3-23-1317/30 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Monika Laatsit ja

Kaire Pikamäe

Otsuse tegemise aeg ja koht

7. märts 2024, Tallinn

Haldusasja number

3-23-1317

Haldusasi

X-i kaebus Politsei- ja Piirivalveameti XX.XX.XXXX

otsuse nr XXXXXXXXXXX tühistamiseks ning

Politsei- ja Piirivalveameti kohustamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu XX.XX.XXXX. a otsus

Menetlusosalised

Kaebaja – X, esindajad C ja Y

Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja

Andrei Krassilnikov

Menetluse alus ringkonnakohtus

Politsei- ja Piirivalveameti apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

24. jaanuar 2024

RESOLUTSIOON

1. Võtta X-i 30. jaanuaril 2024 ja 1. veebruaril 2024 esitatud uued tõendid (dtl 907–

909; dtl 914–915; dtl 920–921) haldusasja nr 3-23-1317 materjalide juurde.

2. Rahuldada Politsei- ja Piirivalveameti apellatsioonkaebus.

3. Tühistada Tallinna Halduskohtu XX.XX.XXXX.a otsus haldusasjas nr 3-23-1317

ja teha uus otsus, millega jätta X-i kaebus rahuldamata.

4. Menetluskulud esimese ja teise astme kohtus jätta menetlusosaliste endi kanda.

5. Kohtuotsuse avaldamisel asendada kaebaja tegelik nimi, pseudonüümid, sünniaeg

ja tema Eestisse saabumise kuupäev tähemärgiga ning mitte avaldada joonealuseid

viiteid sotsiaalmeedia kontodele.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule hiljemalt 8. aprillil 2024

(HKMS § 212 lg 1).

Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud kassatsioonkaebusele ja sellega ühiseks

läbivaatamiseks võib esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse

menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui

see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg-d 1 ja 3).

3-23-1317

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses

märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses

(HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus

kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist

vajalikuks (HKMS § 223 lg 1).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. / . . . /

2. / . . . /

3. / . . . /

4. / . . . /

5. / . . . /

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

6. / . . . /

7. / . . . /

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. / . . . /

9. HKMS § 158 lg 31 esimene lause näeb ette, et halduskohus hindab rahvusvahelise kaitse

andmisest keeldumise otsuse õiguspärasust kohtuotsuse tegemise aja seisuga. See tähendab

kohustust võtta arvesse uusi faktilisi ja õiguslikke asjaolusid, mis ilmnesid pärast vaidlusaluse

otsuse vastuvõtmist ning laieneb ka apellatsioonimenetlusele ringkonnakohtus (vt Riigikohtu

12.12.2023 otsus nr 3-22-2509, p-d 12–12.2). Halduskohus on tuginenud muu hulgas sellele,

et pärast PPA XX.XX.XXXX otsuse nr XXXXXXXXXXX tegemist on ilmnenud olulised

uued asjaolud (vt kaebaja 25.10.2023 seisukoht), kuid heitis vastustajale lisaks ette minetusi

rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel (sh osade tõendite tähelepanuta jätmist) ning

otsuse puudulikku põhjendamist. Halduskohtu hinnangul oli haldusmenetlus sedavõrd

puudulik, et tehtud vigu ei ole võimalik kohtumenetluses parandada, kuna see tähendaks

haldusmenetluse uut läbiviimist. Seetõttu ei ole halduskohus võtnud ka seisukohta, kas

kaebaja rahvusvahelise kaitse taotlus on põhjendatud või mitte, vaid kohustas vastustajat

vaatama taotluse uuesti läbi. See on vastuolus Riigikohtu 12.12.2023 otsuses nr 3-22-2509

(p-d 14–16.5) tooduga, et HKMS § 158 lg-st 31 tulenevalt peab halduskohus andma olulistele

asjaoludele (sh vaidlustatud otsuse tegemise ajal esinenud asjaoludele) ise hinnangu, jättes

PPA otsuse jõusse või kohustades teda andma kaebajale rahvusvaheline kaitse. Eeltoodud vea

saab ringkonnakohus apellatsioonimenetluses kõrvaldada, arvestades lisaks ringkonnakohtu

menetluse ajal ilmnenud täiendavate asjaoludega.

2(6)

3-23-1317

10. Välismaalast tunnustatakse pagulasena, kui tal on põhjendatud alus karta tagakiusamist,

tagakiusamiseks esineb vähemalt üks VRKS § 4 lg-s 1 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu

13.12.2011 direktiivi 2011/95/EL art 10 lg-s 1 nimetatud viiest põhjusest (rass, usk, rahvus,

sotsiaalsesse gruppi kuulumine, poliitilised veendumused) ning tagakiusamise (või selle vastu

puuduva kaitse) ja eespool nimetatud põhjuse vahel on põhjuslik seos. Samuti peavad

puuduma VRKS § 22 lg-s 1 loetletud pagulasena tunnustamist välistavad asjaolud.

Tagakiusamisena on käsitatav muu hulgas VRKS § 19 lg-s 2 (vt direktiivi 2011/95/EL art 9 lg

2) loetletud asjaolude esinemine. Selleks, et tegu või tegude kogumit oleks alust pidada

tagakiusamiseks, peab see oma olemuse, kordumise või ulatuse tõttu olema piisavalt tõsine, et

kujutada endast põhiliste inimõiguste (nt õigus elule, piinamise ja väärkohtlemise keeld,

orjuse keeld ja keeld kohaldada karistust tagasiulatuvalt) rasket rikkumist (VRKS § 19 lg 1;

direktiivi 2011/95/EL art 9 lg 1). Tagakiusamise tuvastamisel ei tule siiski rangelt eristada,

millist õigust või õiguse elementi rikutakse, vaid eeskätt on määrav isiku suhtes rakendatud

või rakendada võidavate meetmete ja karistuste raskus. Igasugune õiguste riive või rikkumine,

mis ei ole piisava raskusastmega ega mõjuta isikut märkimisväärselt, ei kujuta endast veel

tagakiusamist VRKS § 4 lg 1 tähenduses (vt Riigikohtu 01.10.2018 otsus nr 3-17-1026, p-d

13 ja 15).

11. / . . . /

12. / . . . /

13. / . . . /

14. Direktiivi 2011/95/EL art 10 lg 1 punkti d tähenduses sotsiaalse grupina käsitamiseks

peab kumulatiivselt olema täidetud kaks tingimust: 1) rühma liikmetel on ühine loomupärane

omadus või ühine taust, mida ei saa muuta, või ühine omadus või veendumus, mis on nende

identiteedis või teadvuses nii fundamentaalne, et inimest ei tohiks sundida sellest lahti ütlema;

2) rühmal on asjaomases kolmandas riigis selgesti eristuv identiteet, kuna ümbritsev ühiskond

tajub seda erinevana (nt Euroopa Kohtu 16.01.2024 otsus kohtuasjas C-621/21, p-d 40, 54–

56; EUAA praktiline juhend, 2020, lk 11–15; ÜRO Pagulasameti käsiraamat, 2019, lk 24, 93–

97). Seega oleks tagakiusukartuse hindamine sotsiaalsesse gruppi kuulumise alusel

põhjendatud eelkõige siis, kui päritoluriigi teabest nähtub, et tegemist võib olla iseseisva

tagakiusamise põhjusega, mis ei eelda isiku enda poolt n-ö aktiivset riigivõimule

vastandumist või täiendavaid tegusid, vaid temale omistatakse kindlad tunnused või vaated

(ning tal on seetõttu alust karta tagakiusamist) juba ainuüksi asjaomasesse sotsiaalsesse gruppi

kuulumise või selles teatava rolli omamise alusel. Selline teatav sotsiaalne grupp peaks lisaks

olema suhteliselt püsiv, sest vastasel korral ei saaks tal olla mingit ühiskonnas üldiselt

tajutavat eristuvat identiteeti. Eraldi võrdlusgruppe ei ole üldjuhul alust moodustada üksikute

poliitilist meelsust väljendavate või sellega seostatavate käitumisaktide alusel, vaid nendega

seonduvalt tuleb tagakiusukartuse põhjendatust hinnata siiski individuaalselt poliitilise

meelsuse ja selle väljendamise alusel.

15. Pagulaseks tunnistamine ei eelda, et rahvusvahelise kaitse taotleja peab olema lahkunud

päritoluriigist põhjendatud tagakiusamishirmu tõttu, ning samuti ei pea ta olema päritoluriigist

lahkunud ebaseaduslikult. Isik võib otsustada taotleda oma pagulasseisundi tunnustamist ka

pärast seda, kui ta on juba mõnda aega viibinud väljaspool päritoluriiki. Rahvusvahelise kaitse

andmist põhjendavad asjaolud võivad tekkida ka pärast taotleja päritoluriigist lahkumist ja

olla taotlejast sõltumatud, kuid neil peavad olema otsesed tagajärjed taotleja olukorrale,

tekitades temas põhjendatud tagakiusamishirmu. Põhjendatud hirm tagakiusamise ees võib

põhineda ka rahvusvahelise kaitse taotleja enda tegevusel pärast päritoluriigist lahkumist.

3(6)

3-23-1317

Muu hulgas tuleb hinnata, kas tegevus, millele rahvusvahelise kaitse taotleja tugineb, on

päritoluriigis omandatud veendumuste või suundumuste väljendus ja jätkamine. N-ö

„omakasupüüdlik“ tegevus ei tekita põhjendatud hirmu tagakiusamise ees, kui sellise tegevuse

oportunistlik iseloom on kõigile, sh päritoluriigi ametiasutustele ilmne ja isiku tagasisaatmine

ei tooks kaasa tõsiseid negatiivseid tagajärgi. Varjupaigaõigust ei tohi kuritarvitada

tagakiusamise teadliku provotseerimisega. Kui taotleja alustas poliitilise tegevusega alles

eksiilis või muutis selle oluliselt intensiivsemaks, peab ta veenvalt põhjendama, et tema

motiivid olid siirad. Taotleja ei või oma subjektiivse käitumisega moonutada rahvusvahelise

kaitse andmise tingimusi. Varjupaigaõiguse eesmärk ei ole tagada sisserändeõigus kõigile

autoritaarsetest riikidest pärit isikutele (vt Riigikohtu 12.12.2023 otsus nr 3-22-2509, p-d 18–

18.8).

16. / . . . /

17. / . . . /

18. / . . . /

19. / . . . /

20. / . . . /

21. / . . . /

22. / . . . /

23. / . . . /

24. / . . . /

25. / . . . /

26. Kaebajat ei olnud lisaks alust tunnustada täiendava kaitse saajana, sest teda ei ähvarda

päritoluriiki naasmisel tõsine oht VRKS § 4 lg 3 tähenduses. Kaebajat ei ähvarda

surmanuhtluse kohaldamine või täideviimine, piinamine, ebainimlik või inimväärikust

alandav kohtlemine ega karistamine. Samuti ei toimu Venemaa territooriumil relvakonflikti,

mis võiks tingida kaebaja elu ohtu sattumise või tema kallal vägivalla rakendamise.

27. Kuna kaebaja ei kvalifitseeru rahvusvahelise kaitse saajaks, siis on temale õiguspäraselt

tehtud ettekirjutus Eestist lahkumiseks (VSS § 72 lg-d 1, 11 ja 4). Kaebaja ei ole selles osas

kohtumenetluses eraldi vastuväiteid esitanud, mistõttu ringkonnakohus nõustub selles osas

PPA XX.XX.XXXX otsuse põhjendustega (lk 16–17) ega korda neid (HKMS § 165 lg 2).

28. Vaidlustatud otsusega (resolutiivosa p 3) on kaebajale kohaldatud VSS § 74 lg 1 alusel

sissesõidukeeldu kolmeks aastaks alates lahkumiskohustuse täitmisest. Kaebaja on leidnud, et

kolmeks aastaks sissesõidukeelu kohaldamine on ebaproportsionaalne ja põhjendamatu ning

seda eriti olukorras, kus Venemaa on muutunud oma kodanike suhtes järjest

repressiivsemaks.

29. VSS § 74 lg-test 1, 3 ja 4 tuleneb, et kui välismaalase puhul ei ilmne selliseid erandlikke

asjaolusid, mis tingiksid tema suhtes sissesõidukeelu kohaldamata jätmise (VSS § 74 lg 4) või

sissesõidukeeldu kohaldamise lühemaks ajaks (VSS § 74 lg 3), siis on seadusandja hinnanud

4(6)

3-23-1317

proportsionaalseks kohaldada lahkumisettekirjutuses välismaalasele sissesõidukeeldu kolmeks

aastaks lahkumisettekirjutuse täitmise päevast arvates (VSS § 74 lg 1). Venemaa kodanikust

välismaalase suhtes kohaldatakse seejuures VSS § 74 lg 41 järgi Schengeni sissesõidukeeldu.

Vastustajal tuleb siiski igal üksikjuhtumil kaaluda, kas sissesõidukeeldu kohaldada ja milline

sissesõidukeelu pikkus on asjaolusid arvestades proportsionaalne (nt Riigikohtu 01.10.2019

otsus nr 3-18-1891, p 16; 27.06.2019 otsus nr 3-17-1927, p 13; 19.02.2019 otsus nr 3-17-

1545, p 34).

30. / . . . /

31. / . . . /

32. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kui

kõrgema astme kohus teeb lahendi asja uueks arutamiseks saatmata, muudab ta

menetluskulude jaotust (HKMS § 109 lg 4). HKMS § 109 lg 1 järgi tuleb menetluskulude

väljamõistmiseks esitada kohtule menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid, mille

esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta. X tasus kaebuse esitamisel

riigilõivu 20 eurot ja PPA on olnud apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest

vabastatud. Kaebaja on esimese astme kohtu menetluses kandnud istungiga seotud tõlgikulu

204 eurot (dtl 307–310) ning apellatsioonimenetluses on samuti kandnud kulusid seoses

tõlkimisega kokku 600,99 eurot (sh halduskohtu 27.10.2023 otsuse tõlge 360,61 eurot;

tõlkimine ringkonnakohtu 24.01.2024 istungil 207,40 eurot; prokuratuuri 29.01.2024 kirja

tõlge 32,98 eurot – dtl 899–904; 911–913; 916–917). Mõlemas kohtuastmes kokku 824,99

euro (sh käibemaks) suuruste menetluskulude kandmine on tõlkebüroode arvete ja

maksekorraldustega HKMS § 109 lg 1 nõuete kohaselt tõendatud. Kuna ringkonnakohus

rahuldab vastustaja apellatsioonkaebuse ja jätab uue otsusega kaebuse rahuldamata, siis

jäävad kaebaja menetluskulud esimese ja teise astme kohtus HKMS § 108 lg 1 alusel tema

enda kanda. PPA ei ole esitanud kohtutele andmeid menetluskulude kandmise kohta, mistõttu

jäävad ka vastustaja võimalikud menetluskulud esimese ja teise astme kohtus HKMS § 109 lg

1 alusel tema enda kanda.

33. Seonduvalt PPA 05.02.2024 vastuväitega, mille kohaselt ei saa halduskohtu otsuse vene

keelde tõlkimise kulu pidada põhjendatuks, kuna kohtumenetluse keel on eesti keel ja

kaebajal on lepinguline esindaja, märgib ringkonnakohus siiski täiendavalt, et kohtuotsusega

peab saama tutvuda ka selline kaebaja, kes ei valda eesti keelt. Vastustaja toodud paralleel

tsiviilvaidlustega ei ole asjakohane, kuna kaebajat on vaidlustatud haldusaktiga kohustatud

Eestist lahkuma ning vastavad põhjendused peaksid olema talle eelnevalt teada. Tähtsust ei

oma seegi, et kaebajal on olemas esindaja, sest ei saa eeldada, et esindaja peaks temale

kohtuotsuse tõlkima (vrd HKMS § 111 lg 4 teine lause). PPA ei väida, et kohtuotsuse

tõlkimise tasu olnuks tavapärasest kõrgem ja kuigi arvel ei ole kirjaliku tõlke mahtu täpselt

välja toodud, saab kohtuotsuse pikkuse (23 lk) põhjal siiski järeldada, et tõlkekulude suurus ei

ületa HKMS § 106 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 153 lg 3 alusel kohaldatavas

Vabariigi Valitsuse 22.12.2005 määruse nr 322 „Kriminaal-, väärteo-, tsiviil- ja haldusasjade

menetlusest osavõtjatele tasu maksmise ja kulude hüvitamise kord“ § 6 lg-s 2 ettenähtud

tasumäära (s.o kirjaliku tõlke 1 lk eest kuni 20-kordne tunnitasu alammäär). Vabariigi

Valitsuse 09.12.2022 määruse nr 124 „Töötasu alammäära kehtestamine“ § 1 kohaselt oli

2023. a-l tunnitasu alammääraks 4,30 eurot. Kohtuotsuse tõlke kuluks oli 360,61 eurot, mis

teeb ühe lehekülje kohta 15,68 eurot (s.o 360,61 ÷ 23), mis jääb ka alla 4-kordse töötasu

alammäära.

5(6)

3-23-1317

34. Kuna rahvusvahelise kaitse menetlus on konfidentsiaalne (VRKS § 13 lg 1), tuleb

kaebaja identifitseerimise vältimiseks kohtuotsuse avaldamisel asendada nii kaebaja tegelik

nimi kui ka pseudonüümid, sünniaeg ja tema Eestisse saabumise kuupäev tähemärgiga ning

mitte avaldada joonealuseid viiteid sotsiaalmeedia kontodele (HKMS § 175 lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt)

Tühistatud osaliselt Riigikohtu 15.05.2025 otsusega

RIIGIKOHUS OTSUSTAB

1. Rahuldada X kassatsioonkaebus osaliselt. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu

xx.xx.xxxx. a otsus sissesõidukeelu osas.

2. Teha tühistatud osas uus otsus, millega rahuldada kaebus sissesõidukeelu osas.

Tühistada Politsei- ja Piirivalveameti xx.xx.xxxx. a otsuse resolutsiooni punkt 3.

3. Muuta Tallinna Ringkonnakohtu xx.xx.xxxx. a otsuse punkti 5 ning jätta lisaks

avaldamata ka halduskohtu ja ringkonnakohtu otsuste asjaolude ja menetluskäigu osad,

Politsei- ja Piirivalveameti otsuse number, poolte seisukohad halduskohtus ja

ringkonnakohtus, Tallinna Halduskohtu xx.xx.xxxx. a otsuse punktid 37-39.1, 39.4-39.10

ja 40-41 ning Tallinna Ringkonnakohtu xx.xx.xxxx. a otsuse punktid 8, 11-13, 16-25, 30

ja 31.

4. Asendada Riigikohtu otsuse avaldamisel tähemärgiga kaebaja nimi, Politsei- ja

Piirivalveameti, Tallinna Halduskohtu ja Tallinna Ringkonnakohtu otsuste kuupäevad

ning Politsei- ja Piirivalveameti otsuse number. Avaldada Riigikohtu otsuse punktid 4,

4.2, 4.5-5.2, 6, 7, 7.3, 7.7, 7.8, 7.10-8.1, 9, 9.2-16, 20, 22-41 ja 43.

5. Muuta Tallinna Ringkonnakohtu xx.xx.xxxx. a otsuse resolutsiooni punkti 4

menetluskulude osas ning mõista Politsei- ja Piirivalveametilt kaebaja kasuks välja

menetluskulu 260 eurot.

6(6)