3-24-91/35 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Tiia Nurm

Määruse tegemise aeg ja koht 7.03.2024, Tallinn

Haldusasja number

3-24-91

Haldusasi

Politsei- ja Piirivalveameti taotlus Xi kinnipidamiskeskuses

kinnipidamise tähtaja pikendamiseks

Menetlusosalised

Taotleja – Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja KB

Puudutatud isik – X (aaaaaaaaaaa), esindaja advokaat Merili

Laansoo

Asja läbivaatamine

Lihtmenetluses, 07.03.2024 kohtuistungil

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada taotlus. Anda Politsei- ja Piirivalveametile luba Xi kinnipidamiskeskuses

kinnipidamise tähtaja pikendamiseks kuni kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid

mitte kauemaks kui neljaks kuuks (07.07.2024 k.a).

2. Tõlkida määruse sissejuhatus, resolutsioon, edasikaebamise kord ja põhjendused

inglise keelde riigi kulul. Politsei- ja Piirivalveametil tuleb määrust viivitamatult Xile

tutvustada ja selgitada, et määruse tõlge edastatakse talle pärast selle valmimist

3. Määruse avaldamise korral asendada Xi nimi ja isikukood tähemärkidega.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul

määruse kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD

1. Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) esitas 04.03.2024 Tallinna Halduskohtule taotluse

India kodaniku Xi

(puudutatud isik) kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaja

pikendamiseks kuni neljaks kuuks väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 25

lg 1 alusel, sest isiku suhtes esineb VSS § 23 lg 1 nimetatud põhimõte ja VSS § 23 lg 1 p-des

1,2 ja 3 sätestatud kinnipidamise alused.

2. Taotluse põhjendused ja asjaolud, sh haldusasja nr 3-24-38 raames esitatud asjaolud, on

järgmised:

a) Isik esitas 19.07.2011 Eestis rahvusvahelise kaitse taotluse. PPA lükkas 17.01.2012 otsusega

taotluse tagasi ja luges selle põhjendamatuks. PPA 17.01.2012 otsus jäi pärast kohtumenetluse

läbimist Riigikohtu 08.08.2013 määrusega lõplikult jõusse (haldusasi 3-12-167).

3-24-91

2(5)

b) Isikule keelduti ühtlasi elamisloa andmisest ja talle tehti ettekirjutus Eestist lahkumiseks.

c) Pärast seda, kui isik oli vahepeal viibinud Belgia Kuningriigis, peeti ta 12.12.2014 kinni

Tallinnas, misjärel ta esitas 12.12.2014 uuesti varjupaigataotluse.

d) PPA luges 06.03.2015 otsusega varjupaigataotluse ilmselt põhjendamatuks VRKS (otsuse

tegemise ajal kehtinud redaktsioonis) § 20 p-de 4 ja 7 alusel, lükkas selle tagasi VRKS § 21

lg 1 p 5 ja lg 2 alusel, jättis taotluse sisuliselt läbi vaatamata VRKS § 21 lg 3 ja haldusmenetluse

seaduse § 15 lg 3 alusel ning keeldus elamisloa andmisest VRKS § 40 p 1 alusel. PPA

06.03.2015 otsus jäi pärast kohtumenetluse läbimist Riigikohtu 05.12.2016 määrusega lõplikult

jõusse (haldusasi 3-15-629).

e) PPA andis isikule 10.02.2016 elamisloa abikaasa juurde elama asumiseks. Luba pikendati

kahel korral, viimati 10.02.2018. Elamisluba tunnistati 19.02.2021 kehtetuks. Isik kuulutati

12.08.2021 kahtlustatavana tagaotsitavaks.

f) Soome Vabariik esitas 04.10.2023 Eestile taotluse isiku tagasivõtmiseks Euroopa Parlamendi

ja nõukogu (EL) määruse nr 604/2013 (Dublin III) art 18 lg 1 p b alusel, kuna isik oli esitanud

Soomes rahvusvahelise kaitse taotluse. Eesti oli nõus isiku vastu võtma. Isik saadeti Eestisse

04.01.2024 ja peeti siin tagaotsitavana kinni. Kriminaalmenetlus lõpetati.

g) Viibimisaluse puudumise tõttu alustati isiku suhtes illegaalimenetlust nr 1052275570 ja

temaga viidi läbi küsitlus. Küsitluse lõpus avaldas isik soovi esitada rahvusvahelise kaitse

taotlus. Alates 05.01.2024 kl 09:00 jätkas PPA isiku kinnipidamist VRKS § 361 lg 2 p-de 4, 5

ja 6 alusel. PPA esitas 05.01.2024 Tallinna Halduskohtule taotluse isiku kinnipidamiseks loa

saamiseks. Tallinna Halduskohus andis 05.01.2024 loa pidada isikut kinni maksimaalselt kuni

05.03.2024 k.a VRKS § 361 lg 2 p-de 4 ja 5 alusel ja arvestades, et isiku hoiakutest ja

käitumisest nähtub, et ta ei soovi Schengeni alalt lahkuda.

h) PPA võttis rahvusvahelise kaitse taotluse isikult vastu 09.01.2024. PPA pidas isiku VSS

alusel kinni 09.01.2024 kl 15:35.

i) Tallinna

Halduskohus

andis

oma

11.01.2024

määrusega

PPA-le

loa

isiku

kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte

kauemaks kui kaheks kuuks (kuni 11.03.2024 k.a).

j) 04.03.2024 taotluse kohaselt esinevad isiku suhtes VSS § 23 lg 1 p-s 1,2 ja 3 sätestatud

kinnipidamise alused, põgenemise oht, isik ei tee koostööd ja ei ole muretsenud omale

reisidokumenti, lisaks isiku väljasaatmiseks kodakondsusjärgsesse riiki on tarvis saada isiku

reisidokument, kuna käesoleval hetkel tal seda ei ole. Isik on pikki aastaid kuritarvitanud

rahvusvahelise kaitse süsteemi ning Eesti Vabariik on vastutav isiku välja saatmise eest

Indiasse.

k) Põgenemisoht esineb tulenevalt VSS § 68 p-dest 2 ja 6. Isik on PPA hinnangul kuritarvitanud

varjupaigasüsteemi. Isik on korduvalt taotlenud rahvusvahelist kaitset erinevates Schengeni

liikmesriikides (Rootsi, Soome, Belgia). Isik on korduvalt saadetud Dublin III määruse alusel

tagasi Eestisse, kust ta on liikunud edasi järgmisse talle sobivasse liikmesriiki. Isik jäi Soome

ebaseaduslikult ka peale seda, kui tema Eesti tähtajaline elamisluba tunnistati kehtetuks. Soome

saatis isiku politseieskordi saatel tagasi Eestisse 04.01.2024, kus isik peeti kinni KorS § 46 lg

1 p 4 alusel.

l) Isik keeldus avaldamast väidetava elukaaslase ja lapse nimesid. Ta avaldas 05.01.2024

toimunud kohtuistungil, et ei ole ametlikes dokumentides kajastatud lapse isana ja väitis, et

elukaaslaseks on naine, kes oli kriminaalasjas kannatanuks. Samas on isik viimased aastad

elanud Soomes, mitte koos väidetava perega Eestis. Riive perekonnaelule puudub.

3-24-91

3(5)

m) Kinnipidamiskeskuses

viibides

ei

ole

isik

asunud

koostööle

PPA-ga

enda

dokumenteerimiseks.

PPA

esitas

India

saatkonnale

isiku

dokumenteerimise

taotluse11.01.2024. PPA on korduvalt pöördunud India saatkonna poole et kiirendada protsessi,

kuid käesolevaks hetkeks ei ole nad väljastanud ETD (emergency travel Document).

01.03.2024 tegi PPA online platvormil isikuga koos passi taotluse. Isik ei soovi ise saatkonnaga

suhelda, ega teha toiminguid enda dokumenteerimiseks.

n) Isiku kinnipidamiskeskuses kinnipidamise pikendamine on vajalik isiku väljasaatmise

täideviimiseks. Võimalik ei ole kohaldada VSS §-s 10 loetletud järelevalvemeetmeid, kuna

need ei täida isiku lahkumise tulemuslikkust. Vabaduses viibides jätkaks isik väljasaatmisest

kõrvale hoidumist, mis raskendab isiku välja saatmist. Isiku kinnipidamise pikendamine ei ole

vastuolus turvalisuse ja tervisekaalutlustega.

3. Isik selgitas kohtuistungil, et tal on Eestis tüdruksõber ja neil on 4- aastane laps.

Tüdruksõbral on oma korter ning nad sooviksid elada Eestis pereelu ja on otsustanud abielluda.

Helistavad üksteisele tihti ehkki tüdruksõber teda KPK-s külastanud ei ole. Kinnipidamise

jätkumine hävitaks perekonna, mis on oluline.

4. Esindaja selgitas, et kinnipidamine riivab isiku õigust perekonnaelule. Põgenemisohtu ei

esine. Põgenemisoht on PPA ühepoolne järeldus. Pole esinenud olukorda, kus isikul oleks olnud

keeld liikuda ja talle pole teada antud, et ta ei tohi Eestist Soome liikuda. Sellises olukorras ei

saa isikule seda ka ette heita. Arvestades põhiõiguste riivet tuleb kaaluda, kas põgenemisohtu

saab hinnata tulenevalt PPA meelevaldsetest järeldustest. Isik on kinnitanud, et tal puudub

kavatsus oma pere juurest lahkuda. Suhtlemistõrke seonduvalt koostöö puudumisega on

tinginud PPA poolne suhtlemine. PPA ise on loonud olukorra, kus koostöö tegemine ei ole

võimalik. PPA taotlus tuleb jätta rahuldamata. Tüdruksõber on ka esindajale helistanud tundes

muret, et mida saab teha et isiku viibimist Eestis seadustada.

5. PPA selgitas istungil, et kohtus koos isikuga istungi toimumise päeval India saatkonnas

konsuliga, kes kinnitas, et vajalike dokumentide saamine võtab aega vähemalt 2 kuud. PPA

juhib tähelepanu, et isiku tüdruksõber on kannatanu kriminaalasjas, kus isik on teo toime panija.

Lapse isana ei ole isik kantud registrisse. Isik teadis, et ta ei tohi minna Soome, ta kuulati

kriminaalasjas 2020 aastal üle ja ta teadis, et ei tohi minna Soome. Isik lahkus ja kuulutati

tagaotsitavaks. Isiku tüdruksõber ei ole teda kogu selle aja jooksul, mil isik on olnud KPK-s

külastanud.

KOHTU PÕHJENDUSED

6. Seaduses

sätestatud

juhul

annab

kohus

haldustoimingu

tegemiseks

loa

(halduskohtumenetluse seadustik (HKMS) § 264 lg 1). VSS § 25 lg 1 kohaselt pikendab

halduskohus välismaalase lahkumiskohustuse täitmiseks PPA taotlusel väljasaadetava

kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaega kuni 4 kuu kaupa, kõige kauem 6 kuuks arvates

kinnipidamiskeskusesse paigutamisest, kui esineb kinnipidamise alus ja VSS § 23 lg-s 11

nimetatud põhimõtted.

7. Asja materjalidest nähtuvalt esitas isik Eestis rahvusvahelise kaitse taotluse esmalt

19.07.2011. PPA lükkas selle 17.01.2012 tagasi ja luges taotluse põhjendamatuks. Seejärel

esitas isik 12.12.2014 Eestis uuesti rahvusvahelise kaitse taotluse. PPA luges selle 06.03.2015

otsusega ilmselt põhjendamatuks, lükkas selle tagasi ja jättis taotluse sisuliselt läbi vaatamata.

Järgnenud kohtumenetluses leidsid ka kohtud, et kuna uusi asjaolusid ei esinenud, luges PPA

õigesti kaebaja varjupaigataotluse ilmselt põhjendamatuks ning juba sellest piisas

varjupaigataotluse tagasilükkamiseks. Viimaks esitas isik rahvusvahelise kaitse taotluse

05.01.2024. Tallinna Halduskohus asus oma 11.01.2024 määruses käesolevas haldusasjas

seisukohale, et puudutatud isik ei ole enam käsitatav korduva taotluse esitanud rahvusvahelise

3-24-91

4(5)

kaitse taotlejana, kellele rakenduksid VRKS-s sätestatud tagatised, vaid ta jääb VSS-i

kohaldamisalasse.

8. Puudutatud isikule on 10.01.2024 tehtud sundtäidetav lahkumisettekirjutus ja kohaldatud

sissesõidukeeldu 5 aastaks. Seega on isik väljasaadetava staatuses.

9. PPA taotluse ja selgituste kohaselt on isiku kinnipidamine vajalik lahkumisettekirjutuse

täitmiseks ja väljasaatmise tagamiseks. Kohtule arusaadavalt on isiku Indiasse väljasaatmine

takistatud tulenevalt tehnilistest probleemidest India saatkonnas, mis ei ole hetkel veel

väljastanud ETD (emergency travel Document). 01.03.2024 tegi PPA online platvormil

puudutatud isikuga koos passi taotluse. Puudutatud isik ise ei ole soovinud saatkonnaga suhelda

ega teha toiminguid enda dokumenteerimiseks. 07.03.2024 käis PPA koos isikuga India

saatkonnas, kus konsul selgitas, et dokumentidega läheb aega vähemalt 2 kuud.

10. PPA tugineb kinnipidamise alusena VSS § 23 lg 1 p-dele 1, 2 ja 3. Need võimaldavad

välismaalast kinni pidada, kui esineb põgenemisoht (VSS § 23 lg 1 p 1), välismaalane ei täida

kaasaaitamiskohustust (VSS § 23 lg 1 p 2) või tal puuduvad tagasipöördumiseks vajalikud

dokumendid või nende hankimine vastuvõtvast riigist viibib (VSS § 23 lg 1 p 3).

11. PPA tugineb põgenemisohu sisustamisel VSS § 68 p-le 6. Selle sätte kohaselt esineb

välismaalase põgenemise oht, kui välismaalane on PPA-le või Kaitsepolitseiametile teada

andnud või haldusorgan järeldab tema hoiakutest ja käitumisest, et ta ei soovi

lahkumiskohustust täita (p 6). Põgenemisohu kindlakstegemiseks hinnatakse lisaks muid isikut

ja juhtumit iseloomustavaid asjaolusid. Põgenemisoht on prognoosotsus, mis peab põhinema

isikuga seotud objektiivsetel asjaoludel.

12. Kohtu hinnangul esineb põgenemisoht põhjusele, et isiku käitumisest järelduvalt ei soovi

ta lahkumiskohustust täita (VSS § 68 p 6). Tõenäoliselt ei püsi ta vabaduses viibides PPA-le

väljasaatmismenetluse toimingute tegemiseks kättesaadav ja asub ennast varjama, enda

väljasaatmist takistama või hoopis lahkub mõnda teise Schengeni riiki. Selliseks arvamuseks

annab aluse isiku senine käitumismuster. Ta on juba korduvalt Eestist lahkunud ja esitanud

rahvusvahelise kaitse taotlusi eri riikides (Rootsis, Belgias, Soomes) vastavalt enda soovidele.

Seejuures näib põhjendatud PPA kahtlus, et Soome läks isik eesmärgiga vältida Eestis

kriminaalmenetluses nr bbbbbbbbbbb osalemist. Ka ei tulnud ta tagasi Eestisse vabatahtlikult,

vaid toimetati siia pärast Soomes kinni pidamist. 04.01.2024 küsitluse protokollist nähtuvalt

ütles isik, et ta ei mäleta, et oleks varem rahvusvahelise kaitse taotlusi esitanud, kuigi on teinud

seda mitmeid kordi. Kohtu jaoks ei ole usutav ka isiku soov asuda Eestis elama pereelu. Isik

väidab, et tal on tüdruksõber (girlfriend), kellega neil on peagi 4. aastaseks saav poeg. Samas

ei ole nimetatud isik puudutatud isikut kordagi KPK-s külastanud, mis muudab küsitavaks

puudutatud isiku väite kavatsusest abielluda ja asuda elama Eestis perena. Samuti on kaebaja

väidetav tüdruksõber kannatanu kriminaalasjas, milles kaebaja on süüdistatav. Kaebaja ei ole

lapse isana kantud registrisse. Seega ei ole kohtu jaoks usutav, et vabaduses viibides hakkaks

puudutatud isik elama oma girlfriendi juures ning oleks sealt kätte saadav. Samuti ei ole lapse

vanust arvestades pere olemasolu takistanud kaebajal Eestist varem lahkumast ja reisimast.

Seega ei ole kohtule usutav, et isikul oleks Eestis selliseid perekondlikke sidemeid, mis

takistaks tal Eestist lahkumist.

13. Isiku käitumist arvestades on usutav, et ta vabaduses viibides püüab leida võimalusi Eestist

endale sobivasse riiki lahkuda, et vältida väljasaatmismenetluse toiminguid. Schengeni

viisaruumis kehtivat liikumisvabadust arvestades ei ole see keeruline.

14. PPA on taotluses viidanud ka VSS § 23 lg 1 p-des 2 ja 3 sätestatud kinnipidamise alustele,

kuid ei ole nende osas esitanud põhjendusi. Isiku kinnipidamise lubatavuseks peab esinema

vähemalt üks kolmest kinnipidamise alusest. Praegusel juhul esineb PPA põhjendustest

nähtuvalt puudutatud isiku põgenemisoht (VSS § 23 lg 1 p 1, koosmõjus VSS § 68 p-ga 6).

3-24-91

5(5)

15. Isiku kinnipidamine on lubatav üksnes juhul, kui VSS-s sätestatud järelevalvemeetmete

kohaldamine ei taga lahkumiskohustuse täitmise tulemuslikkust (VSS § 23 lg-d 1 ja 11).

Leebemad järelevalvemeetmed ei ole põgenemisohu tõttu praegusel juhul tõhusad.

Põgenemisoht on ülaltoodut arvestades märkimisväärne. Kuna isikul puudub kehtiv

reisidokument, ei saa ka seda hoiule võtta.

16. Isiku kinnipidamine peab olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega (VSS § 23

lg 11). Praegusel juhul ei nähtu asjaolusid, mis kinnipidamise välistaksid. Isik on viidanud

varem tekkinud tervisemuredele, kuid kinnipidamiskeskuses on talle tagatud arstiabi ja isik on

ka kinnitanud, et ta on juba saanud kinnipidamiskeskuses arstiga rääkida. Pole ka ühtki muud

puudutatud isikuga seotud kaalukat asjaolu, mis välistaks tema edasise kinnipidamise.

Kinnipidamist välistavateks asjaoludeks ei saa olla soov elada koos Eestis elavate lähedastega.

Isiku väljasaatmine võtab reisidokumendi puudumise tõttu aega ja PPA on menetluse

staadiumit arvestades piisavalt põhjendanud, miks ei ole hetkel täpset tagasisaatmise aega

võimalik prognoosida. PPA kohtuistungil antud selgitusi arvestades ei kujune isiku

kinnipidamine kinnipidamiskeskuses siiski pikaajaliseks. Kinnipidamise kestus ei ole praegusel

juhul ka tingitud PPA viivitusest, vaid India saatkonnast tulenevatest asjaoludest.

17. Kuna isikut on praeguseks kinni peetud 2 kuud, on tema kinnipidamise pikendamine

kuni 4 kuuks VSS § 25 lg 1 alusel võimalik. VSS § 25 lg 1 kohaselt pikendab halduskohus

kinnipidamise tähtaega kuni 4 kuu kaupa. Kuna kinnipidamise eesmärk on üksnes puudutatud

isiku väljasaatmise tagamine, tuleb ta väljasaatmise võimaluse tekkimisel vabastada ja Eestist

välja saata.

18. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus PPA taotluse ja annab loa puudutatud isiku

kinnipidamiskeskuses

kinnipidamise

tähtaja

pikendamiseks

nelja

kuu

võrra.

Kui

väljasaatmismenetluse ajal asjaolud oluliselt muutuvad või selguvad asjaolud, mis välistavad

isiku hoidmise kinnipidamiskeskuses, ei ole PPA-l alust jätkata isiku kinnipidamist

kinnipidamiskeskuses ja ta tuleb viivituseta vabastada. Kuna kinnipidamise eesmärk on üksnes

puudutatud isiku väljasaatmise tagamine, siis tuleb puudutatud isik väljasaatmise võimaluse

tekkimisel vabastada ja Eestist välja saata.

(allkirjastatud digitaalselt)

Tiia Nurm