3-22-2518/24 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Monika Laatsit ja

Kaire Pikamäe

Otsuse tegemise aeg ja koht

7. märts 2024, Tallinn

Haldusasja number

3-22-2518

Haldusasi

X kaebus tühistada Politsei- ja Piirivalveameti 28.

oktoobri 2022. a otsus nr 12204290037-1 ning kohustada

Politsei- ja Piirivalveametit vaatama tema taotlus uuesti

läbi

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 14. märtsi 2023. a otsus

Menetlusosalised

Kaebaja – X, esindaja adv Dragan Perovic

Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja AK

Menetluse alus ringkonnakohtus

Politsei- ja Piirivalveameti apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Politsei- ja Piirivalveameti apellatsioonkaebus osaliselt.

2. Tühistada Tallinna Halduskohtu 14. märtsi 2023. a otsuse haldusasjas nr 3-22-2518

resolutsiooni punkt 2 osas, milles Politsei- ja Piirivalveametilt mõisteti kaebaja

kasuks välja menetluskulud suuremas ulatuses kui 2900 eurot. Teha tühistatud osas

uus otsus, millega jätta kaebaja menetluskulud esimese astme kohtus 2900 eurot

ületavas osas tema enda kanda. Muus osas jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja

halduskohtu otsuse resolutsiooni punkt 2 muutmata.

3. Menetluskulud apellatsiooniastmes jätta menetlusosaliste endi kanda.

4. Otsuse avaldamisel asendada kaebaja nimi tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule hiljemalt 8. aprillil 2024

(HKMS § 212 lg 1).

Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud kassatsioonkaebusele ja sellega ühiseks

läbivaatamiseks võib esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse

menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see

on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg-d 1 ja 3).

3-22-2518

2(5)

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses

märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses

(HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus

kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist

vajalikuks (HKMS § 223 lg 1).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Venemaa Föderatsiooni kodanik X saabus 04.01.2022 Venemaalt Eestisse ning esitas

29.04.2022 rahvusvahelise kaitse taotluse.

2. Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) luges 28.10.2022 otsusega nr 12204290037-1 X

rahvusvahelise kaitse taotluse välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) §

20 lg 1 kohaselt põhjendamatuks ning lükkas selle VRKS § 20 lg 2 alusel tagasi. Ühtlasi tegi

PPA väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 72 lg-te 1, 11 ja 4 alusel Xle

ettekirjutuse lahkumiseks Venemaale vabatahtliku täitmistähtajaga 7 päeva (kuulub täitmisele

seadusliku viibimisaluse lõppemise korral) ning kohaldas Xle VSS 74 lg 1 alusel

sissesõidukeeldu kolmeks aastaks alates lahkumiskohustuse täitmisest.

3. X esitas Tallinna Halduskohtule 28.11.2022 kaebuse PPA 28.10.2022 otsuse nr

12204290037-1 tühistamiseks ja PPA kohustamiseks vaadata rahvusvahelise kaitse taotlus

uuesti läbi.

4. Tallinna Halduskohus rahuldas 14.03.2023 otsusega X kaebuse, tühistas PPA

28.10.2022 otsuse nr 12204290037-1 ja kohustas PPA-d vaatama X rahvusvahelise kaitse

taotluse uuesti läbi. Ühtlasi mõistis halduskohus vastustajalt kaebaja kasuks välja menetluskulu

3155,96 eurot (resolutsiooni p 2). Kaebaja tasus kaebuse esitamisel riigilõivu 20 eurot, mis

tuleb vastustajalt välja mõista (HKMS § 101 lg 2, § 108 lg 1). Samuti tuleb PPA-lt kaebaja

kasuks välja mõista õigusabikulud. Kaebaja taotleb õigusabikulu hüvitamist 3135,96 eurot.

Asja mahtu ja keerukust ning asjas toimunud kohtuistungit arvestades ei ole alust pidada neid

ebavajalikeks või ülepaisutatuks ning need tuleb vastustajalt välja mõista (HKMS § 103 lg 1 p

1, § 108 lg 1). Kokku tuleb kaebaja kasuks välja mõista menetluskuluna 3155,96 eurot.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

5. Politsei- ja Piirivalveamet palub 13.04.2023 apellatsioonkaebuses halduskohtu otsus

tühistada osas, milles kohus mõistis välja menetluskulud, ning teha selles osas uus otsus. PPA

nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega kaebuse rahuldamise osas ja vaatab rahvusvahelise

kaitse taotluse uuesti läbi. Samas on kaebaja õigusabikulud ebamõistlikult suured. Esindaja tasu

140 eurot/tund on iseenesest mõistlik, kuid menetluskulude nimekirjas esitatud ajakulu on

kohati ülepaisutatud. Halduskohus jättis 29.11.2022 määrusega kaebuse käiguta, sest selles oli

mitmeid puudusi (kaebus oli allkirjastamata, vaidlustatavat haldusakti ei olnud lisatud, nõuded

vajasid täpsustamist ja täiendavat põhjendamist, puudusid võõrkeelsete dokumentide tõlked,

veebilinkidena esitatud materjal oli sobimatus vormingus). Menetluskulude nimekirjast nähtub,

et kaebuse koostamisele kulus kokku 13 tundi ja 10 minutit, sellest 9 tundi ja 50 minutit kulus

3-22-2518

3(5)

esialgse kaebuse koostamisele ja esitamisele. Arvestamata ei saa ka jätta materjalide analüüsile,

tõendite hindamisele ja kliendiga nõupidamisele kulunud 2 tundi ja 50 minutit, sest eeldatavasti

teeb esindaja juba nende toimingute käigus märkmeid tähtsust omavate asjaolude kohta, mida

kasutab hiljem kaebuse teksti koostamisel. Mõistlikuks ei saa pidada, et kaebuse koostamisele

kulus ligi 10 tundi, kuna kaebuse tekst sisaldab mitmes kohas väljavõtteid vaidlustatud PPA

otsusest, seadustest ja kohtupraktikast (nt kaebuse täienduse p 2.1.4 esimene lause kordab PPA

otsuse lk 5 kolmanda lõigu viimast lauset; kaebuse täienduse p 2.2.1 kopeerib VSS § 7 lg 2

sisu). Esialgse kaebuse puudusi arvestades ei saa pidada mõistlikuks, et nende kõrvaldamisele

kulus 3 tundi ja 20 minutit. Täiendatud kaebust on muudetud minimaalselt. Peamiselt täiendati

protsessuaalseid taotlusi, asjaolude kirjeldusele on lisatud viide kaebuse käiguta jätmisele ning

kaebuses toodud veebilinkide juurde on märgitud, millise lisaga on tegu. Tegemist ei olnud nii

ajamahukate muudatustega nagu tuleneb menetluskulude dokumendist. Lisaks on ajakulu sisse

arvestatud tõlked, millest järelduvalt on kaebaja esindaja soovinud näidata, et tõlkis dokumente

omakäeliselt. Tõlgete metaandmetest nähtub, et nende autoriks on teine isik. Kirjalike tõlgete

puhul arvestatakse reeglina ühikuna tõlgitavate lehekülgede või sõnade arvu, mitte tõlkimisele

kulunud aega.

6. X palub 01.06.2023 vastuses jätta PPA apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu

otsus muutmata. PPA etteheited kaebaja esindaja ebamõistliku ajakulu kohta on

põhjendamatud. Vajalike ja põhjendatud menetluskulude suuruse hindamisel tuleb arvestada

läbitöötamist vajavate materjalide mahukust ja asja keerukust (vt Riigikohtu 15.12.2014 otsus

nr 3-3-1-67-14, p 32.1; 18.05.2009 määrus nr 3-3-1-28-09, p 11). Kohtul on menetluskulude

põhjendatusele hinnangu andmisel suur otsustusruum, millesse kõrgema astme kohus sekkub

vaid siis, kui kohus on hindamisel ilmselgelt eksinud (nt Riigikohtu 02.05.2017 otsus nr 3-2-1-

134-16, p 56; 23.03.2016 otsus nr 3-3-1-85-15, p 30; Tallinna Ringkonnakohtu 15.04.2021

otsus nr 3-18-164, p 18). Puudub vaidlus, et esindaja tunnitasu (140 eurot käibemaksuta) ei ole

ebaproportsionaalselt suur ning kaebaja õigusabikulude kandmise kohustus on advokaadibüroo

arvega HKMS § 109 lg 11 nõuete kohaselt tõendatud. Vaidlustatud PPA otsus koosnes sisuliselt

kolmest haldusaktist ning sisaldas 44 viidet erinevatele veebilinkidele ja dokumentidele, millest

valdav osa võõrkeelsed. PPA 09.01.2023 menetlusdokument kinnitab, et ka haldusmenetluse

materjalid olid äärmiselt mahukad (kokku 62 faili; 268,71 MB). PPA etteheited seoses kaebuse

täienduse p-dega 2.1.4. ja 2.2.1 on arusaamatud, sest tegemist oligi viidetega. Halduskohtu

29.11.2022 määruse täitmiseks kulunud 3 tundi ja 20 minutit ei ole ülepaisutatud, arvestades

kohtunõude sisu ning kaebuse 09.12.2022 täienduse ja selle lisade mahtu. Kaebaja esindaja ei

ole dokumente ise tõlkinud ja kaebuse täienduste koostamise aeg ei hõlma tõlkimist.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Apellatsiooniastmes on vaidluse all üksnes halduskohtus kantud kaebaja esindajakulu

väljamõistmise põhjendatus. Kaebaja esitas halduskohtule 22.02.2023 taotluse asjaga seotud

menetluskulude hüvitamiseks kokku 3250,96 eurot (sh esindajakulu 3135,96 eurot, riigilõiv 40

eurot, suuline tõlge kohtuistungil 75 eurot). Nimekirjale oli lisatud advokaadibüroo 22.02.2023

arve, mille järgi oli kaebajal tekkinud kohustus tasuda õigusabi eest 2613,30 eurot ja käibemaks

522,66 eurot. Nimekirja ja arve kohaselt vastab sellele advokaadi 18 tunni ja 40 minuti tasu

17.11.2022–20.02.2023 tehtud toimingute eest hinnaga 140 eurot tunni kohta, millele lisandub

käibemaks 20%. Halduskohus mõistis 14.03.2023 otsusega vastustajalt kaebaja kasuks välja

menetluskulud 3155,96 eurot (sh esindajakulu 3135,96 eurot ja riigilõiv 20 eurot).

8. PPA ei vaidlusta, et esindajakulu kandmise kohustuse tekkimine on HKMS § 109 lg 11

nõuete kohaselt tõendatud ja advokaadi tunnitasu (140 eurot + käibemaks) vastab tavapärasele

suurusele (vrd nt Riigikohtu 29.01.2024 määrus nr 2-21-9796, p 18). Kuigi kaebaja esitas mh

3-22-2518

4(5)

enne kohtuistungit tekkinud menetluskulude nimekirja ja kuludokumendid alles 22.02.2023 (st

pärast HKMS § 109 lg-s 1 sätestatud tähtaega), nähtub Tallinna Halduskohtu 20.02.2023 istungi

protokollist (lk 6), et vastustaja on nende hilinemisega esitamist aktsepteerinud. Samuti ei ole

menetluskulude hiljem esitamine põhjustanud asja lahendamise viibimist (vt HKMS § 51 lg 4;

nt Riigikohtu 20.12.2017 otsus nr 3-16-1616, p 17). PPA hinnangul on kaebaja esindajakulu

osaliselt ülepaisutatud HKMS § 109 lg 6 tähenduses, kuid vastustaja ei ole apellatsioonkaebuses

konkreetselt märkinud, millises ulatuses tuleks väljamõistetud esindajakulu vähendada.

9. Kaebaja on viidanud eelkõige tsiviilasjades rakendatavale kohtupraktikale, mille kohaselt

on esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 175 lg 1 esimesest lausest tulenevalt kohtu kaalutlusotsus, millesse kõrgema astme

kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (nt Riigikohtu üldkogu

02.05.2017 otsus nr 3-2-1-134-16, p 56). Kuivõrd TsMS §-le 175 viitab ka HKMS § 108 lg 12

ning menetluskulude vajalikkuse ja põhjendatuse hindamise kohustus tuleneb mh HKMS § 109

lg-st 6, siis on eeltoodud lähenemist kasutatud ka haldusasjades (nt Tallinna Ringkonnakohtu

22.12.2022 otsus nr 3-21-2038, p 45). Ringkonnakohus märgib siiski, et vajalike ja põhjendatud

menetluskulude kindlaksmääramine on olemuselt hindamisotsus, mitte kaalutlusotsus (vt selle

eristamise kohta lähemalt Riigikohtu 11.12.2020 otsus nr 3-20-1198, p-d 12–15) ja seetõttu ei

ole ringkonnakohtul takistust asendada halduskohtu hinnangut enda omaga.

10. HKMS § 109 lg 6 tähenduses vajalike ja põhjendatud esindajakulude suuruse kindlaks

määramisel ei ole asjakohane ega vajalik üksikasjalikult hinnata, kui palju aega võis konkreetsel

esindajal kuluda ühe või teise menetlusdokumendi koostamiseks, vaid üksikute dokumentide

analüüsimise asemel tuleb eelkõige arvestada läbitöötamist vajavate materjalide mahukust ja

asja keerukust, samuti menetluse kestust ja kaalul olevaid huvisid (sh menetlustoimingute

rohkust, mille tegemist oli menetlusosalise õiguste tõhusaks kaitsmiseks põhjust esindajalt

eeldada – nt kohtuistungitel osalemine, kohtunõuetele vastamine). See tähendab, et vajalike ja

põhjendatud menetluskulude suurus on eeskätt hinnanguline, mitte arvestuslik, ning kulude

suurus tervikuna ei tohiks olla vaidluse iseloomu ja tähtsust arvestades ilmselgelt ülepaisutatud

(nt Tallinna Ringkonnakohtu 29.11.2023 otsus nr 3-23-2038, p 29; 29.11.2023 otsus nr 3-23-

2037, p 28; 15.09.2021 otsus nr 3-18-1711, p 41).

11. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb kaebaja kasuks välja mõistetud esindajakulu osaliselt

vähendada. Praegune asi ei ole olnud keskmisest rahvusvahelise kaitse vaidlusest mahukam ega

keerukam. Asjaolu, et vaidlustatud haldusakt sisaldab otsuseid nii kaebaja rahvusvahelise kaitse

taotluse tagasilükkamise kui ka lahkumisettekirjutuse tegemise ja sissesõidukeelu kohaldamise

kohta, mis on iseenesest tavapärane, ei tähenda, et praegust haldusasja tuleks käsitada sisuliselt

kolme vaidlusena. Kaebaja viidatud PPA tõendid kajastavad põhiosas haldusmenetluse käiku

ja otsuse tegemiseks kogutud päritoluriigi teavet. PPA lisade andmemaht (268 MB) ei peegelda

asja tegelikku mahukust, sest 201 MB sellest moodustavad kolme vestluse helisalvestised (vt

PPA lisad 13-1, 14-1, 16), mille kohta on lisaks olemas protokollid (vt PPA lisad 13, 14, 15).

Nagu märgitud, ei ole siiski asjakohane hakata analüüsima üksikute menetlusdokumentide sisu

ja mahtu ning nende koostamiseks tegelikult kulutatud aega. Vaidlustatud otsuse, seaduse või

kohtupraktika kaebuses tsiteerimist või refereerimist ei ole iseenesest alust esindajale ette heita

ning praegusel juhul ei ole see ilmselgelt toimunud ebamõistlikus ulatuses. Menetluskulude

nimekirjas on 09.12.2022 toimingute juures toodud mh välja „tõlked“, kuid samas ei kajastu

tõlkeid õigusteenuse arvel ning seetõttu on põhjust eeldada, et nimekiri viitab üksnes tõlkimise

korraldamisele või tõlgete kohtule edastamisele.

12. Kaebaja esindaja osutas esimese astme kohtus õigusteenust kokku 18 tundi ja 40 minutit.

Advokaat koostas 28.11.2022 kaebuse, esitas 09.12.2022 parandatud kaebuse ja 13.02.2023

3-22-2518

5(5)

täiendava seisukoha koos tõenditega ning osales 20.02.2023 kohtuistungil. Pidades silmas, et

esindaja ei ole osalenud varasemas haldusmenetluses, siis tuli tal kaebuse koostamiseks tutvuda

kõigi asja materjalidega. Kuigi kirjalike dokumentide koostamiseks kokku kulunud 16 tundi ja

50 minutit ei ole iseenesest ebamõistlik, võtab ringkonnakohus arvesse, et osaliselt suurendas

menetluskulusid asjaolu, et esialgne kaebus oli oluliste puudustega. Lisaks on kohtuistungil

osalemise ajaks märgitud 1 tund ja 50 minutit, kuid protokollist nähtuvalt kestis halduskohtu

20.02.2023 istung 1 tund ja 13 minutit. Kokkuvõttes tuleb ringkonnakohtu hinnangul pidada

vajalikuks ja põhjendatud esindajakuluks 2400 eurot, millele lisandub käibemaks arve esitamise

ajal kehtinud määras (20%). Kaebaja kasuks tulnuks seega kokku välja mõista 2900 eurot (sh

esindajakulu 2880 eurot ja riigilõiv 20 eurot).

13. Eelneva põhjal ja HKMS § 200 p 3 alusel tuleb PPA apellatsioonkaebus rahuldada

osaliselt ning tühistada Tallinna Halduskohtu 14.03.2023 otsuse resolutsiooni p 2 osas, milles

vastustajalt mõisteti kaebaja kasuks välja menetluskulud suuremas ulatuses kui 2900 eurot.

Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega jätab kaebaja menetluskulud esimese

astme kohtus 2900 eurot ületavas osas (s.o 255,96 eurot ulatuses) tema enda kanda. Muus osas

jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsuse resolutsiooni punkt 2 muutmata.

14. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebuse

osalise rahuldamise korral jagatakse menetluskulud proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega

(HKMS § 108 lg 2). HKMS § 109 lg 1 järgi tuleb menetluskulude väljamõistmiseks kohtule

esitada menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid, mille esitamata jätmise korral kulusid

välja ei mõisteta. PPA on olnud apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu tasumise kohustusest

vabastatud (HKMS § 104 lg 10) ja kumbki pool ei ole esitanud ringkonnakohtule andmeid ka

muude menetluskulude kandmise kohta. Seetõttu jäävad menetlusosaliste apellatsiooniastmes

kantud võimalikud menetluskulud HKMS § 108 lg 2 ja § 109 lg 1 alusel nende endi kanda.

15. Kuna rahvusvahelise kaitse menetlus on konfidentsiaalne (VRKS § 13 lg 1), tuleb kaebaja

identifitseerimise vältimiseks kohtuotsuse avaldamisel asendada kaebaja nimi tähemärgiga

(HKMS § 175 lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt)