2-23-146435/8 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Maili Riisenberg

Otsuse tegemise aeg ja koht

07. märts 2024, Viljandi

Tsiviilasja number

2-23-146435

Tsiviilasi

Osaühing EUROPARK ESTONIA hagi S.L. vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks

Menetluse liik

Lihtmenetlus

Tsiviilasja hind

40 eurot

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad

Hageja Osaühing EUROPARK ESTONIA (registrikood

10811490, aadress Estonia pst 9, Kesklinna linnaosa, Tallinn,

Harju maakond; e-post krediidihaldus@europark.ee)

Hageja lepinguline esindaja Elari Arjakas (EFTA Legal OÜ;

e-post elari.arjakas@eftalegal.ee)

Kostja S.L. (isikukood xxxxxxxxxxx; aadress xxxxxxxxxx,

xxxxxxxxx xxxx, xxxxxxxx xxxx, xxxxx, xxxxxxxx maakond;

epost xxxxxxxxxxxx@xxxxx.xx)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Osaühing EUROPARK ESTONIA hagi S.L. (L.) vastu.

2. Mõista S.L.lt välja Osaühing EUROPARK ESTONIA kasuks võlgnevus kokku 40 eurot,

millest põhivõlgnevus 20 eurot ja sissenõudmiskulu 20 eurot.

3. Jätta menetluskulud täies ulatuses S.L. kanda.

4. Määrata Osaühing EUROPARK ESTONIA menetluskulude suuruseks kokku 340 eurot,

mis koosneb tasutud riigilõivust 100 eurot, õigusabikulu maksekäsu kiirmenetluses

20 eurot ja hageja õigusabikuludest hagimenetluses 220 eurot.

5. Mõista S.L.lt välja Osaühing EUROPARK ESTONIA kasuks välja hageja

menetluskulud summas 340 eurot. S.L.l tuleb hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt

(340 eurot) tasuda viivist menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest

kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

6. Tuginedes TsMS § 442 lg 10 ei anna maakohus luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks

7. Toimetada kohtuotsus kätte menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord

Lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse Tartu Ringkonnakohtus menetlusse

üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse

tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud

menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada

lahendit (TsMS § 637 lg 21).

Selgitus menetlusabi taotlejale

Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse;

kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi taotluse lahendamist, kui see taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil (TsMS § 187 lg 6).

Asjaolud ja kohtu selgitused otsuse täiendamise korra ja edasikaebeõiguse erisuste osas

1. Osaühing EUROPARK ESTONIA esitas hagi S.L. vastu 40 euro nõudes. Nõue tuleneb

leppetrahvist nr 1480 2112 0144 4462. Kostja oli sõiduki numbrimärgiga xxxxxx omanik/vastutav

kasutaja 02.11.2020. Nimetatud sõiduk oli pargitud xx.xx.xxxx hageja poolt opereeritavale

parkimisalale - Xxxxxxxxxx xx xx, xxxxxxx

2. Kostja esitas kohtule oma kirjaliku seisukoha 25.01.2024. Kostja avaldas, et ta on valmis

käesoleva tsiviilasja lõpetama kompromissiga. Kostja on nõus tasuma leppetrahvi 20 eurot, 20 eurot

sissenõudekulud ning poole hageja poolt tasutud riigilõivust. Hageja menetluskuludega kostja ei

nõustu. Kostja ei ela hagiavalduses toodud aadressil, alates 29.06.2022 ning ei ole saanud kätte ka

eelnevalt saadetud kohtueelseid nõudekirjasid. Hageja esindaja ei ole oma tööd teinud piisava

hoolsusega, kui on väidetavad materjalid saatnud aadressile, kus kostja ei ela. Arusaamatu, on

hageja poolt küsitud õigusabikulu. Tegemist ei ole juriidiliselt keerulise teemaga. Selge nõude

esitamiseks piisab ühest A4 lehest. Hageja ei ole kostjale kohtueelset kompromissettepanekut teinud

nagu ta hagiavalduses kirjutab. Kostja ei ole hageja poolt saadetud teateid kätte saanud.

3. Kohus saatis 23.02.2024 poolte kirja, milles andis täiendava tähtaja pooltele kompromissi

sõlmimiseks. Kostja ei võtnud hagejaga ise ühendust ning ei vastanud ka hageja poolt saadetud e-

kirjale.

4. TsMS § 405 lg 1 kohaselt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud

korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist

on varalise nõudega hagiga ja hagi hind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500

eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole.

Hagi hind on 40 eurot ja kohus on tsiviilasja menetlenud lihtmenetluses vastavalt

TsMS § 405 lgle 1.

5. TsMS § 444 lg 4 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa.

Kohus täiendab otsust TsMS § 448 lõikes 4ˡ sätestatu kohaselt, kui menetlusosaline teatab kümne

päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates kohtule soovist esitada otsuse peale

apellatsioonkaebus. Apellatsioonkaebuse esitamise soovi ei pea põhjendama. Otsuse täiendamine

lahendatakse kirjalikus menetluses. Teisele menetlusosalisele otsuse täiendamisest ei teatata.

Kohus võib kohtuotsuse tervikuna koostada ka käesoleva seadustiku § 444 lõigetes 1 ja 2 sätestatu

kohaselt. Otsuse täiendamise korral puuduva osaga hakkab apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg

uuesti kulgema täiendava otsuse kättetoimetamisest arvates.

TsMS § 448 lg 4² kohaselt juhul, kui menetlusosaline ei ole kohtule TsMS § 448 lg 4ˡ sätestatud

tähtaja jooksul (s.o 10 päeva jooksul) teatanud soovist kirjeldava ja põhjendava osata otsuse

2(3)

peale apellatsioonkaebust esitada, loetakse, et ta on apellatsioonkaebuse esitamise õigusest

loobunud.

6. Käesoleva otsusega lahendab kohus hageja nõuded kohtuotsuse resolutsioonis vastavalt

eelkirjeldatud sätetele, tehes otsuse ilma kirjeldava ja põhjendava osata.

Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine

7. Menetluskulud tuleb TsMS § 162 lg 1 järgi jätta kostja kanda.

8. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks

kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista

kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 174 lg 4 näeb ette, et kui maakohus

kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja

lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust

lõpetava määruse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras.

9. Hageja on menetluskulude nimekirjas esitanud taotluse hagiavalduselt tasutud riigilõivu 100

euro, maksekäsu kiirmenetluse kulude 20 eurot ja õigusabikulude 330 eurot väljamõistmiseks,

kokku 450 eurot. Samas on hageja märkinud, et ajakulu hagimenetluses kokku oli 3 tundi ning

lepingulise esindaja tunnihind on 110 eurot.

10. Kohus leiab, et taotlus riigilõivu väljamõistmiseks on põhjendatud summas 100 eurot. Hageja

on vastavas ulatuses riigilõivu tasunud.

11. Samuti on põhjendatud maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ja esitamise kulu

20 eurot (TsMS § 4842).

12. Tulenevalt TsMS § 175 lg 1, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava

kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab

kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

13. Kohtu hinnangul, arvestades menetlustoimingute ja –dokumentide mahtu ning asja keerukust,

on hageja lepingulise esindaja kulu summas 110 eurot (ilma km-ta) vajalik ja põhjendatud, mis

tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Kohus aga ei nõustu, et hageja esindaja hagi koostamise ja

lisade komplekteerimise ajakuluga kokku 2 tundi (tunnihinnaga 110 eurot) ning kostja vastusega

tutvumine ja analüüs, selle osas hageja seisukoha koostamine, lisade komplekteerimine ning

maakohtule esitamine ajakuluga 1 tund (tunnihinnaga 110). Kohus arvestab seejuures, et koostatud

hagiavaldus on standardne ning asi ise ei ole õiguslikult keeruline ning lisasid on kokku 8 ning ei

ole mahukad. Kohus on seisukohal, et käesolevas tsiviilasjas on hageja mõistlik ajakulu kokku 2

tundi. Arvestades eeltooduga, määrab kohus hageja lepingulise esindaja kostjalt väljamõistetavaks

õigusabikuluks kokku 220 eurot

14. TsMS § 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi

peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude

suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline

suurus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/

Maili Riisenberg

kohtunik

3(3)