3-23-2681/35 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Monika Laatsit, liikmed Virgo Saarmets ja

Villem Lapimaa

Määruse tegemise aeg ja koht

07.03.2024, Tallinn

Haldusasja number

3-23-2681

Haldusasi

Politsei-

ja

Piirivalveameti

taotlus

X

kinnipidamiskeskuses

kinnipidamise

tähtaja

pikendamiseks

Menetlusosalised

Taotluse esitaja Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja EK

Puudutatud isik X, esindaja vandeadvokaat Aleksei

Ratnikov

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 13.12.2023 määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

X määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta menetlusse X määruskaebus Tallinna Halduskohtu 13.12.2023 määruse peale.

2. Jätta X määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 13.12.2023 määrus

muutmata.

3. Määruse avaldamisel asendada X nimi tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse resolutsiooni p 2 peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul

määruse kättesaamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 235 lg-d 1 ja 3,

§ 265 lg 5).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) tunnistas 11.10.2023 otsusega nr 15.3-3.4/1061-1

kehtetuks Venemaa Föderatsiooni kodaniku X tähtajalise elamisloa, viidates välismaalaste

seaduse § 135 lg 2 p-le 3 (oht avalikule korrale või riigi julgeolekule). Sama otsusega tegi PPA

Xle ettekirjutuse lahkuda Venemaale (sundtäidetav X kinnipidamisasutusest vabanemisel, s.o

alates 29.11.2023) ja kohaldas sissesõidukeeldu 3 aastaks alates lahkumiskohustuse täitmisest.

X esitas Tartu Halduskohtule kaebuse PPA 11.10.2023 otsuse tühistamiseks (haldusasi nr 3-

23-2308), mille kohus tagastas 04.03.2024 määrusega põhjusel, et kaebaja ei kõrvaldanud

kaebuses esinevaid puudusi, sh ei tasunud riigilõivu (määrus ei ole jõustunud).

3-23-2681

2(6)

2. PPA

taotles

27.11.2023

Tartu

Halduskohtult

luba

X

kinnipidamiseks

ja

kinnipidamiskeskusesse

paigutamiseks

kuni

kaheks

kuuks

väljasõidukohustuse

ja

sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 23 lg 1 alusel. Tartu Halduskohus andis 29.11.2023 määrusega

loa X kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid

mitte kauemaks kui kaheks nädalaks. Tartu Ringkonnakohus jättis 12.12.2023 määrusega X

määruskaebuse rahuldamata ja Riigikohus jättis 16.01.2024 määrusega X määruskaebuse

menetlusse võtmata.

3. PPA esitas Tallinna Halduskohtule

05.12.2023 taotluse pikendada luba X

kinnipidamiskeskuses kinnipidamiseks kuni neli kuud.

Xl puudub pärast vanglast vabanemist seaduslik alus Eestis viibimiseks. Esinevad VSS § 23 lg

1 p-des 1–3 sätestatud kinnipidamise alused ning põgenemise oht VSS § 68 p-de 4 ja 6 järgi.

X on kriminaalkorras karistatud üheksal korral. Tema eelnev käitumine näitab ükskõikset

suhtumist õiguskorda ja annab aluse arvata, et vabaduses viibides ei täida ta vabatahtlikult

lahkumiskohustust. Xst lähtub oht avalikule korrale. Ta on korduvalt pannud toime

varavastaseid kuritegusid ning kasutanud füüsilist vägivalda, sh ähvardanud oma lähedasi

tapmise ja kehavigastuste tekitamisega. Xl puudub kehtiv reisidokument ja ta ei ole nõus

esitama taotlust tagasipöördumistunnistuse saamiseks. X selgitas, et ta soovib pärast vanglast

vabanemist ise minna Venemaa saatkonda passi taotlema, kuid asjaolud näitavad puudutatud

isiku soovimatust lahkuda kodakondsuse järgsesse riiki ja teha PPA-ga koostööd.

Reisidokumendita ei ole võimalik puudutatud isikut Eestist välja saata. X sõnul ei soovi ta

Eestist lahkuda, sest ta on siin sündinud ja tal on siin alaealine laps. Sellest saab järeldada, et

vabaduses viibides ei pruugi isik ise hankida väljasaatmiseks vajalikke dokumente ning võib

hakata väljasaatmismenetlusest kõrvale hoidma. Avalik huvi kaalub üles puudutatud isiku

õiguste riive. X lähivõrgustikku kuuluvad isa, õde ja alaealine tütar. Venemaal viibides saab X

suhtlus pereliikmetega jätkuda samamoodi, nagu vangistuse ajal. Lähedastega suhtlemiseks

saab kasutada telefoni või erinevaid sotsiaalmeedia platvorme. Lähedased saavad külastada X

Venemaal. X on korduvalt karistatud mh narkootikumide tarvitamise eest. Ta ei ole 34 aastaga

üritanud sulanduda Eesti ühiskonda, õppida riigikeelt või taotleda Eesti kodakondsust. Pärast

vanglast vabanemist on puudutatud isikul olemas elukoht Kohtla-Järvel ühiselamus, kuid tal

puuduvad piisavad rahalised vahendid, et tulla vabaduses viibides ise toime ja taotleda endale

ise reisidokumente. X on varem eiranud katseajal kriminaalhoolduse kontrollinõudeid, olles

teadlik, et see toob kaasa vanglakaristuse täitmisele pööramise, s.t teda ei motiveeri

õiguskuulekalt

käituma

isegi

reaalse

vangistuse

oht.

Seega

pole

leebemate

järelevalvemeetmetega võimalik tulemuslikult tagada X lahkumiskohustuse täitmist.

PPA esitas 05.12.2023 Venemaale puudutatud isiku tagasivõtmise taotluse ja vastust võib

oodata umbes 2 kuu jooksul. Puudutatud isik võiks ise võtta ühendust Venemaa saatkonnaga

või paluda PPA-l viia end sinna dokumente taotlema. Isikule on pakutud võimalust viia ta

saatkonda dokumente taotlema, kuid ta on sellest keeldunud.

4. X selgitas 12.12.2023 kohtuistungil, et ta ei hakkaks väljasaatmismenetlusest kõrvale

hoidma. Ta on varasemate tegude eest karistused ära kandnud ja teda ei tohiks nende tõttu uuesti

karistada. Ta ei ole ühiskonnale ohtlik ega hakka uusi kuritegusid toime panema. Ta on

sündinud Eestis ja tal on õigus siin elada. Ta ei taha minna Venemaale, vaid elada Eestis koos

oma lapsega ning kui ta taotleks endale reisidokumendi, siis saadetakse ta Eestist välja.

5. Tallinna Halduskohus andis 13.12.2023 määrusega loa X kinnipidamiskeskuses

kinnipidamise tähtaja pikendamiseks kuni kinnipidamise aluste äralangemiseni, kuid mitte

kauemaks kui 13.04.2024.

Puudutatud isik on Venemaa kodanik ning tal ei ole Eestis viibimiseks õiguslikku alust. Ta on

väljasaadetava staatuses. PPA taotluse kohaselt on isiku jätkuva kinnipidamise eesmärgiks isiku

3-23-2681

3(6)

dokumenteerimine ja väljasaatmismenetluse lõpule viimine. Isikut ei ole praegu võimalik

Venemaale välja saata, sest tal puudub kehtiv reisidokument. Pole teada, et väljasaatmiseks

oleks muid takistusi.

VSS § 23 lg 1 p-d 1, 2 ja 3 võimaldavad välismaalast kinni pidada, kui esineb põgenemise oht,

kui välismaalane ei täida kaasaaitamiskohustust või kui tal puuduvad tagasipöördumiseks

vajalikud dokumendid või nende hankimine viibib.

Põgenemise ohu sisustamisel tugineb PPA VSS § 68 p-dele 4 ja 6. Nende kohaselt esineb

põgenemise oht, kui välismaalane on korduvalt toime pannud tahtlikke kuritegusid või toime

pannud kuriteo, mille eest on talle mõistetud vangistus (p 4), samuti juhul, kui välismaalane on

PPA-le teada andnud või see järeldub tema hoiakutest ja käitumisest, et ta ei soovi

lahkumiskohustust täita (p 6). Põgenemise ohu kindlakstegemiseks hinnatakse ka muid isikut

ja juhtumit iseloomustavaid asjaolusid. See on prognoosotsus, mis peab põhinema isikuga

seotud objektiivsetel asjaoludel. Puudutatud isiku puhul esineb põgenemise oht, tulenevalt tema

õigusrikkumistest ja nendega seotud käitumismustrist. Tegemist ei ole uue karistamisega

varasemate kuritegude eest, kuid põgenemise ohu prognoosimisel on põhjendatud võtta arvesse

isiku varasemat käitumist. Puudutatud isik ei pruugi vabaduses viibides olla PPA-le

väljasaatmismenetluse toiminguteks kättesaadav ja võib asuda ennast varjama või enda

väljasaatmist takistama. PPA taotluses toodud asjaoludest nähtub, et reaalse vangistuse oht ei

ole varem motiveerinud puudutatud isikut õiguskuulekale käitumisele. Tema varasem

käitumine viitab pigem hoolimatule suhtumisele oma kohustustesse. Kuigi puudutatud isikul

on laps, on PPA välja selgitanud, et ta ei ole osalenud lapse kasvatamises. Puuduvad andmed,

et puudutatud isikul oleks muid tugevaid lähisuhteid. Kokkuvõttes on põhjendatud kahtlus, et

puudutatud isik ei suuda vabaduses viibides järgida järelevalvemeetmeid ja olla PPA

ametnikele kättesaadav. Põgenemise oht ei pea tähendama ohtu, et isik põgeneb välisriiki.

Põgenemise ohu olemasolu ei eelda ka, et isikul on reaalsed võimalused end pikemat aega PPA

eest varjata. Põgenemine VSS-i tähenduses võib tähendada lihtsalt seda, et isik ei ole edasiste

väljasaatmistoimingute tegemiseks vajalikul ajal kättesaadav ning hoiab kõrvale koostööst enda

väljasaatmisele kaasa aitamisel. Puudutatud isik on väljendanud, et ei soovi lahkuda Venemaale

või taotleda endale tagasipöördumistunnistust. Seda kinnitas ta mh kohtuistungil ja möönis, et

ta ei taotle dokumente, kuna seda tehes saadetakse ta Venemaale. Tähelepanuta tuleb jätta PPA

väited isiku ohtlikkusest avalikule korrale, sest väljasaadetavat võib kinnipidamiskeskusse

paigutada üksnes väljasaatmise, mitte avaliku korra tagamise eesmärgil.

Isiku tagasipöördumiseks vajalike dokumentide puudumisele (VSS § 23 lg 1 p 3) võib isiku

kinnipidamisel tugineda siis, kui isik ei aita nende dokumentide hankimisele kaasa. See eeldus

on täidetud. PPA on esitanud Venemaale tagasivõtutaotluse. VSS § 264 lg 1 p 3 kohaselt on

väljasaadetav kohustatud kaasa aitama väljasaatmiseks vajalike dokumentide muretsemisele.

PPA on ära näidanud, et puudutatud isik ole nõus taotlema endale tagasipöördumistunnistust.

Seda kinnitas ka puudutatud isik ise.

Kaasaaitamiskohustuse rikkumine (VSS § 23 lg 1 p 2) peab seisnema muus kui väljasaatmiseks

vajalike dokumentide hankimisele kaasa aitamata jätmises. PPA taotluses ei ole esitatud

põhjendusi, mis seostuksid muude, sh VSS § 264 p-des 1, 2 või 4 nimetatud

kaasaaitamiskohustuste täitmata jätmisega (s.o kohustus anda suulisi ja kirjalikke andmeid ja

seletusi; esitada tähtsust omavad andmed ja dokumendid; aidata kaasa isiku tuvastamisele ja

kontrollimisele). Pigem nähtub puudutatud isiku selgitustest, et ta on teinud muus osas PPA-ga

koostööd. Pelgalt isiku väitest, et ta ei soovi Eestist lahkuda, ei saa järeldada

kaasaaitamiskohustuse rikkumist.

Leebemad järelevalvemeetmed ei ole põgenemise ohu tõttu tõhusad. Puudutatud isik on varem

näidanud, et ta ei järgi kohtulahendist tulenevaid kohustusi. Ka tema selgelt väljendatud soov

3-23-2681

4(6)

Eestist mitte lahkuda viitab sellele, et vabaduses viibides ei ole tal motivatsiooni korraldada

enda Eestist lahkumist ja hankida reisidokumenti. On usutav, et ta asub end varjama ja püüab

leida võimalusi Eestis ebaseaduslikult viibimise jätkamiseks. Kuna puudutatud isikul puudub

kehtiv reisidokument, ei saa seda hoiule võtta.

Kuna isikut on praeguseks kinni peetud peaaegu 2 nädalat, on tema kinnipidamise pikendamine

kuni 4 kuuks VSS § 25 lg 1 alusel võimalik. On usutav, et puudutatud isiku väljasaatmine on

aeganõudev, kui Eesti asutused peavad taotlema Venemaalt vajalikke dokumente

diplomaatiliste kanalite kaudu. Olemasoleva teabe põhjal ei saa väita, et väljasaatmine oleks

perspektiivitu. PPA-ga koostööd tehes on puudutatud isikul võimalik vabaneda

kinnipidamiskeskusest kiiremini. Pole teada ühtki muud puudutatud isikuga seotud kaalukat

asjaolu, mis välistaks tema edasise kinnipidamise. Ei nähtu, et isiku kinnipidamine oleks

vastuolus tema turvalisuse või tervisekaitse kaalutlustega. Kinnipidamist välistavaks asjaoluks

ei saa olla soov jääda Eestisse.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

6. X palub määruskaebuses tühistada halduskohtu määrus ja uue määrusega jätta PPA

05.12.2023 taotlus rahuldamata ning vabastada puudutatud isik kinnipidamiskeskusest.

Määrus on motiveerimata ja pealiskaudne, kohus lähtus vaid PPA seisukohtadest. Puudutatud

isik on kõik määratud karistused ära kandnud ja kahetseb tehtut, kuid teda karistatakse nüüd

uuesti. Määrus ei ole proportsionaalne. Puudutatud isiku käitumisele antud hinnang põhineb

tema varasemal, mitte praegusel käitumisel. Kohtupraktika kohaselt tuleb arvestada kõiki

isikuga seotud asjaolusid, sh puudutatud isiku põhiõigusi. Puudutatud isik ei riku

kaasaaitamiskohustust. Põgenemise oht puudub. Puudutatud isik ei soovi ennast varjata või

esitada valeandmeid. Puudutatud isikul elavad Eestis lähedased inimesed, samuti on tal olemas

elukoht. Puudutatud isik oleks PPA-le kättesaadav kindlaksmääratud elukohas elades.

Halduskohus pole põhjendanud, miks VSS §-s 10 sätestatud järelevalvemeetmed ei ole

piisavad, tagamaks lahkumiskohustuse täitmist.

7. PPA palub jätta määruskaebus rahuldamata.

Halduskohtu määrus on õiguspärane. Kinnipidamiskeskuses kinnipidamine ei ole karistus, vaid

eesmärgipärane

ja

proportsionaalne

meede,

tagamaks

isiku

kättesaadavus

väljasaatmismenetluse lõpule viimiseks. Puudutatud isik ei ole kaasa aidanud reisidokumendi

saamisele, kuigi PPA on võimaldanud tal kinnipidamiskeskuses kasutada internetiühendusega

mobiiltelefoni, millega isik saanuks ise broneerida Venemaa suursaatkonnas aja dokumendi

vormistamiseks ja kiirendada menetlust. PPA soovis puudutatud isikuga mh tema

dokumenteerimise teemal vestelda, kooskõlas välismaalaste seaduse § 293 lg-ga 2, kuid isik

keeldus koostööst ja 12.02.2024 küsitluse protokolli allkirjastamisest. Puudutatud isiku pere ja

laps pole teda varem motiveerinud õiguskuulekalt käituma. Ta pole varem soovinud oma lapse

eest hoolitseda. Ükski perekonnaliige ei ole puudutatud isikut kinnipidamiskeskuses

külastanud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. Ringkonnakohus võtab puudutatud isiku määruskaebuse menetlusse. Määruskaebuse

esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 265 lg 5), määruskaebus on tähtaegne (HKMS

§ 204 lg 1) ning vastab HKMS §-des 52–54 ja 205 sätestatud nõuetele.

9. VSS § 25 lg 1 kohaselt pikendab halduskohus välismaalase lahkumiskohustuse täitmiseks

PPA taotlusel väljasaadetava kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaega kuni nelja kuu

kaupa, kuid kõige kauem kuueks kuuks tema kinnipidamiskeskusesse paigutamise päevast

arvates, kui esinevad VSS § 23 lg-s 1 sätestatud alus ja VSS § 23 lg-s 11 nimetatud põhimõtted.

VSS § 23 lg-st 1 tulenevalt võib Eestis viibimisaluseta viibiva välismaalase halduskohtu loal

3-23-2681

5(6)

kinni pidada ja kinnipidamiskeskusesse paigutada siis, kui VSS § 10 lg-s 2 sätestatud

järelevalvemeetmete kohaldamine ei taga välismaalase Eestist lahkuma kohustamise menetluse

või lahkumiskohustuse täitmise tulemuslikkust. Kinnipidamine on VSS § 23 lg 1 kohaselt

lubatud juhul, kui esineb isiku põgenemise oht (p 1), isik ei täida kaasaaitamiskohustust (p 2)

või isikul puuduvad tagasipöördumiseks vajalikud dokumendid või nende hankimine viibib (p

3). VSS § 23 lg 11 kohaselt annab halduskohus loa välismaalase kinnipidamiseks, kui VSS §

10 lg-s 2 sätestatud järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt kohaldada. Kinnipidamine

peab olema kooskõlas ka proportsionaalsuse põhimõttega ja igal üksikjuhtumil peab arvestama

välismaalasega seotud olulisi asjaolusid.

10. Halduskohus pidas puudutatud isiku kinnipidamist kuni neljaks kuuks põhjendatuks VSS

§ 23 lg 1 p-de 1 ja 3 alusel. Ringkonnakohus on samal seisukohal ega korda kõiki halduskohtu

määruse põhjendusi (HKMS § 201 lg 4, § 203 lg 2).

11. Halduskohus leidis õigesti, et esineb puudutatud isiku põgenemise oht (VSS § 23 lg 1 p 1

koostoimes VSS § 68 p-dega 4 ja 6). Puudub vaidlus, et puudutatud isik on korduvalt toime

pannud kuritegusid, mille eest on talle mõistetud vangistus, s.o esineb VSS § 68 p-s 4 nimetatud

alus. Asja materjalide järgi oli puudutatud isikul Eestis alaline elamisluba (alates 01.06.2006

kehtiva välismaalaste seaduse kohaselt pikaajalise elaniku elamisluba), mille PPA tunnistas

13.08.2020 otsusega nr 13.3-3.4 kehtetuks. Puudutatud isik taotles tähtajalist elamisluba, mille

PPA väljastas 09.09.2020 kehtivusega kuni 09.09.2025. PPA tunnistas 11.10.2023 otsusega nr

15.3-3.4/1061-1 puudutatud isiku tähtajalise elamisloa kehtetuks ja tegi ettekirjutuse lahkuda

Venemaale. Pole kahtlust, et puudutatud isik on saanud aru, et tal puudub pärast PPA

10.11.2023 otsuse jõustumist seaduslik alus Eestis viibimiseks ja tal on kohustus lahkuda

Venemaale, kuid ta on öelnud, et ei soovi seda teha (vt halduskohtu 12.12.2023 istungi

helisalvestis alates 00:02:23). Samuti on puudutatud isik keeldunud taotlemast endale

Venemaale tagasipöördumiseks vajalikke dokumente, põhjendades seda halduskohtu istungil

asjaoluga, et siis saadetakse ta Eestist välja (helisalvestis alates 00:27:51). PPA 13.02.2024

vastuse järgi ei ole puudutatud isik nõustunud kinnipidamiskeskuses viibides broneerima

endale Venemaa suursaatkonna elektroonilises süsteemis aega, et taotleda reisidokumenti.

Seega puudutatud isiku ütlustest, hoiakutest ja käitumisest saab järeldada, et ta ei soovi

lahkumiskohustust täita, s.o esineb ka VSS § 68 p-s 6 nimetatud alus.

12. Eespool nimetatud põgenemise ohuna käsitatavad asjaolud koostoimes muude puudutatud

isikut ja siinset juhtumit iseloomustavate asjaoludega viitavad ohule, et kinnipidamiskeskusest

vabanemise korral ei oleks puudutatud isik PPA-le kättesaadav ega aitaks kaasa enda

väljasaatmisele. Puudutatud isiku varasem käitumine näitab samuti soovimatust või võimetust

järgida kehtestatud õigusakte. Sealhulgas ei ole varem motiveerinud teda õiguspäraselt käituma

ka lapse sünd ega asjaolu, et katseajal süüteo toimepanemine toob kaasa varasema

vanglakaristuse täitmise pööramise (vt PPA 11.10.2023 otsuses toodud asjaolud puudutatud

isiku süütegude ja karistuste kohta). Seetõttu ei ole usutav, et puudutatud isik asuks vabaduses

viibides vabatahtlikult korraldama enda lahkumist Venemaale, sh pöörduks ise reisidokumendi

taotlemiseks Venemaa suursaatkonda. Halduskohus selgitas õigesti, et põgenemise oht ei

tähenda tingimata, et puudutatud isik peaks pakku minema mõnda välisriiki, vaid see hõlmab

ka Eesti piires väljasaatmismenetlusest kõrvale hoidmist selliselt, et lahkumiskohustust ei ole

võimalik tulemuslikult täita. PPA 13.02.2024 vastusest ja sellele lisatud 12.02.2024 protokollist

saab järeldada, et puudutatud isik keeldub PPA-ga mh enda dokumenteerimise ja väljasaatmise

teemal vestlemast. Tartu Halduskohus on puudutatud isiku kaebuse haldusasjas nr 3-23-2308

tagastanud ja tõenäoliselt vähendab see veelgi puudutatud isiku motivatsiooni enda Venemaale

väljasaatmise korraldamisele kaasa aidata. Seega ei ole pärast halduskohtu määruse tegemist

ilmnenud uusi asjaolusid, mis annaks aluse muuta halduskohtu hinnangut puudutatud isiku

põgenemise ohule.

3-23-2681

6(6)

13. Halduskohus leidis õigesti, et puudutatud isikut võib kinni pidada ka VSS § 23 lg 1 p 3

alusel. Puudutatud isikul ei ole Venemaale tagasi pöördumiseks vajalikku reisidokumenti ja ta

ei ole teinud PPA-ga koostööd reisidokumendi taotlemiseks. PPA on pöördunud 05.12.2023

Venemaa Föderatsiooni poole puudutatud isiku tagasivõtmise taotlusega, kuid vastuse saamine

võib võtta mitu kuud. Praegu ei ole alust arvata, et vastust ei saabugi.

14. Puudutatud isiku kinnipidamine ei ületa VSS-s ettenähtud maksimaalset tähtaega ja on

eespool toodud asjaolusid arvestades proportsionaalne. Puudutatud isiku põgenemise ohu tõttu

ei ole VSS § 10 lg-s 2 nimetatud leebemad järelevalvemeetmed lahkumiskohustuse täitmise

tagamiseks piisavalt tõhusad. Põgenemise ohtu ei maanda piisavalt see, et puudutatud isikul oli

vanglast vabanemise aja seisuga (s.o 29.11.2023) põhimõtteliselt olemas elukoht Kohtla-Järvel

ühiselamus ning tal on Eestis sugulasi. Puudutatud isik on oma lähedastena nimetanud isa, õde

ja tütart. Asja materjalidest saab järeldada, et puudutatud isiku suhted oma isa ja õega ei ole

lähedased. Puudutatud isiku tütar on 10-aastane, kuid asja materjalide põhjal ei ole puudutatud

isik seni osalenud oma lapse kasvatamises ja tema eest hoolitsemises. PPA 13.02.2024 vastuse

kohaselt ei ole ükski lähedane puudutatud isikut kinnipidamiskeskuses külastanud. Puudutatud

isik saab kinnipidamiskeskuses viibides suhelda oma lähedastega samamoodi kui vangistuses

viibimise ajal. Halduskohus selgitas asjakohaselt, et puudutatud isiku kinnipidamine ei tähenda

tema korduvat karistamist toimepandud süütegude eest, vaid selle eesmärk on tagada

lahkumisettekirjutuse tõhus täitmine.

15. Eelneva põhjal jääb määruskaebus rahuldamata ja halduskohtu 13.12.2023 määrus

muutmata.

(allkirjastatud digitaalselt)