3-23-2714/32 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Kaire Pikamäe ja

Oliver Kask

Otsuse tegemise aeg ja koht

07.03.2024, Tallinn

Haldusasja number

3-23-2714

Haldusasi

OÜ Kommivabrik kaebus Riigi Kaitseinvesteeringute

Keskuse minikonkursi „Kuivtoidupakid“ (viitenumber

271123) 23.10.2023 otsuse punkti 1 tühistamiseks osas,

millega tunnistati vastavaks 365JP OÜ pakkumus;

punkti 3 tühistamiseks, millega kõrvaldati pakkuja OÜ

Kommivabrik; punkti 4 tühistamiseks, millega tunnistati

edukaks 365JP OÜ pakkumus ja punkti 5 tühistamiseks,

millega 365JP OÜ jäeti kõrvaldamata, ning riigihangete

vaidlustuskomisjoni 20.11.2023 otsuse vaidlustusasjas

nr 163-23/271123 tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – OÜ Kommivabrik, esindajad PK ja

vandeadvokaat Eve Fink

Vastustaja (hankija) – Riigi Kaitseinvesteeringute

Keskus, esindajad SŠ ja AA

Kolmas isik – 365JP OÜ, esindajad TP ja UJ

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 10.01.2024 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

OÜ Kommivabrik apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

19.02.2024 kohtuistungil

RESOLUTSIOON

1. Jätta OÜ Kommivabrik apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu

10.01.2024 otsus haldusasjas nr 3-23-2714 muutmata.

2. Jätta menetlusosaliste apellatsioonimenetluse kulud nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 10 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest

arvates,

s.o

hiljemalt

18.03.2024

(HKMS

§

lg

1).

Vastukassatsioonkaebust hankeasjas esitada ei saa (HKMS § 278 lg 3). Sõltumata

menetlusosaliste nõusoleku olemasolust või selle puudumisest võib Riigikohus hankeasjas

esitatud kassatsioonkaebuse vaadata läbi lihtmenetluses (HKMS § 279 lg 1).

3-23-2714

2(12)

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus (KIK, hankija) avaldas 13.10.2023 riigihanke

„Kuivtoidupakid“ (viitenumber 219064) tulemusel sõlmitud raamlepingu alusel läbi viidava

minikonkursi „Kuivtoidupakid“ (viitenumber 271123) (minikonkurss) hanketeate. Hankija tegi

kättesaadavaks riigihanke alusdokumendid. Pakkumuste esitamise tähtpäevaks 20.10.2023

esitasid pakkumused OÜ Kommivabrik (kaebaja) ja 365JP OÜ (kolmas isik).

2. Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus tunnistas 23.10.2023 otsusega vastavaks kolmanda

isiku pakkumuse, kõrvaldas kaebaja, tunnistas edukaks kolmanda isiku pakkumuse ja jättis

kolmanda isiku kõrvaldamata.

3. OÜ Kommivabrik esitas 26.10.2023 riigihangete vaidlustuskomisjonile (VAKO)

vaidlustuse hankija otsustele.

4. VAKO 20.11.2023 otsusega vaidlustusasjas nr 163-23/271123 jäeti vaidlustus

rahuldamata ja kaebaja vaidlustusmenetluses kantud kulud tema enda kanda. VAKO leidis

kokkuvõtvalt järgmist: a) vaidlustusmenetluses ei vaidle menetlusosalised selle üle, kas

faktiliselt esinesid või ei esinenud raamlepingu ja/või hankelepingu oluliste tingimuste

rikkumised kaebaja poolt, mille tõttu hankija esitas kaebajale 23.08.2023 teate nimetatud

lepingute ülesütlemise kohta. Euroopa Kohtu otsusest C-41/18 tuleneb üheselt mõistetavalt, et

varasemate lepingurikkumiste vaidlustamine iseenesest ei takista hankijal hinnata nende

lepingurikkumiste alusel ettevõtja usaldusväärsust riigihangete seaduse (RHS) § 95 lg 4 p 8

(direktiivi 2014/24 art 57 lg 4 p g) alusel; b) lepingute päiste kohaselt on lepingutes kaks poolt

‒ ostja on KIK, Kaitsevägi ja Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) ning müüja on kaebaja. Seega

on ostja Eesti Vabariik, kes tegutseb kolme asutuse kaudu. Järelikult võis lepingud üles öelda

või lepingutest taganeda ükskõik milline nendest asutustest; c) asjaolu, et 23.08.2023 vastustaja

poolt kaebajale esitatud taganemisavaldus oli pealkirjastatud teatena, ei muuda selle sisu ega

õiguslikku tähendust. See, et pärast lepingutest taganemise avalduse tegemist ja

kättetoimetamist taganes riigi teine esindaja lepingust veelkord, ei muuda seda, et vastustaja oli

õigustatud taganemisavaldust esitama ja eelneva taganemisavalduse alusel oli võlasuhe juba

lõppenud (võlaõigusseaduse (VÕS) § 186); d) RHS ei sätesta, et riigihangete registri andmed

tõendavad riigihangete tulemusel sõlmitud raam- ja hankelepingute kehtivust. Asjaolu, et

register võimaldas kaebajal esitada minikonkursil pakkumuse, ei tõenda, et kaebajaga

varasemalt sõlmitud lepingud kehtisid või et hankija ei saaks enam varasemate lepingute

rikkumisele tugineda. Seega, kuna kaebajaga riigihangete tulemusel sõlmitud lepingutest on

taganetud, esineb vähemalt üks RHS § 95 lg 4 p-s 8 sätestatud tagajärg; e) riigihanke

alusdokumentidest ega 2021. a minikonkursi alusdokumentidest ei nähtu, et hankija poolt 2021.

a minikonkursil tehtud otsused saaksid kuidagi mõjutada järgmiste raamlepingu alusel

korraldatavate minikonkursside tingimusi või nendes osalemist. Varasem otsus kolmanda isiku

pakkumuse tagasilükkamise kohta puudutab üksnes 2021. a minikonkurssi ega saa mõjutada

praegust vaidlust.

5. OÜ Kommivabrik esitas 30.11.2023 Tallinna Halduskohtule kaebuse Riigi

Kaitseinvesteeringute Keskuse 23.10.2023 otsuse p 1 tühistamiseks osas, millega tunnistati

vastavaks 365JP OÜ pakkumus; p 3 tühistamiseks, millega kõrvaldati pakkuja OÜ

Kommivabrik; p 4 tühistamiseks, millega tunnistati edukaks 365JP OÜ pakkumus ja p 5

tühistamiseks, millega 365JP OÜ jäeti kõrvaldamata, ning VAKO 20.11.2023 otsuse

tühistamiseks.

RHS § 95 lg 4 p 8 ei anna alust kaebaja kõrvaldamiseks. Kaebaja rikkumist on nimetatud otsuses

oluliseks, kuid jäetud märkimata, millist hankelepingu tingimust kaebaja oluliselt rikkus. Seega

3-23-2714

3(12)

on põhjendamatu VAKO otsuse p-s 17 toodu, mille kohaselt ei ole kaebaja

vaidlustusmenetluses väitnud, et lepingu olulise tingimuse rikkumist aset ei leidnud. Vastustaja

ei ole esitanud tõendeid lepingutingimuste olulise rikkumise kohta.

VAKO on ületanud oma pädevuse piire, kui on asunud tuvastama, et poolte vahel sõlmitud

lepingud on lõppenud. Kaebajaga sõlmitud lepinguid ei ole kehtivalt üles öeldud. Nendes

lepingutes on ostja poolel kolm isikut. Kaitsevägi ei ole kaebajaga sõlmitud lepingut üles

öelnud. Raamlepingu üldtingimused ei sisalda ühtki punkti, mis annaks lepingu lõpetamise

õiguse lepingu pooleks olevale ostjale igaühele eraldi. Lepingus on pooleks ühiselt kolm isikut.

Kuna leping sõlmiti ühiselt, siis saab ka lepinguid lõpetada ühiselt.

Kaebajaga sõlmitud lepingud kehtivad. Vastustaja on käesolevas hankes esitanud ettepaneku

pakkumuse esitamiseks, hankija tunnistas kaebaja pakkumuse vastavaks. Hankija ei ole

kaebajalt täiendavaid andmeid kõrvaldamise aluste puudumise kohta küsinud, jättes seeläbi

kaebaja ilma võimalusest vastavat asjaolu tõendada.

Kaebaja ei ole lepinguid rikkunud. Isegi kui pidada mõnda hankija etteheidet kaebaja

rikkumiseks, ei ole tegemist olulise või pideva lepingu rikkumisega. Kaebaja on täitnud

esimese, teise ja kolmanda tellimuse. Kõik lubatud kaubad neljanda tellimuse täitmiseks on

kaebaja poolt hangitud. Vastustaja asus pretensioone esitama alles alates maist 2023.

VAKO on ebaõigesti kajastanud Euroopa Kohtu otsust kohtuasjas nr C-41/18. Nimetatud

otsuses on hoopis selgitatud, et hankelepingu lõpetamise kohtus vaidlustamine ei välista hankija

poolt hinnangu andmist ettevõtja usaldusväärsusele. Nimetatu ei tähenda seda, et ettevõtja

vastuväidetel kõrvaldamise aluste puudumise kohta ei ole tähtsust. Ettevõtjal peab olema

võimalus oma usaldusväärsust tõendada.

Kolmas isik ei suuda hankelepingut täita, kuna ta ei suuda pakkuda kvaliteeti ja see on varem

tuvastatud. Hankija ei ole teostanud pakkumuse kõrvaldamise aluste kontrolli RHS § 95 lg 4 p

12 alusel. Kolmandal isikul puudus õigus pakkumust esitada. Kolmanda isiku pakutavad tooted

ei vasta riigihanke tingimustele, sest need ei läbinud esimesel minikonkursil maitsetesti ning

tema pakkumus tunnistati esimesel minikonkursil mittevastavaks, mis on tõendatud jõustunud

kohtuotsusega haldusasjas nr 3-21-996.

16.12.2020

raamleping

on

ostu-müügileping

koos

05.10.2021

hankelepingu

ja

tellimiskirjadega. See tähendab, et raamleping ja ka ostu-müügileping on ositi täidetav leping,

millest iga hankeleping või tellimus on omakorda eraldi ostu-müügileping.

6. Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus palus jätta kaebus rahuldamata.

Vastustaja ja kaebaja vaheline raam- ja hankeleping on erakorraliselt üles öeldud olulise

lepingurikkumise tõttu VÕS § 196 lg 1 ja raamlepingu p-des 5.6.1, 5.6.6, 5.6.7 sätestatud

alustel. Õige ei ole kaebaja väide, et vastustaja ei ole kaebaja kõrvaldamise alust põhjendanud.

Küll aga vastab tõele, et vastustaja ei ole välja toonud, millist hankelepingu olulist tingimust

kaebaja rikkus, sest vastustaja on esitanud originaaldokumendiga kaebajale rikkumiste

põhjaliku ülevaate käesoleva aasta juulikuus (vastuse lisa 6). Kaebaja on kinnitanud 23.08.2023

lepingu ülesütlemise teate kättesaamist ja ei ole ülesütlemist ega lepingu oluliste tingimuste

rikkumist vaidlustanud. Kuivõrd kaebaja rikkus pidevalt eelnimetatud hankelepingu olulisi

tingimusi, esitas vastustaja kaebajale leppetrahvi nõuded ning ütles lepingud üles.

Raamlepingul on kolm hankijat: KIK, Kaitsevägi ning PPA. Vastustaja on vastavalt

kaitseministri 07.12.2022 käskkirjale nr 294 keskseks hankijaks. Vastustaja ütles 23.08.2023

raam- ja hankelepingu erakorraliselt üles Kaitseministeeriumi valitsemisalas kehtiva korra

kohaselt nii enda kui Kaitseväe eest. 16.10.2023 ütles vastustaja volituse alusel üles

3-23-2714

4(12)

eelnimetatud lepingud PPA eest. Kuivõrd KIK ja PPA on ühishankijad, siis ühe hankija

lepingute ülesütlemine ei rakendu automaatselt teisele ühishankijale. PPA ja kaebaja vahelised

lepingud on kehtivad kuni 2024. a jaanuarini, kuna PPA on kasutanud raamlepingust tulenevat

korralise lepingu ülesütlemise õigust. Vastustaja viis läbi riigihanke nr 219064 ja selle tulemusel

minikonkursi lõppkasutaja ehk Kaitseväe tarbeks. Seega erinevalt ühishankimisest PPA-ga,

kandub vastustaja tegevus riigihankes automaatselt üle Kaitseväele, sest vastustaja tegutseb ja

vastutab riigihangetega seotud küsimustes Kaitseväe eest. Seega ütles vastustaja õigesti

23.08.2023 raam- ja hankelepingu erakorraliselt üles nii enda kui ka Kaitseväe eest.

Kaebaja sai riigihangete registri eripärast tulenevalt esitada pakkumuse minikonkursile, millel

tal tegelikult pakkumuse esitamise õigust ei olnud. Seega asus vastustaja ka läbi viima RHS-s

sätestatud toiminguid, st on kõrvaldanud kaebaja hankemenetlusest.

Ebaõige on kaebaja hinnang, et lepingu kehtimist tõendab vastustaja 06.10.2023 kiri

„Täiendava tähtaja andmine lepinguliste kohustuste täitmiseks“, milles anti kaebajale toodete

täies mahus tarnimiseks täiendav tähtaeg 20.10.2023, sh tühistati neljas tellimus. Kolmanda

tellimuse vastuvõtmine oli lepingu lõpetamise hetkeks juba töös ja vastustaja tegevus seoses

kolmanda tellimusega ei muuda lepingute ülesütlemist kehtetuks. Vastustaja ei pidanud

kaebajalt täiendavaid dokumente nõudma, kuna vastustajal olid kõik dokumendid endal olemas.

Kaebaja ei ole tasunud ka talle määratud leppetrahve. Vastustaja on nõustunud pärast lepingute

ülesütlemist kolmanda tellimuse vastu võtma ja püüdnud leida kompromissi.

Vastustaja kontrollis kolmanda isiku pakkumuse vastavust RHS § 52 lg 3, § 114 lg 1 ja § 117

lg 1 alusel. Maitsetest oli eelmisel minikonkursil, kus ainsaks hindamiskriteeriumiks oli

maksimaalne ühikuhind käibemaksuta. Kõnesolevas hankes ei olnud maitsetesti ette nähtud.

Seega ei esinenud vaidlusaluse minikonkursi puhul mittevastavust ja vastustaja tunnistas

kolmanda isiku pakkumuse vastavaks.

Tulenevalt raamlepingu eritingimuste p-st 2.2 saab hankija osta üksnes esimese minikonkursiga

välja selgitatud toitu ning raamlepingu eritingimuste p 2.3 sätestab 48-kuulise perioodi

esimesele minikonkursile. Kuna esimese minikonkursi tulemusel sõlmitud leping öeldi üles

kaebajapoolsete oluliste lepingurikkumiste tõttu, katkes 48-kuuline periood ja vastustaja

korraldas õigustatult teise minikonkursi. Kolmanda isiku suhtes ei ole raamlepingut üles öeldud.

Kolmanda isiku pakkumus lükati tagasi eelmisel minikonkursil.

Kaebaja ei täitnud esimest ega teist tellimust puudusteta. Lepingu ülesütlemise teates on selgelt

kirjas, et teine tellimus on täitmata vaatamata täiendavale tähtajale.

7. 365JP OÜ palus jätta kaebus rahuldamata.

VAKO otsus on põhjendatud. Kolmas isik on täitnud kõik kvalifitseerimise tingimused ja

vastavustingimused. Samuti ei esine kolmanda isiku puhul hankemenetlusest kõrvaldamise

aluseid.

8. Tallinna Halduskohus jättis 10.01.2024 otsusega kaebuse rahuldamata (p 4) ja

menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda (p 5).

Hankija kõrvaldas kaebaja RHS § 95 lg 4 p-s 8 sätestatud kõrvaldamise aluse esinemise tõttu.

RHS § 95 lg 4 p 8 eeldused on järgmised: 1) kaebaja on oluliselt või pidevalt rikkunud

varasemalt sõlmitud hankelepingu olulist tingimust; 2) rikkumise tulemusena on lepingust

taganetud, leping üles öeldud, hinda alandatud, kahju hüvitatud või makstud leppetrahvi, st

rakendatud on õiguskaitsevahendit.

3-23-2714

5(12)

Kaebaja ja vastustaja vahel oli 16.12.2020 sõlmitud riigihanke viitenumbriga 219064 tulemusel

raamleping nr 2-2/20/1035-1, mille alusel läbiviidud minikonkursi (viitenumber 231342)

tulemusel sõlmiti kaebajaga hankeleping. Hankelepingu alusel esitas vastustaja kaebajale neli

tellimust: 08.04.2022, 25.11.2022, 22.03.2023 ja 10.05.2023.

Vastustaja on 23.08.2023 edastanud kaebajale 05.10.2021 sõlmitud hankelepingu ja 16.12.2020

sõlmitud raamlepingu ülesütlemise teate. Lepingute ülesütlemisel on tuginetud kokkuvõtvalt

järgnevale: 1) vastustaja on edastanud kaebajale 24.07.2023 „Lepingu rikkumise teade,

leppetrahvi hoiatus ja tellimuste peatamine“, andes kaebajale tähtaja kõrvaldada 25.11.2022

tellimuses esinevad puudused vastavalt 24.07.2023 kirjas viidatud puudustele hiljemalt

21.08.2023; 2) kaebaja ei ole puudusi kõrvaldanud. Vastustaja teavitas, et teostas

vastavuskontrolli kaebaja poolt parandatud tellimusele ning tuvastas parandatud tellimuses

puudused ning keeldub puudustega tellimuse vastu võtmisest; 3) seonduvalt 22.03.2022

tellimusega nõudis vastustaja kaebajalt tellimusega alustamist vastavalt vastustaja juhistele.

Kokkuvõtvalt märgib vastustaja, et tühistab kaebajale esitatud tellimuse 10.05.2023

tellimuskirjaga ja teavitab kaebajat 16.12.2020 sõlmitud raamlepingu ja 05.10.2021 sõlmitud

hankelepingu erakorralisest ülesütlemisest olulise lepingurikkumise tõttu. Kohtumenetluses on

vastustaja täpsustanud, et lepingute ülesütlemise aluseks on VÕS § 196 lg 1 ja raamlepingu p-

de 5.6.2, 5.6.6 ja 5.6.7 rikkumine. Seega on vastustaja tuvastanud puudused 25.11.2022

tellimuse täitmisel, mille kohta on edastatud vastustajale lepingu rikkumise teade ja leppetrahvi

hoiatus.

Viidatud lepingutes on ostja poolel kolm isikut: vastustaja, Kaitsevägi ja PPA. Arvestades

lepingute päiseid ja raamlepingu p-e 4 ja 11, on lepingutes kaks poolt, milles ostja poolel osaleb

kolm isikut. Vastustaja teostas lepingutest tulenevaid õigusi Kaitseväe tarbeks ning PPA on

organiks, kellel oli iseseisvalt õigus esitada tellimusi. Isikute õigus teostada oma lepingutest

tulenevaid õigusi iseseisvalt nähtub ka lepingutest endist. Lepingust tulenevate kohustuste

puhul on tegemist osadeks jagatava kohustusega ja ostjate puhul on tegemist

osavõlausaldajatega VÕS § 71 tähenduses. Nimetatud säte näeb ette, et kui sama osadeks

jagatav kohustus tuleb täita mitmele võlausaldajale, on igaühel neist õigus nõuda kohustuste

täitmist endale teiste võlausaldajatega võrdses osas, kui seadusest või tehingust ei tulene, et

võlausaldajad võivad nõuda kohustuse täitmist ebavõrdsetes osades või kõigile ühiselt või

solidaarselt. Kuivõrd kõigil lepingu kohaselt ostjateks olevatel isikutel oli õigus esitada

iseseisvalt tellimusi, on pooled leppinud kokku kohustuste täitmises vastavalt isiku tellimusele,

kes lepingus osales. Puudub vaidlus selles, et vastustaja on iseseisvalt esitanud kaebajale

tellimusi ja kaebaja on neid täitnud. Kuivõrd vastustajal oli pädevus eraldi tellimusi esitada ja

vastustaja on ühtlasi vaidlusaluse riigihanke korraldajaks, ei oma asjas tähtsust, kas vastustaja

tellis kaupa Kaitseväe tarbeks või mitte.

Üldtingimuste p-de 1.1, 5.3 ja 5.8 kohaselt võib lepingu lõpetada iga asutus, st selleks võib olla

vastustaja, Kaitsevägi või PPA. Igal isikul on võrdsed õigused lepingu ülesütlemiseks. Samas

ei ole hea usu põhimõttega kooskõlas anda lepingus osalevale isikule, kelle suhtes lepingu

rikkumist ei tuvastatud, õigus kogu lepingu ülesütlemiseks. Praegusel juhul tuleb seaduse

analoogia alusel kohaldada VÕS § 116 lg-s 3 sätestatud põhimõtet, mis sätestab, et kui lepingust

tulenevad kohustused tuleb täita ositi ja oluline lepingurikkumine leidis aset üksnes mõne

kohustuse või kohustuse osa suhtes, võib lepingupool taganeda lepingust üksnes selle kohustuse

või kohustuse osa suhtes. Seega oli vastustaja õigustatud ütlema üles raamlepingu ja

hankelepingu osas, mis puudutas vastustaja ja kaebaja vahelisi õigussuhteid, st olukorras, kus

kaebaja rikkus kohustusi vastustaja suhtes. Vastustaja ja PPA on oma lepingust tulenevaid

õigusi sarnaselt ka mõistnud, kuivõrd PPA on oma lepingu ülesütlemise õigust kasutanud

iseseisvalt. Kohus ei hinda praeguses vaidluses nimetatud avalduse kehtivust. Kuna tegemist on

lepingu erakorralise ülesütlemisega VÕS § 196 järgi, siis kaebaja viidatud VÕS § 195 lg 4 ei

3-23-2714

6(12)

ole kohaldatav. Seega on õige VAKO järeldus, mille kohaselt ei ole õige kaebaja seisukoht, et

raam- ja hankelepingut võivad üles öelda vaid lepingutes nimetatud asutused koos, st ühiselt.

Kaebaja on vastustajaga sõlmitud raam- ja hankelepingu tingimusi oluliselt rikkunud (VÕS §

100). Kaebaja ei vaidlustanud vaidlustusmenetluses vastustaja väidet, mille kohaselt esinesid

faktiliselt raam- ja hankelepingu rikkumised. Seda ei teinud kaebaja ka kohtumenetluses enne

22.12.2023 menetlusdokumendi esitamist. Seega ei saanudki VAKO vastavatele asjaoludele

hinnangut anda. Kohus ei nõustu kaebaja väitega, et vastavate asjaolude tõendamise koormus

oli vastustajal (vt Riigikohtu 25.02.2022 otsus nr 3-21-1733, p 16).

Raam- ja hankelepingus on lepingute objektiks olevatele kuivtoidupakkidele sätestatud ja

tellimustes täpsustatud nõuded lepingu olulised tingimused, millest kõrvalekaldumine on

käsitatav hankelepingu rikkumisena VÕS § 100 mõistes. Lepingu rikkumise tuvastamisel oli

vastustaja õigustatud kasutama seaduses sätestatud õiguskaitsevahendeid, sh andma täiendava

tähtaja lepingust tulenevate kohustuste täitmiseks, nõudma leppetrahvi tasumist, ütlema lepingu

erakorraliselt üles.

Vastustaja on 29.12.2023 menetlusdokumendis välja toonud, et kaebajal esines probleeme juba

esimese, st 08.04.2022 tellimuse täitmisel, mille tõttu rakendas vastustaja kaebaja suhtes

leppetrahvi, mille lõplikuks summaks jäi 06.09.2023 täpsustuse kohaselt 108 526,09 eurot.

Vastustaja tuvastas teise, st 25.11.2022 tellimuse täitmisel puudused, mille kohta väljastas

kaebajale 24.07.2023 teate. 24.07.2023 vastustaja poolt koostatud ja kaebajale edastatud

„Lepingurikkumise teade, leppetrahvi hoiatus ja tellimuste peatamine“ tuginetakse asjaolule, et

07.07.2023 teostati hankelepingu alusel kaebajaga sõlmitud hankelepingu vastavuskontrolli

eesmärgiga kontrollida kaebaja poolt üle antud toidupakkide vastavust, kvaliteeti ja

komplekteeritust vastavalt raamlepingule, hankelepingule ja 25.11.2022 tellimuskirjale.

Vastavuskontrolli tulemusena tuvastas vastustaja kaebaja poolt tarnitud tellimuses

mittevastavusi igas kontrollitud ratsioonis. Protokolli lisaks olevas vastavusprotokollis tuvastati

vastustaja väidete kohaselt kokku 352 mittevastavust. Vastustaja andis kaebajale täiendava

tähtaja puuduste kõrvaldamiseks hiljemalt 21.08.2023. Vastustaja hoiatas, et juhul, kui kaebaja

ei täida täiendava tähtaja jooksul rikutud kohustust, ütleb vastustaja lepingu erakorralduselt üles

olulise lepingurikkumise tõttu ning nõuab lisaks leppetrahvi. Vastustaja teatas, et 22.03.2023

tellimuskirja alusel tehtavad tarned tuleb peatada ja 10.05.2023 tellimust ei tohi täita kuni

olemasolevaid rikkumisi ei ole kõrvaldatud. 26.07.2023 toimus kohtumine, kus pooled arutasid

tekkinud erimeelsust ja leppisid kokku edasistes tegevustes rikkumiste kõrvaldamiseks.

Kaebaja puudusi nõutaval määral ei kõrvaldanud, mille tõendamiseks koostas vastustaja

22.08.2023 uuesti vastavuskontrolli protokolli. Vastavuskontrolli raames tuvastati, et kaebaja

ei ole puudusi nõutaval määral kõrvaldanud. Vastavuskontrolli käigus kontrolliti kokku 168

toidupaki alust, millest avati 390 rühmapakendit. Seega on tuvastatud, et kaebaja ei kõrvaldanud

puudusi.

Praegusel juhul olid täidetud raam- ja hankelepingu erakorralise ülesütlemise eeldused, sest

vastustaja oli tuvastanud hankelepingu korduva rikkumise, andnud kaebajale täiendava tähtaja

rikkumise kõrvaldamiseks, kuid 22.08.2023 vastavuskontrolli protokolliga nr 2-3/23/121 on

tuvastatud, et kaebaja puudusi ei kõrvaldanud. Seega oli vastustaja õigustatud ütlema

23.08.2023 teatega lepingu erakorraliselt üles lepingutetingimuste olulise rikkumise tõttu.

Raam- ja hankeleping lõppesid ülesütlemisega alates hetkest, kui kaebaja oli lepingu

ülesütlemise teate kätte saanud.

23.08.2023 lepingu ülesütlemise teatest tulenevalt oli kaebaja lepingu ülesütlemise hetkeks juba

alustanud kolmanda, st 22.03.2023 tellimuse täitmist. Vastustaja oli ka nimetatud tellimuse

täitmisel tuvastanud puuduseid. Ülesütlemise teatest tulenevalt on vastustaja soostunud tegema

3-23-2714

7(12)

nimetatud tellimuses esinevate puuduste osas kompromissi ning nagu ilmneb vastustaja poolt

menetluses avaldatust, nõustus ta nimetatud tellimuse vastu võtma, st soostus mitte laiendama

ülesütlemist juba täidetud kohustusele osas, mis puudutas 22.03.2023 tellimust ning ei pidanud

vajalikuks asuda kaebajaga läbirääkimistesse seonduvalt lepingu alusel saadu tagastamisega.

Seega ei mõjuta nimetatud asjaolu 23.08.2023 koostatud lepingute ülesütlemise teate kehtivust.

Nimetatut ei muuda ka vastustaja ja kaebaja vaheline kirjavahetus, mis on toimunud pärast

lepingute ülesütlemist. Läbirääkimised olid seotud VÕS §-des 189‒191 toodu kohaldamisega.

Hankija ei kinnitanud kaebajale minikonkursi pakkumuse kutse saatmisega sõlmitud raam- ja

hankelepingu kehtivust. Vaidlustus- ja kohtumenetluses selgitas vastustaja, et ei soovinud

kaebajat minikonkursile kaasata, kuna varasemad lepingud temaga olid üles öeldud, kuid

riigihangete registri tehnilise eripära tõttu saadeti vastustajast mitteolenevatel põhjustel

pakkumuse kutse ka kaebajale, kuna kaebaja oli PPA-ga sõlmitud lepingute tõttu jätkuvalt

registris märgitud raamlepingu lepingupartner. Asjaolu, et kaebaja sai registri kaudu kutse

osaleda, ei tõenda, et varasemad lepingud on kehtivad.

Seega oli vastustajal õigus asuda kaaluma kaebaja hankemenetlusest kõrvaldamist. Kuna RHS

§ 95 lg 4 p 8 eelduste täidetuse korral tuleb õiguslikke tagajärgi valida kaalutlusõiguse alusel,

ei saa kohus kaalutlusõigust hankija eest teostada, vaid kontrollida tuleb kaalutlusõiguse piiride

ja eesmärgi ning muude kaalutlusreeglite järgimist. Samuti ei saa kohus arvestada kaalutluse

tulemuse otstarbekust (HKMS § 158 lg 3).

Hankija seisukoht kaebaja kõrvaldamise kohta nähtub hankija 23.10.2023 protokollist.

Nimetatud protokolli ei ole asja materjalide juurde esitatud, kuid kohus tuvastas riigihangete

registris vastava dokumendiga tutvudes, et hankija põhjenduste sisu on täies ulatuses kajastatud

kaebajale saadetud teates ja VAKO otsuse p-s 10. Vastustaja oli tuvastanud varem sõlmitud

hankelepingu olulise rikkumise ning talle ei saa ette heita, et ta sellises olukorras kaebajat sama

sisuga lepingu sõlmimisel ei usaldanud. Tegemist on lubatud kaalutlusega. Rikutud oli lepingut,

mis omab olulist tähendust ja mõju sõlmitava lepingu täitmisel. Asjaolu, et kaebaja on vastavas

valdkonnas pikaajaliselt tegutsenud, ei muuda rikkumisi olematuks. Põhjendatud ei ole kaebaja

poolt kohtumenetluses esitatud põhjendus, mille kohaselt ta ei saanud aru, et lepingu rikkumine

on oluline. Tähendust ei oma mitte kaebaja, vaid vastustaja arusaam lepingu rikkumise

olulisusest.

Eeltoodut kokku võttes oli RHS § 95 lg 4 p 8 koosseis täidetud, sest kaebaja oli oluliselt

rikkunud vastustajaga varasemalt riigihanke tulemusel sõlmitud hankelepingust tulenevaid

kohustusi, mistõttu ütles vastustaja raam- ja hankelepingu üles. Seega on hankija otsus kaebaja

hankemenetlusest kõrvaldamise kohta õiguspärane.

Kaebaja on vaidlustanud ka hankija otsused kolmanda isiku pakkumuse vastavaks ja edukaks

tunnistamise ning kolmanda isiku kõrvaldamata jätmise kohta. VAKO on kaebaja

vastavasisulistele väidetele vastanud otsuse p-des 18‒21. Kohus nõustub VAKO

põhjendustega. Hankija vastavad otsused on õiguspärased ja nende tühistamiseks

kohtumenetluses puuduvad alused.

Kuna VAKO otsusega on jäetud õigesti kaebaja esitatud vaidlustus rahuldamata, puudub alus

VAKO otsuse tühistamiseks. Ülaltoodust tulenevalt jääb kaebus kogu ulatuses rahuldamata.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

9. OÜ Kommivabrik palub 22.01.2024 apellatsioonkaebuses tühistada Tallinna

Halduskohtu 10.01.2024 otsuse resolutsiooni p-d 4 ja 5 ja rahuldada kaebus.

3-23-2714

8(12)

Halduskohus on ebaõigesti kohaldanud RHS § 95 lg 4 p-i 8. Normi koosseis ei olnud täidetud.

Kohus on lähtunud sellest, et 16.12.2020 raamleping ja 05.10.2021 hankeleping on

kestvuslepingud. Kaebaja leiab, et 16.12.2020 raamleping on ostu-müügileping koos

05.10.2021 hankelepingu ja tellimiskirjadega. Seega on raamleping kui ostu-müügileping ositi

täidetav leping (VÕS § 116 lg 3), millest iga hankeleping või tellimus on omakorda eraldi ostu-

müügileping. Kohus on jätnud tähelepanuta kaebaja 29.12.2023 seisukoha, milles kaebaja on

selgitanud, et vastavalt seadusele tuleb käsitada iga tellimust ehk raamlepingu raames sõlmitud

ostu-müügilepingut eraldi. Kaebaja kavatseb lepingu nõuetekohaselt täita. Seega ei anna seadus

ostjale õigust lõpetada leping selliselt, et tema poolt eraldiseisva ostu-müügilepinguga ostetud

kaubad, s.o neljas tellimus, mille suhtes tal pretensioonid puuduvad, jäävad tema poolt välja

ostmata. Praeguseks hetkeks pole neljanda tellimuse kaupu üle antud.

Olles sõlminud ostu-müügilepingu, hangib müüja koostööpartneritelt ainult ostjale müüdavad

kaubad. Tooted toodetakse valmis alles siis, kui on esitatud tellimus ehk sõlmitud ostu-

müügileping. Oluline on ka eraldiseisva tehingu täitmise aeg (6‒7 kuud) ning rahaline maht (ca

3 000 000‒6 000 000 eurot, millele lisandub käibemaks). Kestvusleping on oma olemuselt

leping, kus müüja müüb olemasoleva laovaru baasil ostjale jooksvate tellimuste alusel kaupu,

mis on realiseeritavad laiale hulgale tarbijatele. Seega on tegemist kahe täiesti erineva

lepinguga. Kestvuslepingu puhul on müüjal võimalik oma laovaru realiseerida kolmandatele

isikutele, käesoleval juhul selline võimalus puudub ning tellitud ja välja ostmata kaubad on

kaebaja otsene kahju.

Halduskohus kohaldas ebaõigesti VÕS § 195 lg-t 4 ja §-i 196. Hankija ei saanud lepinguid

23.08.2023 teatega üles öelda, sest lepingutes on ostja poolel kolm isikut: vastustaja, Kaitsevägi

ja PPA. Lepingust võib taganeda või lepingu üles öelda lepingupool (VÕS § 116 lg-d 1 ja 6, §

196). Kui lepingus osaleb ühel lepingupoolel mitu isikut, võivad nad ülesütlemisõigust teostada

üksnes ühiselt (VÕS § 195 lg 4). Ülesütlemisõigust ei ole teostatud ühiselt, seega ei ole

lepinguid kehtivalt üles öeldud. Kohus on samastanud iseseisva tellimuste esitamise õiguse

lepingu iseseisva lõpetamise õigusega. Seadusest ei tulene, et ühise ülesütlemisõiguse nõue ei

kehtiks erakorralisel ülesütlemisel. Kaitsevägi ei ole kaebajaga lepingut üles öelnud.

Raamlepingu üldtingimused ei sisalda ühtegi punkti, mis annaks lepingu lõpetamise õiguse

lepingupooleks olevale ostjale igaühele eraldi.

Lepingute ülesütlemist ei ole toimunud ka seetõttu, et lepingute ülesütlemiseks puudus sisuline

põhjendus. Ühtegi RHS § 95 lg 4 p-s 8 sätestatud alust kaebaja puhul ei esine. Halduskohtu

otsuses sisalduv väide, et kaebaja ei vaidlustanud vaidlustusmenetluses vastustaja väidet, mille

kohaselt esinesid faktiliselt raam- ja hankelepingu rikkumised, on vale. Hankija, VAKO ega

kohus ei ole järginud Riigikohtu 25.02.2022 otsuse nr 3-21-1733 p-des 11‒19 antud selgitusi

RHS § 95 lg 4 p 8 alusel kõrvaldamise kohaldamise kohta. Kohus pidi ise üle kontrollima

kõrvaldamise aluseks olevad asjaolud, sh, kas lepingut on oluliselt rikutud. Kohus on kaebaja

vastuväiteid, tõendeid ja seadust eirates ebaõigesti tuvastanud lepingu olulise rikkumise.

Kaebaja on kõik olulised lepingutingimused täitnud, s.o kaup on tarnitud tellitud koguses,

õigeaegselt ja nõuetekohaselt. Kohus on ebaõigesti tuvastanud, et rikkumine esines esimeses

tellimuses. Teise tellimuse kohta esitas hankija pretensioonid, kaebaja kõrvaldas puudused,

uued pretensioonid on tõendamata. Kohus on ebaõigesti tuvastanud, et teise tellimuse täitmisel

kaebaja puudusi ei kõrvaldanud ning eiranud kaebaja vastuväiteid ja tõendeid.

Ka siis, kui esinesid RHS § 95 lg 4 p-s 8 sätestatud alused, on hankija otsus õigusvastane. Kohus

on jätnud tähelepanuta kaebaja vastavad väited 30.11.2023 kaebuse p-des 21‒27. Kuna hankija

ei järginud kõrvaldamise aluste kontrollimise nõudeid, jättes kaebaja võimaluseta tõendite

esitamiseks, tegi hankija puudulike põhjendustega kõrvaldamise otsuse, rikkudes RHS § 96 lg-

t 5.

3-23-2714

9(12)

Kohus eiras fakti, et kaebaja sai minikonkursi pakkumuse kutse.

Kohus ei ole arvestanud väidetavate lepingurikkumiste kohta esitatud kaebaja vastuväiteid,

asjaolusid ega tõendeid ning on võtnud aluseks üksnes vastustaja arusaama. Otsuses puuduvad

vastuolus HKMS §-ga 165 põhjendused, miks kohus ei nõustu kaebaja väidetega või miks ei

arvestanud kaebaja esitatud tõenditega lepingurikkumiste puudumise kohta.

Kohus ei ole vastanud kaebaja argumentidele kolmanda isiku osas.

10. Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus palub 02.02.2024 vastuses jätta apellatsioonkaebus

rahuldamata. Vastustaja jääb varasemas menetluses esitatud seisukohtade juurde.

Kaebaja väide, et tema suhtes ei esine RHS § 95 lg 4 p-s 8 sätestatud aluseid, on paljasõnaline

ja tõendamata. Kaebaja ja vastustaja vahel on sõlmitud raam- ja hankeleping

riigihankemenetluse tulemusel, mis on oma olemuselt kestvusleping. Seetõttu ütles vastustaja

lepingud üles olulise lepingurikkumise tõttu VÕS § 196 lg 1 ja raamlepingu üldtingimuste p-de

5.6.2, 5.6.6 ja 5.6.7 alustel. Kaebaja väide, et vastustaja tarbeks väidetavalt tellitud kaupu pole

kaebajal võimalik realiseerida ja kaebaja saab otsest kahju, on paljasõnaline. Vastustaja on

korduvalt palunud kaebajal esitada dokumendid, mis tõendaks, et kaebaja on tooted soetanud

(08.12.2023 vastuse lisad 12‒14). Kaebaja pole siiani vastustajale tõendanud, et ta on neljanda

tellimuse tooted välja ostnud. Üldtingimuste p-de 1.1, 5.3 ja 5.8 kohaselt võib lepingu lõpetada

iga asutus, st selleks võib olla vastustaja, Kaitsevägi või PPA. Praegusel juhul on tegemist

lepingu erakorralise ülesütlemisega VÕS § 196 järgi, st § 195 lg 4 ei ole kohaldatav. Vastustaja

on tõendanud kaebaja lepingurikkumisi kohtule. Kaebaja ei ole oma väiteid rikkumiste

mitteesinemise kohta tõendanud. Vastustaja ei pidanud minikonkursi raames 23.10.2023 tehtud

otsuses põhjendama, millist hankelepingu olulist tingimust kaebaja rikkus. Vastustaja on

edastanud kaebajale rikkumiste põhjaliku ülevaate 2023. a juulikuus. Kuivõrd lepingute

ülesütlemine toimus teise tellimuse rikkumiste alusel, ei pidanud vastustaja vajalikuks esimeses

tellimuses esinenud puudustel pikemalt peatuda ega nende esinemist tõendada. Kaebaja on

esitanud valeväite, et ta on teises tellimuses esinenud puudused kõrvaldanud. Teise tellimuse

paranduste kokkuvõte on lisatud lepingu lõpetamise teatele (08.12.2023 vastuse lisa 7). Kaebaja

ei ole esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et toodete lekkimine oleks vabandatav (VÕS § 103).

Üldtingimuste p 6.1 kohaselt ei loe pooled vääramatuks jõuks täitja kolmandast isikust

lepingupartneri suutmatust lepingut täita. Vastustaja ei ole rikkunud kõrvaldamise aluste

kontrollimise nõudeid ja on põhjendatult kõrvaldanud kaebaja minikonkursilt.

11. 365JP OÜ apellatsioonkaebusele vastust ei esitanud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

12. Halduskohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning selle muutmiseks või tühistamiseks ei

ole alust. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega ega pea vajalikuks neid

üle korrata (HKMS § 201 lg 4). Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib

ringkonnakohus järgmist.

13. RHS § 95 lg 4 p 8 kohaldamise eeldused olid kaebaja puhul täidetud. Viidatud sätte kohaselt

võib hankija kõrvaldada hankemenetluses pakkuja, kes on oluliselt või pidevalt rikkunud

eelnevalt sõlmitud hankelepingu olulist tingimust või hankelepingute olulisi tingimusi nii, et

rikkumise tulemusena on lepingust taganetud või leping üles öeldud, hinda alandatud, hüvitatud

kahju või makstud leppetrahvi. Sättega ülevõetava direktiivi 2014/24 art 57 lg 4 p g järgi on

kõnealuse meetme rakendamise eelduseks tõsised või pidevad puudujäägid varasema lepingu

olulise nõude täitmisel (vt ka Euroopa Kohtu otsus asjas nr C-267/18: Delta Antrepriză, p 28).

3-23-2714

10(12)

Riigikohus on 25.02.2022 otsuses nr 3-21-1733 selgitanud, et RHS § 95 lg 4 p 8 kohaldamiseks

ei anna alust mistahes lepingurikkumine, vaid ainult oluline või pidev rikkumine. Rikkumise

olulisust ei saa hankest kõrvaldamisel hinnata vaid selle kaudu, kui tähtsaks pidas tellija

varasemas lepingus rikutud kohustust, millises ulatuses erines lepingu täitmine kokkulepitust

ja millised on rikkumise tagajärjed, kuigi neid asjaolusid tuleb hindamisel arvestada (p 14).

Tõendamiskoormus lepingu rikkumise põhjustamise ja rikkumist vabandatavate asjaolude osas

on üldjuhul varasemat lepingut rikkunud pakkujal. Hankija omakorda peab ettevõtja tegevust

hoolikalt ja erapooletult analüüsima, võttes arvesse kõiki asjakohaseid tõendeid, mh sanktsiooni

kohaldamise otsust, ja otsustama proportsionaalsuse põhimõttest lähtudes, kas tema arvates on

ettevõtja vastutav puudujääkide eest (Delta Antrepriză, p 29). VAKO ja kohus peavad hankija

vastavat otsust kontrollides veenduma, et pakkuja õiguste piiramise alusena näidatud oluline

või pidev rikkumine on tegelikult aset leidnud (p-d 16 ja 17).

14. Praeguses asjas kõrvaldas hankija kaebaja menetlusest, kuna kaebaja oli rikkunud oluliselt

hankelepingut, temaga oli erakorraliselt leping üles öeldud ja esitatud leppetrahvi nõuded.

Riigikohus on ülalviidatud lahendis selgitanud ka seda, et halduskohus ei otsusta hankeasjas

varasema hankelepingu tsiviilõiguslike tagajärgede, sh leppetrahvi määramise õiguspärasuse

üle ega lahenda lepingu olulist rikkumist tuvastades ära varasema lepingu poolte vahelist

tsiviilasja. Pakkuja usaldusväärsuse suhtes seisukoha kujundamine on hinnanguline otsus.

Hankija otsus ebausaldusväärne pakkuja RHS § 95 lg 4 p 8 alusel kõrvaldada on kaalutlusotsus.

Nende otsustuste aluseks olevad asjaolud, sh lepingu oluline rikkumine, tuleb kohtul üle

kontrollida täies mahus oma siseveendumuse kohaselt (p-d 17 ja 18). Eelnevast tulenevalt ei ole

praeguse haldusasja lahendamisel määrav, kas raamlepingu ja hankelepingu näol oli tegemist

kestvuslepinguga või ostu-müügilepinguga VÕS tähenduses. Lepingu erakorralise ülesütlemise

alus tulenes raamlepingu üldtingimuste p-dest 1.1 ja 5.3‒5.8, olulise rikkumisena käsitas

hankija raamlepingu üldtingimuste p-de 5.6.2, 5.6.6 ja 5.6.7 rikkumist ning kohtul tuleb

kontrollida, kas need eeldused olid täidetud ja hankija hindas kaebaja põhjendatult

ebausaldusväärseks.

15. Mida loetakse lepingu oluliseks rikkumiseks, on lepinguosalised kokku leppinud

raamlepingu üldtingimuste (dtl 33 jj) p-s 5.6. Oluliste rikkumistega on muu hulgas tegemist,

kui: täitja on jätnud asutuse poolt antud täiendava tähtaja jooksul oma kohustused täitmata (p

5.6.2); kohustuse rikkumine annab asutusele mõistliku põhjuse eeldada, et täitja ei täida

kohustust ka edaspidi (p 5.6.6) ja raamlepingu puhul on selle oluliseks rikkumiseks ka selle alt

sõlmitud hankelepingu oluline rikkumine, samuti selle alt sõlmitud hankelepingu või

hankelepingute väheoluline rikkumine üle kolme korra (p 5.6.7).

16. Asja materjalidest nähtuvalt viidi 07.07.2023 läbi OÜ Kommivabrik poolt 25.11.2022

tellimuskirja (II tellimus) alusel tarnitud toodete vastavuskontroll (13.07.2023 protokoll, dtl

1760 jj). Protokollist nähtuvalt kutsuti vastavuskontrollis osalema ka OÜ Kommivabrik

esindajat, kuid e-kirjadele OÜ Kommivabrik ei vastanud. Vastavuskontrolli eesmärk oli

kontrollida OÜ Kommivabrik poolt tarnitud ja üle antud toidupakkide vastavust, kvaliteeti ja

komplekteerimist

vastavalt

sõlmitud

raamlepingule,

hankelepingule

ja

25.11.2022

tellimiskirjale nr 10-2/22/4824-1 (dtl 393). Valdavalt oli etteheiteks, et tarnitud tooted (kirjeldus

pakendil) ja pakkuja poolt esitatud aruandes märgitud tooted erinesid mõnevõrra nimetuse,

kaloraaži, süsivesikute, valgu, rasvasisalduse ja kaalu osas. Lisaks tuvastati pakendite defekt ja

määrdumine, mille tulemusel osa pakendeid ei vastanud enam nõuetele ja olid

kasutuskõlbmatud. Osadel toodetel puudus toitumisalane teave või EAN kood. Oli ka nõuetele

mittevastava säilivusajaga tooteid ja pakendeid, milles oli mõni toode üle või puudu. Ehkki

rikkumised võivad tunduda ebaolulised iga üksiku toote puhul, tuvastas hankija kokkuvõtvalt

vastavuskontrolli tulemusena OÜ Kommivabrik poolt tarnitud tellimuses mittevastavusi igas

3-23-2714

11(12)

kontrollitud ratsioonis. Sellest tulenevalt ei andnud hankija II tellimusega tellitud Kaitseväe

toidupakke kasutusse, vaid suunas kogu tellimuse OÜ-le Kommivabrik tagasi. 24.07.2023

esitas hankija kaebajale lepingurikkumise ja tellimuste peatamise teate ning leppetrahvi

hoiatuse (dtl 517 jj). Hankija andis kaebajale kohustuste nõuetekohaseks täitmiseks täiendava

tähtaja 21.08.2023 ja hoiatas, et kui Kommivabrik OÜ ei täida täiendava tähtaja jooksul rikutud

kohustust või teatab, et ta ei täida kohustust, ütleb hankija 16.12.2020 sõlmitud raamlepingu nr

2-2/20/1035-1 ja 05.10.2021 hankelepingu nr 2-2/21/1035-2 ning selle alusel tehtud

tellimiskirjad (25.11.2022 nr 10-2/22/4824-1; 22.03.2023 nr 10-2/23/1518; 10.05.2023 nr 10-

2/23/2387) erakorraliselt üles olulise lepingurikkumise tõttu ja lisaks eeltoodule nõuab

leppetrahvi. 26.07.2023 puuduste arutelu protokollist (dtl 1744 jj) nähtuvalt arutati 25.07.2023

kohtumisel tekkinud probleeme ning OÜ Kommivabrik tunnistas, et pakendi ja toodete

märgistamisel on tehtud vigu ning märkis, et teada oli, et nii maapähklivõi kui ka wet

pouch tooted lekivad. Hankija toonitas, et tuvastatud puuduste pinnalt sai teha järelduse, et

kõnesolevas tellimuses oli ca 70% puudustega. 22.08.2023 vastavuskontrolli protokolli (dtl 521

jj) kohaselt toimus vastavuskontroll perioodil 01.08.2023‒22.08.2023. Vastavuskontrolli

eesmärk oli kontrollida OÜ Kommivabrik poolt kohustuse rikkumise kõrvaldamisega tehtud

toidupakkide vastavust, kvaliteeti ja komplekteerimist. Vastavuskontrolli tulemusena tuvastati,

et OÜ Kommivabrik ei kõrvaldanud 24.07.2023 edastatud lepingurikkumise teates esitatud

puuduseid ja toodete arv toidupakis ja üksikpakendite arv rühmapakendis ei vastanud

kokkulepitule. Hankija ei suunanud tooteid enne kasutusse, kui need on läbinud täiendava

sorteerimise ja ümberpakendamise. 23.08.2023 esitas hankija OÜ-le Kommivabrik

raamlepingu ja hankelepingu ülesütlemise teate (dtl 610 jj). Hankija teavitas, et keeldub

puudustega tellimust vastu võtmast. Tellimus sorteeritakse ning komplekteeritakse ümber

hankija lepingupartneri poolt ja OÜ Kommivabrik peab hankijale hüvitama tekitatud

kahju. Hankija tühistas OÜ-le Kommivabrik esitatud IV tellimuse ja teavitas OÜ-d

Kommivabrik 16.12.2020 sõlmitud raamlepingu ning 05.10.2021 hankelepingu erakorralisest

ülesütlemisest olulise lepingurikkumise tõttu.

17. Eelnevast tulenevalt ei ole põhjendatud kaebaja väide, et lepingurikkumine on tõendamata.

Lepingurikkumine on protokollitud vastavalt 13.07.2023 ja 22.08.2023 vastavuskontrolli

protokollides. Tõendamiskoormus selles küsimuses lasub kaebajal, kuid kaebaja ei ole esitanud

asjas tõendeid, et lepingurikkumist ei toimunud. Kaebaja 22.12.2023 seisukohtadele lisatud

tõendid ning 22.12.2023 ja 29.12.2023 seisukohad lepingurikkumise mittetoimumist ei tõenda,

vaid kirjeldavad seda, kui töömahukas oli tooteid komplekteerida ja näitavad, kuidas kaebaja

proovis lepingurikkumist kõrvaldada. See tal ei õnnestunud. Ehkki numbrilised erinevused

toodete andmetes ja aruandes ning toitumisalases teabes ei ole valdavalt märkimisväärsed

(samas oli ka suuri kõikumisi), ei nähtu ometi asja materjalidest, et hankija oleks olnud

asjaolusid hinnates eksituses või asjaolusid ebaõigesti hinnanud. Rikkumised muutusid

oluliseks kogumis. Suur osa pretensioonidest seondus lekkivate toodetega, mis muutsid kogu

pakendi kasutuskõlbmatuks. Olukord, kus ca 70% tellimusest ei vasta ühel või teisel põhjusel

kokkulepitule, selle tulemusel ei ole võimalik tellimust kasutusse anda, tähtaeg puuduste

kõrvaldamiseks ei anna tulemust ja lõppkokkuvõttes tuleb tellimus anda n-ö kordategemiseks

hoopis kolmandale osapoolele, tekitab hankijas põhjendatud ebausaldusväärsuse pakkuja

suhtes. Kuna lepingurikkumise tulemusena ei olnud tellimust võimalik üldse sellisena vastu

võtta, saab lepingurikkumist pidada oluliseks. Raamlepingu üldtingimuste p-de 5.6.2, 5.6.6 ja

5.6.7 tingimused olid täidetud ja lepingud oli võimalik erakorraliselt üles öelda. Hankija on

puuduseid lepingu täitmises piisavalt põhjendanud mh 29.12.2023 seisukohas. Et lepingud öeldi

üles seonduvalt II tellimusega, ei ole asjakohased apellandi need viited, mis seonduvad

tellimustega I, III ja IV.

3-23-2714

12(12)

18. KIK sai lepingu erakorraliselt üles öelda enda ja Kaitseväe eest. Hankija 08.12.2023

vastuses kaebusele on piisava põhjalikkusega selgitatud, et vastavalt kaitseministri 07.12.2022

käskkirjale nr 294 „Keskse hankija nimetamine“ on vastustaja Kaitseväele kohustuslikuks

keskseks hankijaks. Lepingute ülesütlemise ajal kehtinud kaitseministri 23.04.2020 käskkirja

nr 93 „Kaitseministeeriumi valitsemisala hankekord“ p 2.7 kohaselt on keskse riigihankega

tegemist, kui keskseks hankijaks määratud asutuse poolt (KIK) ostetakse asju või tellitakse

teenust, sõlmitakse hankeleping või raamleping teisele asutusele ehk lõppkasutajale

(Kaitsevägi). Vastustaja ütles 23.08.2023 raam- ja hankelepingu erakorraliselt üles

Kaitseministeeriumi valitsemisalas kehtiva korra kohaselt nii enda kui Kaitseväe eest. Iga

asutuse õigus öelda leping üles iseseisvalt tuleneb raamlepingu üldtingimuste p-dest 1.1 ja 5.3‒

5.8 nende koosmõjus.

19. Alusetu on kaebaja väide, et hankija oleks pidanud nõudma kaebajalt tõendeid selle kohta,

et ta on võtnud meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks (RHS § 97 lg 1). Kuna

usaldusväärsus oli kadunud sama hanke raames ja samade lepingupoolte vahel, mis tähendab,

et hankijal oli kogu teave olemas nagunii, ei olnud täiendavate tõendite küsimine vajalik. Kui

kaebaja vastas 19.10.2023 pakkumusele lisatud dokumendis „Pakkumuse kõrvaldamise alused

ja kvalifitseerimistingimused“ küsimusele: „Kas pakkuja kinnitab, et tal puuduvad RHS § 95

lg-tes 1 ja 4 nimetatud kõrvaldamise alused“ – „jah“, siis esitas ta hankijale valeandmeid, mis

omakorda tekitab küsimuse kaebaja usaldusväärsusest. Sõltumata oma õiguslikest

seisukohtadest oleks kaebaja pidanud sellele küsimusele vastama „Ei“ ja vajadusel lisama

vastavad selgitused, sest leping oli temaga erakorraliselt lepingu olulise rikkumise tõttu üles

öeldud. Tegemist on fakti küsimusega, mitte õigusliku hinnangu andmisega (vt ka Riigikohtu

25.02.2022 otsuse nr 3-21-1733 p-d 25 ja 26).

20. Asjaolul, et kaebaja sai minikonkursil pakkumise kutse, ei ole iseseisvat õiguslikku

tähendust. Kuna riigihangete registri tehniliste tingimuste tõttu osutus kaebajal pakkumuse

esitamine võimalikuks, pidi hankija tema pakkumust vastavalt hindama, läbima kõik

hankemenetluse etapid, sh pöördmenetluse. Seetõttu saigi võimalikuks mh ka kaebaja

pakkumuse vastavaks ja edukaks tunnistamine enne seda, kui ta hankemenetlusest kõrvaldati.

21. Kaebaja etteheited kolmanda isiku kõrvaldamata jätmise osas on põhjendamatud. Kuna

halduskohus nõustus selles küsimuses VAKO otsuse põhjendustega, ei pidanud ta neid

põhjendusi kohtuotsuses kordama (HKMS § 165 lg 2). VAKO otsuse p-d 18‒21 vastavad sellele

küsimusele ammendavalt ja neid pole põhjust korrata ka ringkonnakohtul (HKMS § 201 lg 4).

22. Neil asjaoludel ei saa asuda seisukohale, et halduskohtu otsus oleks olnud erapoolik või

üllatuslik. Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata (HKMS § 200

p 1). Et apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad kaebaja apellatsioonimenetluse kulud tema

enda kanda (HKMS § 108 lg 1). Vastustaja ja kolmas isik ei ole menetluskulude hüvitamist

taotlenud.

(allkirjastatud digitaalselt)