3-24-607/4 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number 3-24-607 Määruse kuupäev

8. märts 2024 Kohtunik Kadri Palm Kohtuasi Mario Maasiku (Maasik) kaebus RESOLUTSIOON

1. Tagastada Mario Maasiku kaebus.

2. Jätta Mario Maasiku esialgse õiguskaitse taotlus läbi vaatamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates. Muud selgitused Määrus toimetatakse kätte kaebajale.

ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT

1. Tartu Vangla kinnipeetav Mario Maasik esitas 29. veebruaril 2024 Tartu Halduskohtule taotlusena pealkirjastatud pöördumise, milles märkis, et esitab kohustamisnõude eluruumide remondiks. M. Maasik viitas, et sotsiaalhoolekande seaduse § 41 lg 1 kohaselt on eluruumi tagamine kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatav sotsiaalteenus. Ka viitas M. Maasik, et kinnipeetava iseseisvale toimetulekule ei saa kaasa aidata olukord, kus puudub võimalus juba enne kindlaks määratud vabastamistähtaega saavutada kohalikult omavalitsuselt enda arvele võtmist eluruumi üürimist taotleva isikuna ja nii tagada eluruum, kuhu vahetult pärast kinnipidamisasutusest vabanemist elama asuda. Vangla peab igal juhul tegelema vabastamise ettevalmistamisega. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 249 lg-st 1 tulenevalt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta igas menetlusstaadiumis.

2. Tartu Halduskohus jättis 1. märtsi 2024. a määrusega M. Maasiku kaebuse ja esialgse õiguskaitse taotluse käiguta, andes neis esinevate puuduste kõrvaldamiseks viiepäevase tähtaja.

3. M. Maasik esitas 3. märtsil 2024 pöördumise, milles märkis, et palub tagastada esitatud avaldus seoses vanglas kasutatavate tahvelarvutite rikkega ja anda võimalus esitada avaldus uuesti.

4. Kohus selgitas 4. märtsi 2024. a vastuses kaebajale, et Tartu Halduskohtu 1. märtsi 2024. a määrusest tulenevalt on kaebajal võimalik täpsustada ja selgitada kohtule 29. veebruaril 2024 esitatud kaebust ja/või esialgse õiguskaitse taotlust ning kõrvaldada neis esinevad puudused. Seega saab kaebaja kohtu antud tähtaja jooksul esitada avalduse uuesti.

5. HKMS § 121 lg 1 p 2 kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebus ei vasta HKMS §-de 37-39 nõuetele, kaebaja ei ole kohtu poolt määratud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud ja puudused takistavad asja läbivaatamist. HKMS § 55 lg-st 2 tuleneb, et kui taotleja ei kõrvalda tähtaegselt taotluses esinevaid puudusi, jätab kohus taotluse (sh esialgse õiguskaitse taotluse) läbi vaatamata.

6. Tartu Halduskohtu 1. märtsi 2024. a määrusega jäeti M. Maasiku kaebus ja esialgse õiguskaitse taotlus käiguta ning teda kohustati viie päeva jooksul alates määruse kättesaamisest kõrvaldama kaebuses ja esialgse õiguskaitse taotluses esinevad puudused.

Kaebuse puuduste kõrvaldamiseks tuli kaebajal täpsustada vaidlusalust haldusakti või toimingut; teada anda, milliselt kohaliku omavalitsuse üksuselt kaebaja toimingu sooritamist nõuab, millal pöördus kaebaja vastavasisulise taotlusega kohaliku omavalitsuse üksuse poole ning millal sai kaebaja selle kohta koostatud vastuse (võimalusel edastada mainitud dokumendid kohtule); täpsustada, kas kaebaja esitab praegusel juhul kaebuse ka Tartu Vangla vastu; tasuda kaebuse esitamisel nõutav riigilõiv või esitada menetlusabi taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks; teada anda, millises vormis kaebaja asja läbivaatamist soovib.

Esialgse õiguskaitse taotluse puuduste kõrvaldamiseks tuli kaebajal aga selgitada, mida kaebaja esialgse õiguskaitse taotlusega soovib ja miks on esialgse õiguskaitse kohaldamine temale vajalik, ning tasuda riigilõiv 20 eurot või esitada menetlusabi taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks.

7. Kaebaja sai 1. märtsi 2024. a määruse kätte samal päeval. Seega hakkas puuduste kõrvaldamise viiepäevane tähtaeg kulgema 2. märtsist 2024 ning viimane päev puuduste kõrvaldamiseks oli 6. märts 2024. Käesoleva ajani ei ole kaebaja kaebuses ja esialgse õiguskaitse taotluses esinevaid puudusi kõrvaldanud ega taotlenud talle antud tähtaja pikendamist.

8. Kohtu hinnangul ei vasta M. Maasiku kaebus HKMS §-de 37-39 nõuetele ning kaebust ei ole võimalik menetleda. Vaatamata sellele, et kohtule on arusaadav, et kaebaja soovib esitada kohustamisnõude, ei ole kaebaja siiski HKMS § 38 lg 1 p-st 6 tulenevalt märkinud vaidlustatud haldusakti või toimingu sisu. Samuti ei ole kaebaja HKMS § 39 lg 1 p-st 4 tulenevalt esitanud andmeid riigilõivu tasumise kohta ega menetlusabi taotlust riigilõivu tasumisest vabastamiseks. Ka kohtute infosüsteemist ei nähtu, et kaebuselt oleks riigilõiv tasutud.

9. Kohus selgitab, et kohus ei saa kaebaja asemel asuda kaebuse eset sisustama. HKMS § 2 lg 3 kohaselt lahendab kohus asja üksnes kaebuses või seaduses sätestatud muus avalduses nõutud ulatuses, kusjuures avalduse esitamise otsustab menetlusosaline omal äranägemisel. Samuti määravad HKMS § 41 lg 1 järgi vaidluse eseme halduskohtumenetluses kindlaks kaebuse nõue vastavalt HKMS §-le 37 ja kaebuse alus, ning kohus ei või teha otsust nõude ega aluse kohta, mida ei ole kaebuses esitatud, ega ületada nõude piire. Samamoodi on riigilõivu tasumine või riigilõivu tasumisest vabastamine kaebuse menetlusse võtmise üheks eelduseks.

10. Ka ei ole kaebaja kõrvaldanud esialgse õiguskaitse taotluses esinenud puudusi, s.o põhjendanud selle esitamise eesmärki ja vajadust ega tasunud esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel nõutavat riigilõivu või esitanud menetlusabi taotlust riigilõivu tasumisest vabastamiseks.

11. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus M. Maasiku kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 2 alusel ja jätab M. Maasiku esialgse õiguskaitse taotluse HKMS § 55 lg 2 alusel läbi vaatamata.

12. HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kadri Palm kohtunik