2-19-2753/64 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Triin Uusen-Nacke, Andra Pärsimägi, Kersti Kerstna-Vaks

Määruse tegemise aeg ja koht

7. märts 2024, Tartu

Tsiviilasja number

2-19-2753

Tsiviilasi

Kristina

Pajusalu

(end

Stroganova)

hagi

Jelena

Dubrovskaja vastu võla nõudes

Tsiviilasja hind

800 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 3. detsembri 2021 otsus ja 1. veebruari 2024

täiendav otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Kristina Pajusalu apellatsioonkaebus

Menetlusosalised

Apellant (hageja): Kristina Pajusalu (end Kristina

Stroganova; isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline

esindaja vandeadvokaat Valeriy Gimaev

Vastustaja (kostja): Jelena Dubrovskaja (isikukood

XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Mihhail Tuštšenko

RESOLUTSIOON

1. Keelduda menetlusse võtmast Kristina Pajusalu apellatsioonkaebust Viru

Maakohtu 3. detsembri 2021 otsuse ja 1. veebruari 2024 täiendava otsuse peale.

2. Lugeda apellatsioonkaebus Kristina Pajusalule tagastatuks.

3. Jätta apellatsioonimenetlusega seotud menetluskulud Kristina Pajusalu kanda.

Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva

määruse kättetoimetamisest.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD

1. Viru Maakohtu menetluses oli Kristina Pajusalu (end Stroganova) (hageja) hagi Jelena

Dubrovskaja (kostja) vastu võla nõudes. Hageja palus mõista kostjalt hageja kasuks välja alusetult

saadud 1000 eurot.

2. Viru Maakohus rahuldas 3. detsembri 2021 otsusega hagi osaliselt ning mõistis kostjalt hageja

kasuks välja 200 eurot. Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda. Maakohus märkis, et määrab

menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist.

Maakohus tegi otsuse ilma kirjeldava ja põhjendava osata ning selgitas, et täiendab

(tsiviilkohtumenetluse seadustiku) TsMS § 448 lg 41 kohaselt otsust, kui menetlusosaline teatab

kümne päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates kohtule soovist esitada otsuse peale

apellatsioonkaebus.

3. Hageja esitas 6. detsembril 2021 maakohtule teate apellatsioonkaebuse esitamise soovist.

4. Maakohus tegi 1. veebruaril 2024 täiendava otsuse, millega lisas 3. detsembri 2021 otsusele

kirjeldava ja põhjendava osa.

5. Hageja esitas 23. veebruaril 2024 (täiendatud 1. märtsil 2024) apellatsioonkaebuse, milles palub

maakohtu otsuse tühistada osas, millega jäeti hagi rahuldamata ja teha uus otsus, millega hagi

rahuldada täies ulatuses. Alternatiivselt palub hageja saata asi tagasi maakohtule uueks

läbivaatamiseks.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebuse ja tsiviilasja materjalidega leiab, et hageja Viru

Maakohtu 3. detsembri 2021 otsuse ja 1. veebruari 2024 täiendava otsuse peale esitatud

apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest tuleb keelduda.

Tsiviilasja hind maakohtus oli 1000 eurot. Maakohus lahendas asja lihtmenetluses (TsMS § 405),

st

oma

õiglase

äranägemise

kohaselt

lihtsustatud

korras,

järgides

üksnes

üldisi

menetluspõhimõtteid.

Lihtmenetluses tehtud asjades on edasikaebeõigus apellatsioonimenetluses piiratud. TsMS § 637

lg 21 kohaselt võetakse apellatsioonkaebus TsMS § 405 lg-s 1 nimetatud asjas menetlusse üksnes

juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel

on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse

normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

7. Ringkonnakohtu hinnangul ei esine käesolevas tsiviilasjas aluseid, mis annaksid aluse väita, et

maakohus oleks selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaal- või menetlusõiguse normi või ebaõigesti

hinnanud tõendeid. Asjaolu, et hageja maakohtu otsusega ei nõustu, ei anna alust vastupidise

väitmiseks.

Ringkonnakohus on seisukohal, et puudub alus heita maakohtule ette tõendite selgelt ebaõiget

hindamist või materiaalõigusnormide väära kohaldamist või selgitamiskohustuse puudulikku

täitmist.. Maakohus sai otsuse tegemisel lähtuda toimikus olevatest tõenditest ja oma õiglasest

äranägemisest. Hagejal oli maakohtu menetluses professionaalne esindaja ja piisavalt aega oma

väidete tõendamiseks..

Ringkonnakohtu hinnangul on maakohtu otsus hagi osalisel rahuldamisel seaduslik ja põhjendatud

ning kooskõlas TsMS § 405 lg-ga 1 ja menetluse üldpõhimõtetega.

Eeltoodust tulenevalt keeldub ringkonnakohus TsMS § 637 lg 21 alusel apellatsioonkaebuse

menetlusse võtmisest. Apellatsioonkaebus tagastatakse koos lisadega kostjale TsMS § 638 lg 4

alusel ning TsMS § 638 lg 10 alusel loetakse, et kaebust ei ole esitatud.

8. Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise tõttu jäävad kaebusega seotud

menetluskulud hageja kanda (TsMS § 162 lg 1 ja § 171 lg 1). Kostjat ei ole

apellatsioonimenetlusse kaasatud, mistõttu kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

9. Apellatsioonkaebuselt on tasutud riigilõivu 245 eurot. Kuivõrd ringkonnakohus keeldub

apellatsioonkaebust menetlusse võtmast, on hagejal õigus taotleda kaebuselt tasutud riigilõivu

tagastamist (TsMS § 150 lg 1 p 2 ja lg 4).

(allkirjastatud digitaalselt)