3-24-542/11 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtunik

Kaire Pikamäe

Määruse tegemise aeg ja koht

07.03.2024, Tallinn

Haldusasja number

3-24-542

Haldusasi

X esialgse õiguskaitse taotlus (helistamine)

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 29.02.2024 määrus

Menetlusosalised

Taotleja – X

Vastustaja – Tallinna Vangla, volitatud esindaja MR

Menetluse alus ringkonnakohtus

X määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta menetlusse X määruskaebus Tallinna Halduskohtu 29.02.2024 määruse

resolutsiooni punkti 2 peale haldusasjas nr 3-24-542.

2. Jätta X määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 29.02.2024 määruse

resolutsiooni punkti 2 muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale ei saa edasi kaevata (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 252 lg 7).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X esitas 23.02.2024 (täiendatud 24.02.2024, 26.02.2024, 27.02.2024 ja 28.02.2024) Tallinna

Halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse. Taotluse kohaselt on X korduvalt (14.02, 16.02,

19.02, 20.02, 21.02, 23.02, 25.02 ja 26.02) taotlenud vanglalt võimalust helistada perekonnale

(lapsele) ja advokaadile, kuid vangla ei võimaldanud seda taotleja soovitud aegadel. Taotleja ei

ole rahul sellega, et talle on helistamine ette nähtud ainult üks kord nädalas (neljapäeviti) ja

kellaaegadel 09.00–16.00. Taotleja soovib esialgse õiguskaitse korras vangla kohustamist

võimaldada tal perekonnaliikmetele ja advokaatidele helistamist tema soovitud aegadel (sh igal

nädalapäeval ja kellaajal vahemikus 09.00–19.30). Taotleja palus riigilõivu tasumise

kohustusest vabastamist.

2. Tallinna Vangla palus 28.02.2024 vastuses jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.

X on ajavahemikul 14.–23.02.2024 esitanud helistamiseks kaks taotlust. 14.02.2024 taotluses

soovis ta kasutada telefoni 15.02.2024 alates kella 18.00-st perekonnale ja advokaatidele

helistamiseks ning 18.02.2024 taotluse kohaselt soovis ta helistada lähedastele 19.02.2024

alates kella 17.00-st. Vastavalt taotlustele võimaldati Xl teha telefonikõnesid 15.02.2024 ja

3-24-542

2(4)

19.02.2024. Kuivõrd 15.02.2024 oli vanglal võimalik Xle helistamist võimaldada vaid päevasel

ajal, anti talle võimalus telefoni kasutamiseks ka 16.02.2024 pärast kella 18.00. X on Tallinna

Vanglale esitanud mitmeid vaideid seonduvalt ajavahemikul 14.–23.02.2024 tema poolt

soovitud aegadel helistamise mittevõimaldamisega, mis ei ole veel lahendatud. Teiste hulgas

on Tallinna Vanglas 21.02.2024 registreeritud vaie, milles X nõuab mh võimalust helistamiseks

siis, kui ta seda taotleb. Ka see vaie on menetlemisel.

X viibib alates 14.02.2024 Tallinna Vangla P-hoone lukustatud kambris (PK), kuna tema suhtes

on kohaldatud täiendavaid julgeolekuabinõusid vangistusseaduse (VangS) § 69 lg 1 alusel (neid

asjaolusid on vangla selgitanud haldusasjas nr 3-24-440 esitatud seisukohas). Vastavalt P-

hoone telefoni kasutamise graafikule saavad PK kambrites viibivad isikud helistada neljapäeviti

ajavahemikul kell 7.30–16.00. X enda käitumine on tinginud selle, et ta viibib lukustatud

kambris ja saab helistada vastavalt graafikus ettenähtule. Tallinna Vangla tagab Xle helistamise

võimaluse vastavalt kehtivatele õigusaktidele. Kõnelogist nähtuvalt on X ajavahemikul 14.–

23.02.2024 saanud helistada kolmel päeval: 15.02.2024 toimunud telefonikõned kestsid ca ühe

tunni, 16.02.2024 telefonikõned ca 40 minutit ning 19.02.2024 ca 20 minutit. Seega ei saa väita,

et Xl poleks üldse võimalik lähedastega pikemalt telefoni teel vestelda. X väited, justkui oleks

ta esitanud taotlused ka telefoni kasutamiseks veebruari kuupäevadeks 17, 18, 20, 21, 22 ja 23,

ei vasta tõele. JZ ja HK ei ole Eesti Advokatuuri andmetel advokaadid ja ei kuulu Vangs § 28

lg-s 3 sätestatud isikute hulka. Samuti puudub vanglal kohustus tagada piiranguteta helistamise

võimalust lähedastele. Taotlusest ei nähtu, mis tingib helistamise erakorralisuse, st helistamise

vajaduse graafikuvälisel ajal. Samuti ei selgu, millised taotleja õigused saavad esialgse

õiguskaitse kohaldamata jätmisega pöördumatult kahjustada.

3. Tallinna Halduskohus vabastas 29.02.2024 määrusega X kaebuse esialgse õiguskaitse

taotluselt riigilõivu tasumise kohustusest (resolutsiooni p 1) ja jättis tema esialgse õiguskaitse

taotluse rahuldamata (resolutsiooni p 2).

VangS § 28 lg 3 järgi võib piirata kinnipeetava õigust kirjavahetusele ja telefoni kasutamisele,

kui see ohustab vangla julgeolekut või korda või kahjustab vangistuse täideviimise eesmärke.

Keelatud on kirjavahetuse ja telefoni kasutamise piiramine suhtlemiseks riigiasutuste, kohalike

omavalitsuste ja nende ametiisikutega, samuti kaitsjaga või advokaadist esindajaga. Vangla

sisekorraeeskirja (VSKE) § 51 lg 2 kohaselt võimaldatakse kinnipeetavale telefoni kasutada

vähemalt üks kord nädalas. Täpsem telefoni kasutamise aeg ja kestus nähakse ette vangla

kodukorras. Tallinna Vangla kodukorra p 12.3.3 järgi tagab vangla suletud osakonnas viibivale

kinnipeetavale telefoni kasutamise võimaluse vähemalt üks kord nädalas vastavalt päevakavale.

Vastavalt kodukorra p-le 12.3.3.3 võimaldatakse telefoni kasutamist päevakavas ettenähtud ajal

ühel korral mitte vähem kui 10 minutit; kõnede arvu ei piirata.

Vangla selgitustest ja kohtule esitatud kõnelogidest (dtl 31–32) nähtub, et vastavalt X

14.02.2024 ja 18.02.2024 taotlustele sai ta helistada 15.02.2024 (kõne alates kl 13.13),

16.02.2024 (kõne alates kl 18.01) ja 19.02.2024 (kõne alates kl 19.05). Vangla kinnitusel ei ole

taotleja ajavahemikul 14.02.2024–23.02.2024 rohkem helistamise taotlusi esitanud. X viibib

täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise tõttu alates 14.02.2024 lukustatud kambris, kus

viibivad isikud saavad vastavalt telefoni kasutamise graafikule helistada neljapäeviti

ajavahemikul kell 7.30–16.00.

Kinnipeetav ei saa nõuda piiramatut õigust helistada perele ja/või juristidele (kes ei ole tema

advokaadist esindajad või kaitsjad). VangS § 28 lg-st 3 ei tulene, et kinnipeetavale peaks

võimaldama ametiisikutele helistada mis tahes kinnipeetava soovitud ajal (vt ka Riigikohtu

31.10.2007 otsus nr 3-3-1-54-07, p 9). Vanglal on keelatud helistamise õigust lubamatult piirata

ja rakendada sellist helistamise korda, mis muudaks mh kaitsjaga suhtlemise sisuliselt

võimatuks. Praegusel juhul ei nähtu, et sellise olukorraga oleks tegemist. Kohus ei saa esialgse

õiguskaitse kohaldamisel anda taotlejale rohkem õigusi, kui näevad ette õigusaktid. Taotleja

3-24-542

3(4)

saab helistada päevakava järgsetel aegadel ning seda on vangla taotlejale ka võimaldanud, sh

16.02.2024 ja 19.02.2024 sai taotleja helistada ka õhtusel ajal ja kõnede kogupikkus ületas

oluliselt 10 minutit. Eeltoodu ei tähenda samas, et vanglal tuleks ka edaspidi lukustatud kambris

viibivale taotlejale võimaldada helistamist muu hulgas aegadel, mis ei ole graafikus ette nähtud.

Taotlusest ei nähtu, et Xl esineks mingisugune hädavajadus helistada konkreetsetele isikutele

graafikuvälisel ajal. Taotleja paistab viitavat mh sellele, et soovis tütart teavitada kokkusaamise

ajast, kuid kokkusaamiseks loa andmisel teavitab vangla kokkusaajat (VSKE § 35 lg 3) ning ka

sel puhul polnud taotlejale graafikuväliselt helistamise võimaldamine hädavajalik. Kuna

taotlejale on helistamise võimalus tagatud õigusaktides ettenähtud määral (st ei nähtu, et vangla

oleks telefoni kasutamist põhjendamatult piiranud), ei ole esialgse õiguskaitse meetmete

kohaldamine õigustatud.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

4. X palub määruskaebuses tühistada halduskohtu 29.02.2024 määrus. Määruskaebuse

esitajale on arusaamatu, miks tal võimaldatakse helistada üksnes üks kord nädalas, kui teised

kinnipeetavad saavad seda teha iga päev. Samuti on arusaamatu, miks vangla piirab tema õigust

helistada advokaadile. Määruskaebuse esitaja laps õpib koolis ja teised pereliikmed on tööl,

seega saab ta neile helistada ainult õhtul. Tal ei võimaldata helistada ka nädalavahetusel.

Ametnike sõnul saab ta helistada ainult üks kord nädalas (neljapäeval).

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

5. Ringkonnakohus võtab HKMS § 207 lg 1 alusel määruskaebuse Tallinna Halduskohtu

29.02.2024 määruse resolutsiooni p 2 peale menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse

kohaselt lubatud (HKMS § 203 lg 1, § 252 lg 7), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg

1) ning vastab HKMS §-des 52–54 ja 205 toodud nõuetele piisaval määral, et see lahendada.

Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p

9).

6. HKMS § 249 lg 1 kohaselt võib kohus teha määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta,

kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse või kaebuse eesmärgi saavutamine kohtuotsusega

osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Esialgse õiguskaitse taotluse võib esitada

halduskohtule ka vaidemenetluse ajal (HKMS § 249 lg 2). Esialgse õiguskaitse kohaldamine

on põhjendatud siis, kui kaebajat ähvardab tagajärg, mille kõrvaldamine põhiasjas tehtava

hilisema kohtulahendiga on võimatu või ebamõistlikult raske.

7. X viibib julgeolekuabinõude kohaldamise tõttu lukustatud kambris, kus Tallinna Vangla

kodukorra p-dest 12.3.1.3, 12.3.3. 12.3.3.2, 12.3.3.3 tulenevalt tagatakse kinnipeetavale telefoni

kasutamise võimalus vähemalt üks kord nädalas vastavalt päevakavale mitte vähem kui 10

minutit. PK kambris, kus taotleja viibib, on graafiku kohaselt võimalik telefonikõnesid teha

neljapäeviti ajavahemikul 7.30–16.00 (dtl 67).

8. VangS § 28 lg 3 teise lause kohaselt on keelatud kirjavahetuse ja telefoni kasutamise

piiramine suhtlemiseks riigiasutuste, kohalike omavalitsuste ja nende ametiisikutega, samuti

kaitsjaga või advokaadist esindajaga. X on 14.02.2024 taotluses märkinud muu hulgas, et

soovib helistada advokaatidele YZ (taotluses märgitud „JZ“), HK ja MK (dtl 25). Eesti

Advokatuuri kodulehel avaldatud andmete kohaselt on tegemist advokaatidega. Kohtute

infosüsteemist nähtub, et YZ on X esindaja tsiviilasjas nr 2-20-12973, HK tsiviilasjas nr 2-23-

3153 ning MK haldusasjas nr 3-22-1009. Seega on arusaamatu, millel põhineb Tallinna Vangla

väide, et taotleja advokaatidena märgitud isikud ei kuulu Vangs § 28 lg-s 3 sätestatud isikute

hulka. Kuigi kohtupraktikast ei tulene, et kinnipeetaval peaks olema piiramatu võimalus

suhelda telefoni teel oma tsiviil- või halduskohtumenetluse tähenduses esindajaga, võib mõjuva

3-24-542

4(4)

põhjuse korral olla siiski vajalik võimaldada seda ka graafikuvälisel ajal (Riigikohtu 13.11.2007

otsus nr 3-3-1-46-07, p 12). Riigikohus on selgitanud, et ka haldusasjast tuleneva vaidluse puhul

peab kinnipeetaval olema võimalik suhelda oma esindajaga telefoni teel põhjendatud vajaduse

korral rohkem, kui tuleneb VangS § 28 lg‑st 1, vangla sisekorraeeskirjast ja vangla kodukorrast,

samuti ei tohiks esindajale helistamine toimuda lähedastega suhtlemiseks ettenähtud võimaluste

arvelt, sest see võib ohustada kinnipeetava resotsialiseerimiseks oluliste sidemete säilimist

(Riigikohtu 21.05.2014 määrus nr 3-3-1-26-14, p-d 15 ja 17). Lisaks võivad Tallinna Vangla

kodukorra

p-des

12.3.3–12.3.3.3

sätestatud

piirangud

olulisel

määral

riivata

perekonnapõhiõigust (nt Riigikohtu 19.12.2023 määrus nr 3-23-1915, p 18). X on selgitanud,

et kuna tema laps käib koolis ja teised perekonnaliikmed tööl, ei saa ta neile helistada tööpäeval

päevasel ajal, s.t ajal, kui selleks näeb ette võimaluse telefoni kasutamise graafik.

Ringkonnakohtu hinnangul võib sellises olukorras muutuda kinnipeetava telefoni kasutamise

võimalus tegelikult sisutuks. Riive perekonnapõhiõigusele võib olla seda suurem, mida kauem

kinnipeetava helistamise võimalust lukustatud kambris viibimise tõttu piiratakse. Eelneva tõttu

leiab ringkonnakohus, et välistatud ei ole vajadus võimaldada taotlejal tema lukustatud kambris

viibimise ajal teatud asjaolude korral telefoni kasutamist ka graafikuvälisel ajal.

9. Eeltoodust hoolimata nõustub ringkonnakohus halduskohtu lõppjäreldusega, et esialgse

õiguskaitse meetmete kohaldamine ei ole praegu õigustatud. Isegi kui vanglal tuleb taotlejale

telefonikõnede võimaldamisel arvestada eeltoodud asjaolude ja kohtupraktikaga, ei tähenda

see, et taotlejal oleks õigus nõuda telefoni kasutamist piiramatult ja just endale sobival ajal. Ka

ringkonnakohtule ei nähtu asjas esitatud materjalide põhjal, et vangla oleks praeguseks piiranud

taotleja telefoni kasutamist põhjendamatult. Vangla esitatud materjalidest ilmneb, et X on

saanud kasutada telefoni 15.02.2024 (neljapäev) alates kellast 13:13:27 ca ühe tunni jooksul,

16.02.2024 (reede) alates kellast 17:59:43 ca ühe tunni jooksul ning 19.02.2024 (esmaspäev)

alates kellast 19:05:45 ca 45 minuti jooksul (dtl 73–78). Seega on ringkonnakohtu hinnangul

olnud taotlejal piisavalt võimalusi, et helistada nii oma perekonnaliikmetele kui ka

advokaatidele. Lisaks märgib ringkonnakohus, et asja materjalide põhjal saab järeldada, et oma

tütrega on taotleja saanud ajal, kui tema helistamist on täiendavalt piiratud, suhelda ka

kokkusaamise vormis. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et X avalduste põhjal ei nähtu,

et tal oleks hädavajadus helistada konkreetsetele isikutele (sh oma advokaatidest esindajatele)

mingil kindlal ajal.

10. Eelneva põhjal jääb määruskaebus rahuldamata ja halduskohtu 29.02.2024 määruse

resolutsiooni p 2 muutmata.

(allkirjastatud digitaalselt)