3-24-601/2 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number 3-24-601 Määruse kuupäev

7. märts 2024 Kohtunik Maria Lõbus Kohtuasi Igor Santašovi (Santašov) kaebus Narva-Jõesuu linna vastu väärteomenetluses tekitatud varalise kahju hüvitamiseks RESOLUTSIOON

1. Tagastada kaebus asjas nr 3-24-601.

2. Edastada kaebus Riigikohtule asja lahendamiseks pädeva kohtu määramiseks. Edasikaebamise kord Määrus ei ole vaidlustatav määruskaebuse esitamisega ringkonnakohtule (vt määruse punkti 13). Muud selgitused Määrus toimetatakse kätte kaebajale.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Igor Santašov (edaspidi kaebaja) esitas 16. jaanuaril 2024 Tartu Halduskohtule kaebuse kahju 10,21 euro hüvitamise nõudes. Kaebajale tekitas kahju Narva-Jõesuu Linnavalitsus. Kaebuse kohaselt esitas kaebaja 16. aprillil 2020 linnavalitsusele väärteoteate, kuid linnavalitsus ei vastanud kaebaja päringutele väärteoteate lahendamise kohta ja rikkus sellega väärteomenetluse seadustiku (VTMS) §-st 59 tulenevat kaebaja õigust. Kahju tekkis sellest, et kaebaja pidi vastuse saamiseks 27. septembril 2023 Narva-Jõesuusse kohale sõitma (kulutama raha piletitele).

2. Tartu Halduskohus tagastas 16. jaanuari 2024. a määrusega kohtuasjas nr 3-24-153 kaebaja kaebuse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lõike 1 punkti 1 alusel halduskohtu pädevuse puudumise tõttu. Kohus asus seisukohale, et kaebaja taotleb süüteomenetluse käigus tekitatud kahju hüvitamist. Vastavaid vaidlusi on pädev lahendama maakohus.

3. Kaebaja esitas 17. jaanuaril 2024 Viru Maakohtule kaebuse Narva-Jõesuu Linnavalitsuse õigusvastase tegevusetusega tekitatud varalise kahju summas 10,21 eurot hüvitamiseks. Kaebaja osutas kaebuses, et Narva-Jõesuu Linnavalitsus oli jätnud tema 17. oktoobril 2023 esitatud kahju hüvitamise taotluse süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse (SKHS) § 15 lõikes 1 sätestatud tähtaja jooksul lahendamata.

4. Viru Maakohus keeldus 9. veebruari 2024. a määrusega kohtuasjas nr 2-24-855 menetlusse võtmast kaebaja kaebust Narva-Jõesuu Linnavalitsuse vastu kahju hüvitamise nõudes ning edastas kaebuse Tartu Halduskohtule. Viru Maakohus edastas 29. veebruaril 2024 maakohtu

9. veebruari 2024. a määruse alusel kaebaja kaebuse Tartu Halduskohtule.

3-24-601 2

KOHTU SEISUKOHT

5. HKMS § 2 lõike 4 teise lause kohaselt tõlgendab kohus menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Kaebusest nähtub, et kaebaja taotleb kahju hüvitamist seoses asjaoluga, et Narva-Jõesuu Linnavalitsus kui väärteomenetluse kohtuväline menetleja rikkus VTMS § 59 lõikes 2 sätestatud kohustust väärteoteate saamise järel alustada väärteomenetlust või otsustada väärteomenetluse alustamata jätmine ning teatada väärteomenetluse alustamata jätmisest väärteoteate esitajale.

6. HKMS § 121 lõike 1 punkt 1 sätestab, et kohus tagastab kaebuse määrusega selle esitajale, kui vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. HKMS § 4 lõike 1 kohaselt on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda. Kohus selgitab, et seadusandja on süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamiseks näinud ette teise menetluskorra.

7. Menetleja poolt süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise taotluse esitamise kord on reguleeritud SKHS-s. SKHS § 2 lõikest 2 tuleneb, et kui väärteomenetluse kohtuväline menetleja on vallavõi linnavalitsus, hüvitab menetleja poolt väärteomenetluses tekitatud kahju kohalik omavalitsus. SKHS § 7 lõige 1 näeb ette kahju hüvitamise juhul, kui menetleja rikub süüliselt menetlusõigust ja põhjustab seeläbi isikule kahju.

8. SKHS § 17 lõige 1 sätestab, et kui väärteoasja kohtuväline menetleja jätab kahju hüvitamise taotluse osaliselt või täielikult rahuldamata või läbi vaatamata või tähtaja jooksul lahendamata, võib isik esitada kaebuse maakohtule.

9. Eelnevale tuginedes asub kohus seisukohale, et kaebus Narva-Jõesuu linna poolt väärteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise nõudes ei kuulu läbivaatamisele halduskohtus. Kohus tagastab kaebuse HKMS § 121 lõike 1 punkti 1 alusel halduskohtu pädevuse puudumise tõttu.

10. HKMS § 121 lõige 3 sätestab, et kui kohus leiab kaebuse tagastamisel, et vaidluse lahendamine kuulub tsiviil-, kriminaalvõi väärteoasju lahendava kohtu pädevusse, kuid see kohus on eelnevalt leidnud, et sama vaidluse lahendamine ei kuulu tema pädevusse, määrab vaidluse lahendamiseks pädeva kohtu Riigikohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-s 711 sätestatud korras. Riigikohtule saadab asja pädeva kohtu määramiseks see kohus, kes otsustab pädevuse puudumise küsimuse viimasena. Antud juhul on Viru Maakohus eelnevalt tsiviilasjas nr 2-24-855 leidnud, et kaebaja kaebus ei kuulu maakohtu pädevusse. Halduskohus omakorda ei pea vaidlust endiselt halduskohtu pädevusse kuuluvaks, olles seisukohal, et kaebaja taotleb süüteomenetluse käigus tekitatud kahju hüvitamist.

11. Eeltoodust tulenevalt on vajalik, et käesoleva vaidluse lahendamiseks pädeva kohtu määraks kindlaks Riigikohus. Halduskohus edastab kaebuse kohtupädevuse üle otsustamiseks Riigikohtule.

12. Kohus selgitab kaebajale, et TsMS § 711 lõike 2 kohaselt lahendab Riigikohtu erikogu küsimuse, milline kohus on vaidluse lahendamiseks pädev, kahe kuu jooksul asja saamisest. Riigikohtu erikogu ei lahenda kohtuasja ise sisuliselt, vaid saadab asja lahendamiseks pädevale kohtule, kes peab esmalt kontrollima kaebuse (avalduse) nõuetele vastavust ja otsustama selle menetlusse võtmise.

3-24-601 3

13. Kohtupraktika kohaselt kujutab asja saatmine Riigikohtule pädeva kohtu määramiseks endast vaidlustamise erikorda. Kui HKMS § 121 lõige 3 sätestab, et pädevusvaidluse tekkimisel lahendab selle Riigikohus, siis ei saa sama küsimust (seda, kas kaebuse tagastamine halduskohtu pädevuse puudumise tõttu oli õiguspärane) lahendada tavapärases edasikaebemenetluses, s.o määruskaebemenetluses ringkonnakohtus (vt Tartu Halduskohtu

14. juuni 2023. a määrus asjas 3-23-1188, p 9).

(allkirjastatud digitaalselt)