y Oy ehitusalal. Liiklusõnnetuses saadud vigastuste ning sellest tuleneva ajutise

töövõimetuse tõttu kaotas hageja suure osa oma jooksvast sissetulekust, mistõttu ei olnud

2-23-7499

hagejal rahalisi vahendeid jooksvate raviarvete tasumiseks. Hageja sissetulekute vähenemisest

tulenevat kahju on jooksvalt hüvitanud kostja. Y Oy on hageja eest tasunud hagejale osutatud

raviteenuste eest kogusummas 3002,77 eurot ning hageja on tasutud raviarvete eest Y Oy-le

võlgu. Kostjal on kohustus hüvitada ka need hageja ravikulud, mida hageja eest on tasunud Y

Oy. Seetõttu palub hageja kostjalt välja mõista varalise kahju hüvitise 3002,77 eurot.

5.1. Lahtikirjutatuna on Y Oy tasunud hageja eest järgmiste hageja tervisekahjustuse

ravimisega seotud kulude eest:

1) Soome Terveystalo Oy 01.12.2020 arve nr 50448050/357437 summas 1253,68 eurot

hageja röntgeniuuringute ja sellega seotud tervishoiuteenuste eest;

2) Soome Terveystalo Oy 03.12.2020 arve nr 50470957/364445 summas 198,94 eurot

hageja füsioteraapia ja toimetulekuvahendite eest;

3) Soome Terveystalo Oy 03.09.2021 arve nr 52122032 summas 808,18 eurot hagejaga

seotud tervishoiuteenuste eest;

4) Soome Terveystalo Oy 21.12.2021 arve nr 52921289 summas 442,97 eurot hagejaga

seotud tervishoiuteenuste eest;

5) Osteopaatiakliiniku 22.03.2021 arve nr S20210001845 summas 75 eurot hageja

füsioteraapia eest;

6) Osteopaatiakliiniku 26.03.2021 arve nr S20210001872 summas 70 eurot hageja

füsioteraapia eest.

7) Mines Balance 14.2.2022 arve nr 1261 summas 154 eurot hagejale osutatud

ravimassaažiteenuse eest.

6. Kostja on hagejale välja maksnud liikluskindlustuse seaduse (LKindlS) §-s 32 ette nähtud

eeldusliku mittevaralise kahju hüvitise 2600 eurot. Hageja hinnangul ei korva kostja makstud

mittevaralise kahju hüvitis hageja kannatusi ja elukvaliteedi langust. Hagejale tekitatud

mittevaraline kahju on korvamatu, kuna hageja on kaotanud märkimisväärse osa sellest, mis tal

oleks võinud olla, kui ta ei oleks liiklusõnnetuses vigastada saanud. Hageja on kaotanud

märkimisväärse osa oma liikumisvõimest, ta ei saa osaleda oma lastega jooksumängudes ega

ka pikemat kõndimist nõudvatel tegevustel. Hageja on möödunud kolme aasta jooksul tundnud

püsivat valu. Hageja keha katavad välimust inetumaks tegevad armid. Mistahes hüvitis ei korva

hageja hinnangul liikumisraskustega kaasnevat elukvaliteedi langust ja hageja kui isa

läbielamisi, mis tulenevad asjaolust, et ta ei saa koos oma pojaga mängida jalgpalli või käia

lastega matkamas. Seega palub hageja mõista kostjalt välja hüvitise hagejale tekitatud

mittevaralise kahju katteks. Hageja jätab tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 366

kohaselt hagiavalduses nõutava mittevaralise kahju hüvitise summa märkimata ja taotleb

kohtult hüvitist kohtu õiglasel äranägemisel. Hageja hindab talle tekitatud mittevaralise kahju

hüvitise suuruseks 20 000 eurot.

7. Hageja viitas oma nõude alusena VÕS § 128 lg-tele 3 ja 5, § 130 lg-le 1, § 134 lg-le 2,

§- le 1043, § 1045 lg 1 p-le 2 ja LKindlS § 23 lg-le 1.

8. Vastuseks kostja vastuväidetele märkis hageja, et LKindlS § 44 lg 1 kohaselt makstakse

ravikulude hüvitis vigastusi ravinud raviasutusele, kuid selline korraldus ei saa välistada siiski

hüvitise saamise õigust isikule, kes on algselt kulud raviasutusele ise tasunud (kas siis ise või

kolmanda isiku vahendusel). Hageja esitas tõendid selle kohta, et tal on kohustus Y Oy poolt

makstud raviarved Y Oy-le hüvitada. Kuna hagejal on kohustus maksta tagasi Y Oy poolt

hageja eest tasutud raviarved, siis on raviarvete kulu lõppkokkuvõttes hageja enda kulu, mitte

Y Oy kulu. Hageja ei nõustunud kostjaga, et hageja esitatud varalise kahju hüvitist tuleb

vähendada 20%-lise omavastutuse võrra seetõttu, et hageja on ise liiklusõnnetuse põhjustamise

eest vastutav 20%.

2-23-7499

9. Liiklusõnnetuse tõttu on hageja elukvaliteet halvenenud määral, mis õigustab LKindlS §-

s 32 märgitud mittevaralise kahju hüvitisest suurema hüvitise väljamõistmist. LKindlS § 32

kehtib sellisena alates seaduse jõustumisest 01.10.2014. LKindlS §-s 32 absoluutnumbritena

välja toodud eelduslikud hüvitised on ajale jalgu jäänud ega ole seetõttu 2023. aastal sellistena

otsekohaldatavad. Seetõttu ei ole hagejale seni makstud mittevaralise kahju hüvitis mõistlik ega

piisav. Kohtuasjades nr 1-18-7387, 1-14-10762, 1-20-7325 ja 1-20-278 on peetud põhjendatuks

hüvitisi määrades 10 000 – 20 000 eurot. Väljamõistetud hüvitiste puhul tuleb arvestada ka

seda, et raha ostujõud on aastate jooksul langenud.

Kostja vastuväited

10. Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

11. Puudub vaidlus liiklusõnnetuse faktilistes asjaoludes, vastutuse jagunemises (põhjustaja

vastutuse ulatus 80% ning hageja vastutuse ulatus 20%) ning selles, et kostja on liiklusõnnetuse

põhjustanud juhi tsiviilvastutuse liikluskindlustuslepingu alusel kindlustanud, millest tulenevalt

on kostja kohustatud hagejale 80% ulatuses tekkinud liikluskahju hüvitama.

12. Hageja ei ole arvestanud raviarvete esitamisel hageja enda osalusega liiklusõnnetuse

põhjustamises, kuivõrd nõuab ravikulude hüvitamist 100%. Eelduslikult saaks hageja nõuda

nimetatud summast ainult 80%. Hagiavaldusest tulenevalt on hageja raviarved tasunud Soome

ettevõte Y Oy. Seega nõuab hageja kulutusi, mis ei ole tekkinud temal endal. Lisaks märgib

hageja, et tal on Y Oy ees nimetatud summa tagasimakse kohustus. Lepingust tulenevat nõuet

ei saa hageja LKindlS § 23 ja VÕS § 1043 jj alusel nõuda.

13. Samuti on arusaamatu, miks Y Oy üldse ravikulude arveid hüvitas, kui ravikulud kannab

sotsiaalkindlustuse olemasolul raviasutus, kellel tekib omakorda tagasinõue kindlustusandja

vastu. Antud juhul jääb tekkinud ravikulude hüvitamise vajadus ja alus segaseks. Tõendatud ei

ole, et hageja ravikulud olid üldse põhjendatud. Tõendatud ei ole, et tegemist on vajalike ja

põhjendatud kuludega, mis ei kuulu ravikindlustuse alusel hüvitamisele, kuid omavad tähtsust

hageja tervise taastamise seisukohast.

14. Kostja on tasunud hagejale mittevaralise kahju hüvitist 2600 eurot. Kõnealuse väljamakse

tegemisel on kostja juhindunud LKindlS § 32 lg-st 1 ja § 32 lg 3 p-st 4.

14.1. Mittevaralise kahju hüvitise välja mõistmine 20 000 euro ulatuses ei ole põhjendatud.

Tegemist on käesoleva liiklusõnnetuse asjaolusid, sh hagejale tervisekahjustusega tekitatud

eeldatavat valu ja kannatusi ning kahju põhjustaja süü suurust, samuti ka eelnevat

kohtupraktikat arvestades ebamõistlikult suure summaga. Kostja poolt hagejale tasutud

mittevaralise kahju hüvitis 2600 eurot on mõistlik ja piisav.

14.2. Kuigi kohtupraktika kohaselt on hagejal võimalik nõuda mittevaralise kahju hüvitist ka

suuremas ulatuses, kui seda näeb ette LKindlS, peab seadusest tulenevat eelduslikku määra

ületav kahjunõue olema põhjendatud arvestades konkreetse juhtumi asjaolusid. Kuigi hageja

hindab temale tekitatud mittevaralise kahju suuruseks 20 000 eurot, leiab kostja, et tegemist on

erakordselt suure summaga, mille väljamõistmine ei ole käesoleva tsiviilasja asjaolusid arvesse

võttes põhjendatud ega kooskõlas kohtupraktikaga. Näiteks on 20 000 euro suuruse

mittevaralise kahju hüvitise kohtud välja mõistnud äärmuslikel juhtudel, kus tegemist on olnud

tahtlikult toime pandud kuritegudega, milles kannatanutele põhjustatud üleelamised või

tervisekahjustused ei ole võrreldavad käesoleva tsiviilasja aluseks olevate asjaoludega (vt

kriminaalasjad nr 1-15-10119 ja nr 1-15-599).

2-23-7499

14.3. Kui kohus leiab, et hagejale tekitatud mittevaralise kahju suurus ületab 2600 eurot, palub

kostja kohtu välja mõistetavast summast maha arvestada kostja poolt juba hagejale

väljamakstud hüvitis 2600 eurot.

15. Kostja pakkus 20.07.2023 õigusrahu huvides vaidluse lõpetamiseks välja, et tasub hagejale

5000 eurot. Kui kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja hüvitise osaliselt või ulatuses, mis

vastab kostja pakutud summa suurusele, palub kostja jätta menetluskulud TsMS § 163 lg 2

alusel hageja kanda.

Maakohtu otsus ja põhjendused

16. Harju Maakohtu 14.08.2023 otsusega rahuldati hagi osaliselt, mõisteti kostjalt hageja

kasuks välja mittevaralise kahju hüvitisena 5200 eurot ja viivis kahjuhüvitiselt (5200 eurot)

VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 22.05.2023 kuni kahjuhüvitise tasumiseni.

Ülejäänud osas jättis maakohus hagi rahuldamata. Maakohus jättis menetluskulud poolte endi

kanda.

17. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt puudub poolte vahel vaidlus järgnevas:

1) 24.05.2020 toimus Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maanteel liiklusõnnetus, kus põrkasid

kokku mootorratas Suzuki, reg. märk XXXX, ning sõiduauto Mitsubishi Outlander, reg.

märk XXXXXX;

2) hageja osales liiklusõnnetuses mootorrattajuhina ja sai liiklusõnnetuse tagajärjel

järgmised tervisekahjustused: roidemurrud, kopsupõrutus, rangluumurd ja reieluumurd;

3) liiklusõnnetuse teise osaleja (Mitsubishi Outlander) liikluskindlustusandjaks oli kostja

ning hagejale põhjustatud liikluskahju on käsitlenud ja hüvitanud kostja. Kostja on

varasemas käsitlusprotsessis asunud seisukohale, et 80% ulatuses lasus liiklusõnnetuse

põhjustamise eest vastutus Mitsubishi Outlander juhil ja 20% ulatuses oli

liiklusõnnetuse põhjustamise eest vastutav hageja ise;

4) liiklusõnnetuse tagajärjel tekkinud hageja sissetulekute vähenemisest tulenevat kahju

on jooksvalt hüvitanud kostja.

18. Maakohus viitas VÕS §-le 1043, § 1045 lg 1 p-le 2 ja LKindlS § 23 lg-le 1 ning märkis, et

hageja sai liiklusõnnetuse tagajärjel kehavigastusi ja tema tervis on liiklusõnnetuse tagajärjel

kahjustunud. Hagejale õigusvastaselt kahju põhjustanud isikuks on liiklusõnnetuses osalenud

sõiduauto Mitsubishi Outlander juht. Mitsubishi Outlander juht on vähemalt 80% ulatuses

kostjale kahju põhjustamise eest vastutav.

19. Kohus pidas hageja esitatud varalise kahju hüvitamise nõuet 3002,77 eurot põhjendamatuks

ning jättis selle rahuldamata. Kohus jättis rahuldamata ka põhinõudelt arvestatud viivisenõude.

Maakohus tugines VÕS § 128 lg-le 3 ja § 130 lg-le 1.

19.1. Y Oy hagejale esitatud arve nr 10585 summas 3002,77 eurot ei kuulu hüvitamisele kostja

poolt. LKindlS § 23 lg 1 kohast nõuet ei saa esitada lepingulisel alusel ning LKindlS § 23 lg 1

esitatava nõude aluseks ei saa olla ainuüksi hageja väidetud laenusuhe Y Oy-ga. Kahju

õigusvastasest tekitamisest tuleneva vastutuse kohaldamiseks peab hageja üldjuhul tõendama

nii kahju kui ka põhjusliku seose olemasolu, st tekkinud kahju peab olema õigusvastase teo

tagajärg.

19.2. Kuigi hageja on viidanud võlakohustusele Y Oy ees, ei ole hageja tõendanud sellise

kokkuleppe olemasolu, millega ta oleks võtnud endale kohustuse Y Oy tasutud kulude

2-23-7499

hüvitamiseks. Y Oy 18.07.2023 selgituskirjast nähtub, et äriühing otsustas tasuda hageja

töötervishoiu kulude ning töövõimet säilitava füsioterapeutilise ravi ja massaaži eest, kuid

kirjast ei ilmne, et Y Oy ja hageja vahel olnuks kokkulepe hageja poolt Y Oy kantud kulude

tagastamiseks. Kohtu hinnangul ei tekita hagejale Y Oy ees rahalist kohustust hageja ja Y Oy

poolt käesoleva menetlus tarbeks tagantjärele (umbes 1,5-2,5 aastat pärast raviteenuste

osutamist) koostatud arve nr 10585. Hageja on 22.07.2023 menetlusdokumendis kinnitanud, et

tema ja Y Oy vahel oli kokkulepe, et Y Oy hageja eest tasutud raviteenuste maksumuse hüvitab

hageja Y Oy-le vastavalt võimalustele. Seega puudub hagejal Y Oy ees tingimusteta kohustus

Y Oy tasutud raviarvete hüvitamiseks. Ainuüksi arve ei saa olla võlasuhte tõendamise ja

kinnitamise aluseks, seda enam, kui see on koostatud tagantjärele üksnes käesoleva

kohtumenetluse tarbeks (vt ka RKTKo 17.06.2015, 3-2-1-72-15, p 10).

19.3. Kuna hageja on esitanud kostja vastu kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneva nõude,

siis pidi hageja tõendama mh seda, et Y Oy tasus just selliste kulutuste eest, mis olid põhjuslikus

seoses 24.05.2020 liiklusõnnetusega (VÕS § 127 lg 4), st et hagejal ilmnenud tervisekahju vajas

ravi ja kulutusi, mis on kirjas hageja esitatud raviarvetes. Hageja ei ole tõendanud, et tema

nõutavad ravikulud olid vajalikud ja põhjendatud kulud, kuigi need ei kuulu ravikindlustuse

alusel hüvitamisele (vt HKMo 06.07.2021, 2-17-19408).

19.4. Isegi kui hagejal oleks õigus nõuda kostjalt varalise kahju hüvitamist, siis tuleks

kahjuhüvitise

suuruse

määramisel

arvestada

hageja

omaosalusega

liiklusõnnetuse

põhjustamises (20% ulatuses oli hageja liiklusõnnetuse põhjustamise eest ise vastutav).

Võlaõigusseaduse kommentaarides on selgitatud, et ka kindlustusandja kahju hüvitamise

kohustuse juures tuleb alati arvestada sellega, millises ulatuses tuleb hüvitist kannatanu enda

osa tõttu kahju tekkimisel vähendada (VÕS § 139).

20. Seoses hageja nõudega mittevaralise kahju hüvitise väljamõistmiseks viitas maakohus

VÕS § 127 lg-le 6, § 128 lg-le 5, § 134 lg-le 2, § 1045 lg 1 p-le 2 ja TsMS §-le 366. Kostja on

hagejale välja maksnud LKindlS § 32 lg 3 p-s 4 ette nähtud eeldusliku mittevaralise kahju

hüvitise 2600 eurot. Asjaolu, et kostja on hüvitanud hagejale mittevaralise kahju LKindlS-s

fikseeritud ulatuses, ei välista hagejal täiendava nõude esitamist mittevaralise kahju

hüvitamiseks VÕS alusel (vt LKindlS § 24; RKKKo 06.06.2018, 1-17-6824, p 13; RKTKo

19.03.2013, 3-2-1-7-13, p 26). Kohtul on võimalik mõista välja ka LKindlS § 32 lg-s 3

sätestatud eelduslikest summadest suuremaid hüvitisi.

20.1. LKindlS § 32 lg 3 p-s 4 toodud eelduslikust kahjuhüvitisest suurema kahju

väljamõistmiseks ei piisa ainuüksi raske kehavigastuse või tervisekahju faktist. Hageja esitatud

tõenditest nähtub aga, et hageja tervisekahjustuse raskusastet ning ravi ja töövõime kaotuse

kestust tuleb pidada algse vigastuse raskust arvestades tavapärasest suuremaks. Hageja on

põhistanud ja tõendanud, et liiklusõnnetusega kaasnevad negatiivsed tegurid hageja elus on

olnud pikemaajalisemad, kui võiks sarnasest vigastusest tavapäraselt oodata. Hageja on

liiklusõnnetusest tänaseni möödunud aja jooksul pidanud taluma kolme operatsiooni ning lisaks

on hageja selle aja jooksul pidanud püsivalt taluma rohkemat või vähemat valu,

liikumistakistusi ja töölt eemal olemist. Hageja kehal on armid, millest suurim on 20 cm

pikkune. Seejuures hageja vasaku jala seisund ei ole liiklusõnnetuse eelses funktsionaalsuses

taastunud. Hageja ei talu ka kolm aastat pärast liiklustrauma saamist pikemaajalist füüsilist

koormust vasakule jalale. Eelmärgitud asjaolud on halvendanud hageja elukvaliteeti määral,

mis õigustavad LKindlS § 32 lg 3 p-s 4 märgitud eelduslikust mittevaralise kahju hüvitisest

(2600 eurot) suuremat hüvitist.

2-23-7499

20.2. Kohus võttis hageja mittevaralise kahju suuruse määramisel mh arvesse seda, et hagejale

tekkinud vigastused ei olnud eluohtlikud ning hageja enda kinnitusel on ta tänaseks asunud

tööle. 20% ulatuses oli hageja liiklusõnnetuse põhjustamise eest ise vastutav. Kohus ei pidanud

põhjendatuks, et hagejale väljamõistetav mittevaralise kahju hüvitis oleks vähemalt 20 000

eurot. Kohus märkis, et käesolev asi ei ole võrreldav näiteks 26.07.2016 otsusega kriminaalasjas

nr 1-15-10119, kus jõhkra mõrva tagajärjel kaotas kannatanu ema kannatanu juuresolekul elu

ning kannatanu sai ka ise süüdistatavate ründe tagajärjel vigastada. Selles kriminaalasjas

mõisteti kannatanule mittevaralise kahju hüvitiseks 20 000 eurot. Ka hageja viidatud

liiklusõnnetust puudutav 07.01.2019 otsus kriminaalasjas nr 1-18-7387 (kannatanule mõisteti

hüvitiseks 15 000 eurot) ei ole käesoleva asjaga võrreldav, sest erinevalt käesolevast asjast

tuvastas kohus nimetatud kriminaalasjas, et kannatanu ei saa enam tööl käia ning vajab

igapäevaselt teiste abi. Samuti liiklusõnnetusega seotud 19.05.2016 otsuses kriminaalasjas nr

1-16-128 mõistis kohus kannatanu kasuks välja mittevaralise kahju hüvitise 9500 eurot.

Nimetatud asjas olid kannatanul ka pärast 2 aastat ja 3 kuud säilinud koljusisese vigastuse

jääknähud: peavalud, iiveldus, pearinglus, tasakaalukaotused, parema kõrva kurtus, vilin

kõrvus, haistmismeele kaotus ja maitsemeele häired. Nimetatud asjas oli kannatanule määratud

raske puue ja tervenemist ei olnud ette näha.

20.3. Arvestades käesoleva kahjujuhtumi asjaolusid ning võttes mh arvesse kohtupraktikat ja

ühiskonna heaolu taset, pidas kohus mõistlikuks hüvitiseks hagejale tekitatud mittevaralise

kahju eest summat, mis vastab kolmekordsele LKindlS § 32 lg 3 p-s 4 märgitud raske

tervisekahjustuse või kehavigastusega tekitatud mittevaralise kahju eelduslikule suurusele ehk

7800 eurot (3 x 2600). Hageja tervisekahjustuste kestust ja tema eeldatavat valu suurust võib

pidada vigastuse raskusega võrreldes tavapärasest suuremaks, mistõttu ei ole juba makstud

hüvitis 2600 eurot antud juhul mõistlik ega piisav. Asjakohane on hageja viide sellele, et raha

ostujõud on aastate jooksul langenud ja näiteks 15 000 euro ostujõud 2015. aastal vastab tänase

seisuga ligikaudu 22 413 euro ostujõule. LKindlS § 32 kehtib sellisena alates seaduse

jõustumisest (01.10.2014), mistõttu on LKindlS §-s 32 absoluutnumbritena välja toodud

eelduslikud hüvitised ajale jalgu jäänud. Mittevaralise kahju hüvitis 7800 eurot on vastavuses

kohtupraktikas sarnaste asjade eest välja mõistetud hüvitistega, võttes arvesse ka konkreetse

juhtumi asjaolusid ning elukalliduse tõusu.

20.4. LKindlS § 32 lg 3 p 4 kohaselt eeldatakse, et mittevaralise kahju suurus raske

tervisekahjustuse või kehavigastuse korral on 2600 eurot. Isegi arvestades elukalliduse tõusu ja

hageja tervisekahjustuste kestvust, ei ole põhjendatud mõista hageja kasuks välja suuremat

hüvitist kui seaduses sätestatud eeldusliku hüvitise kolmekordne suurus. Kui kohus mõistaks

hageja kasuks välja suurema hüvitise, moonutaks see käesoleva vaidluse asjaolusid arvestades

seadusandja tahet.

20.5. Arvestades, et kostja on hagejale juba maksnud hüvitist 2600 eurot, mõistis kohus kostjalt

LKindlS § 24, § 32 lg 1, § 32 lg 2 ja VÕS § 521 lg 1 alusel täiendavalt välja mittevaralise kahju

hüvitise 5200 eurot (7800-2600). Maakohus mõistis hüvitiselt välja ka viivise.

21. Arvestades hagi osalist rahuldamist ja käesoleva vaidluse asjaolusid, pidas kohus õiglaseks

jätta menetluskulud poolte endi kanda (TsMS § 163 lg 1).

Apellatsioonkaebus

22. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsuse osas, milles

kohus jättis rahuldamata hageja nõude varalise kahju hüvitise väljamõistmiseks, ja osas, milles

maakohus jättis kostjalt hageja kasuks välja mõistmata mittevaralise kahju hüvitise 5200 eurot

2-23-7499

ületavas osas. Hageja palub teha vaidlustatud osas uue otsuse, millega hageja nõue varalise

kahju hüvitamiseks rahuldada ja mõista kostjalt hageja kasuks välja täiendav mittevaralise

kahju hüvitis 3873 eurot. Hageja palub tühistada maakohtu otsuse ka menetluskulude jaotuse

osas ning teha selles osas uus otsus, millega jätta menetluskulud kostja kanda või jagada

menetluskulud võrdeliselt rahuldatud hagi ulatusega.

23. Hageja on tõendanud Y Oy-le ravikulude tagasimaksmise kohustuse olemasolu. Y Oy arve

nr 10585 kinnitab Y Oy nõuet hageja vastu. Käesolevas õigusvaidluses ei ole kohane Riigikohtu

lahend nr 3-2-1-72-15. Riigikohtu seisukoht, mille kohaselt ei too pelgalt arve kaasa kohustusi,

puudutas konkreetses kaasuses märgitud olukorda. Käesolevas vaidluses ei ole võlasuhte

osaliste (Y Oy ja hageja) vahel vaidlust, et hagejal tuleb lõppkokkuvõttes Y Oy-le tagasi maksta

viimase poolt hageja eest tasutud raviarvetel märgitud summad. Y Oy arve nr 10585 ei peaks

olema tõendina asjakohatu või muutuma kõlbmatuks üksnes seetõttu, et see on loodud

käesoleva kohtumenetluse käigus ja tõendamaks võlasuhte reaalset olemasolu Y Oy ja hageja

vahel.

24. Antud juhul tuleks kostjal tõendada, et Y Oy tegelikult ei nõua hagejalt ravikulude

tagasimaksmist või et Y Oy kantud ravikulud ei ole seotud hagejale 24.05.2020 liiklusõnnetuse

käigus saadud tervisekahjustusega.

25. Maakohus on ebaõigesti järeldanud, et hageja ei ole tõendanud nõutavate ravikulude seotust

24.05.2020 liiklusõnnetuses saadud vigastustega. Hagiavalduse lisana 2 esitatud raviarved on

väljastatud perioodi 2020. aasta detsember kuni 2022. aasta veebruar kohta. Poolte vahel ei ole

vaidlust selles, et sel perioodil viibis hageja haiguslehel ja tööülesandeid ei täitnud. Kostja on

selle perioodi eest arvestanud ja maksnud hagejale haigushüvitist. Seega ei vajanud hageja

tervishoiuteenust seoses töövigastuse vm tööalase traumaga.

26. Hageja esitas 22.07.2023 menetlusdokumendi lisadena 6–23 eelmärgitud perioodi jäänud

ja 24.05.2020 liiklusõnnetuses saadud vigastuste ravimisega seotud dokumendid. Asjas

puuduvad mistahes andmed, millele tuginedes saaks väita, et Y Oy tasutud raviteenus oli

osutatud muu kui liiklusõnnetuses saadud vigastuste ravi eesmärgil või seotud vigastustest

tulenenud vajadusega abivahendite järele. Käesoleval juhul ei ole põhjust arvata, et

tervishoiuteenust osutati muul põhjusel, kui haiguslehel olemise tinginud vigastustest

tulenevate kaebuste või asjaolude tõttu.

27. Esitatud raviarved on küll üsna lakoonilised, kuid kuivõrd hageja võimalused teha

tervishoiuteenuse osutajale ettekirjutusi, millises vormis või millise sisuga peaks üks või teine

arve või ravidokument olema koostatud, on piiratud, on hageja sunnitud opereerima nende

dokumentidega, mis on raviteenuse osutaja koostatud ja mida hagejal on õnnestunud hankida.

Hageja pöördus kahjukäsitluse käigus korduvalt kostja poole ettepanekutega, et kostja saaks ka

ise hageja volitusel hagejale raviteenust osutanud raviasutustest hageja raviandmeid nõuda,

kuid kostja ei olnud sellisest tegevusest huvitatud. LKindlS § 39 lg-st 1 tuleneb, et kahju

hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks vajalikud toimingud peab tegema kindlustusandja,

käesoleval juhul kostja. Sisuliselt on kostja jätnud oma kohustuse hageja kanda ja heidab täna

hagejale ette, et hageja ei ole esitanud vajaliku sisuga raviarveid.

28. Maakohtu otsus hagejale mittevaralise kahju hüvitise suuruse kindlaksmääramisel sisaldab

kaalutlusvigu. Maakohtu otsuse arutluskäiku arvestades pidanuks maakohtu väljamõistetava

hüvitise suurus olema 9073 eurot. Seega palub hageja ringkonnakohtul välja mõista täiendava

hüvitise 3873 eurot (9073-5200). Hüvitise väärtuse ja ostujõu säilitamiseks tuleb arvestada raha

ostujõu muutumisega ajas. Maakohus ei ole sellega arvestanud viisil, mis tagab hüvitise

2-23-7499

jätkusuutliku väärtuse, mistõttu on maakohus mõistnud hüvitise välja väiksemas summas kui

pidanuks. Maakohus ei ole arvestanud, et LKindlS § 32 lg 3 p-s 4 märgitud 2600 euro ostujõule

2014. aastal vastab tänase seisuga 3891 eurot. 7800 euro tänane ostujõud vastab 2014. aastal

ostujõule 5212 eurot. 5212 eurot ei ole aga kolmekordne LKindlS § 32 lg 3 p-s 4 märgitud

hüvitis 2014. aastal. Kolmekordse LKindlS § 32 lg 3 p-s 4 märgitud hüvitise korral tuleks

kolmega korrutada hüvitise määramise ajal LKindlS § 32 lg 3 p-s 4 märgitud summale vastav

raha tegelik ostujõud. Seega oleks käesoleval juhul maakohtu hinnangule tugineva hüvitise

suurus mitte 7800 eurot, vaid 11 673 eurot (3 x 3891). Kuivõrd kostja on hagejale hüvitanud

2600 eurot, oleks juurdemakstava hüvitise kogusuuruseks 9073 eurot. Apellatsioonimenetluses

taotletava täiendava hüvitise suuruseks on 3873 eurot (9073 – 5200).

29. Maakohus on jätnud põhjendamatult menetluskulud poolte endi kanda. Rahalises vääringus

on hagi rahuldamata jäetud osa väiksem kui rahuldatud osa (3002,77 eurot vs. 5200 eurot).

Hageja menetluskulud tuleb nõude rahuldamise korral hüvitada vajalikus ja mõistlikus ulatuses,

nõude osalise rahuldamise korral aga proportsionaalselt rahuldatud nõude suurusega.

30. 16.02.2024 esitas hageja täiendava seisukohaga koos uue tõendi (Salva Kindlustuse AS

09.08.2021 e-kiri hagejale ajutise töövõimetuse hüvitise määramise kohta).

Vastustaja seisukoht

31. Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud

hageja kanda.

32. Hageja ei ole tõendanud sellise kokkuleppe olemasolu, millega hageja oleks võtnud endale

kohustuse Y Oy tasutud kulude hüvitamiseks. Ainuüksi arve ei saa olla võlasuhte tõendamise

aluseks, seda enam, kui see on koostatud tagantjärele üksnes käesoleva kohtumenetluse tarbeks.

Lisaks ei ole lepingulisest võlasuhtest tekkiv kahju LKindlS § 23 alusel hüvitatav. Seaduse

alusel tuleb hüvitada üksnes VÕS §-st 1057 või VÕS §-st 1043 tulenevad nõuded. Y Oy ja

hageja vahelisest kokkuleppest (lepinguline võlasuhe) tulenevad kohustused ei kandu üle

kolmandatele osapooltele. Seega puudub kostjal seadusest tulenev alus hageja nõutava varalise

kahju hüvitamiseks. Kui tööandaja võtab vabatahtlikult enda õlule riigil lasuva ravikulude

maksmise kohustuse, siis tekib küsimus, kas sellise kulu tagasinõue on üldse õigustatud ja

põhjendatud.

33. Mittevaralise kahju suurust hindab kohus oma siseveendumuse järgi. Apellatsioonkaebust

ei saa esitada pelgalt seetõttu, et hagejale ei meeldi kohtu sisetunde järgi väljamõistetud

mittevaralise kahju hüvitise suurus. Mittevaralise kahju hüvitise suurus tuleb jätta muutmata,

kuivõrd puuduvad seadusest tulenevad võimalused selle ümberhindamiseks.

34. Kohus jättis põhjendatult menetluskulud poolte endi kanda, kuivõrd kohus jättis hageja

varalise kahju hüvitise täies ulatuses rahuldamata ja rahuldas hageja mittevaralise kahju

hüvitise sarnaselt kostja eelmenetluses pakutud summale.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

35. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 2¹ alusel

rahuldamata ja maakohtu otsuse resolutsioon muutmata, kuid osaliselt tuleb muuta ja täiendada

maakohtu otsuse põhjendusi.

2-23-7499

36. Ringkonnakohus kontrollib maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust ulatuses, milles

see on vaidlustatud (TsMS § 651 lg 1). Hageja vaidlustas maakohtu otsuse osas, milles

maakohus jättis rahuldamata hageja varalise kahju nõude (3002,77 eurot) ja sellelt arvutatava

viivise, ning milles maakohus jättis välja mõistmata hageja kasuks mittevaralise kahju hüvitise

3873 eurot. Kostja maakohtu otsust ei vaidlustanud. Seega on maakohtu otsus jõustunud osas,

milles maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja mittevaralise kahju hüvitise 5200 eurot ja

viivise kahjusummalt (5200 eurot) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates

22.05.2023 kuni kahjuhüvitise tasumiseni. Ringkonnakohus hindab maakohtu otsust hageja

vaidlustatud osas.

37. Esiteks lahendab kohus hageja 16.02.2024 esitatud tõendi taotluse. Hageja esitas Salva

Kindlustuse AS-i kahjukäsitleja 09.08.2021 e-kirja hagejale ajutise töövõimetuse hüvitise

määramise kohta. Hageja soovib sellega tõendada, et hagejale kostja makstud esimene ajutise

töövõimetuse hüvitis kalkuleeriti alles 09.08.2021, st aasta ja 2 kuud peale liiklusõnnetuse

toimumist. Hageja väidab, et kostja on alles apellatsioonimenetluses tõstatanud retoorilise

küsimuse, miks tööandja üldse tööl käiva isiku eest kulusid tasus. Ringkonnakohus viitab, et

kostja on ka maakohtu menetluses märkinud, et on arusaamatu, miks Y Oy tasus hageja eest

arveid (nt kostja 06.06.2023 vastus hagile, dtl 36). Seega oleks hageja saanud asjaomasele

väitele vastata maakohtus. Kuna asjaomane tõend oli olemas maakohtu menetluse ajal ning on

esitatud hilinenult, siis tuleb see jätta vastu võtmata (TsMS § 652 lg 3 p 2).

38. Maakohus on tuvastanud ning apellatsiooniastmes ei ole vaidlustatud, et:

-

24.05.2020 toimus Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maanteel liiklusõnnetus, kus põrkasid

kokku hageja juhitud mootorratas Suzuki ning sõiduauto Mitsubishi Outlander, mille

liikluskindlustusandjaks oli kostja;

-

hageja sai liiklusõnnetuse tagajärjel erinevaid tervisekahjustusi, sh roidemurrud,

kopsupõrutus, rangluumurd ja reieluumurd, millega seoses oli hageja pikalt töölt eemal ning

talle osutati erinevaid tervishoiuteenuseid;

-

kostja on hagejale põhjustatud liikluskahju käsitlenud ja hüvitanud, lähtudes hinnangust, et

80% ulatuses vastutas Mitsubishi Outlander juht ja 20% ulatuses hageja.

39. Käesolevas asjas jätkub ringkonnakohtus vaidlus selle üle, kas kostja peab hagejale

hüvitama täiendava varalise ja mittevaralise kahju. Varaline kahju seisneb selles, et hageja

tööandja (Soome äriühing Y Oy) on tasunud hageja eest väidetavalt hagejaga 24.05.2020

toimunud liiklusõnnetusega seotud ravikulude eest 3002,77 eurot. Samuti leiab hageja, et

maakohtu välja mõistetud 5200 eurot mittevaralise kahjuna (lisaks kostja tasutud 2600 eurole)

on arvutatud vääralt ning palub välja mõista täiendavalt 3873 eurot.

40. Ringkonnakohus käsitleb esmalt hageja varalise kahju nõuet (I), teiseks mittevaralise kahju

nõuet (II) ning jagab seejärel menetluskulud (III).

I Varalise kahju hüvitamine

41. Hageja on esitanud kohtule seitse talle osutatud raviteenusega seotud Y Oy-le esitatud arvet,

kokku 3002,77 euro ulatuses:

1) Soome Terveystalo Oy 01.12.2020 arve nr 50448050/357437 summas 1253,68 eurot

hageja röntgeniuuringute ja sellega seotud tervishoiuteenuste eest;

2) Soome Terveystalo Oy 03.12.2020 arve nr 50470957/364445 summas 198,94 eurot

hageja füsioteraapia ja toimetulekuvahendite eest;

3) Soome Terveystalo Oy 03.09.2021 arve nr 52122032 summas 808,18 eurot hagejaga

seotud tervishoiuteenuste eest;

2-23-7499

4) Soome Terveystalo Oy 21.12.2021 arve nr 52921289 summas 442,97 eurot hagejaga

seotud tervishoiuteenuste eest;

5) Mines Balance 14.2.2022 arve nr 1261 summas 154 eurot hagejale osutatud

ravimassaažiteenuse eest.

6) Osteopaatiakliiniku 22.03.2021 arve nr S20210001845 summas 75 eurot hageja

füsioteraapia eest;

7) Osteopaatiakliiniku 26.03.2021 arve nr S20210001872 summas 70 eurot hageja

füsioteraapia eest.

42. 22.07.2023 esitas hageja maakohtule Y Oy avalduse, milles tööandja kinnitab, et nende

töötaja (hageja) sattus 24.05.2020 liiklusõnnetusse, mis põhjustas pika haigelehel oleku ja töölt

puudumise. Hagejal tekkisid liiklusõnnetusest tulenenud vigastusest lisakulutused, mida Y Oy

lubas tasuda (dtl 151–152). Samuti esitas hageja Y Oy 18.07.2023 arve, mille kohaselt peab

hageja tasuma Y Oy-le eelnimetatud arvete eest kokku 3002,77 eurot tähtajaks 17.08.2023

(dtl 153–156).

43. Hageja tugines kahjunõudes VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p-le 2, mille kohaselt on kahju

tekitamine õigusvastane, kui sellega tekitati kannatanule tervisekahjustus, samuti LKindlS § 23

lg-le 1. LKindlS § 23 lg 1 kohaselt võib kahjustatud isik kindlustusjuhtumi toimumise korral

esitada kahju hüvitamise nõude kindlustusandja vastu, kui kindlustatud isik vastutab

kahjustatud isiku ees VÕS § 1057 alusel. LKindlS § 24 kohaselt hüvitab kindlustusandja

kindlustatud isiku asemel kahjustatud isikule kindlustusjuhtumi tagajärjel tekitatud kahju

üksnes liikluskindlustuse seaduses sätestatud alustel ja ulatuses. Seega peab kindlustusandja

eelduslikult hüvitama iga kahju, mille eest kindlustatud isik VÕS järgi vastutab, kui seda

kohustust ei ole LKindlS-s piiratud või välistatud. Kahju, mis ei kuulu hüvitamisele, on

loetletud LKindlS §-s 33. Välistamata kuluks on ka kannatanu ravikulud VÕS § 130 lg 1 järgi

(Liikluskindlustuse seaduse kommenteeritud väljaanne. Janno Lahe, Olavi-Jüri Luik, Martti

Merila (2017), lk 99). VÕS § 130 lg 1 järgi tuleb isiku tervise kahjustamisest või talle

kehavigastuse tekitamisest tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral hüvitada

kahjustatud isikule kahjustamisest tekkinud kulud, sealhulgas vajaduste suurenemisest tekkinud

kulud. Tervise kahjustamisest tekkinud kulud saavad olla eelkõige kannatanu tegelikud,

vajalikud ja põhjendatud ravikulud.

VÕS § 127 lg 4 kohaselt peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema

vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu

tagajärg (põhjuslik seos). LKindlS § 23 kohaselt tekib kindlustusandjal kahju hüvitamise

kohustus, kui kindlustatud isik vastutab kahjustatud isiku ees VÕS § 1057 alusel, st mh

kannatanu ravikulu peab olema põhjuslikus seoses kindlustusjuhtumiga.

44. Maakohus möönis, et kannatanu ravikulu on õigus kindlustusandjalt nõuda, kuid leidis, et

käesoleval juhul on hageja esitanud lepingulisel alusel põhineva nõude, mida LKindlS § 23 lg 1

alusel esitada ei saa. Maakohus leidis, et hageja ei ole tõendanud seda, et ta peab tasuma Y Oy

poolt tasutud kulude eest ega pidanud kohaseks tõendiks hageja eespool p-s 42 nimetatud

kinnitust ja arvet. Samuti leidis maakohus, et ravikulude hüvitamise vajadus ja alus jäävad igal

juhul segaseks, kuna tööl käival isikul on võimalik sotsiaalkindlustuse olemasolul nõuda

ravikulude hüvitamist riigilt. Hageja ei ole maakohtu hinnangul tõendanud, et Y Oy on tasunud

selliste kulutuste eest, mis olid põhjuslikus seoses 24.05.2020 liiklusõnnetusega, st et hagejal

ilmnenud tervisekahju vajas just sellist ravi ja kulutusi, mis on kirjas esitatud raviarvetes.

Hageja vaidlustab apellatsioonkaebuses maakohtu sellised järeldused. Ringkonnakohus

nõustub hagejaga selles, et hageja on tõendanud oma kohustuse tasuda Y Oy’le tema ravi eest

2-23-7499

tasutud 3002,77 eurot, kuid leiab, et see asjaolu ei muuda maakohtu lõppjäreldust, et hageja ei

ole tõendanud ravikulude põhjuslikku seost liiklusõnnetusega.

45. Ringkonnakohus nõustub esiteks hagejaga selles, et hageja on tõendanud, et tal on kohustus

tasuda Y Oy’le viimase tasutud 3002,77 eurot. Ringkonnakohus leiab, et asjaolu, et Y Oy arve

hagejale on koostatud maakohtu menetluse ajal, ei muuda hageja kohustust arve tasuda. Hageja

on algusest peale tuginenud asjaolule, et tööandja tasus tema eest seitse tema raviga seotud

arvet, mille ta peab omakorda hiljem hüvitama tööandjale. Ringkonnakohus ei nõustu, et

käesoleval juhul saaks tugineda Riigikohtu otsuse analoogiale, et „üksnes hageja koostatud ja

esitatud arvest ei teki nõuet“ (RKTKo 17.06.2015, 3-2-1-72-15, p 10). Käesoleval juhul ei

vaidlusta hageja talle esitatud arvet, vaid tõendab sellega enda maksekohustust. Ka ei nõustu

kohus, et hageja ei saaks teoreetiliselt nõuda kindlustusandjalt ravikulude hüvitamist

asjaomaste arvete alusel. Nendest arvetest nähtuvalt on raviteenust osutatud hagejale. Kohus

nõustub selles osas hagejaga, et ravikulud jäävad ravikuludeks sõltumata sellest, kas

raviteenuse eest tasus kannatanu ise või tegi seda algselt kolmas isik tema eest. Tegemist on

ravikuludega, mille hüvitamise kohustus oleks LKindlS § 23 lg 1 ja § 24 alusel kindlustusandjal,

kui tegemist oleks kindlustusjuhtumiga seotud vajalike ja põhjendatud kuludega.

46. Edasi tuleb seega hinnata, kas hageja on tõendanud asjaomaste arvete, st nende alusel

osutatud tervishoiuteenuste seotust 24.05.2020 liiklusõnnetuse ja selle tagajärgedega.

Ringkonnakohus leiab, et hageja ei ole seda teinud.

47. Hageja on viidanud 24.07.2023 menetlusdokumendis ja selle lisades 6–23 (dtl 79–150)

sellele, et talle on alates 24.05.2020 liiklusõnnetusest osutatud regulaarselt tervishoiuteenust.

Esiteks on pärast õnnetust hageja reieluu naelastatud ja rangluumurd fikseeritud

plaatosteosünteesiga, st hagejal oli multitrauma, mille ravimiseks tuli kasutada operatiivset ravi.

Edasi on hagejale mh laenutatud ratastool ja tugiraam ning seejärel regulaarselt hinnatud tema

liiklusõnnetusest tekkinud vigastusi, kinnitades liikumise piiratust ja valusid (vasak reis, parem

õlg, rangluu). Ka on hageja tõendanud, et õlga paigaldatud plaat hakkas teda segama, mistõttu

tehti 19.03.2021 plaadi eemaldamise operatsioon. Juunist septembrini 2021 on uuesti tegeletud

hageja vasaku reiega, kus avastati song, samuti olid hagejal muud reiega seotud probleemid.

Septembris 2022 eemaldati hageja vasaku jala reiest reieluud kinni hoidev nael ning õmmeldi

fastsiasong. 03.11.2022 on füsioterapeut andnud hinnangu hageja parenemisele, märkides, et

40 päeva pärast viimast operatsiooni liigub hageja karguga ja lonkab. Ka 16.02.2023

füsioterapeudi ülevaate kohaselt on hageja liikumisvõime jätkuvalt piiratud ning taastusravi on

hageja igapäeva osa. Hageja leiab, et need läbilõiked arstivisiitidest (mille kohta ta maakohtus

tõendid esitas) kinnitavad tema püsivaid ja jätkuvaid liiklusõnnetusest põhjustatud probleeme.

Apellatsioonkaebuses märgib hageja, et kuna arved, mille hüvitamist ta kostjalt nõuab, on

esitatud perioodil detsember 2020 kuni veebruar 2022, mil hageja oli haiguslehel ega töötanud,

siis ei saanud hageja vajada tervishoiuteenust seoses töövigastuse vm tööalase traumaga. Seega

on hageja enda väitel sellega, et ta oli arvete väljastamise ajal liiklusõnnetuse tõttu haiguslehel

ning on tõendanud liiklusõnnetuse järgse regulaarse ja püsiva ravivajaduse, tõendanud ka seda,

et nõude aluseks olevad arved on esitatud vajalike ja põhjendatud ravikulude eest, mille peab

hüvitama kindlustusandja LKindlS § 23 lg 1 ja § 24 alusel.

48. Hageja on apellatsioonkaebuses täpsustanud, et kuna hagejale tehti 2020. a oktoobris

röntgeniuuring ning planeeriti ka uut uuringut, siis sai 01.12.2020 arve (1253,68 eurot) mh

röntgeni eest olla seotud vaid sama probleemiga. Samuti pidas hageja ainsaks põhjuseks, miks

ta vajas füsioterapeudi ja abivahendite kulu hüvitamist (03.12.2020 arve summas 198,94 eurot),

liiklusõnnetuses saadud vigastustest tulenevaid põhjusi. Hageja möönab, et 20.08.2021 ja

07.12.2021 arvetel (vastavalt summas 808,18 ja 442,97 eurot) ei ole teenuse sisu lahti

2-23-7499

kirjutatud, kuid leiab, et tema ei saanud mõjutada, kuidas raviasutus arve sõnastas. Massaaži

(14.02.2022 arve summas 154 eurot) ja füsioteraapiat (22.03.2021 arve summas 75 eurot ja

26.03.2021 arve summas 70 eurot) ei ole hageja eraldi selgitanud. Hageja leiab, et kui kostjal

tekkis küsimusi, siis pidanuks kostja pöörduma tervishoiuteenuse osutaja poole, et uurida, mille

tõttu hagejale asjaomast ravi osutati, kuid kostja on jätnud oma kohustused täitmata.

49. Ringkonnakohus ei nõustu hageja väitega, et kostja oleks pidanud täiendavalt raviasutusest

uurima, miks hagejale neis seitsmes arves nimetatud teenuseid osutati. Täiendava kahju

hüvitamise nõude esitamisel pidi hageja tõendama kahju tekkimist ja selle põhjuslikku seost

kindlustusjuhtumi põhjustanud liiklusõnnetusega. Ringkonnakohus leiab, et hagejal ei olnud

takistatud tervishoiuteenuse osutajalt kinnituste või täpsustuste küsimine selle kohta, millist

teenust ja millega seoses talle osutati. Käesoleval juhul ei ole hageja oma tõendamiskoormist

täitnud, kuigi teda esindas vandeadvokaadist esindaja. Isegi kui eluliselt võiks olla usutav, et

mis tahes ravi, mida hageja pärast 24.05.2020 liiklusõnnetust vajas, oli suuremas osas seotud

õnnetuse tagajärgedega, siis saa välistada, et inimesel tekivad ka muud terviserikked ning

inimene vajab tervishoiuteenust muul põhjusel. Sellist kahju ei pea aga hüvitama kahjujuhtumi

põhjustanud isiku kindlustusandjast kostja.

50. Hageja on seostanud 01.12.2020 arves (summas 1253,68 eurot) nimetatud röntgeniuuringud

ja seonduva arstiabiteenuse detsembri 2020 raviloo väljavõttega. Ringkonnakohus märgib, et

kõnealuses dokumendis on esiteks (02.12.2020 seisuga) kirjas, et „viimased natiivsed

röntgenpildid paremast rangluust ja vasakust reiest tehtud oktoobris 2020“ ning 14.02.2020

seisuga on tulevikuplaaniks kirjas, et „vasaku põlveliigese osas selles etapis meetmeid ei võeta.

Ajastame parema rangluu ja vasaku reieluu kontrolli röntgenikiirgusega“ (dtl 122). Kohus

leiab, et need väljavõtted ei tõenda seega hageja väidet, et 01.12.2020 röntgen ja seonduv teenus

oleksid seotud raviloos väljatooduga. Raviloost nähtub, et röntgen on tehtud oktoobris ning et

planeeritakse uut röntgenit, kuid puudub viide detsembri alguse röntgenile. Kui hageja näiteks

soovis paralleelselt teist hinnangut, milleks tehti samuti röntgen, siis pidanuks hageja tõendama

sellise röntgeni vajalikkust ja põhjendatust. Käesoleval juhul ei ole kohtul võimalik nimetatud

arvet seostada õnnetuse tagajärgedega ega tuvastada, kas see oli vajalik ja põhjendatud kulu.

51. 03.12.2020 füsioterapeudi arve (198,94 eurot), 22.03.2021 füsioterapeudi arve (75 eurot),

26.03.2021 füsioterapeudi arve (70 eurot) ning 14.02.2022 massaaži arve (154 eurot) võivad

olla seotud liiklusõnnetuse tagajärgede leevendamisega, kuid ei ole välistatud ka muud

põhjused. Eriti arvestades, et saab järeldada, et hageja esitatud raviloos kajastatud teenused on

talle hüvitatud (või hüvitatud raviasutustele) oleks hageja pidanud tõendama täiendava ravi

vajalikkust ja põhjendatust. Hageja raviloo väljavõtetest nähtuvad viited füsioteraapiale, kuid

hageja on esitanud vaid kolm füsioterapeudi arvet ja ühe massaaži arve. Kui hageja vajas

regulaarselt teraapiat, siis eelduslikult on see suures osas talle hüvitatud või seda teenust on

talle (ravikindlustuse kaudu) tasuta osutatud. Hageja ei ole selgitanud konkreetsete arvete

aluseks oleva teenuse vajalikkust ja põhjendatust ning seost 24.05.2020 juhtumiga.

52. 20.08.2021 arve (808,18 eurot) ja 07.12.2021 arve (442,97) selgitustest ei ole arusaadav,

millist tervishoiuteenust hagejale üldse osutatud on, mistõttu ei saa ringkonnakohus pidada

tõendatuks nende arvete alusel osutatud ravi põhjuslikku seost 24.05.2020 liiklusõnnetusega.

53. Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et kuigi puudub mis tahes kahtlus, et hageja on

24.05.2020 liiklusõnnetuse tõttu saanud raske terviskahju ning see on takistanud tema

tavapärast elu mitme aasta vältel, ei ole hageja seitsme kohtule esitatud arve puhul tõendanud,

et need oleksid otseselt seotud 24.05.2020 liiklusõnnetuse tagajärgedega ning et need on

vajalikud ja põhjendatud kulud, st et need peaks hüvitama kostja LKindlS alusel.

2-23-7499

54. Kuna hageja varalise kahju nõue jääb rahuldamata, jääb rahuldamata ka sellega seotud

viivise nõue.

II Mittevaralise kahju hüvitamine

55. Kostja hüvitas hagejale LKindlS § 32 lg 3 p 4 alusel 2600 eurot mittevaralise kahjuna (raske

tervisekahjustuse või kehavigastuse eest). Hageja pidas mittevaralise kahju hüvitist liiga

madalaks ning leidis, et see võiks olla 20 000 eurot, kuigi jättis hüvitise suuruse kohtu määrata.

Maakohus hindas hageja läbielatut, tema seisundit ja elukvaliteedi langust ning nõustus, et

mittevaralise kahju hüvitis peaks olema kõrgem. Samal ajal võrdles maakohus hageja juhtumit

varasema kohtupraktikaga (sh kriminaalasjades välja mõistetud hüvitistega) ning pidas

diskretsiooniõigusele tuginedes õiglaseks mõista hageja kasuks välja mittevaralise kahju

hüvitis, mis vastab kolmekordsele LKindlS § 32 lg 3 p-s 4 märgitud mittevaralise kahju

eelduslikule suurusele ehk 7800 eurot (3 * 2600). Kuna kostja oli hagejale tasunud juba 2600

eurot, mõistis maakohus hageja kasuks välja 5200 eurot.

56. Hageja ei ole apellatsioonkaebuses vaidlustanud seda, et maakohus mõistis talle (seaduses

sätestatuga võrreldes) kolmekordse hüvitise, kuid leiab, et maakohus on hüvitise suuruse

leidmisel teinud kaalutlusvigu. Hageja leiab, et maakohus oleks pidanud arvestama ka

muutunud ostujõudu, st asjaolu, et 2014. aastal kehtestatud 2600 eurole vastab (ostujõult)

2023. aastal 3891 eurot. See tähendab, et kolmekordne määr on 3 * 3891 ehk 11 673 eurot ning

et kohus peaks täiendavalt välja mõistma 3873 eurot (11673 – 2600 – 5200).

57. Esiteks märgib ringkonnakohus, et mittevaralise kahju suuruse hindamine on kohtu

diskretsiooniõigus, millesse kõrgema astme kohus sekkub vaid siis, kui madalama astme kohus

on diskretsioonipiire ületanud. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on käesolevas asjas kõiki

asjaolusid kaalunud, samuti oma otsuses põhjalikult selgitanud, miks ta konkreetse hüvitise

suuruseni jõudis. Maakohus ei ole diskretsioonipiire ületanud. Ringkonnakohus ei korda

maakohtu põhjendusi, millega ta nõustub (TsMS § 654 lg 6).

58. Ringkonnakohus ei nõustu hageja väitega, et maakohus on jätnud vääralt 3873 eurot välja

mõistmata. Maakohus arvestas konkreetse kahjujuhtumi asjaoludega ning lähtus seadusjärgset

hüvitist suurendades sellest, et hageja on põhistanud talle põhjustatud kehavigastuste

intensiivsust ja mõju oma elukvaliteedile ning heaolule. LKindlS § 32 lg 3 p 4 kohaselt

eeldatakse isikule tervise kahjustamisest või talle kehavigastuse tekitamisest tuleneva

mittevaralise kahju nõude korral, et mittevaralise kahju suurus on raske tervisekahjustuse või

kehavigastuse korral 2600 eurot. Maakohus leidis, et mõistlikuks hüvitiseks on summa, mis

vastab kolmekordsele LKindlS § 32 lg 3 p-s 4 sätestatud kahju eelduslikule hüvitisele ehk 7800

eurot (3*2600). Maakohtu otsusest nähtub, et selle otsustuse puhul võttis maakohus juba

arvesse elukalliduse tõusu ning möönis, et LKindlS §-s 32 absoluutarvudena välja toodud

eelduslikud hüvitised on ajale jalgu jäänud. Hageja väide, et maakohus oleks esmalt pidanud

arvutama, millisele summale vastab 2014. aastal kehtestatud 2600 eurot täna (ning et selleks on

2023. aastal 3891 eurot), ei ole põhjendatud. Maakohus on õigesti selgitanud, et kohus ei saa

vaadata mööda kehtivast seadusest, ning asunud seejärel seisukohale, et asjaolusid arvestades

ei ole alust mõista hageja kasuks välja suuremat hüvitist kui „seaduses sätestatud eeldusliku

hüvitise kolmekordset suurust“. Seega ei ole maakohus eksinud mittevaralise hüvitise

arvutamise käigus ning ringkonnakohtul puudub alus maakohtu otsuse muutmiseks.

59. Vastuseks hageja 16.02.2024 seisukohas toodule, et kuna suur osa kohtupraktikast on

kinnine, siis võivad tegelikult välja mõistetud mittevaralise kahju hüvitised olla suuremad,

2-23-7499

vastab ringkonnakohus, et hageja on oma apellatsioonkaebuses nõudnud üksnes 3873 eurot (vt

eelmine p 58), mistõttu ei hinda ringkonnakohus mittevaralise kahju nõuet laiemalt.

III Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

60. Maakohus jättis poolte menetluskulud poolte endi kanda. Kuna maakohus rahuldas hagi

osaliselt, tugines kohus TsMS § 163 lg-le 1, mis annab võimaluse jätta menetluskulud võrdsetes

osades poolte kanda või jagada menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või jätta

menetluskulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

61. Hageja on vaidlustanud menetluskulude jaotuse, kuna maakohus ei ole oma otsustust

põhjendanud. Hageja leiab, et kuna maakohus rahuldas kahest nõudest ühe ning varaline nõue,

mis jäeti rahuldamata (3002,77 eurot), oli väiksem kui rahuldatud mittevaralise kahju nõue

(5200 eurot), siis oleks tulnud menetluskulud jagada proportsionaalselt rahuldatud nõude

suurusega.

62. Ringkonnakohus hagejaga ei nõustu. TsMS § 163 lg 1 kohaldamisel menetluskulude

jaotamine on kohtu kaalutlusotsus (RKTKo 04.12.2013, 3-2-1-136-13, p 18). Arvestades, et

käesoleval juhul sõltus mittevaralise kahju hüvitamise suurus kohtu diskretsioonist, ei ole

põhjendatud menetluskulude proportsionaalne jaotus. Seejuures märgib ringkonnakohus, et

hageja ise märkis hagiavalduses, et mittevaralise kahju suurus võiks olla 20 000 eurot. Kui võtta

arvesse hageja enda hinnangut mittevaralise kahju suurusele, siis oleks hagi rahuldamata jäetud

osa suurem kui rahuldatud osa. Ringkonnakohus ei muuda maakohtu otsustust menetluskulude

jagamise kohta.

63. Kuna ringkonnakohus jätab apellatsioonkaebuse rahuldamata, jäävad apellatsiooniastme

menetluskulud hageja kanda (TsMS § 171 lg 1). Kostjal ei ole ringkonnakohtus

menetluskulusid tekkinud.

(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)

Maris Kuurberg Indrek Soots Neve Uudelt