3-23-1614/17 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Ragne Piir

Otsuse tegemise aeg ja koht

08.03.2024, Tallinn

Haldusasja number

3-23-1614

Haldusasi

E.X kaebus MTÜ Eesti Ehitusinseneride Liit 19.04.2023

kutsekomisjoni protokollilise otsuse nr 2/2023 osaliseks

tühistamiseks, 07.06.2023 vaideotsuse nr KA23/

tühistamiseks ning MTÜ Eesti Ehitusinseneride Liit

kohustamiseks E.X 07.03.2023 avaldust osaliselt uuesti läbi

vaatama

Menetlusosalised

Kaebaja – E.X, esindaja vandeadvokaat Anneli Aab

Vastustaja – MTÜ Eesti Ehitusinseneride Liit (registrikood

80011934), esindajad vandeadvokaat Kaidi Reiljan-Sihvart

ja advokaat Crislyn Piirits

Asja läbivaatamise vorm

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada kaebus.

2. Tühistada MTÜ Eesti Ehitusinseneride Liit 19.04.2023 kutsekomisjoni protokolliline

otsus nr 2/2023 osas, millega otsustati kaebajale jätta andmata kutse volitatud

ehitusinsener, tase 8, ehitusprojekti ekspertiisi ja ehitiste auditi ametialal, ning

07.06.2023 vaideotsus nr KA23/.

Kohustada MTÜ-d Eesti Ehitusinseneride Liit vaatamata kaebaja 07.03.2023 taotlust

eelmärgitud osas uuesti läbi 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates.

3. Mõista MTÜ-lt Eesti Ehitusinseneride Liit menetluskuludena E.X kasuks välja 6040

eurot (koos käibemaksuga). Muus osas jäävad menetluskulud poolte endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse

avalikult teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 08.04.2024 (halduskohtumenetluse seadustiku

(HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada

vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale

kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva

(HKMS § 184).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel

korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).

3-23-1614

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. E.X on ehitusinsener, kes on tegelenud põhitööna ehituslike auditite ja ehitusprojektide

ekspertiiside koostamisega alates 2014. a-st. E.Xil oli üldehituse erialal, hoonete ehituse

allerialal, inseneride koolitamise ja uurimistöö ametialal volitatud ehitusinseneri, tase 8,

kutsetunnistus nr 131646 kehtivusajaga 03.05.2018–02.05.2023. Vastava kutse andmise ajal

kehtinud volitatud ehitusinsener, tase 8, kutsestandardi (versioon 9) kohaselt hõlmas hoonete

ehituse allerialal inseneride koolitamise ja uurimistöö ametiala 8. kutsetaseme volitatud

ehitusinseneri volituste ulatus ka tehniliste piiranguteta vastaval erialal, allerialal ja ametialal

kutse-eetikat ja käitumiskoodeksit järgides õigust teha ehitiste ja ehitusprojektide ekspertiisi

vastaval erialal, allerialal ja ametialal. Vastav kutsestandard kehtis kuni 04.06.2018 (dtl 31, lk

5, p 7-8) ning pärast seda kehtis kuni 31.12.2018 volitatud ehitusinsener, tase 8,

kutsestandardi versioon 10, kus 8. kutsetaseme inseneride koolitamise ja uurimistöö ametiala

volitatud ehitusinseneri volituste ulatus hõlmas sama. Lisaks omab ta diplomeeritud

ehitusinseneri, tase 7, kutsetunnistust nr 139441 kehtivusajaga 14.11.2018–13.11.2023

hoonete ehituse allerialal omanikujärelevalve ametialal.

2. E.X esitas 07.03.2023 MTÜ Eesti Ehitusinseneride Liidule (EEL) avalduse üldehituse

erialal hoonete ehituse allerialal ehitusprojekti ekspertiisi ja ehitise auditi ametialadel

volitatud ehitusinseneri, tase 8, kutsete taastõendamiseks ning üldehituse erialal hoonete

ehituse allerialal omanikujärelevalve ametialal volitatud ehitusinseneri, tase 8, kutse

saamiseks (dtl 108-111).

3. EEL-i kutsekomisjon otsustas 19.04.2023 protokollilise otsusega nr 2/2023 (dtl 411-

412) anda E.Xile volitatud ehitusinseneri, tase 8, kutse omanikujärelevalve ametialal ning

mitte anda volitatud ehitusinseneri, tase 8, kutset ehitusprojekti ekspertiisi ja ehitise auditi

ametialadel. Lähtuvalt taotleja taotlusest, esitatud dokumentidest ning hindamiskomisjoni

põhjendustest ja ettepanekutest, nõustus kutsekomisjon hindamiskomisjoniga, et taotleja

puhul ei ole täidetud Arhitektuuri, Geomaatika, Ehituse ja Kinnisvara Kutsenõukogu

29.11.2018 otsusega nr 18 kinnitatud ja Arhitektuuri, Geomaatika, Ehituse ja Kinnisvara

Kutsenõukogu 20.02.2023 otsusega nr 46 muudetud „Kutse andmise korra üldehituse,

keskkonnatehnika, tehnosüsteemide ja ehitusautomaatika inseneride kutsetele“ (KAK) lisa 6 p

2.3 töökogemuse nõuded. Ehitusprojekti ekspertiisi ja ehitise auditi ametialade osas asus

kutsekomisjon seisukohale, et tööde keerukus ja ekspertarvamuse tase ei vasta 8.

kutsetasemele kehtestatud nõuetele; tööd ei ületa 7. taseme piire; objektidel, mis vastavad 8.

tasemele, on tegeletud vaid teatud väikese osaga. Need auditid, mis objekti suuruse mõistes

võiks vastata 8. tasemele, ei vasta määruses ettenähtud auditi vormistusnõuetele.

4. E.X esitas 09.05.2023 vaide, milles palus tühistada otsus kutse andmata jätmise osas ja teha

uus otsus, millega anda volitatud ehitusinseneri, tase 8, kutse ehitusprojektide ekspertiisi ja

ehitise auditi ametialadel (dtl 414-417).

5. EEL otsustas 07.06.2023 vaideotsusega nr KA23/ kutsekomisjoni 19.04.2023 otsust mitte

muuta (dtl 419-421). Kutsekomisjoni jäi ehitusekspertiisi osas seisukohale, et kutsetasemele

nõutud kolm tööd puuduvad. Kutsekomisjon jätab endale õiguse otsustada objektide

keerukuse üle, kuna keerukust ei ole võimalik kõikide võimalike juhtude kohta kirjeldada.

Kutsekomisjon juhtis ka tähelepanu sellele, et taotleja on koostanud arhitektuurse osa

projekti ekspertiisi, mille osas puudub taotlejal kutse. 8. taseme insener peab väga täpselt

teadma oma pädevuse piire ja ei tohi lubada endale kutse-eetika alaseid rikkumisi. Ka auditite

osas leidis kutsekomisjon, et mingi väikese osaga hoonest 8. tasemel tegelemisel ei saa

tekkida töökogemus kogu hoone auditi alal. Esitatud auditites pole auditi vorminõuded

täidetud. Auditites puuduvad sellised terminid nagu visuaalkontroll ja kasutuskontroll,

2(20)

3-23-1614

dokumentatsiooni kontroll. Vaideotsuses selgitati, et 7. tasemele vastavust hindamiskomisjon

ja kutsekomisjon ei hinnanud, kuna madalamal tasemel kutset taotleja ei soovinud. 7. taseme

kutsete taotlemiseks tuleb esitada uus taotlus.

6. E.X esitas 18.07.2023 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palub tühistada EEL-i

19.04.2023 kutsekomisjoni protokolliline otsus nr 2/2023 8. taseme kutse andmata jätmise

osas ja 07.06.2023 vaideotsus nr KA23/ ning kohustada EEL-i vaatama kaebaja 07.03.2023

avaldus 8. taseme kutse andmata jätmise osas uuesti läbi 1 kuu jooksul kohtuotsuse

jõustumisest arvates. Kaebusele oli lisatud esialgse õiguskaitse taotlus kohustada EEL-i

andma kaebajale üldehituse erialal hoonete ehituse allerialal ehitusprojekti ekspertiisi ja

ehitise auditi ametialadel volitatud ehitusinseneri, tase 8, kutse kuni haldusasjas tehtava

kohtuotsuse jõustumiseni.

7. Tallinna Halduskohus võttis 28.07.2023 määrusega kaebuse menetlusse. Tallinna

Ringkonnakohtu 13.09.2023 määrusega rahuldati E.Xi esialgse õiguskaitse taotlus ning

kohustati EEL-i andma E.Xile esialgse õiguskaitse korras üldehituse erialal hoonete ehituse

allerialal ehitusprojekti ekspertiisi ja ehitise auditi ametialal kutsenimetus „volitatud

ehitusinsener, tase 8“ kuni 31.12.2024, kuid mitte kauemaks kui käesolevas haldusasjas

tehtava lõpplahendi jõustumiseni.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

8. Kaebuse põhjendused (täiendavad seisukohad 19.02.2024) on kokkuvõtvalt alljärgnevad.

1) Kaebaja on täitnud kõik nõuded, mis on vajalikud volitatud ehitusinsener, tase 8, kutse

saamiseks ehitusprojekti ekspertiisi ametialal ja ehitiste auditi ametialal ning kutsekomisjoni

põhjendused kutse andmisest keeldumise kohta on alusetud. Kaebaja täitis nii ehitusprojekti

ekspertiisi kui ka ehitiste auditi ametialal 8. taseme kutse taotlemisel KAK lisa 6 p-s 2.3 ette

nähtud eeldused.

2) Keerukuse mõõdikud ja definitsioonid KAK-is ja KAK lisas 6 puuduvad. Vaideotsuses

toodud selgitus, mille kohaselt kutsekomisjon jätab endale õiguse otsustada objektide

keerukuse osa, kuna keerukust ei ole võimalik kõikide võimalike juhtude kohta kirjeldada, ei

ole piisav ja toob kaasa haldusorgani suvaotsuse. Selleks, et kutsekomisjon saaks kasutada

kutsetaseme hindamisel keerukuse komponenti, peaks keerukuse mõiste eelnevalt defineerima

ja näitama ära, millised on keerukuse hindamise kontrollitavad mõõdikud ning tegema need

kutse taotlejatele teatavaks enne kutse taotlemist. Vastasel korral ei ole võimalik kontrollida,

kas kutsekomisjoni järeldus väidetava keerukuse puudumise kohta on tuvastatud õigesti.

Üksnes paljasõnaline väide vajalikul tasemel tööde keerukuse puudumise kohta ei ole piisav

kutse andmisest keeldumiseks.

Määratlemata õigusmõisted on üldjuhul sätestatud üldaktides. Erandjuhtudel on võimalik

määratlemata õigusmõistete kasutamine ka halduse üksikaktides. Sellisel juhul peab

haldusorgan määratlemata õigusmõistet sisustama vastustes järelepärimistele või lõplikus

haldusaktis (RKHKo 3-3-1-87-10, p 16). Käesoleval juhul ei ole kuskil „keerukus“ ära

defineeritud. Seega sai kaebaja kutse taotlemisel lähtuda pelgalt kutseseadusest (KutS) ,

KAK-st, KAK Lisast 6 ja kutsestandardist, mis ükski ei sisusta „töö keerukust“ selliselt, nagu

vastustaja üritab seda teha kohtumenetluses. Vastustaja pole „keerukust“ sellisel viisil

sisustanud ka vaidlustatud otsustes.

3) Vastustaja ei ole viidanud ühelegi õigusnormile, kust tuleks kutse andmise eeldusena

tuvastada täiendavalt see, kui põhjalikke teadmisi oli auditi raames uuritavate küsimuste

koostamisel vaja ning kas auditi raames selgunud asjaolusid oli keeruline tuvastada või mitte.

3(20)

3-23-1614

Isiku teadmisi hinnatakse KAK p 3.1.6c) järgi pigem isiku täiendusõppe läbimise mahu järgi

ning nende teadmiste mahtu ja rakendamist ei ole eraldiseisvalt enam ekspertiisi/auditi

hindamise raames võimalik täiendavalt hinnata. Ehitise auditite või ekspertiisidega seonduvat

„keerukuse“ taset ega skaalat ei käsitleta ehitusinseneri magistriõpingute käigus,

ehitusnormides ega kutsestandardis ning on arusaamatu, miks peaks seda tegema kutse

taastõendamisel. KutS § 12 lg 1 p 5 kohaselt peab kutse andja tagama kutse andmisega seotud

info avalikustamise. Käesoleva juhul pole avalikustatud infot keerukuse ega selle mõõdikute

kohta, mistõttu ei saa sellist avalikustamata käsitlust ka kutse andmisel/taastõendamisel

rakendada.

4) Ehitusprojekti ekspertiisi ametialal nõutava töökogemuse tõendamiseks esitatud tööde osas

on sisuliselt väärad otsuses toodud väited, et objektidel, mis vastavad tasemele 8, on tegeletud

vaid väikse osaga ning seega on töökogemuse nõue KAK lisa 6 p 2.3 täitmata. EEL ei ole

esile toonud ühtegi materiaalõiguslikku alust, miks ei peaks osalist ekspertiisi käsitlema

ekspertiisina, kuigi majandus- ja taristuministri 08.06.2015 määruse nr 62 „Nõuded

ehitusprojekti ekspertiisile“ (ekspertiisimäärus) § 2 lg 1 kohaselt ei pea ekspertiisi teostama

ilmtingimata ehitusprojektile tervikuna, vaid võib teostada ka ehitusprojekti osale. Ka KAK-st

ega KAK Lisast 6 ei tulene selles osas täiendavaid tingimusi. Seetõttu on alusetud ka

vaideotsuse p-des 4-6 toodud järeldused, mille kohaselt ei loeta kaebaja poolt esitatud Filmi

5/7 ja Tuukri tn 64, Päevalille tn 4 ja Seebi tn 1 ekspertiise ekspertiisiks pelgalt seetõttu, et

neis puudub konstruktsioonide osa. Ka arhitektuurse osa ekspertiis on käsitletav ekspertiisina

ning pelgalt fakt, et ekspertiisis pole analüüsitud konstruktsioonide osa, ei muuda eeltoodut.

5) Keerukuse hindamise suva väljendub ka vaideotsuses: 1) Vaideotsuse p-s 1 leitakse Tartu

Ülikooli IT-keskuse õõnespaneelide kahjustumiste tekkepõhjuste väljaselgitamise auditi osas,

et õõnespaneelide talvel lõhki külmumise tuvastamist ei saa pidada keerukuselt tase 8

vastavaks, kuna auditis tegeleti vaid õõnespaneelidega, mis on suhteliselt väike osa kogu

hoone konstruktsioonist. Kaebaja ei ole sellise käsitlusega nõus, sest tegemist on 27 678,8 m2

suuruse hoonega, millel on 1 maa-alune korrus ja 5 maapealset korrust ning käsitletud

õõnespaneelid moodustavad suurusjärgult vähemalt 15% hoone kandekonstruktsioonidest,

mistõttu pole tegemist pisiasjaga. Seda eriti, kui arvestada Marja poe juhtumit, kus

õõnespaneelide varisemisel leidis aset ohvritega õnnetus. Lisaks jätab EEL tähelepanuta, et

auditi lähteülesande määrab majandus- ja taristuministri 24.09.2015 määruse nr 116 „Ehitise

auditi tegemise kord“ (auditimäärus) § 2 lg 3 kohaselt tellija; 2) Vaideotsuse p-s 2 leitakse

Seebi tn 1 korterelamu-ärihoone kasutusloa eelset üldalade arhitektuurse, konstruktiivset ja

tuleohutuse auditi osas, et ukseava laiendamist kandvas seinas, ukseava rajamist

mittekandvasse seina, trepiava pikendamist ja trepiava kinnivalamist ei saa pidada tasemele 8

vastavaks, kuna auditiga tegeleti väga väikese osaga hoonest, mis on väga väike osa kogu

hoone konstruktsioonidest. Sedalaadi hinnangu näol on tegemist kas eksituse või pahatahtliku

väitega auditi sisu osas, sest kaebaja ei käsitlenud auditis ei ukseavasid ega trepiavasid, vaid

tegemist oli kasutusloa eelse auditiga 5-, 7- ja 20-korruselistele korterelamutele, kus on lisaks

ka maapealne parkimismaja ja büroopinnad. Kaebaja tegi üldaladele garantiilõpueelse

ülevaatuse auditi ja tuvastas rea puudusi parklas, fassaadidel, katustel; 3) Vaideotsuse p-s 3

leiab EEL, et Ragn-Sells vastuvõtuhalli ja jäätmekütuse tootmishoone taastamismaksumuse ja

tulekahjueelse kulumi määramise auditi näol on tegemist ehitusmaksumuse määramisega.

Hindamiskomisjon on lähtunud üksnes pealkirjast. Sisust tulenevalt on selge, et

ehitusmaksumuse määramiseks tuli hinnata kogu tehase tulekahjujärgset konstruktsioonide

seisukorda, mis on mahult selgelt tase 8 töö. Sama selgitas kaebaja ka dokumente edastades

oma 10.04.2023 e-kirjas; 4) Vaideotsuse p-s 4 Filmi 5/7 ja Tuukri 64 ehitise auditi osas

viidatakse, et tegeletakse vaid väikse osaga hoonest. Otsusest ega vaideotsusest ei selgu,

millest lähtutakse, kvalifitseerides hoone osa vastavalt kas väikseks või suureks. Kaebaja

4(20)

3-23-1614

kontrollis üle maa-aluse parkla ja kolme korterelamu üldpinnad, fassaadid, katused jms,

mistõttu on ilmne, et tegemist ei olnud väikese osaga hoonest.

EEL ei ole esile toonud ühtegi alust, miks lisades 10-13 esitatud auditid ei ole käsitletavad

audititena, kuigi auditimääruse § 2 lg 1 kohaselt saab auditit teha ka ehitise osale. Ühtlasi

vastustaja keskendub pealkirjadele, mitte sisule. Näiteks ehituslike auditite osas heitis

vastustaja kaebajale ette auditites väljendi „visuaalkontroll“ puudumist, arvestamata, et

auditites on selle asemel kasutatud mõistet „paikvaatlus“. Konteksti arvestades on see

sünonüüm, andes teavet selle kohta, et ekspert kontrollis olukorda vahetult koha peal.

6) Kehtiv seadusandlus määratleb ehitusinseneride kutsestandardites kutsetasemete piirid

mitte dokumendi (s.o audit, ekspertiis) keerukuse, vaid ehitusobjekti mahu nõuetega, andes

igale kutsetasemele ette piirid objekti kõrgusele ja sügavusele maapinnast ning tase 8 tööde

hulka lisanduvad teatud parameetritele vastavate objektide puhul alternatiivselt ka üle 10 000

m2 mahuga objektid (KAK p 3.5.3). Samas on selge, et objekti maht (sügavus ja kõrgus

maapinnast või ruutmeetrite arv) ei määra hilisemat võimalikku ehituslike puuduste mahtu

ega nende tuvastamise keerukust objektil. Vastustaja käsitlus, nagu peavad eksperdi poolt

tehtavad tööd tase 8 puhul olema lisaks etteantud mahu nõuetele ka sisult äärmiselt keerukad,

on ebaadekvaatne eeldus ja paneb auditi/ekspertiisi sõltuma konkreetse hoone ehituslikust

kvaliteedist, mitte muudest nõuetest (sh kaebaja teadmistest). Kaebajale kutse andmine ega

selle taastõendamine ei saa sõltuda sellest, kas hoonetel, mille osas kaebaja auditit või

ekspertiisi teeb, on puudused või mitte. Igakordne kategooriline keerukuse nõude esitamine

on reaalsust eirav ning võib viia absurdse olukorrani, kus kõrgeima kutsetaseme säilitamiseks

peab ekspert hakkama näitama tase 8 objektidel tuvastatavaid reaalseid probleeme tegelikest

keerukamatena, et tõendada hindamiskomisjonile oma „võimekust lahendada keerukaid

ehituslikke probleeme.“ Võimekus lahendada erinevaid ehitustehnilisi probleeme tagatakse

volitatud ehitusekspert tase 8 puhul ehitusalase magistrikraadi nõudega ja regulaarsete

täiendkoolituste kaudu, kuid seegi ei tähenda, et iga ehitusekspert igal ehitusobjektil

igakordselt kõiki oma erialaseid oskusi täies mahus kasutada saab.

Ka kutsestandard versiooni 9, mille alusel kaebajale kutse väljastati, kutse-eetika nõuded

näevad ette, et ehitusinsener teenindab ühiskonna vajadusi (sellisena nagu need on) ning teeb

seda ausalt ja erapooletult. Seda arvestades ei tohiks kutse taastõendamisel olla eksperdile

etteheidetav, et ehituslikud küsimused, millega tema poole pöörduti, ei olnud piisavalt

keerulised. Pealegi on Eesti ehitusturg väike ja ehitamisega seonduv põhjalikult reguleeritud,

mistõttu ülikeerulisi juhtumeid tulebki ette harva. Vastustaja soovib asetada kaebaja olukorda,

kus kaebaja peab kutsealal tegutsedes, st töid vastu võttes ja teostades lähtuma

kutsestandardiga etteantud mahu nõuetest (nt hoone sügavus, kõrgus või alternatiivselt 10 000

m2 mahu nõue), kuid kutse andmisel või ka taastõendamisel toimub hindamine teiste nõuete

alusel – kutsekomisjoni poolt subjektiivselt välja mõeldud keerukuse skaalal, kus igakordselt

hindaja sisetunde järgi otsustatakse, milline on piisava keerukusega sobiv töö kutse saamiseks

ja milline mitte. Sellises olukorras ei ole kaebaja jaoks tagatud elementaarne õigusselgus ja

õiguskindlus.

7) Otsuses viitas EEL ka auditites väidetavalt esinevatele vormistamispuudustele (selgitamata

ja täpsustamata, milliseid auditeid on EEL siin silmas pidanud ja milliseid asjaolusid

vormistamispuudusena silmas peab). Kõik auditi aruande vorminõuded, mis on auditimääruse

§-s 6 toodud, on täidetud. Kaebaja möönab, et auditite tiitellehel puudus kutsetunnistuse

number ja ettevõtte registrikood, kuid nende asemel oli kirjas MTR-i registreeringute number

ning seetõttu olid MTR-i kaudu ka kõik vajalikud andmed leitavad, mistõttu ei jäänud

auditimääruses nõutud andmed kättesaamatuks ega tuvastamatuks ühegi auditi puhul. Kuigi

vaideotsuses EEL vorminõuete täitmata jätmisele enam ei tugine, siis selguse huvides rõhutab

5(20)

3-23-1614

kaebaja, et pelgalt vorminõuete puuduste tõttu kutse andmata jätmine ei oleks kooskõlas HMS

§ 3 lg-st 2 tuleneva proportsionaalsuse põhimõttega.

8) Kaebaja juhtis vaides tähelepanu KAK p-le 3.5.3. EEL ei ole otsuses ega vaideotsuses

alternatiivseid nõudeid analüüsinud ega põhjendanud nende arvestamata jätmist. Kuna kõik

kaebaja esitatud tööde hoonete netopinnad on suuremad kui 10 000 m2, tuleb neid tase 8

töödeks pidada. Väär on vastustaja seisukoht nagu tuleb töökogemuse eeldust ka

alternatiivsetest kvalifikatsiooninõuetest lähtumise korral kõrvutada vastavuses taotletava

kutsetasemega. Vastustaja on esitanud meelevaldse ja subjektiivse käsitluse kutse andmise

menetlusest ning nõuetest, mida asjakohased õigusaktid ei toeta. Olukorras, kus KAK p 3.5

on eraldi välja toodud, et tööd ei pea ületama oma keerukuselt eelmise kutsetaseme

pädevuspiire (ja eraldi viidatakse kutsestandardi osale A.1 „Töö kirjeldus“), ei ole võimalik

nende tööde juures samaaegselt seda keerukust A.1 „Töö kirjeldus“ järgi hinnata. Vastustaja

üritab jätta muljet, nagu KAK p 3.5.3 on toodud alternatiivsed nõuded üksnes objektide n-ö

tehnilistele nõuetele, kuid see on väär. KAK p 3.5 viitab eraldiseisvalt sellele kutsestandardi

osale A.1 „Töö kirjeldus“, mille osas alternatiivsed nõuded on kehtestatud. Seega ei saa nende

tööde „keerukust“ ja „taset“ võrrelda ka kutsetaseme 8 kutsestandardi A.1 järgi.

9) Asjaolu, et EEL andis kaebajale samas otsuses volitatud ehitusinsener tase 8 kutse

omanikujärelevalve ametialal, mis on kattuvate kompetentsidega nende ametialade suhtes,

milles kutset ei antud (ehitiste auditid ja ehitusprojekti ekspertiisid), näitab, et kutsekomisjonil

oli veendumus, et kaebaja omab volitatud ehitusinsener, tase 8, kutse saamiseks ja vastaval

tasemel töö tegemiseks vajalikke teadmisi ja oskusi ning suudab neid praktikas edukalt

rakendada. Seetõttu on kutse mitte andmine ehitise auditi ja ehitusprojektide ekspertiisi

ametialadel põhjendamatult ebaproportsionaalne meede. Isegi kui möönda, et

omanikujärelevalve kutse andmise eeldused on erinevad (st töökogemus, mida hinnatakse on

erinev), viitab vastustaja ka ise vastuses kaebusele, et KAK p 2.7 kohaselt hinnatakse

omanikujärelevalve kutse taotlemisel, kas tööd ületavad oma keerukuselt eelmise taseme

pädevuspiire (või vastavad mõnele KAK p-s 3.5 toodud kriteeriumile). Seega möönab ka

vastustaja, et kui lähtutakse KAK p-s 3.5 toodud kriteeriumitest, ei ole vajalik, et tööd

ületavad oma keerukuselt eelmise taseme pädevuspiiri. Sama põhimõte kohaldub ilmselgelt

ka ekspertiiside ja auditite puhul ning KAK lisa 6 p 2.3 seda ei muuda.

Lisaks ei saa nõustuda, et omanikujärelevalve tase 8 kutsetunnistus ei oma ehitiste auditite ja

ehitusprojekti ekspertiiside ametialadel kutseoskuste hindamisel mingit tähendust. Kõigi

kolme ametiala töö sisuks on hinnangute andmine 100% samade ehitusnormide alusel, st

peamiseks erinevuseks on ametialade nimetused, mitte ametialade raames tehtav sisuline töö.

Ka ringkonnakohus nõustus esialgse õiguskaitse rakendamisel kaebaja käsitlusega, et

omanikujärelevalve tase 8 kutsetunnistus, mille EEL väljastas kaebajale samade vaidlusaluste

alternatiivsete nõuete alusel, näitab, et EEL hinnangul on kaebajal olemas oskus anda

kõrgetasemelisi hinnanguid üldehituse valdkonnas nii arhitektuurse kui konstruktiivse projekti

osas. Sedalaadi oskuste olemasolu korral ei ole põhjust takistada tegutsemist samade

kompetentsidega ehitiste auditite ja ehitusprojekti ekspertiiside ametialadel, mis eeldavad

omanikujärelevalvega 100% kattuvaid kutseoskusi. Kutseoskused ei muutu sellest, kui

inimene kasutab samu oskusi teise ametinimetuse alt.

10) Vastustaja ei ole oma otsustes ega kohtumenetluses väljendanud kahtlust kaebaja

kutseoskuse suhtes anda adekvaatseid kõrgetasemelisi hinnanguid üldehituse valdkonnas nii

arhitektuurse kui konstruktiivse projekti osas, st vastustaja ei ole seadnud kahtluse alla

kaebaja erialast pädevust. Vastustaja jättis kaebajale ehitise auditi ja ehitusprojekti ekspertiisi

ametialadel kutsed andmata üksnes põhjusel, et vastustaja hinnangul eines kaebaja töödes

nendel ametialadel puudusi. Samas ükski väidetavatest puudustest ei kvalifitseeru puudusteks

6(20)

3-23-1614

kutsestandardi ega KAK nõuete järgi, vaid vastustaja enda väljamõeldud kriteeriumide järgi.

KutS, kutsestandardi ja KAK nõuetest kõrvale kalduv hindamine võimaldas käsitleda kaebaja

töödes vigu ekslikult seal, kus neid tegelikult ei olnud, ning see kajastus ka hindamise

õigusvastases tulemuses – kutset ei väljastatud. Seega sõltus kaebaja jaoks kutsete saamine

või mitte saamine mitte kaebaja enda, vaid vastustaja poolsest nõuete valikulisest täitmisest.

11) Kaebaja teostas kõik kaebuses vaadeldavad tööd, mille alusel vastustaja tema kompetentsi

hindas, kutsestandardi versioon 9 kehtivuse perioodil 03.05.2018-02.05.2023. Ehitusprojekti

ekspertiisi alal on vastustaja ette heitnud, et kaebaja olevat väidetavalt rikkunud pädevuse

piire ja kutse-eetika nõudeid sellega, et andis hinnanguid üldehituslikele küsimustele, mida

käsitleti ehitusprojekti arhitektuurses osas. Võttes arvesse, et kutsestandardi verisoon 9 lisa 4

osa II Tööalane eetika p 1 näeb ette, et ehitusinsener võib töid vastu võtta ainult oma

kompetentsi ulatuses ja kutsestandardi verisoon 9 A-osa Kutsekirjeldus p A.8 Regulatsioonid

tööturul tegutsemiseks sätestab, et üldehituse eriala volitatud ehitusinseneri kutse tõendab

isiku pädevust töötada üldehituse erialal, jääb arusaamatuks, milles seisneb väidetav

rikkumine, kui ekspertiisi käigus antud hinnangud piirdusid üldehituse osaga. Vastustaja ei

ole heitnud kaebajale ette hinnangute ebakompetentsust. Vastustaja seisukoht, nagu kujutaks

kaebaja poolt arhitektuurses projektis sisalduvale üldehituslikule osale antud hinnangud

ühiskonnale ohtu ja juba ainuüksi ohu tõkestamiseks tuleks kaebajale keelata ehitusprojekti

ekspertiisidega tegelemise jätkamine, on ebaadekvaatne. Probleem tekiks siis, kui ekspert

annaks hinnanguid sellistes küsimustes, milleks tal puudub erialane ettevalmistus – nt kui

ehitusinsener annaks hinnanguid sisearhitektuuri projektis sisalduvate kunstiliste lahenduste

kohta, mis eeldaks teistlaadset erialast ettevalmistust kui üldehitusinseneri magistriõpe.

Käesoleval juhul polnud tegemist sellise olukorraga.

12) Vastustaja loob kohtule väärettekujutuse valdkonna tavadest ja praktikast (st eelkõige

väidetavate auditite/ekspertiiside taseme ja keerukuse osas). Kaebaja hinnangul näitab

hindamiskomisjoni liikme T.Si kirjaliku töö 21131 Ekspertarvamus üksikelamu vahelae ja

katuse kohta (22.09.2021) sisu üheselt, et valdkonna tavad ja praktika on teistlaadsed, kui

vastustaja väidab ning ka sisuline kontroll ekspertide poolsete nõuete täitmise üle ei toimu

ühetaoliselt. Kõnealuse töö sisuks on valmis ehitatud ehitise nõuetele vastavuse hindamine

ning kehtiva regulatsiooni mõttest tulenevalt on tegemist ehitise auditiga. Kõnealuses töös ei

hinda ekspert vastavust projektile ega ehitusnormidele, vaid kõik hinnangud piirduvad

paljusõnaliste väidetega „on ebakorrektne“, „täiesti valesti ehitatud“, „tuleb ringi teha“,

„plaatide lisamine on asjatundmatu ja sisuliselt nendest kasu pole“ jms. Töös puudub viide

paikvaatlusele või visuaalkontrollile ning kasutatud fotomaterjalist ei selgu, kas fotod on

eksperdi enda või kellegi teise tehtud. Selliste tavade ja praktika juurutamine, kus ühele

lubatakse seda, mida teistele keelatakse, ei ole põhjendatud ja läheb vastuollu kohustustega,

mille vastustaja endale kutsete väljastamisega võttis.

13) Vastustaja on konstrueerinud kohtumenetluse käigus uusi põhjendusi, mis õigustaks kutse

taastõendamise käigus kaebaja kutseoskuste hindamist vastustaja poolt kutsestandardi ja KAK

nõudeid eirates ja nende asendamist hindaja vastuoluliste subjektiivsete hinnangutega.

Valdkonnas, mis on õiguslikult reguleeritud, tuleb tagada hinnangute andmisel reeglitest kinni

pidamine, välistades hindaja subjektiivsuse. Antud juhul ei ole teada, kas kutsekomisjon

asendas kutsestandardi järgse käsitluse enda väljamõeldud reeglitega käsitlusest üksnes

kaebaja puhul ja tema õigusi diskrimineerides või on tegemist laiema probleemiga. Vastustaja

kirjalike seisukohade põhjal ei saa välistada, et kutsekomisjon lubab teatud juhtudel isegi 6.

kutsetasemega ehitusinseneril teostada tasemele 8 vastavaid töid, kuna kasutusel olev

„keerukuse“ mõõdik võimaldab kõrgema taseme nõuetele vastavaid töid madalamale

kutsetasemele töödena tõlgendada. See ei ole kooskõlas ei KutS, KAK, KAK lisa 6 ega ka

asjakohaste kutsestandarditega.

7(20)

3-23-1614

9. Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata (täiendavad seisukohad 26.02.2024).

1) KAK p-st 3.4 ja KAK Lisa 6 p-st 2.3 tulenevad järgmised nõuded, mida ekspertiisi ja

auditite kutsete taotleja töökogemuse puhul mh hinnatakse: a) minimaalselt peab olema tehtud

3 auditit/ekspertiisi; b) tööde keerukus – vastavalt kutsestandardi A1 osas toodule peab isik

tegutsema keerukate ehitustehniliste lahenduste väljatöötamise ja realiseerimise kallal (Lisa 1,

p A1) ehk hinnatakse objekti ja lahenduse sisulist keerukust, mille puhul võetakse arvesse mh

seda: i) kui suure osa ehitise suhtes ekspertiis/audit tehti – kas ekspertarvamus anti ehitise osa

suhtes või tervikehitise kohta; ii) millise ehitise osa suhtes ekspertiis/audit tehti; iii) kas

töökogemus ületab eelmise madalama astme kutse pädevuspiire ning vastab KAK-is nõutule

– võetakse mh aluseks kutsestandardite A.1 osade võrdlus ning KAK p 3.5, mis sätestab

alternatiivse regulatsiooni punktis KAK p-s 2.7 sätestatule, mitte KAK Lisa 6 p-s 2.3

sätestatule; c) ekspertarvamuse sisuline tase – kas auditi/ekspertiisi raames antud

ekspertarvamus vastab seaduses, sh määruses nr 61 ja määruses nr 62, seatud nõuetele

ekspertiiside ja auditite osas nagu seda nõuab mh diplomeeritud ehitusinsener, tase 8

kutsestandardi osa B.2.11.5 ja B.2.12.5. Samuti, kui põhjalikke teadmisi oli vaja auditi raames

uuritavate küsimuste koostamisel ning kas auditi raames selgunud asjaolusid oli keeruline

tuvastada või mitte.

2) Vastustaja nõustub, et nii auditit kui ka ehitusprojekti ekspertiisi võib teha ka ehitise osa

suhtes. See ei tähenda, et automaatselt tuleks ükskõik millise ehitise osa suhtes tehtud auditi

või ekspertiisi raames saadud töökogemust pidada 8. kutsetasemele vastavaks töökogemuseks.

Seda kinnitab ka KAK Lisa 6 p-i 2.3 regulatsioon, mis näebki kutse andjale ette kohustuse

hinnata iga taotleja põhiselt tehtud tööde keerukust ja ekspertarvamuse taset sisuliselt.

Seetõttu ei oma tähtsust kaebaja viide varem kehtinud määrusele nr 116 ega ka väide, et auditi

ulatuse määrab tellija. Kuigi auditi ja ekspertiisi tegemine ehitise osale pole keelatud ning

välistatud pole 8. kutsetaseme saamine auditite/ekspertiiside põhjal, mis on tehtud ainult

ehitise osade suhtes, on see kõrgeima taseme kutse taotlemisel alati risk, millega kõrgeima

taseme kutse taotleja peaks oskama arvestada (TlnHKo 3-20-1660, p 6).

3) Töö keerukuse ja selle raames omandatud töökogemuse taseme puhul mängib olulist rolli

nt see, kas auditi või ekspertiisi töökogemus on saadud ekspertarvamuse tegemisega

tervikehitisele, ehitise valdavale osale, ehitise erinevatele osadele, mis kokku moodustavad

ehitisest valdava osa või mingile üksikule ehitise osale, mis moodustab tervikehitisest üksnes

väikese osa. Seda enam, et ekspertiisi ja audit kutsete puhul nõutakse ainult 3 töö esitamist

oma töökogemuse tõendamiseks, mitte kalendrikuudes omandatud töökogemust, mis eeldab

üldjuhul rohkem kui 3 objekti (tööga) tegelemist. Kuna nõutud töökogemust on võimalik

omandada vähematel objektidel töötamisega, on seda olulisem, et neil vähestel objektidel

omandatud kogemused ja teadmised oleksid võimalikult laialdased mahult ning sisult

olukorras, mil taotletakse kõrgeimat kutse taset – s.o 8. tase. Viimast ongi võimalik saavutada

vaid juhul, kui töökogemus on saadud kas tervikliku ehitise või selle valdava osa suhtes

tehtud töö käigus.

Samuti omab töö keerukuse puhul rolli see, millise ehitise osa suhtes ekspertarvamus on

tehtud ning kas selle raames oli vaja hinnata ka muid ehitise osi kas või osaliselt. Nii tuleb

hinnata, kas ekspertarvamus tehti ainult katuse, fassaadi, rõdu või väiksema ümberehituse

suhtes või on hinnatud terve hoone kandekonstruktsioone. Kui audit/ekspertiis on tehtud kogu

ehitise suhtes, on selgelt tegu 8. tasemele vastava tööga. Kui tehtud on ainult hoone osaline

audit/ekspertiis, mis puudutab nt varikatuse aluse plaadi kruvide kinnitust, siis sellist auditit ei

saa vastustaja hinnangul pidada keerukuselt 8. tasemele vastavaks. Samas võib 8.

kutsetasemele vastavaks pidada, kui hoone suhtes viidi läbi küll osaline audit, kuid see

puudutas nt kandekarkassi postide vastavust. Seda põhjusel, et ilma hoone terviktoimimist

8(20)

3-23-1614

arvestamata ei saa anda ka konstruktsiooniosale (kandekarkassi postid) hinnangut. Nii võib

teatud juhul olla töö keerukuselt 8. tasemele vastav ka juhul, kui ehitise osa, mille suhtes

ekspertiis või audit tehti, ei moodusta ehitisest valdavat osa, kuid mille auditi/ekspertiisi

tegemise raames tuleb paratamatult hinnata hoonet tervikuna või valdavat osa sellest. Lisaks

omab töö keerukuse osas tähtsust see, kas ehitis, mille suhtes audit/ekspertiis läbi viidi, vastab

8. taseme kutsestandardis ettenähtud tehnilistele tingimustele (s.o ehitis on tehniliselt

keerukam ja ületab 7. taseme pädevuspiire või vastab KAK p-s 3.5 seatud alternatiivsetele

nõuetele). Seega on tegemist üksnes ühe alameeldusega, mis peab olema täidetud, et

vastustaja saaks taotletud kutse anda.

4) Kuna töö keerukus ning ekspertarvamuse tase sõltub mitmetest tingimustest, vaadatakse

töö keerukust ja ekspertarvamuse taset mõjutavaid asjaolusid alati tervikuna, nii omavahel kui

ka teiste töökogemuse nõuetega koosmõjus ning kutsetaotluses toodud konkreetsete asjaolude

põhiselt, arvestades seejuures valdkondlikke nõudeid (seadus, määrus, kutsestandard), -

arenguid, -praktikaid ja -taset. Seetõttu ei saa üheselt KAK-is, kutsestandardis ega mujal

ammendavalt defineerida, mida tähendab, et kutse taotleja töökogemus või ekspertarvamuse

tase vastab keerukuselt 8. kutse tasemele. Tegu on määratlemata õigusmõistetega, mille

sisustamisel lähtutakse väga spetsiifilistest erialastest teadmistest ja kogemustest. See ei

tähenda, et vastustaja saaks teha suvaotsuse. Vastustaja peab igas olukorras hindama, kas

keerukuse ja sisulise taseme kriteerium on täidetud või mitte, lähtudes valdkondlikest

nõuetest. Kuna vastavad valdkondlikud nõuded on kutse taotlejale teadaolevad, on ka

keerukuse ja taseme hindamise kriteeriumid taotlejale enne kutse taotlemist teada. Kaebaja

vastupidised väited on arusaamatud, eriti arvestades, et kaebaja omab ja ka taotles 8. taseme

kutset, millest tulenevalt saab eeldada, et ta on keskmisest teadlikum kutsele esitatavatest

nõuetest, sh määrustes toodutest, ning on võimeline erialaselt ka sisustama esitatud nõudeid ja

neid ilma olulise täiendava nõustamiseta täitma.

Eeltoodu tõttu ei saagi automaatselt järeldada, et juhul kui töökogemuse tõendamiseks ehitis

tehniliselt vastab KAK p-s 3.5.3 seatud nõuetele, vastab ka objektil töötanud isiku

töökogemus 8. taseme kutsele. Lisaks objekti tehnilisele vastavusele tuli KAK p-i 3.4 ja KAK

Lisa 6 p-i 2.3 kohaselt hinnata kaebaja töökogemust sisuliselt (sh objektil tehtud tööde mahtu,

keerukust ja ekspertarvamuse taset). Käesoleval juhul ei olnud probleem objektide vastavuses

KAK p-le 3.5.3, vaid selles, et kaebaja sisuline töökogemus ei vasta 8. kutsetasemele, s.o

KAK Lisa 6 p 2.3 nõuetele, mistõttu on vastustaja õiguspäraselt oma põhjendustes käsitlenud

just vastavaid aluseid, mitte p-st 3.5.3 tulenevaid eelduseid.

5) Ekspertarvamuse taseme puhul hinnatakse üldjuhul seda, kas auditi või ekspertiisi raames

antud ekspertarvamus vastab seaduses, sh määruses nr 61 ja määruses nr 62, seatud nõuetele

ekspertiiside ja auditite osas. Samuti hinnatakse, kui keeruline oli tuvastada

auditis/ekspertiisis välja toodud asjaolusid ning nende põhjal teha järeldusi. Kui eelmisel

juhul hinnatakse sisuliselt tehnilist keerukust, siis siinkohal hinnatakse töö sisulist taset.

Seejuures pole taotlejatel keelatud esitada hindamiseks rohkem kui 3 tööd olukorras, mil

taotlejal on kahtlus, et mõni objekt ei pruugi vastata oma keerukuselt nõutud tasemele.

Taotleja puhul, kes soovib saada kõrgeimat 8. taseme kutset, mis võimaldab mh kontrollida

madalama kutsetasemega spetsialistide tööd, eeldab vastustaja, et auditid ja ekspertiisid

vastavad nii sisu- kui ka vorminõuete poolest seadustes ja määrustes nõutule. Isik, kes on

eeskujuks ja n-ö viimaseks kontrollinstantsiks teiste spetsialistide tehtud tööde osas, peab

suutma vastata kõigile seadustes, määrustes ning kutsestandardites nõutud tingimustele.

6) Vale on kaebaja seisukoht, et juba ainuüksi põhjusel, et kaebajale anti omanikujärelevalve

kutse, tulnuks talle anda ka auditi ja ekspertiisi kutse. Esiteks otsustatakse omanikujärelevalve

kutse andmise üle omanikujärelevalve tööde põhiselt, samas kui ekspertiisi ja auditi kutse

9(20)

3-23-1614

andmise üle otsustatakse ekspertiiside ja auditite põhiselt. Nii olid ka praegusel juhul iga

kutse andmise üle otsustamisel aluseks erinevad tööd, mistõttu saab isegi samade eelduste

korral (millega praegu ei saa nõustuda) tekkida olukord, kus ühel juhul kutse antakse ja teisel

juhul mitte. Teiseks on omanikujärelevalve kutse, ekspertiisi kutse ja auditi kutse eeldused

erinevad. Eeldused, mille alusel antakse auditi ja ekspertiisi kutse, tulenevad peaasjalikult

KAK Lisa 6 p-st 2.3. Vastavast regulatsioonist nähtub selgelt, et see kohaldub ainuüksi auditi

ja ekspertiisi kutse andmisele. Omanikujärelevalve kutsele KAK Lisa 6 p 2.3 ei kohaldu.

KAK p 2.7 kohaselt hinnatakse omanikujärelevalve kutse taotlemisel, kas tööd ületavad oma

keerukuselt eelmise taseme pädevuspiire (või vastavad mõnele KAK p-s 3.5 toodud

kriteeriumile), samuti peab taotlejal olema töökogemus vähemalt kolmel aastal viimase 10

aasta jooksul omanikujärelevalve ametialal, kusjuures portfoolio peab tõendama taotleja

omanikujärelevalve alast töökogemust vähemalt kolmel aastal ja sisaldama vähemalt 30%

kutsetasemele vastavaid töid. Seega on eeldused erinevad – omanikujärelevalve kutse

taotlemisel ei hinnata tööde sisulist taset, kuivõrd omanikujärelevalve töö tegemise

tulemusena ei valmi tööd, mille sisulist taset saaks hinnata, samas kui ekspertiisi ja auditi

kutse puhul seda hinnatakse.

7) Kaebaja esitas töökogemuse hindamiseks ehitusprojekti ekspertiisi osas kolm tööd ja auditi

osas neli tööd. Auditi ja ekspertiisi kutse andmise eelduseks on, et taotleja oleks esitanud

kolm nõuetelevastavat tööd. Kaebaja ei esitanud kummagi kutse osas kolme nõuetelevastavat

tööd, kuna esitatud tööd ei vasta keerukuse ja sisulise taseme kriteeriumitele.

a) Tartu Ülikooli IT-keskuse (töökogemuse tabelis märgitud kui Delta keskus) õõnespaneelide

kahjustumise põhjuste väljaselgitamine. Narva mnt 18, Tartu: kaebaja esitas objekti auditi

töökogemuse tõendamiseks. Kuigi objekt tehnilistelt omadustelt vastab KAK p-s 3.5.3

nõuetele, siis lisaks objekti enda vastavusele peab ka objektil tehtud töö tehniliselt keerukuselt

ja selle maht vastama 8. taseme kutsele, nagu seda nõuab KAK Lisa 6 p 2.3. Vastustaja

hinnangul ei vasta ehitise õõnespaneelide osas tehtud audit oma keerukuselt 8. taseme kutsele,

kuna töö puudutab üksnes marginaalset osa kogu konstruktsioonist. Juhul, kui audit oleks

tehtud kas tervikehitise või ehitise valdava osa suhtes, võiks tegu olla 8. tasemele vastava

töökogemusega, kuna sellisel juhul on auditi tegija suurema tõenäosusega rakendanud ja

omandanud vajalikke oskusi ja teadmisi, mida auditi kutse kõrgeim tase nõuab. Seda

käesoleval juhul tehtud pole. Seejuures on tähtsusetu kaebaja väide, et arvestada tuleb, et

lähteülesande määrab tellija, kuivõrd sellisel juhul saaks mis tahes marginaalse ja

kutsetaotleja sisulist pädevust mitte väljendava töökogemuse alusel kutset taotleda, mis

muudab kutse andmise teise ja kolmanda eelduse (tööde keerukus ja tase) täielikult

sisutühjaks. Lisaks tuleb hinnata ka auditi sisulist keerukust ja taset ehk kui põhjalikke

erialateadmisi ja uurimist auditi tegemisel rakendati. Nii nähtub auditist, et õõnespaneelide

kahjustuse väljaselgitamine ei olnud ka sisult keeruline, kuna kahjustumise põhjus (lõhki

külmumine) oli kergelt tuvastatav. Samuti oli tiitellehelt puudu pädeva isiku kutsetunnistuse

number (§ 5 lg 2 p 2, § 6 lg 3 p 3); pädeva isiku isikukood (§ 6 lg 3 p 3) ning auditeeritava

ehitise ehitamise oluliste kuupäevade ja ehitise tehniliste andmete kirjeldus (§ 5 lg 2 p 3).

Samuti puudub auditis selliste mõistete kasutamine nagu visuaalkontroll ja kasutuskontroll,

dokumentatsiooni kontroll (määrus nr 61 § 2 lg 2), mistõttu sisulised tegevused, mis nende

mõistete taga peituvad, jäeti auditi raames tegemata ja järelikult sisaldas audit olulisi sisulisi

puuduseid. Seetõttu kõnealune audit ei vastanud oma keerukuselt 8. taseme auditi kutsele.

b) Ragn-Sells vastuvõtuhalli ja jäätmekütuse tootmishoone taastamismaksumuse ja

tulekahjueelse kulumi määramine. Suur-Sõjamäe 31A ja 33, Tallinn: kaebaja esitas objekti

auditi töökogemuse tõendamiseks. Sisult pole tegu auditi, vaid ehitusmaksumuse

määramisega. Vastavalt majandus- ja taristuministri 11.06.2015 määrusele nr 63 „Hoone

keskmise ehitusmaksumuse hindamise kord“ § 4 lg 1 on hoone taastamismaksumuse

10(20)

3-23-1614

määramine osaks ehitusmaksumuse hindamisest. Ehitusmaksumuse hindamine moodustab

eraldi ametiala, milles antakse samuti 6., 7. ja 8. taseme kutseid, mis annavad õigusliku aluse

vastavates valdkondades tegutsemiseks (vt KAK p 3.4). Ehitise auditi käigus kontrollitakse

ehitist kui tervikut või ehitise osa või ehitamise nõuetele vastavust, sh kui ehitisel on

kahjustused, mis takistavad ehitise kasutusotstarbele vastavat kasutamist või ehitis on

kahjustuste tõttu ohtlik, hinnatakse ning kirjeldatakse nende ulatust ja kahjustuste

kõrvaldamise võimalust ning meetmeid ehitise nõuetega vastavusse viimiseks (määruse nr 61

§ 2 lg 1). Juba ainuüksi töö eesmärgist ja kokkuvõttest, mis selgelt annavad ülevaate kogu töö

sisust nähtub, et töö eesmärgiks oli määrata taastamismaksumus, mis moodustaski kandva osa

kogu esitatud dokumendist. Seega ei olnud töö eesmärgiks kontrollida ehitist kui tervikut või

ka hinnata kahjustuste ulatust ja kõrvaldamise võimalust ja meetmeid vastavusse viimiseks.

Ainus eesmärk oli taastamisväärtuse tuvastamine. Eeltoodu valguses on valed kaebaja väited,

justkui oleks vastustaja lähtunud ainuüksi auditi pealkirjast, mitte sisust. Peatükis 5 (mis

koosneb neljast lausest) on viidud läbi ka vastuvõtuhalli ja jäätmekütuse tootmishoone

tulekahju eelne kulumi analüüs, mis on samuti teostatud taastamismaksumuse määramise

eesmärgist lähtuvalt. Kusjuures isegi siis, kui vastavat peatükki lugeda auditiks, siis ei saa

kolmelauselist peatükki pidada auditi eesmärgile vastavaks ega piisavalt kompleksseks ning

keerukaks, et selle alusel saaks anda 8. taseme kutse. Auditiga oleks tegemist näiteks juhul,

kui hinnatakse tervikliku ehitise nõuetelevastavust, sh vastavust projektlahendusele, tehnilist

seisukorda ja kasutusohutust, ehitisse püsivalt paigaldatud ehitusmaterjale ja -tooteid ning

ehitise kohta koostatud dokumentatsiooni. Sellisel juhul lähtub töö auditi eesmärgist.

Praegusel juhul esitatud töö sellest ei lähtu ning tegemist on ehitusmaksumuse hindamisega,

milleks pole kaebajale antud kutset. Vastavas töös ei ole hinnatud ehitise tehnilist seisukorda,

pole kontrollitud, kas ehitise kasutamine on võimalik, ohutu ja vastab ettenähtud otstarbele

ettenähtud viisil ning pole kontrollitud dokumentatsiooni olemasolu ja nõuetekohasust.

Esitatud töö eesmärk oli määrata taastamismaksumus, mistõttu on küll fikseeritud olemasolev

olukord, kuid seegi ei lähtu määruse nr 61 § 2 lg-s 2 toodud eesmärgist. Seega ei vasta

dokumentatsiooni sisu auditi eesmärgile ning samuti on dokumentatsioonist puudu selle

peamised osad, mis peavad sisalduma, et tööd saaks pidada nõuetekohaseks auditiks. Isegi

juhul, kui töö oleks sisult auditile vastav, esinesid töös olulised vormistuspuudused ning audit

ei vastaks määruses nr 61 nõutule. Auditi 8. taseme kutse omaja peab mh kontrollima ja

juhendama vajadusel madalama taseme spetsialiste. Lisaks võib teatud juhtudel ehitusprojekti

asendada auditiga (määrus nr 61 § 5 lg 4 ja § 8 p 3). Seetõttu on nii sisuliste kui ka vormiliste

nõuete korduv rikkumine seda tõsisem, kuna mõjutab lisaks kaebajale ka isikuid, kes peaksid

kaebaja juhistest ja käitumisest eeskuju võtma oma tööde tegemisel või kes tuginevad ehitise

ohutuse osas kaebaja antud ekspertarvamustele.

c) Korterelamute üldkasutatavate pindade ja haljasalade garantiilõpu eelse ülevaatuse audit.

Filmi 5//7 ja Tuukri 64, Tallinn: Kaebaja esitas objekti nii auditi kui ka ehitusprojekti

ekspertiisi töökogemuse tõendamiseks. Seejuures oli aluseks ainult üks ekspertarvamus, mis

pealkirjalt vastab auditile. Eraldiseisva dokumendina esitatud ekspertarvamust ekspertiisi

kohta kaebaja ei esitanud. Garantiitööde ülevaatust ei saa pidada auditiks määruse nr 61

tähenduses, kuna kaebaja esitatud dokumendis puuduvad määruse nr 61 § 2 lg-s 2 kirjeldatud

auditi tunnused. Samad nõuded kehtestas ka 24.09.2015 määruse nr 116 § 2 lg 6. Vastavast

tööst puudub ka nt pädeva isiku isikukood (määrus nr 61 § 6 lg 3 p 3; määruse nr 116 § 6 lg 3

p 3) ja kasutatud meetodi kirjeldus ja sellel põhinev analüüs (vt määrus nr 61 § 5 lg 2 p 6 ja

määrus nr 116 § 2 lg 4, 5 ja 6). Samuti garantiitööde ülevaatuse käigus ei teostatud kõiki

määruses nr 61 ja 116 nõutud tegevusi. Täpsemini puudub auditis selliste mõistete kasutamine

nagu visuaalkontroll ja kasutuskontroll, dokumentatsiooni kontroll (määrus nr 61 § 2 lg 2;

määrus nr 116 § 2 lg 6), mistõttu sisulised tegevused, mis nende mõistete taga peituvad, jäeti

auditi raames tegemata. Seda vaatamata sellele, et tegemist on miinimumnõuetega, mis

11(20)

3-23-1614

peavad olema täidetud auditis. Kuna auditile seatud nõuded pole täidetud, ei saa kaebaja

esitatud dokumenti pidada auditiks määruse nr 61 tähenduses. Isegi kui tegemist oleks

auditiga, ei saa pidada tööd tasemele 8 vastavaks tööks, kuna vastava töö raames tegeles

kaebaja vaid väikse osaga hoonest (s.o ainuüksi üldkasutatavate pindadega, mis hõlmas nt

terrasside ala, trepikodade ala ja katust). Kuna ekspertiisi ja auditi kutsed saab omandada

ainuüksi kolme töö tegemisega, peaks esitatud tööd puudutama valdavat osa ehitisest või

terviklikku ehitist. Praegusel juhul ei puuduta töö valdavat osa ehitisest. Isegi kui lähtuda

kaebaja seisukohast, et tegemist on arhitektuurse osa projekti ekspertiisiga, ei annaks see alust

ekspertiisi kutse andmiseks. Kaebaja esitatud ekspertarvamus tugineb arhitektuursel

tööprojektil, mille osas kaebajal pädevus puudub. Ühtlasi on garantiiülevaatuse eesmärk

hinnata pigem siseviimistlust, mitte konstruktsioonide olukorda, mistõttu ei vasta ekspertiis

oma sisult kaebaja tegevusalale, s.o konstruktsioonide osale. Kuna viidatud objektil saadud

kaebaja töökogemus oli saadud kaebaja pädevuspiire rikkudes ning ei hõlmanud seda

ehitusprojekti osa, mille osas kaebaja soovib oma pädevust tõendada (konstruktsioonide osa),

ei vasta kaebaja töökogemus nõutule ka siis, kui tööd pidada ekspertiisiks määruse nr 62 § 2

lg 1 mõttes.

Kuigi ühe ja sama objekti osas pole välistatud nii auditi kui ka ekspertiisi tegemine, ei saa

ekspertiis ja audit siiski sisalduda ühes ja samas dokumendis. Kui auditi raames hinnatakse

olemasoleva ehitise vastavust nõuetele, siis ekspertiisi käigus hinnatakse ehitusprojekti

vastavust nõuetele. Järelikult on audit ja ehitusprojekti ekspertiis olemuslikult teineteisest

erinevad ja neid ei saa samastada. Lisaks rikuks ühes ja samas dokumendis kajastuv audit

ning ehitusprojekti ekspertiis ka määruses nr 61 § 6 lg-s 1 ja määruses nr 62 § 7 lg-s 1 esitatud

nõudeid, sh vorminõudeid, mille kohaselt peavad nii auditi kui ka ekspertiisi aruanded olema

koostatud vastuoludeta, selgelt ja üheselt mõistetavalt.

d) Äripindadega korterelamu arhitektuurse tööprojekti ja tuleohutuse põhiprojekti ekspertiis.

Päevalille 4, Tallinn: Kaebaja esitas objekti ehitusprojekti ekspertiisi töökogemuse

tõendamiseks. Arhitektuurse ja tuleohutuse osa projekti ekspertiisi ei saa lugeda

konstruktsioonide osa projekti ekspertiisi töökogemuseks. Kuna objektil saadud kaebaja

töökogemus oli saadud kaebaja pädevuspiire rikkudes ega hõlmanud ehitusprojekti osa, mille

osas kaebaja soovib oma pädevust tõendada (konstruktsioonide osa), ei vasta kaebaja

töökogemus nõutule.

e) Korterelamu-ärihoone kasutusloa eelne üldalade arhitektuurne, konstruktiivne ja

tuleohutuse audit. Seebi tn 1, Tallinn: Kaebaja esitas töö auditi töökogemuse tõendamiseks.

Isegi kui lähtuda kaebaja seisukohast, et tegemist on sisult nõuetekohase auditiga, ei annaks

see alust auditi kutse andmiseks. Tööst puuduvad määruse nr 61 § 2 lg 2 alusel minimaalsed

kohustuslikud meetodid, kuna dokumentatsiooni kontroll (määrus nr 61 § 2 lg 2 p 3) puudub

täielikult ning visuaal- ja kasutuskontroll on vormistuslikult ebapiisavalt esitatud. Vastustajal

ei olnud võimalik vastavat tööd ka EHR-st leida. Auditi alusel, mis ei vasta

miinimumnõuetele ega vormilistele nõuetele, ei saa anda 8. taseme kutset. Seda enam, et

puudused on niivõrd ilmsed, kuna täielikult puudub dokumentatsiooni kontrolli osa (vt

määruse nr 61 § 2 lg 2 p 3). Isegi, kui tegemist oleks 8. tasemele vastava tööga, ei saaks

kaebajale kutset anda, kuna kutse andmiseks on vaja kolm nõuetele vastavat tööd.

f) Korterelamu ja ärihoone arhitektuurse ning konstruktiivse tööprojekti ekspertiis. Seebi tn

1, Tallinn: Kaebaja esitas töö ekspertiisi töökogemuse tõendamiseks. Isegi kui lähtuda

kaebaja seisukohast, et tegemist on sisult nõuetekohase ekspertiisiga, ei annaks see alust

ekspertiisi kutse andmiseks. Arhitektuurse osa projekti ekspertiisi ei saa lugeda

konstruktsioonide osa projekti ekspertiisi töökogemuseks. Samuti on töö tehtud pädevuspiire

ületades. Konstruktiivosas on ka töö sisuline tähendus ja sisuline tase küsitav. Ekspertiis on

koostatud 03.01.2022 ning selle kokkuvõttes on toodud, et „Puudused tööprojektis tuleb

12(20)

3-23-1614

kõrvaldada, peale mida vastab arhitektuurse osa tööprojekti koosseis ja detailsus

tööprojektile esitatud nõuetele ning kutseoskustega töötajate ja asjatundliku

omanikujärelevalve korral on kõnealuse tööprojekti alusel võimalik ehitustöid kvaliteetselt

teostada.“ Samas on kaebaja ise korrektselt leidnud määruskaebuses, et „auditeid tehakse

valmis ehitatud ehitistele“ ning 27.09.2020 koostas kaebaja sama objekti osas auditi. Seega on

kaebaja ise järeldanud, et puuduste kõrvaldamisel on võimalik töid teostada olukorras, kus

tööd pidid olema juba lõppenud, mis näitab selgelt puuduseid auditi sisulises tasemes. Seega

esineb arvukalt põhjuseid, miks ei saanud töö alusel kutset anda.

8) Vastustaja on täitnud põhjendamiskohustust. Väidetav põhjendamispuudus üksi ei saa tuua

kaasa haldusakti kehtetuks tunnistamist, kui see ei mõjutanud asja otsustamist (HMS § 58)

ning kohtul on võimalik veenduda, et asja uuel otsustamisel peaks haldusorgan tegema

samasisulise otsuse. Seejuures võib haldusorgan kohtumenetluses esitada täpsustusi/täiendusi

haldusakti põhjenduste toetuseks, kui need püsivad haldusakti põhjenduste põhiraamides ehk

tegu pole täiesti uute alustega (TlnRnKo 3-17-1994, p 12–18; RKHKo 3-20-1548, p 16).

Käesoleval juhul ei saaks väidetav põhjendamiskohustuse rikkumine asja otsustamist

mõjutada ning vastustaja peaks taotluse uuel hindamisel tegema samasisulise otsuse, kuna

kaebaja töökogemus ei vasta KAK-is seatud tingimustele.

Vastustaja on viidanud otsuses põhilisele materiaalõiguslikule alusele, millest tuleneb nõue

hinnata auditi ja ekspertiisi keerukust ning ekspertarvamuse taset (s.o KAK Lisa 6 p 2.3).

Mõistete „töö keerukus“ ja „ekspertarvamuse tase“ puhul on tegu määratlemata

õigusmõistetega, mida pole võimalik ammendavalt defineerida ning mille sisustamisel

lähtutakse väga spetsiifilistest õigusvälistest teadmistest ja kogemustest. Seetõttu ei saanud

ega pidanudki vastustaja ühelegi täiendavale materiaalõiguslikule alusele viitama, mis

sisustaksid neid mõisteid täpsemalt. Auditi ja ekspertiisi kutsete puhul tuleb hinnata kutse

taotleja töökogemust 8. kutsetaseme saamiseks mitmete asjaolude koosmõjus. Käesoleval

juhul ongi vastustaja seda teinud, mis nähtub nii otsuse kui ka vaideotsuse põhjendustest,

millest viimases on vastustaja iga töö (auditi/ekspertiisi) osas objektide/ehitiste põhiselt

selgitanud, milles seisnesid puudused. Arvestades, et tegu on kaebaja enda tehtud töödega,

kaebaja taotleb kõrgeima taseme kutset ja tegu pole esmakordse taotlejaga, on põhjendamatud

etteheited, nagu oleks vastustaja pidanud veelgi põhjalikumalt selgitama, miks konkreetne töö

ei vasta 8. taseme kutsele. Sellises olukorras eeldatakse, et kutse taotleja on keskmisest

teadlikum kutsele esitatavatest nõuetest ning on neid võimeline erialaselt ka sisustama ja ilma

olulise täiendava nõustamiseta täitma. Nii KAK-i kui ka vastustaja põhjendusi lugedes on

piisaval määral võimalik aru saada, miks ei vasta kaebaja tööd nõutud 8. kutse tasemele.

9) Vastustaja ei nõustu, et ta on jätnud KAK p-i 3.5.3 otsuste tegemisel kohaldamata. Kui

täidetud on KAK Lisa 6 p-st 2.3 koosmõjus KAK p-ga 3.5.3 tulenevad kriteeriumid, ei

hinnata, kas tööd oma keerukuselt ületavad eelmise kutsetaseme pädevuspiire, kuna vastavalt

KAK p-le 3.5 asendavad KAK p-s 3.5.3 toodud tingimused pädevuspiiride ületamise

kriteeriumi. Eeltoodu valguses ongi keerukuse hindamiseks kaks alternatiivset võimalust:

hinnata, kas tööd ületavad eelmise taseme pädevuspiire või kas tööd vastavad p-s 3.5 toodud

tingimustele. EEL on nii vaideotsuses kui ka otsuses hinnanud, kas tööde keerukus vastab

kummalegi keerukuse kriteeriumile ning järeldanud, et tööd nimetatud kriteeriumitele ei

vasta. Kuigi esitatud tööd olid tehtud KAK p 3.5.3 nõuetele vastavate hoonete osas,

puudutasid mitmed tööd üksnes väikest osa vastavast hoonest, mistõttu ei olnud täidetud

KAK Lisa 6 p 2.3 koosmõjus KAK p-ga 3.5.3 tulenevad tingimused. KAK p 3.5.3 kohaselt

alternatiivnõude täitmiseks peaks olema tööd koostatud vastavate ehitiste kui tervikute osas

või vähemalt valdava osa suhtes, mitte üksnes marginaalse osa suhtes. Juba KAK p 3.5.3

grammatilisest tõlgendusest tuleneb nõue, et taotleja töö ei saa piirduda vaid väikese osaga

nõuetekohasest referentsobjektist. Seda toetab ka sisuline nõue, mille kohaselt peavad

13(20)

3-23-1614

kõrgeima kutsetaseme tööd olema sisuliselt kõrge tasemega ja keerukad. Keerukuse

kriteeriumit ei täida vähemalt kaks auditit, mistõttu polnud võimalik juba eeltoodust

tulenevalt auditi kutset anda KAK Lisa 6 p 2.3 ja KAK p 3.5.3 alusel. Kuna kaebaja heidab

ette just KAK p 3.5.3 alusel kutse andmata jätmist ning seega nõustub, et tema tööd ei

ületanud oma sisult eelmise kutsetaseme pädevuspiire, on eeltooduga ümber lükatud kaebaja

etteheited, mis puudutavad keerukuse kriteeriumit.

10) Vastustaja on sisustanud keerukuse kriteeriumit vaidlustatud otsuses. Selgitatud on, et

„Tööd ei ületa tase 7 piire. Objektidel, mis vastavad tasemele 8, on tegeletud vaid teatud

väikese osaga“. Eeltoodust järeldub selgelt, et hinnatud ongi mõlemat alternatiivset alust

keerukuse puhul – tase 7 ületamist ja p 3.5.3 alusel alternatiivnõuete täitmist ning esitatud on

otsuse põhimotiivid, mis on kooskõlas põhjendamiskohustuse regulatsiooniga. Seega on valed

etteheited, et keerukuse mõiste kui määratlemata õigusmõiste on jäänud haldusaktis täielikult

sisustamata. Vale on ka etteheide, et keerukuse aluseks olevaid kriteeriume pole kusagil

avaldatud, kuna need tulenevad otsesõnu KAK-i tingimustest (vt KAK p 3.4 ja 3.5.3

koosmõjus KAK Lisa 6 p-ga 2.3). Kaebaja ei ole lükanud ümber vastustaja esile toodud

arvukaid puuduseid, mis esinevad kaebaja poolt esitatud referentstöödes.

11) T.Si töö ei ole ehitise audit ja T.S ei ole sellisena vastavat tööd ka defineerinud ja

nimetanud. T.Si töö on vormistatud ekspertarvamusena ning nii tuleb seda ka käsitleda.

Vastav töö ei vasta ega peagi vastama määrustes nr 61 ja 116 toodud nõuetele. Puudub

vaidlus, et vastava töö põhiselt ei oleks võimalik ka auditi kutset anda. Seega on kaebaja

meelevaldselt samastanud ekspertarvamust ja ehitise auditit, mis omakorda näitab kaebaja

piisavate teadmiste ja kogemuste puudust ning kinnitab vaidlustatud otsuste õiguspärasust.

KOHTU PÕHJENDUSED

10. Kohus leiab, et kaebus tuleb rahuldada.

11. Kaebaja on taotlenud vastustajalt ehitusprojekti ekspertiisi ja ehitise auditi ametialadel 8.

taseme kutse taastõendamist. Vaidlustatud protokollilise otsusega otsustati kaebajale

ehitusprojekti ekspertiisi ja ehitise auditi ametialadel volitatud ehitusinseneri, tase 8, kutset

mitte anda põhjusel, et töökogemuse nõue on KAK Lisa 6 p 2.3 osas täitmata. Vaidlus seisneb

selles, kas vastustaja on õiguspäraselt leidnud, et kaebajal puudub ehitusprojekti ekspertiisi ja

ehitise auditi ametialadel 8. taseme kutse saamiseks nõutav (KAK Lisa 6 p 2.3 ja p 3.5

nõuetele vastav) töökogemus. Seejuures vaieldakse selle üle, kas vastustaja on kaebaja

taotluse lahendamisel nõuetekohaselt täitnud põhjendamiskohustust.

12. Hindamiskomisjon hindab kutse taotleja kompetentsust (KutS § 3 p 1 ja § 19 lg 1) ning

esitab oma protokolli kutsekomisjonile, kes seejärel otsustab, kas kutse anda või jätta andmata

(KutS § 18 lg 2 p 6 ja § 19 lg 6 p 2). KAK p 6.5 kohaselt sisalduvad kutse andmata jätmise

otsuses põhjendused kutse mitteandmise või osalise mitteandmise kohta. Kutse mitteandmise

(ja andmise) otsus vormistatakse istungi protokollilise otsusena ning taotlejale väljastatakse

otsus protokolli väljavõttena.

Kuna vaidlustatud otsus on haldusakt (HMS § 55), peab see vastama seaduses haldusaktile

esitatavatele nõuetele, sh põhjendamise nõudele (HMS § 56). Kohus kontrollib alljärgnevalt,

kas kutsekomisjoni hinnang kaebaja töökogemuse nõuete täitmisele oli õiguspärane, sh

piisavalt põhjendatud ja menetlusnõuetega kooskõlas.

13. Volitatud ehitusinsener, tase 8, kutsestandardis kirjeldatakse kutsetegevust ning esitatakse

kompetentsusnõuded (vt versioonid 9 ja 10; dtl 27 jj). KAK p-s 3.4 toodud tabeli „Ehitusala

inseneride töökogemuse liigid (KAK p 2.7 tähenduses)“ kohaselt peab auditi ja ekspertiisi

14(20)

3-23-1614

kutsete saamiseks olema kutse taotlejal töökogemus kutsetasemele vastava keerukusega

ehitiste auditi/ehitusprojekti ekspertiisi tegemisel. KAK Lisa 6 p 2.3 täpsustab seejuures, et

ekspertiiside ja auditite ametialadel töö kestusele ajalisi nõudeid ei esitata. Minimaalne vajalik

tööde arv on kolm. Taotluses hinnatakse nende sisu keerukust ja ekspertarvamuse taset

vastavuses taotletava kutsetasemega (dtl 423). KAK p-s 3.5 on toodud ehitusala inseneride

töökogemuse alternatiivsed nõuded (alternatiivsed kvalifikatsiooninõuded töökogemusele).

Vaidlust ei ole, et kaebaja esitas ehitusprojekti ekspertiisi ametialal taotletavale tasemele

vastava töökogemuse tõendamiseks kolm tööd: 1) 16.09.2020 koostatud „Korterelamute

üldkasutatavate pindade ja haljasalade garantiilõpu eelse ülevaatuse audit“, objekti aadress

Filmi 5/7 ja Tuukri 64; 2) 08.10.2020 koostatud „Äripindadega korterelamu arhitektuurse

tööprojekti ja tuleohutuse põhiprojekti ekspertiisi“, objekti aadress Päevalille 4, Tallinn ja 3)

03.01.2021 koostatud „Korterelamu ja ärihoone arhitektuurse ning konstruktiivse tööprojekti

ekspertiisi“, objekti aadress Seebi tn 1, Tallinn. Samuti ei ole vaidlust, et ehitiste auditi

ametialal töökogemuse tõendamiseks esitas kaebaja neli tööd: 1) 29.03.2019 koostatud „Tartu

Ülikooli IT-keskuse õõnespaneelide kahjustumisete tekkepõhjuste väljaselgitamise audit,

objekti aadress Narva mnt 18, Tartu; 2) 16.09.2020 koostatud „Korterelamute üldkasutatavate

pindade ja haljasalade garantiilõpu eelse ülevaatuse audit“, objekti aadress Filmi5/5 ja Tuukri

64; 3) 15.10.2018 koostatud „Ragn-Sells vastuvõtuhalli jäätmekütuse tootmishoone

taastamismaksumuse ja tulekahjueelse kulumi määramise audit“, objekti aadress Suur-

Sõjamäe 31A/33 ja 4) 27.09.2020 koostatud „Korterelamu-ärihoone kasutusloa eelne üldalade

arhitektuurne, konstruktiivne ja tuleohutuse audit“, objekti aadress Seebi tn 1, Tallinn.

14. Kutsekomisjon nõustus 19.04.2023 protokollilises otsuses hindamiskomisjoniga, et

kaebaja puhul ei ole täidetud KAK lisa 6 p 2.3 töökogemuse nõuded. Otsuses on viidatud

hindamiskomisjoni seisukohtadele, mille kohaselt nii ehitusprojekti ekspertiisi kui ka ehitiste

auditi ametiala osas „…tööde keerukus ja ekspertarvamuse tase ei vasta 8 kutsetasemel

kehtestatud nõuetele. Tööd ei ületa tase 7 piire. Objektidel, mis vastavad tasemele 8, on

tegeletud vaid teatud väikese osaga“ ning ehitiste auditi osas on täiendavalt leitud, et „Need

auditid mis objekti suuruse mõistes võiks vastata tasemele 8, ei vasta määruses ettenähtud

auditi vormistusnõuetele“. Vaideotsuses jäi kutsekomisjoni ehitusekspertiisi osas seisukohale,

et kutsetasemele vastavad kolm tööd puuduvad. Kutsekomisjon selgitas seejuures, et jätab

endale õiguse otsustada objektide keerukuse üle, kuna keerukust ei ole võimalik kõikide

võimalike juhtude kohta kirjeldada ning lisaks leidis, et taotleja on koostanud arhitektuurse

osa projekti ekspertiisi, mille osas puudub taotlejal kutse. Ka auditite osas leidis

kutsekomisjon, et mingi väikese osaga hoonest 8. tasemel tegelemisel ei saa tekkida

töökogemus kogu hoone auditi alal. Samuti leiti, et esitatud auditites pole vorminõuded

täidetud ning nendes puuduvad sellised terminid nagu visuaalkontroll, kasutuskontroll ja

dokumentatsiooni kontroll.

14.1 Kohus nõustub kaebajaga, et vastustaja ei ole tema taotluse lahendamisel täitnud

nõuetekohaselt põhjendamiskohustust (HMS § 56). Isiku õigusi piirava haldusakti

põhjendamine on oluline selleks, et isik mõistaks, miks ja millisel õiguslikul alusel otsus on

tehtud ning kas otsus tehti seaduslikult. Põhjendamiskohustus täidab ka haldusorgani

enesekontrolli eesmärki – kas otsustamisel on jõutud õigele seisukohale. Lisaks võimaldab

põhjendamine halduskohtul haldusakti tõhusalt kontrollida (nt Riigikohtu 31.05.2011 otsus nr

3-3-1-85-10, p 26).

Kutsekomisjonil pole küll keelatud otsuse tegemisel tugineda hindamiskomisjoni protokollile

(kuigi see pole kutsekomisjonile siduv), kuid selleks, et piirduda ainuüksi hindamiskomisjoni

seisukohtadele viitamisega, peab hindamiskomisjon olema oma kaalutlused piisavalt

põhjalikult esitanud. Kohtu hinnangul ei ole praegusel juhul kutse andmisest keeldumise

15(20)

3-23-1614

põhjendusi piisavalt avatud, et saaks lugeda pelgalt hindamiskomisjoni hinnangule osutades

täidetuks kutsekomisjoni põhjendamiskohustuse. Sisuliselt on praegusel juhul loetud kaebajal

töökogemuse nõuded mittetäidetuks ja keeldutud taotletud erialadel kutse taastõendamisest

vaid üldsõnalise põhjendusega, et tööde keerukus ja ekspertarvamuse tase ei vasta 8.

kutsetasemel kehtestatud nõuetele; tasemele 8 vastavatel objektidel on tegeletud vaid väikese

osaga ehitisest ning objekti suuruselt tasemele 8 vastavad auditid ei järgi vormistusnõudeid.

Kohtu hinnangul ei saanud kutse taotleja sedavõrd napilt ja pealiskaudselt põhjendatud otsuse

saamisel üheselt mõista, kuidas on jõutud selleni, et tal puudub nõutav töökogemus, sh

millistest asjaoludest on kaebaja tööde keerukuse ja ekspertarvamuse taseme hindamisel

juhindutud. Niisamuti pole selgitatud, millised vormipuudused kaebaja töödes esinesid.

14.2 Vastustaja ei ole protokollilises otsuses sisaldunud põhjendamispuudusi kõrvaldanud ka

vaidemenetluses. Vaideotsuses on küll iga kaebaja töö osas eraldi lühidalt välja toodud selle

puudused, kuid kokkuvõttes on vastustaja siiski sisuliselt üksnes üle kinnitanud protokollilises

otsuses toodud seisukohad. Seejuures ei ole vastustaja vaideotsuses käsitlenud ega vastanud

kaebaja poolt vaides esitatud vastuväidetele ja seisukohtadele, milles kaebaja on muu hulgas

juhtinud tähelepanu, et vastustaja ei ole defineerinud „keerukuse“ mõistet ega selgitanud,

milline oleks objektiga tegelemise „piisavalt suur osa“ 8. taseme kutse saamiseks. Kaebaja

asus vaides seisukohale, et vaidlustatud otsuse põhjal ei ole kontrollitav, kas kutsekomisjoni

järeldus väidetava keerukuse puudumise kohta on tuvastatud õigesti. Vastustaja põhjendused

jäid eeltoodule vaatamata ka vaideotsuses sama lakooniliseks ning vastustaja ei täpsustanud,

kuidas täpsemalt hinnati kaebaja tööde keerukust ja ekspertarvamuse taset ning jõuti otsuses

toodud järeldusele kaebajal nõutava töökogemuse puudumise kohta.

Vaidlus puudub seejuures selles, et üheski asjaomases õigusaktis ega korras ei ole

defineeritud, mida peetakse töökogemuse hindamisel silmas „töö sisulise keerukuse“ ja

„ekspertarvamuse taseme“ all. Kuskil ei ole toodud ammendavat loetelu kriteeriumitest,

millistele peavad kutse taotleja tehtud tööd vastama, et lugeda need keerukuselt ja

ekspertarvamuse tasemelt 8. kutsetasemele vastavaks. Sealhulgas ei ole kuskil reguleeritud ka

see, kui suurt osa või millist osa objektist peab ehitusprojekti ekspertiis või audit hõlmama, et

seda saaks käsitleda keerukuselt või tasemelt 8. kutsetasemele vastavaks tööks. Seega on

KAK Lisa 6 p-s 2.3 nimetatud „töö sisuline keerukus“ ja „ekspertarvamuse tase“

määratlemata õigusmõisted, nagu on nentinud ka vastustaja kohtumenetluses.

15. Määratlemata õigusmõiste peab taotluse lahendamisel sisustama haldusorgan ning ka

määratlemata õigusmõistet sisaldav haldusakt peab olema põhjendatud (Tallinna

Ringkonnakohtu 08.06.2023 otsus nr 3-21-2088, p 9). Kusjuures, kui haldusakti

põhjendamisel tuginetakse määratlemata õigusmõistetele, peaks haldusorgan esitama

tavapärasest põhjalikuma (sisulise) motivatsiooni, mis võimaldaks haldusakti adressaadil

mõista akti sisu (vrd Riigikohtu 06.11.2002 otsus nr 3-3-1-62-02, p 12). Arvestades, et

vastustaja keeldus kaebajale kutse andmisest põhjusel, et tema töökogemus ei vasta KAK Lisa

6 p 2.3 nõuetele ehk tema tehtud tööde sisuline keerukus ja ekspertarvamuse tase ei vasta 8.

kutsetasemele, pidanuks vastustaja hiljemalt vaideotsuses ka sisustama asjakohased

määratlemata õigusmõisted, eriti, kuna kaebaja need vaides probleemsetena välja tõi. Kohus

nõustub kaebajaga, et vastustaja seda teinud ei ole.

15.1 Vaideotsuses on „keerukuse“ osas üksnes nenditud, et kutsekomisjon jätab endale õiguse

otsustada objektide keerukuse üle, kuna keerukust ei ole võimalik kõikide võimalike juhtude

kohta kirjeldada. Kutsekomisjon võib ja peabki otsustama kutse taotleja tööde keerukuse üle,

kuid see ei tähenda, et haldusaktis ei peaks välja tooma vähemalt kõige olulisemaid

kriteeriume, mida KAK Lisa 6 p-s 2.3 märgitud tööde keerukuse ja ekspertarvamuse taseme

hindamisel arvesse võetakse. Vaideotsuses on piirdutud sarnaselt vaidlustatud otsusega vaid

16(20)

3-23-1614

selgitustega, et kaebaja tööd käsitlevad vaid väikest osa hoonest ja esinevad

vormistuspuudused; täiendavalt on lisatud, et osade tööde puhul on ületatud pädevust. Otsuste

põhjal võib järeldada, et vastustaja on pidanud keerukuse hindamisel oluliseks seda, kui suurt

osa objektist kaebaja tööd hõlmasid. Samas ei selgu neist, kui suurt või millistele tunnustele

vastavat osa objektist peaks vastustaja hinnangul töö käsitlema, et seda lugeda keerukuselt 8.

kutsetasemele vastavaks ning millele vastustaja sellekohased järeldused tuginevad.

Arvestades, et vastustaja on ise nõustunud, et ekspertiisi ja auditit saab teha ka ehitise osale,

olnuks seda olulisem põhistada, miks praegusel juhul ei vastanud kaebaja poolt ehitiste osade

suhtes teostatud tööd 8. kutsetasemele kehtestatud nõuetele. Kuna vastustaja ei ole oma

seisukohta „liiga väikse osaga“ ehitisest tegelemise osas põhistanud ning ühestki õigusaktist

ei tulene, kui suurt või missugust osa ehitisest peab audit/ekspertiis käsitlema kõrgeima

taseme kutse saamiseks, ei ole vastustaja poolt kohane väita, et 8. kutsetaseme taotlemisel

üksnes ehitise osade suhtes auditite/ekspertiiside tegemine oli kutse taotleja risk. Lisaks ei

nähtu otsustest seegi, kui suurt rolli omas nõutava töökogemuse hindamisel kaebaja tehtud

tööde vormistuslik pool (sh kas vastustaja tuvastatud vormistuslikud puudused võimaldavad

lugeda töö 8. kutsetasemele mittevastavaks, sõltumata töö sisulisest keerukusest ja

ekspertarvamuse tasemest).

Kohtu hinnangul ei ole eeltoodut arvestades kontrollitav, millistest asjaoludest lähtudes on

kutsekomisjon jõudnud järeldusele, et kaebaja tööd ei vasta keerukuselt ja ekspertarvamuse

tasemelt 8. kutsetaseme nõuetele.

15.2 Vastustaja ei saa määratlemata õigusmõistete sisustamata jätmist ja seeläbi

põhjendamiskohustuse nõuetekohast täitmata jätmist vabandada vaideotsuses toodud

seisukohaga, et keerukust ei olegi võimalik igal konkreetsel juhul kirjeldada. Selliselt

puuduks mis tahes kontroll selle üle, kas vastustaja on asjakohaseid kriteeriume arvestades

jõudnud otsuseni jätta kutse andmata. Isikul ja ka kohtul peab olema võimalik kontrollida, kas

vastustaja järeldused on õiguspärased (sh pole meelevaldsed) ning see sõltus praegusel juhul

suuresti sellest, kuidas haldusorgan on sisustanud määratlemata õigusmõisteid „töö sisuline

keerukus“ ja „ekspertarvamuse tase“, sh kuidas hinnatakse töö sisulist keerukust ja

ekspertarvamuse taset ehitise osa suhtes läbiviidud auditi/ekspertiisi puhul. Samuti on

eeltoodu valguses põhjendamatu vastustaja väide, et kuna valdkondlikud nõuded on kutse

taotlejale teadaolevad, siis pidid ka keerukuse ja ekspertarvamuse taseme hindamise

kriteeriumid kaebajale enne kutse taotlemist teada olema. Kohtu hinnangul ei saa vastustaja

ühelt poolt väita, et keerukust polegi justkui võimalik kirjeldada (mööndes, et tegemist on

määratlemata õigusmõistega) ning teisalt eeldada, et kaebaja pidi juba taotluse esitamisel

teadma, milliseid asjaolusid vastustaja tööde keerukuse hindamisel arvesse võtab. Kui

vastustaja ei ole haldusaktis üheselt mõistetavalt avanud, mida täpsemalt tööde sisulise

keerukuse ja ekspertarvamuse taseme hindamisel arvesse võetakse, ei ole ka kohtul võimalik

kontrollida, kas kaebajalt võinuks nende (vastustaja poolt välja toomata) nõudmistega kursis

olemist eeldada. Näiteks ei ole kaebaja taotluse lahendamisel selgitatud, et 8. kutsetaseme

taotlemisel töökogemuse tõendamiseks esitatud audit või ekspertiis peaks olema tehtud kas

tervikehitise või vähemalt kogu ehitise kandekonstruktsioonide suhtes (nagu vastustaja väidab

kohtumenetluses) ega põhjendatud, millistest valdkondlikest nõuetest tulenevalt kaebaja pidi

eeltoodut juba kutse taotlemisel teadma ja arvesse võtma. Samuti ei nähtu vaidlustatud

otsustest näiteks see, millele tuginedes pidi kaebaja aru saama, et ekspertarvamuse taseme

hindamisel omab määravat tähtsust asjaolu, kui põhjalikke eriala teadmisi nõudev oli auditites

tuvastatud puuduste väljaselgitamine. Kusjuures siingi jääb lahtiseks, mida vastustaja üldse on

silmas pidanud piisavalt põhjalike eriala teadmiste all ja milliste puuduste väljaselgitamist

auditi raames saab sellest lähtuvalt lugeda 8. kutsetasemele vastavaks.

17(20)

3-23-1614

16. Kohus ei nõustu vastustaja poolt kohtumenetluses väidetuga, et ta on määratlemata

õigusmõisteid vaidlustatud otsuses ja vaideotsuses sisustanud ning põhjendamiskohustuse

põhimotiivide väljatoomisega nõuetekohaselt täitnud. Pelgalt põhistamata seisukoht, et tööd

ei ületa tase 7 piire või tasemel 8 on tegeletud vaid mingi väikse osaga hoonest, ei ole piisav

selleks, et kutse taotleja peaks mõistma, millele tugineb vastustaja järeldus, et tema

töökogemus ei vasta 8. kutsetasemele kehtestatud nõuetele. Samuti ei saa nõustuda vastustaja

seisukohaga, et keerukuse hindamise aluseks olevad kriteeriumid tulenevad otsesõnu KAK-i

tingimustest – KAK p-dest 3.4 ja 3.5.3 koosmõjus KAK Lisa 6 p-ga 2.3. Viidatud punktidest

saab küll tuletada selle, et tase 8 kutse andmisel hinnatakse kutse taotleja töö sisulist

keerukust, kuid see, milliseid asjaolusid (kriteeriume) keerukuse hindamisel arvesse võetakse,

viidatud punktidest ei selgu. Eeltoodud vastustaja seisukoht on ühtlasi vastuolus vastustaja

poolt samuti kohtumenetluses märgituga, et „keerukus“ on määratlemata õigusmõiste, mida ei

ole kuskil ammendavalt defineeritud. Vastustaja ei saa ühelt poolt väita, et keerukuse

hindamise aluseks olevad kriteeriumid tulenevad „otsesõnu“ KAK-ist ning teisalt väita, et

tegemist on määratlemata õigusmõistega ja seetõttu vastustaja ei saanudki otsuses viidata

ühelegi seda mõistet sisustavale alusele.

Ka on liialdatud vastustaja seisukoht, et vaidlustatud otsuses märgitud põhjendustest järeldub

selgelt, et vastustaja ongi hinnanud nii seda, kas tööd ületavad eelmise taseme pädevuspiire,

kui ka seda, kas tööd vastavad p-s 3.5 toodud tingimustele. Vastustaja viitab vaidlustatud

otsuses ainuüksi KAK Lisa 6 p-le 2.3 ega ole sõnagagi maininud töökogemuse alternatiivseid

nõudeid käsitlevale KAK p-le 3.5.3 – seega ei ole kontrollitav, kas üldse ja mil viisil

vastustaja praegusel juhul alternatiivsete nõuetega kutse andmise (taastõendamise)

otsustamisel arvestanud on. Seda enam, et ka vaideotsuses jättis vastustaja käsitlemata

kaebaja poolt vaides selgelt välja toodud seisukoha KAK p 3.5.3 kohaldatavuse osas.

Siinkohal on alusetu vastustaja seisukoht, et kuna kaebaja heidab ette KAK p 3.5.3 alusel

kutse andmata jätmist, siis järelikult ta nõustub sellega, et tema tööd ei ületanud oma sisult

eelmise kutsetaseme pädevuspiire ja seega on kaebaja etteheited seonduvalt keerukuse

kriteeriumiga ümber lükatud. Kaebusest nähtub selgelt, et kaebaja on seisukohal, et tema tööd

(nii ehitise auditid kui ehitusprojekti ekspertiisid) vastavad KAK Lisa p 2.3 nõuetele ehk tema

tööd on keerukuselt ja ekspertarvamuse tasemelt piisavad tase 8 kutse taastõendamiseks nii

ehitise auditi kui ka ehitusprojekti ekspertiisi ametialadel. Eeltoodut ei väära asjaolu, et

kaebaja hinnangul on muu hulgas täidetud ka KAK p-s 3.5.3 märgitud alternatiivsed

töökogemuse nõuded, mille vastustaja jättis haldusaktis käsitlemata.

17. Praegusel juhul on kandunud vaidlustatud otsuse põhjendamine ulatuslikus mahus üle

kohtumenetlusse, mis ei ole lubatav ja on ühtlasi vastuolus ka isiku õigusega tõhusale

õiguskaitsele (vt Riigikohtu 05.11.2008 otsus nr 3-3-1-49-08, p 11; 04.03.2020 otsus nr 3-18-

1740, p 18.4). Tegemist ei ole olukorraga, kus vastustaja oleks kohtumenetluses esitanud

üksnes uusi argumente haldusakti põhjenduste toetuseks või selgituseks, vaid vastustaja on

alles kohtumenetluses asunud kirjeldama, milliseid asjaolusid KAK Lisa 6 p-s 2.3 nimetatud

tööde sisulise keerukuse ja ekspertarvamuse sisulise taseme hindamisel arvesse võeti (st

sisustama määratlemata õigusmõisteid) ning haldusaktis toodud järeldust kaebajal nõutava

töökogemuse puudumise kohta sisuliselt tagantjärele põhjendama. Selliselt on vastustaja alles

kohtumenetluse käigus esitanud põhjendused, mida kaebaja pole saanud varem

kommenteerida. Vaidlustatud otsuse ega vaideotsuse pealiskaudsete põhjenduste alusel ei ole

seega kontrollitav, kas vastustaja on kohtumenetluses välja toodud asjaolusid kaebaja

töökogemuse hindamisel (vaidlustatud otsuse tegemisel) sisuliselt järginud ega jõudnud

meelevaldselt järeldusele, et kaebaja tehtud tööd ei ole sisuliselt keerukuselt ja

ekspertarvamuse tasemelt 8. kutsetasemele vastavad. Eeltoodut arvestades on alusetu

18(20)

3-23-1614

vastustaja etteheide, et kaebaja ei ole lükanud ümber vastustaja poolt kaebaja esitatud

referentstöödes esile toodud puuduseid.

Kohus märgib, et HMS § 58 on mõeldud olukordadeks, kus haldusorgan on eksinud

menetlus- või vorminõuete vastu, ent kohtumenetluses leiab kinnitust, et menetlus- või

vorminõuete rikkumine ei saanud mõjutada asja sisulist otsustamist. Kuna vaidlustatud otsuse

ja vaideotsuse olulised põhjendamispuudused ei võimalda kontrollida kutse andmisest

(taastõendamisest) keeldumise õiguspärasust ja kohus ei saanud seetõttu veenduda

vaidlustatud otsuse sisulises õiguspärasuses, ei ole võimalik jätta vaidlustatud otsust

tühistamata viitega HMS §-le 58. Kohus ei saa asuda haldusorgani asemel kaebaja

töökogemuse nõuete täitmist (kaebaja tööde sisulist keerukust ja ekspertarvamuse taset)

sisuliselt hindama ning vaidlustatud otsuse resolutsiooni ja selles tehtud järeldusi

põhjendama.

18. Kokkuvõttes on kohus seisukohal, et vaidlustatud otsus ja vaideotsus on

põhjendamiskohustuse olulise rikkumise tõttu õigusvastased ning need tuleb tühistada.

Tühistamisnõuete rahuldamise tõttu kuulub rahuldamisele ka kohustamisnõue ning vastustajal

tuleb kaebaja esitatud taotlus ehitise auditi ja ehitusprojekti ekspertiisi ametialadel 8. taseme

kutse taastõendamise osas uuesti läbi vaadata, järgides haldusakti andmisel muu hulgas HMS

§-s 56 ettenähtud põhjendamiskohustust. Kohus võib kohtuotsuse täitmiseks määrata tähtaja,

mis hakkab kulgema kohtuotsuse jõustumisest. Kaebaja on taotlenud, et vastustaja vaataks

tema taotluse uuesti läbi ühe kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates. Ka kohtu

hinnangul on kohtuotsuse täitmiseks 30 päevane tähtaeg piisav, arvestades seejuures, et

tegemist on taotluse korduva lahendamisega.

Menetluskulud

19. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sellest

tulenevalt tuleb käesolevas asjas menetluskulud kanda vastustajal.

19.1 Kaebaja on esitanud menetluskulude nõude kokku summas 7909,30 eurot (koos

käibemaksuga), millest õigusabikulud moodustavad 7860,30 eurot ning muud kulud 49 eurot

(s.o asjas tasutud riigilõiv 40 eurot+kinnistusregistri väljavõtete kulu 9 eurot). Esitatud on

HKMS § 109 lg 1 kohased kuludokumendid, millest nähtuvalt on käesolevas asjas õigusabi

kokku osutatud 39 tunni ja 15 minuti ulatuses.

Kohus mõistab välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud (HKMS § 109 lg 6).

Vajalike ja põhjendatud menetluskulude suuruse hindamisel tuleb eelkõige arvestada kaebuse

koostamiseks läbitöötamist vajavate materjalide mahukust ning asja keerukust (nt Riigikohtu

03.05.2017 otsus nr 3-3-1-80-16, p 35). Õigusabikulude suurus tervikuna ei tohi olla asja

iseloomu ja tähtsust arvestades ülepaisutatud (vt Tallinna Ringkonnakohtu 21.06.2018 otsus

nr 3-18-752, p 19). Kohtu hinnangul ei ole õigustatud esindaja kulu täies ulatuses vastustajalt

väljamõistmine. Käesolevas asjas on kaebaja esitanud kohtule 18.07.2023 kaebuse ja esialgse

õiguskaitse taotluse, 14.08.2023 määruskaebuse ringkonnakohtule ja 19.02.2024 täiendavad

seisukohad. Asjas ei ole toimunud kohtuistungit ning vaidlus taandus praegusel juhul

sisuliselt sellele, kas vastustaja on määratlemata õigusmõistetele tugineva haldusakti andmisel

nõuetekohaselt järginud põhjendamiskohustust. Võttes arvesse käesoleva asja mahukust ja

keerukust, peab kohus põhjendatuks mõista vastustajalt õigusabikuludena kaebaja kasuks

välja 6000 eurot (koos käibemaksuga).

Kaebaja taotleb ka 31.07.2023 arvel nr 22307139 kajastatud „07.07.2023 Päring

kinnistusregistrist“ kulude (9 euro) hüvitamist. Kohtule ei nähtu, et kaebaja oleks kaebuses

tuginenud mingitele kinnistusraamatu väljavõtetele ning selliseid dokumente ei leia kohus ka

19(20)

3-23-1614

kaebuse lisade hulgast. Seega ei saa kohus vastavat dokumentaalse tõendi saamise kulu välja

mõista vastustajalt.

19.2 Kokkuvõttes tuleb vastustajalt kaebaja kasuks menetluskuludena välja mõista 6040 eurot

(s.o õigusabikulu 6000 eurot+riigilõiv 40 eurot). Muus osas tuleb kaebaja menetluskulud jätta

tema enda kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

20(20)