1-23-3405/14 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Viru Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

7. märts 2024 Jõhvi kohtumaja

Kriminaalasja number

1-23-3405 (22244000154)

Kohtukoosseis

Deniss Minzatov (eesistuja),

Siiri Eero, Ene Allikas (rahvakohtunikud)

Kohtuistungi sekretär

Piret Juuse

Tõlk

Olga Nõmmemees

Prokurör

Liina Pikma

Kriminaalasi

F K süüdistuses KarS § 114 lg 1 p 1 järgi, üldmenetluses

Süüdistatav

F K isikukood xxx,

xxx kodanik, xxx, emakeel – xxx keel, töökoht xxx, elukoht

xxx, kriminaalkorras karistamata.

Kaitsja

Kaido Kooga

Asja läbivaatamise kuupäev

7., 15.02.2024

RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS § 306, § 309-315, § 318 lg 1, § 319 lg 1, 2

kohus

O T S U S T A S :

1. Süüdi tunnistada F K kuriteo toimepanemises KarS § 114 lg 1 p 1 järgi ning mõista talle

karistuseks 11 (üksteist) aastat vangistust.

2. KarS § 68 lg 1 alusel kinnipidamise aeg alates 14.02.2022 kuni 30.05.2022, s.o 3 kuud 16

päeva, lugeda karistuse hulka ning mõista lõplikuks karistuseks 10 (kümme) aastat 8

(kaheksa) kuud ja 14 (neliteist) päeva vangistust.

Vangistuse kandmise algus on alates F Ki ilmumisest kinnipidamiskohta karistuse

kandmisele.

KrMS § 414 alusel kohus saadab süüdimõistetule teatise millal ja millisesse vanglasse ta

peab karistuse kandmiseks ilmuma.

Tähtajaks mitteilmumise korral kohaldada F Ki suhtes sundTine karistuse kandmiseks

kinnipidamiskohta.

3. Rahuldada kaitsja Kaido Kooga tasutaotlus summas 585,60 eurot, sh tasu 480 eurot ja

käibemaks 105,60 eurot.

4. KrMS § 180 lg 1, 3 alusel jätta menetluskulud osaliselt (ekspertiisitasude 10477,90 eurot

osas) riigi kanda ning ülejäänud osas, s.o sundraha 2050 eurot, määratud kaitsja tasud

kohtueelses menetluses 553,20 eurot ja kohtumenetluses 974,40 eurot, kokku 3577,60

eurot, mõista menetluskulud F K’ilt riigituludesse välja.

5. Menetluskulud tasuda 12 kuu jooksul alates antud kohtuotsuse jõustumisest Maksu- ja

Tolliameti pangakontole

1(29)

SEB pangas nr EE351010052031000004;

SWEDBANK nr E522200221013264447;

Luminor Bank AS pangas EE401700017002872300;

LHV Pank nr EE957700771001523585;

märkides viitenumber 99924700007296

ning selgitus „F K 1-23-3405 menetluskulud“.

Kui menetluskulud pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded

täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Asitõendid:

DVD-plaadid, mis asuvad toimiku juures – jätta toimiku juurde.

ID-kaart F K nimele, mis asub hoiul Ida prefektuuris – tagastada F.Kile antud kohtuotsuse

jõustumisel.

Ida prefektuuris 31.03.2022 akti nr 22ATH16926 alusel (III kd tl 126) hoiul olevad esemed,

s.o

-

sündmuskohalt ära võetud esemed – majapidamispaber, padi, mänguasi ja padja all olev

kattetekk, kolm plastmassist pudelit, punast värvi pott, kaks pitsi, jope, fliis, tossud Nike,

jope, kolm nuga, puuteproovid – hävitada antud kohtuotsuse jõustumisel;

-

I.Gil seljas olnud riideesemed: musta värvi kapuutsiga jope, sokid halli värvi, aluspüksid,

pikkade varrukatega särk ja dressipüksid musta värvi – hävitada antud kohtuotsuse

jõustumisel;

-

F.Ki kinnipidamise käigus ära võetud dressipluus (halli värvi kapuutsiga), dressipüksid

(halli värvi), T-särk (punast värvi), sokid (halli värvi) – hävitada antud kohtuotsuse

jõustumisel.

Mobiiltelefon Redme, mobiiltelefon Nokia, EKEI poolt lahangu käigus avastatud nuga, mis

asuvad hoiul Ida prefektuuris 20.07.2022 akti nr 22ATH18555 alusel (III kd tl 127) –

hävitada antud kohtuotsuse jõustumisel.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsiooni Tartu ringkonnakohtule Viru maakohtu kaudu 30

päeva jooksul ehk hiljemalt 8.04.2024. Kohtuotsus jõustub 30 päeva möödumisel alates

kohtuotsuse tervikteksti kättesaadavusest ehk 9.04.2024 kui ükski menetluspool ei esita

apellatsiooni.

SÜÜDISTUS

F Ki süüdistatakse selles, et tema, olles pikemaajalisest alkoholi tarvitamisest tekkinud

sõltuvuses ning enne teo toimepanemist, vähemalt kuu aja vältel igapäevaselt tahtlikult

tarvitanud alkoholi, mille võõrutusseisundi tagajärjel tekkinud ajutises teadvuseseisundi häires

viibides tahtlikult lõi 14.02.2022 kella 17.00 paiku xxx asuvas korteris konflikti käigus I Git

korduvalt noaga rinna ja kaela piirkonda. Viimase löögi noaga tegi F. K I. Gile vasakusse

silma, jättes noa silmast välja tõmbamata ja lahkus sündmuskohalt. I. G suri sündmuskohal F.

Ki poolt tekitatud kehavigastuste tagajärjel. F. Kil oli küll raskusi reaalsuse tunnetamisel, kuid

ta sai aru oma teo sotsiaalsest tähendusest ja käitus sihipäraselt. Tal esines motiiv F. Ki

tapmiseks, ta kaalus oma tegevust, tegi otsuse ja sellele järgnes tapmine julmal viisil. Oma

käitumisega väljendas F. K põhimõttelist ja erilist hoolimatust inimelu ja inimkeha kui

väärtuste suhtes ning põhjustas kannatanu I. Gi surma. I Gi surma põhjuseks oli koljuõõnde

ulatuv, koljuluid ja peaaju vigastav pea torke-lõikevigastus. F K pani toime tapmise julmal

viisil, mis on kvalifitseeritav KarS § 114 lg 1 p 1 järgi.

2(29)

Poolte seisukohad

Prokurör jäi esitatud süüdistuse juurde. 14.02.2022 neljaliikmeline seltskond – A T, tema

elukaaslane I G, endine abikaasa E T ja õepoeg F K on koos tarvitanud alkoholi. A ja Ii vahel

tekkis suusõnaline konflikt armukadeduse pinnal, mille kuulsid pealt ka F.K ja E.T. Siis A.T

otsustas lahkuda korterist. Meesterahvad jätkasid tarvitama alkoholi. Ühel hetkel tekkis uus

konflikt F.K ja I.Gi vahle, taas A.T pärast, kus I.G väljendas samu etteheiteid A.T suhtes

armukadeduse pinnalt. Selle käigus süüdistatav võttis noa ja kella 5 ajal õhtul lõi Gile kaela ja

rinna piirkonda mitmel korral. Viimase löögi tegi kannatanule vasakusse silma, jättes nuga

silmast välja tõmbamata. Kannatanu suri sündmuskohal. Kiirabil ei õnnestunud kannatanut

elustada. Ekspertiis tegi kindlaks, et surma põhjuseks oligi viimane noahoob vasakusse silma.

Süüdistatav lahkus koheselt peale seda ja juhtunust kellelegi teada ei andnud.

Vaidlus antud asjas, kas isik oli süüdiv, kui ta selle teo toime pani, kas teda saab vastutusele

võtta. Kohtupsühhiaatria-psühholoogia kompleksekspertiis tuvastas, et süüdistataval oli teo

toimepanemise hetkel võõrutusseisund – deliirium, mis on ajutine raske psüühikahäire. Selle

seisundi tekitas süüdistatav tahtlik pikaajaline alkoholi tarvitamine. Riigikohtu lahend nr 1-

20-6745/88 räägib aga, et tahtlik või ettevaatamatust tekkinud joobe ei vabasta vastutusest.

Siis tuleb süüdistatav tunnistada süüdivaks.

Kuna just tahtlikult tarvitatud alkoholi oli teguriks, mis põhjustas psüühikahäiret, ei välista

vaimutegevuse häire süüvõimet. Poleks alkoholi tarv, poleks seda seisundit tekkinud.

Et tunnistaja E.T on rääkinud süüdistatava poolt alkoholi tarvitamisest, kuid

indikaatorvahendi näit ei kinnita seda – see pisiasjaolu ei pruugi tunnistajal meeles olla, kui

nad olid koos joonud juba vähemalt kahe nädala vältel.

Riigikohtu lahend – kohus peabki otsustama, kas KarS § 36 on sisutühi õigusnorm, sest

seisund oli tekkinud just pikaajalise alkoholi tarvitamise toimel.

Kui kohus peaks leidma, et süüdistatavat saab karistada tingimusliku vangistusega, siis tuleb

kaaluda karistamist koos käitumiskontrolliga. Kindlasti tuleb panna lisakohustuseks alkoholi

tarvitamise keeld ja läbida vastav ravi.

Süüdistatav F K ei tunnistanud ennast süüdi. Viimases sõnas ütles ta, et „Ei hakka eitama ega

nõustuma sellega, mis oli juhtunud. Kui oli vanglas, siis kuulati üle, kui olid veel luulud. Kui

palus abi, siis toodi vaid palderjani.“

Kaitsja arvates süüdistus ei ole põhjendatud. Süüdistatav ise kuriteosündmust oma

terviseseisundi tõttu ei mäleta. Ainus otsene tõend on tunnistaja E T’e ütlused. Tegemist oli

alkoholijoobes sündmust tajunud isikuga, kelle ütlustesse tuleb suhtuda ettevaatlusega.

Tunnistaja ütlused on vastuolus objektiivsete tõenditega. Ütluste järgi 14.02.2022 temaga

koos on alkoholi tarvitanud ka süüdistatav, kuid indikaatorvahendiga ei tuvastatud

süüdistataval kinnipidamisel alkoholijoovet. S.t tunnistaja ei mäleta selle päeva sündmusi.

Ülejäänud tõendid on kaudsed. Olenemata sellest, kas tapmise pani toime süüdistatav või

mitte, süüdistus ei ole põhjendatud. Karistada saab ainult siis, isik on süüvõimeline ehk teo

toimepanemise ajal süüdiv. Isik ei ole süüdiv, kui ta ei saanud oma teo keelatusest aru või ei

saanud neid juhtida seoses raske vaimutegevuse häirega. Süüdistataval esines teo

toimepanemise ajal võõrutusseisund deliirium, mis on hõlmatud määratlusega ajutine raske

psüühikahäire. Seega ei olnud süüdistatav teo toimepanemise ajal süüdiv ja teda ei saa

karistada.

Et süüdistatav on tarvitanud kuu aja vältel alkoholi ja sellest tekkis tal võõrutusseisund, kuid

ajutise raske psüühikahäire tekkimise viisil pole isiku süüdivuse või süüdimatuse tuvastamisel

mingit tähtsust.

3(29)

Süüdistuse järgi süüdistataval oli raskusi reaalsuse tajumisega, kuid ta sai oma teo sotsiaalsest

tähendusest aru ja tegutses sihipäraselt. Ei ole tõendeid, et süüdistatav sai oma teo sotsiaalsest

tähendusest aru ja tegutses sihipäraselt. Vastupidi, eksperdid on kinnitanud, et süüdistatava

käitumine oli täiel määral põhjuslikult seotud temal sellel ajal esinenud deliiriumiga.

Ekspertiisist ei tulene, et süüdistatav oli võimeline oma teo keelatusest aru saada või oma

käitumist juhtida.

Riigikohtu otsus, millele prokurör on viidanud, selles kaasuses oli tegemist piiratud

süüdivusega, antud asjas ei saa rääkida piiratud süüdivusest.

Ekspertiisiakti järelduste p 1 järgi deliiriumi seisund oli süüdistataval alates 13.02.2022 kuni

vähemalt 2.03.2022-ni. P 5 – häirete tahtlikku tekitamist, nende võimendamist ega

simuleerimist ei ole esinenud.

Prokuröri viide §-le 36 ja Riigikohtu lahendile on asjakohatud. Süüdistataval ei olnud

sündmuse ajal alkoholijoovet, tal oli võõrutusseisund.

Süüdistatava ütlustesse kohtuistungil vahistamisel tuleb suhtuda kriitiliselt. Seal otsustatakse

konkreetsete küsimuste üle, kas võtta vahi alla või mitte. Isik võib anda ütlusi, et temale

tundub, et lootus vabadusse jääda on suurem. Eeluurimisel oli üle kuulatud 3 korral ja kolmel

korral rääkinud, et ei mäleta seda sündmust.

Samas Riigikohtu lahendis on viide, et isegi kui tundub, et isiku tegevus on sihipärane ja

mõistlik, ei tähenda see veel , et isik on süüdiv, ka süüdimatusseisundis võib isik käituda nii,

et see paistab kõrvalolijale sihipärane ja mõistlik. Süüdistatav tuleb õigeks mõista.

Uuritud tõendid ja tuvastatud asjaolud

Tunnistajate A.T, E.T ja A.S ütlused tõendavad, et enne uuritava sündmuse toimumist veetsid

nad aega ühes seltskonnas, koos kannatanuga I Giga ja süüdistatavaga F K’iga, E.T korteris,

tarvitades ühiselt alkoholi.

Tunnistaja A T kohtueelses menetluses antud ning KrMS § 291-1 alusel tõendina vastu võetud

ja uuritud ütluste järgi 2022.a jaanuari lõpust viibisin ma aadressil xxx, korteris, mis jäi minu

elukaaslasele I Gile pärast ema surma. Minuga koos antud korteris viibisid I G, minu

õe(venna)poeg F K ja minu endine mees E T. Kogu selle aja jõime alkoholi. Selle aja jooksul

tülitsesin sageli Iiga. Politsei käis meie juures mitu korda. Kõik skandaalid leidsid aset Fi ja

Ei silma all. I solvas mind sageli, nimetades mind litsiks ja et olen Figa koos elanud 20

aastat. See ärritas ja vihastas mind, sest F on vaid 23-aastane. Karjusin samuti Ii peale, aga

püüdsin end talitseda ega kasutanud füüsilist jõudu. Mitu korda, et ennast tagasi hoida,

lahkusin majast. Sel hetkel panin tähele, et F vaatas Iit väga vihaselt. Kui olin kainem,

püüdsin Fit peatada ja rahustasin teda maha. Umbes kolm päeva tagasi ehk 12.02.2022

tekkis minu ja Ii vahel järjekordne konflikt ning läksin minema korterisse, kuhu on sisse

kirjutatud E T, xxx. Mõni aeg hiljem, samal päeval, tuli F minule järele samasse kohta, oli

natuke minu juures ja läks tagasi. Siis tuli E ja jäi. Järgmisel päeval, 13.02.2022, umbes kell

10.00 hommikul ühinesid meiega F ja I ning jätkasime joomist. Järgmisel päeval, 14.02.2022,

umbes kella 11.00 paiku tekkis minu ja Ii vahel jälle konflikt armukadeduse pinnal ja ma

läksin külla T L juurde, kes elab Eiga samas majas, ainult naabertrepikojas. Olin seal umbes

kella 14-ni, siis läksin minema, aga tänaval tuli mul astmahoog ja ma kutsusin kiirabi, mis

viis mind Purusse, haiglasse. Haiglas viibisin umbes kella 17.30-ni ja peale läbivaatust

sõitsin minema bussiga xxx. Jõudsin xxx kella 20.00 paiku, läksin Ei maja juurde aadressile

xxx, kus sain politsei käest teada, et I on tapetud. Ma taipasin kohe, et seda tegi F, kes oli

minu pärast alati väga mures. (I kd tl 1-3)

Ehk siis tunnistaja A T ütluste järgi tema koos E.T’ega, kannatanuga ja süüdistatavaga umbes

kahe nädala kestel tarvitanud alkoholi. Kogu selle aja vältel tema ja kannatanu I Gi vahel oli

4(29)

suusõnaliseid konflikte, neid nägi ja kuulis pealt ka F.K. Tunnistaja sõnul kannatanu solvas

teda. Konfliktide ajal süüdistatav vaatas kannatanut väga vihaselt. 14.02.2022 oli järjekordne

konflikt. Seejärel tunnistaja lahkus xxx korterist. Tunnistajal oli tol päeval haiguse hoog, mille

tõttu kutsus ta endale ka kiirabi. Oli haiglas kella 14-st kuni ca kella 17.30. Kui ta õhtul kella

20 ajal naases xxx, siis xxx maja juures sai politsei käest teada, et I on tapetud. Tegi ise

järelduse, et seda tegi F.

Tunnistaja A S kohtueelses menetluses antud ning KrMS § 291-1 alusel tõendina vastu võetud

ja uuritud ütluste järgi elan aadressil xxx korteris nr xxx. Tunnen selliseid isikuid nagu A T, E

T, A (perekonnanime ei tea) ja Fit (perekonnanime ei ta, kutsun teda F). Tunnen neid kõiki,

kuna me elame ühes majas. 13.02.2022 ootasin enda elukaaslast A K… Otsustasin minna Ai

juurde, kes elab korteris nr xxx, kell oli siis umbes 06:00 hommikul. Umbes kella 09:00 paiku

pakkus A, et läheksime kõrvalkorterisse nr xxx. Antud korter kuulub minu teada E Tile. Ma ei

ole varasemalt selles korteris käinud, olin seal esimest korda. Korteris olid esialgul A ja E,

kes hakkasid koos Aiga alkoholi tarbima. Ka mina võtsin mõne pitsitäie… Hiljem, ei oska

öelda, mis kell, tulid F ja I. Iit ma varasemalt ei tundnud ning sain vaid jutuajamise käigus ta

nime teada. Kõik seltskonnaliikmed tarbisid alkoholi. Kell 11.00 tuli A koju ja ma lahkusin

seltskonnast. Sel päeval oli läbisaamine nende vahel rahulik, kellelgi ei olnud omavahel

konflikte. Olin A korteris õhtuni… ka siis ma ei kuulnud, et korterist nr xxx oleks kuulda

konflikte. Järgmine päev 14.02.2022 nägin, et minu kortermaja ees oli palju politseid ja

kiirabi auto. Järgnevatel päevadel rääkis minule keegi elanikest… et I oli F käest nuga

saanud ja seejärel pani F jooksu… Olen ka varasemalt näinud Fit xxx linna peal, iga kord on

ta olnud alkoholi joobes… (I kd tl 13-14).

S.t. tunnistaja A S ütlused riimuvad tunnistaja A.T ütlustega ning tõendavad, et ka eelneval

päeval, s.t 13.02.2022 samas korteris tarbiti alkoholi ja seal olid samad isikud: s.o A, E T, I G

ja F K. Tunnistaja S ei näinud süüdistatava ja kannatanu vahelist konflikti pealt, kuna oli

lahkunud sealt varem.

Seega, tunnistajad A.T ja A.S lahkusid kannatanu korterist enne süüdistatava ja kannatanu

vahel puhkenud konflikti alust ning ei näinud kuriteosündmust pealt.

Selle pealtnägijaks aga oli tunnistaja E T. Tema kohtueelses menetluses antud ning KrMS §

291-1 alusel tõendina vastu võetud ja uuritud ütluste järgi mina elan üksi ühetoalises korteris

aadressil xxx. Mina suhtlen tihti A Tiga (T), kes on minu endine abikaasa. Meie Aga olime

abielus 17 aastat, kuid ma ei mäleta täpselt, mis aastatel see oli. Umbes 7 aastat tagasi meil

oli lahutus. Ma ei mäleta, mis aasta see oli. Võib olla oli 2015 aasta. Peale meie lahutust

hakkas A elama koos I Giga tema majas xxx, nende maja aadressi ma ei oska öelda, tean

visuaalselt. Ma hakkasin nendega suhtlema ja käisin tihti neil külas. Nemad käisid mul külas.

Al on sugulane F K – A õepoeg, kes elab korteris aadressil xxx. F käis ka tihti Al külas.

Umbes 3 päeva tagasi, arvan, et see oli pühapäev 13.02.2022 päevasel ajal, kellaaega ei

mäleta, hakkasime neljakesi (mina, A T, I G ja F K tarvitama alkohoolseid jooke minu

korteris aadressil xxx. 13.02.2022 õhtusel ajal A läks ära. Ma olin purjus, seetõttu ei mäleta,

mis põhjusel ta läks ära ja ei tea, kuhu ta läks. 13.02.2022 mingil ajal läks ära ka F. I G jäi

minu korterisse ööbima. 14.02.2022 hommikusel ajal, kellaega ei mäleta, tuli minu korterisse

aadressil xxx, F K. Mingi aja pärast tuli A. Sel ajal ärkas juba I G ja me neljakesi (mina, A, I

ja F) hakkasime jälle tarvitama alkohoolseid jooke minu korteris, nimelt minu toas laua taga.

Ma mäletan, et 14.02.2022 mingil ajal, see oli vist lõunaaeg, tuli kiirabi minu korterisse ja

viis A ära. Ma olin purjus ja ei tea, mis juhtus Aga, et kiirabi viis ta ära. Samuti ei tea mina,

kes kutsus talle kiirabi. Me jäime minu korterisse kolmekesi: mina, I G ja F K. Me jätkasime

alkoholi tarbimist. Siis jäin ma magama. Ei oska öelda, mis kell ma jäin magama. Ma ärkasin

5(29)

14.02.2022 õhtusel ajal. Ei tea, mis kell oli, kuid akende taga ei olnud veel pime. Ma ärkasin

selle pärast, et I ja F karjusid üksteise peale. Ma ei mäleta sõnu ja ei oska öelda, kes kellele

mida karjus. Ma olin kuri, sest nad äratasid mind. Ma käskisin neil vait olla. Nad jäid vait,

kuid mõne aja pärast hakkasid nad jälle teineteise peale karjuma. Minul kadus uni ära ja ma

läksin laua taha nende juurde. I G hakkas uhkustama, et tal on olnud nii palju naisi. Et kõik

naised teda tahavad ja et ainult A ei oska teda hinnata. G hakkas rääkima, et A on prostituut,

et ta arvab, et hiljuti olid Al intiimsed suhted teise mehega, kuid G ei teadnud, kes on see

mees. Ühe sõnaga, I G hakkas armukadetsema tühja asja pärast, sest A läheb mõnikord

kodunt ära ja ei ütle, kuhu ta läheb. File ei meeldinud see Gi jutt, sest F oli kindel, et A ei

murdnud Gile truudust. F hakkas kaitsma At ja palus lõpetada rumal jutt. G ikka rääkis edasi,

et A petab teda. F ärritus, tõusis püsti ja läks korterist välja.

Ma jäin Giga korterisse kahekesi. Me istusime temaga laua taga ja tarvitasime alkohoolseid

jooke, nimelt viina. Umbes poole tunni pärast tuli F tagasi korterisse. Välisuks ei olnud

lukustatud, seetõttu oli Fil võimalus vabalt tulla. F astus tuppa, vasakus käes oli tal

kööginuga, millel oli umbes 10 cm tera ja mustast plastikust käepide. Ma ei tea, kust F võttis

selle noa. Ma ei ole kindel, kuid see võib olla ka nuga minu köögist, sest minu köögis on

olemas musta käepidemega noad. Ma olin väga purjus ja ei olnud võimeline aru saama, kas

see on minu nuga või ei ole. F ei ähvardanud kedagi selle noaga, lihtsalt hoidis seda käes.

Siis istus F laua taha ja jõi pitsi viina. Sel ajal „mängis“ ta noaga, keerates nuga igatepidi

vasakus käes. Ma ütlesin File, et ei ole vaja noaga mängida, et pangu see nuga kõrvale. F

pani noa laua peale mingiks ajaks, siis jälle võttis kätte. Seejärel hakkasid jälle I ja F

riidlema samal teemal, et kas A ikka petab Git või mitte. Nad rääkisid kõrgendatud toonil, ma

palusin neid lõpetada see jutt ja olla vait. F ka käskis Git vait olla, kuid I G ei jäänud vait.

Siis tõusis F oma kohalt (ta istus kušeti peal) ja tuli Ii juurde, kes istus tugitoolis ning lõi mitu

korda sama noaga, millega ta enne laua taga „mängis“, I Git keha piirkonda. Ma ei oska

täpselt öelda, kuid mulle tundub, et F lõi noaga Iit 4 korda. Ma nägin, et F lõi Git noaga

kaela ja rinna piirkonda. I ütles sel ajal File: „F, rahune maha!“ ja püüdis teda jalaga endast

eemale lükata. Oli näha, et F läks hulluks, tal olid ebanormaalsed silmad. Ma ka ütlesin File:

„Aitab küll! Rahune maha, F“. F ütles: „Ma ei ole F! Ma olen … (ta ütles mingisuguse mehe

nime, ma enam ei mäleta, mis nimi see oli)“. Siis lõpuks lõi F K noaga I Git vasakusse silma.

Nuga jäi silma sisse. I G hakkas korisema ja jäi istuma tugitooli. Mina istusin sel ajal tooli

peal arvutilaua kõrval, kuid minu kohalt oli kõik hästi näha, kuna tuba on väike. F läks kohe

korterist ära, käed olid tal verised. Tal oli seljas must-valge kapuutsiga kampsun (ees

lukuga), jalas olid tumedad püksid. Ma ei pannud tähele, kas ta pani mingid jalatsid jalga või

ei pannud. Samuti ei mäleta mina, kas F tuli minule külla selle kampsuniga või oli tal mingi

jope seljas.

Mina võtsin oma telefoni ja hakkasin helistama numbrile 112 ja teavitasin juhtunust. Mulle

öeldi, et ei tohi midagi puutuda. Mina ei puutunud. Mõne minuti pärast tuli kohale politsei ja

kiirabi. Kui kiirabi tuli, oli G veel elus, sest oli kuulda, kuidas ta koriseb. Mind sel ajal

kutsusid politseinikud trepikotta, kus ma hakkasin seletama, mis juhtus.

Tahan lisada, et ka varem on I Gi ja F Ki vahel olnud sõnalised konfliktid, kuid füüsilist

vägivalda pole nende vahel olnud. (I kd tl 8-11)

Seega, ka tunnistaja E.T ütlused tõendavad, et 14.02.2022 tema koos A.T’ega, süüdistatavaga

ja kannatanuga on tarvitanud alkoholi xxx korteris ning mingi hetk päevasel ajal kiirabi viis

A’t ära.

Tunnistaja E.T ütlusi, et kiirabi on viinud At ära, tõendab ka A T’e patsiendikaart, millest

nähtuvalt 14.02.2022 kell 15.29 saabus ta Ida-Viru Keskhaiglasse kiirabiga, kaebustega, et on

raske hingata, õhupuudus, alates 10.02.2022 tugev hingeldus, enne seda palavik. Diagnoos –

isiku kohtumine terviseteenistusega mujal klassifitseerimata muu nõude või meditsiinialase

6(29)

soovituse eesmärgil, isik kardetud kaebusega, kellel diagnoosi ei pandud. Lahkus kell 17.28.

(III kd tl 134-137)

Edasi kinnitab E.T, et korterisse jäid tema, I (s.o kannatanu) ja F (s.o süüdistatav), nad

tarvitasid seal kolmekesi edasi alkoholi kuni mingil hetkel jäi ta (s.t tunnistaja) magama.

Ärkas selle peale, et I ja F karjusid üksteise peale. I karjus, et A on prostituut. File see ei

meeldinud. Ta läks ära, aga umbes pooletunni pärast tuli tagasi ja vasakus käes oli tal

kööginuga. Kui F istus laua taha ja nad hakkasid Iiga riidlema teemal, kas A petab Iit, F käskis

Iil vait olla, aga ta ei jäänud vait. Siis tõusis F oma kohalt, tuli Ii juurde, kes istus tugitoolis ja

lõi mitu korda sellesama noaga. Tunnistaja nägi noalöökide tegemist keha ja kaela piirkonda.

Lõpuks lõi noaga vasakusse silma, kuhu see nuga ka jäi. Tunnistaja istus laua taga toolil, kust

tal oli näha kogu tegevus. Ta kirjeldab süüdistatava riietust (kampsun ja tumedad püksid), et

läks kohe korterist ära, tema käed olid verised. Tunnistaja ise helistas 112 ja rääkis, mis

korteris juhtunud oli.

Asitõendi 28.02.2022 vaatlusprotokolliga uuriti E.T’e poolt häirekeskusele tehtud kõne sisu.

Kõne tehti 14.02.2022 kell 17:03:50 abonendinumbrilt xxx ja kõne kestab 11:01 minutit.

Helistajaks on meesterahvas, kes tutvustab ennast kui E T: „…mul kodus on mõrv… siin

tapeti meesterahvas ära kuni ma magasin… (aadress) xxx… korteris asub veel see, keda ära

tapeti… I G…olime purjus…“, küsimusele „kes teda ära tappis“, vastab E.T „F… ta juba

läks ära… K… (tapeti) noaga… mitu haava ja nuga seisab silmas… (lõi veel) rindu ja

kõrisse… ma ärkasin ülesse“. Küsimusele „kas te jõite kolmekesi“, vastas E.T „jah… I istub

praegu tugitoolis… ma ärkasin kisa peale üles… korter on teisel korrusel… (I on)

viiskümmend millegagi…“. Küsimusele „kas ta tappis noaga ära“, vastas E.T, et „jah… kuid

ta (s.t kannatanu) seni veel hingab“ (I kd tl 108-112)

Kiirabikaardi järgi teade laekus kell 17.05, sündmuskoht xxx, teataja väidab, et tema korteris

toimus tapmine, et ta ärkas ja I G on tapetud. Tapjaks on F K (III kd tl 121).

Politseipatrulli koosseisus sündmuskohale esimesena saabunud tunnistaja A M sisenes

korterisse kilbiga ja nägi tugitoolis istuvat isikut, kes on üleni verine ja vasakus silmas oli tal

nuga. Laua taga istus veel üks inimene, s.o tunnistaja ja kuriteost teataja E T. Tunnistaja

küsitles E T’e juhtunu kohta, mis on salvestatud ka rinnakaamerale. Kohtueelses menetluses

antud ning KrMS § 291-1 alusel tõendina vastu võetud ja uuritud A.Mi üksikasjalikumate

ütluste järgi

olin patrullteenistuses koos patrullpolitseinikuga A A 14.02.2022

patrullsõidukiga xxx. Mina olin roolis ja toimkonnavanem. Meie piirkonnaks oli Kohtla-Järve

linn. Olime Tallinn-Narva mnt 142 km ning kella 17.06 saime Charlie prioriteediga

väljakutse xxx. Kella 17.12 paiku saabusime kohale. Trepikoja ees ootas kiirabi brigaad.

Trepikoja uks oli kinni. Korterist xxx naisterahvas viskas aknast võtmed ning meie saime

trepikoja sisse. Liikusime korteri xxx juurde. Korter asub teisel korrusel. Korruse peal on neli

korterit. Korter xxx on vasakult teine. Korteri uksed ei olnud lukus, kuid olid suletud. Koos

paarilisega läksime korterisse. Minul oli kaasas kilp, mina liikusin ees. Mina esimesena

sisenesin korterisse, A minu järgi. Korteri koridoris põles tuli, koridorist vasakule on

elamistuba. Mina sisenesin elutuppa esimesena, seal oli pime. Mina kasutasin taskulampi,

valgustades tuba märkasin kaugemas paremas nurgas üle verise isikut. Isik istus tugitoolis,

ümber teda oli palju verd. Isiku pea, riided, tugitool olid verd täis. Isiku vasakusse silma oli

torgatud pikk nuga musta käepidemega. Isik oli veel elus ja liigutas. Ma koheselt kutsusin

kohale kiirabi. Peale kannatanut elutoas viibis veel üks isik. Ta istus kaugemas vasakus

nurgas laua taga. Hiljem selgus, et see on E T. Laua peal oli pool tühi viina pudel ja verine

viinapits. Nägin veel, et elutuppa sisenedes paremalt on diivan, mille peal oli ka veri. Natuke

aja hiljem aitasin kiirabi kannatanu tugitoolist põrandale tõsta, kus edasi kiirabi tegeles isiku

päästmisega. Kiirabi arst rääkis, et kannatanu jooksis verist tühjaks ja lootus päästa on väga

7(29)

väike. Mäletan, et märkasin noa haavad pea, kaela ja rinna piirkonnas. Korter oli minu

paarilise poolt kontrollitud. Korteris olid E ja kannatanu kahekesi. Hiljem koos

patrullpolitseinikuga välijuhikohustuse täitmisel K K küsitlesime Ei, see oli salvestatud minu

vormikaameraga. E rääkis, et terve päeva korteris olid nad kolmekesi antud momendil juba

surnud I G, F K ja tema. Nad koos tarvitasid alkoholi. Seejärel Ii ja Fi vahel tekkis sõnaline

konflikt. Konflikt oli mingi A pärast. I oli endine A elukaaslane ja oli Fi vastu armukade. E

püüdis neid rahustada, see alguses õnnestus, kuid jätkus uuesti. Seejärel F lahkus ja tuli

tagasi poole tunni pärast noaga. Jälle läks konfliktiks ja mingi aja pärast F lahkus. Seejärel

tuli aga juba suurema noaga tagasi. Tulles hakkas Ii eest noaga vehkima. I pudis ennast

kaitsta. F aga ei rahunenud ja vigastas mitu korda Iit. Täpselt E ei nimetanud vigastatud keha

osi. Ütles, et viimane löök oli vasakusse silma ja silmasse jäi nuga. Seejärel rääkis E, et F

lahkus, ei jooksnud, vaid rahulikus tempos väljus korterist. Rohkem F tagasi ei tulnud. E

ütles, et võttis pitsi viina ja helistas 112 ning rääkis juhtunust (I kd tl 17-19).

15.02.2022 asitõendi vaatlusprotokolliga uuriti A Mi vormikaamera salvestis sündmuskohalt.

Salvestiselt on näha, kuidas kell 17.12.19 patrullpolitseinikud saabuvad sündmuskohale,

sisenevad korterisse. Kell 17.14.03 märkab patrullpolitseinik, et toa tagumises vasakus nurgas

akna kõrval on istumas elus meesterahvas ning temast paremal diivantoolil on istuvas asendis

kannatada saanud meessoost isik, kelle püksid, ülakeha ja nägu on verekahtlaste

määrdumistega, mille järel patrullpolitseinik kutsub appi kiirabi ja annab korralduse oma

paarilisele kiiresti kutsuda korterisse kiirabi brigaad ja viia välja vanem meesterahvas.

Patrullpolitseinik läheb kiirabile appi, et saada isikut diivantoolilt põrandale lamavasse

asendisse, isik ei hinga. Kannatanul on näo piirkonna vasaku poole sees väljaulatuv objekt.

Kell 17.20.05 liikudes korterist välja, trepikotta, hakkab patrullpolitseinik küsitlema korteris

viibinud teist isikut, saamaks infot võimalikust ründajast ja tema kirjeldusest. Küsimusele

„kuidas ta välja nägi, mis tal seljas oli“ vastab meesterahvas: „pluus… kapuutsiga, mustad

(püksid)… ma magasin“, küsimusele „sa ärkasid üles?“, vastab meesterahvas, „jah“,

küsimusele „mis toimus, mida sa nägid“, vastas meesterahvas „et ta torgib teda… noaga… F

teda… rinda… kõrri“, küsimusele „kolmekesi olite korteris?“, vastab isik „jah“, küsimusele

„kes see mees on, keda noaga löödi“, vastab meesterahvas „I… G“. (I kd tl 93-103)

Politsei sündmuskohale saabumisega umbes samal ajal märgati süüdistatavat liikumas linnas.

Ta köitis XXX kaupluses viibinud tunnistaja M S tähelepanu, sest oli üleni verega kaetud, oli

üleriieteta ja jalanõudeta (sokkide väel) ning tema käitumine ja pilk oli imelik. Seega pärast

korterist lahkumist suundus süüdistatav xxx asuvasse xxx kauplusesse.

15.02.2022 asitõendi vaatlusprotokolliga vaadeldi xxx kaupluse turvakaamera salvestis.

Salvestistelt on näha, et 14.02.2022 kell 17.04.22 kauplusse siseneb noormees heleda värvi

kampsuni ja musta värvi pükstega, sokid jalal. Kampsuni peal on näha määrdumist. Seejärel

noormees väljub kauplusest ning paari sekundi pärast tuleb tagasi. Noormees liigub

kaupluses. Tema kampsuni pinnal eespool ja varrukatel, aga ka sokkidel on verekahtlased

määrdumised. (I kd tl 85-86)

Tunnistaja M S kohtueelses menetluses antud ning KrMS § 291-1 alusel tõendina vastu

võetud ja uuritud ütluste järgi 2022.a veebruaris, täpset kuupäeva ei mäleta, õhtusel ajal

umbes kella 17.00 paiku olin xxx linnas kaupluses xxx. Ühel hetkel nägin, et kauplusesse

sisenes noormees, kelle oli seljas heledat värvi kampsun ja jalas heledat värvi sokid. Antud

noormeest ma ei tunne ning pole varasemalt näinud xxx linnas. Mäletan, et ta sisenes ning

vaatas enda veriseid käsi. Mina olin sel hetkel poes jalutamas. Antud noormees kõndis minust

mööda, nägin teda poes aeg-ajalt. Esialgu mõtlesin, et noormees on värviga koos, kuid

seejärel nägin, et tal on jalas sokid. Seistes kassas nägin, et noormees väljus poest ja läks

8(29)

minu auto juurde. Ta seisis seal umbes 2 minutit. Ma ehmatasin, sest minu sõiduk oli sel

hetkel lahti. Läksin enda auto juurde. Noormees seisis minu sõiduki juhiukse kõrval. Läksin

sõiduki juurde kõrvalistuja poolt ning avades sõiduki ust läks sõidukis tuli põlema. Selle peale

noormees läks ära raudtee suunas. Istusin sõidukisse ning helistasin hädaabi numbrile ning

teavitasin juhtunust. (I kd tl 5-6)

Seega tunnistaja M S ütlused ja xxx turvakaamera salvestis tõendavad, et pärast kannatanu

noaga löömist läks süüdistatav xxx kauplusesse, kusjuures tema riided ja käed olid verega

määrdunud ning ta lahkus korterist jalanõud jalga ja ülariided selga panemata – sokkide väel

ja seljas oli tal pusa. Tunnistaja nägi süüdistatavat xxx müügisaalis sihipäratult ja imeliku

pilguga ringi liikumas. Tunnistaja helistas häirekeskusele, kes saatis kohale politseid.

Asitõendi 3.03.2022 vaatlusprotokolliga uuriti kõne sisu, mille tegi tunnistaja M S

häirekeskusele. Kõne on tehtud 14.02.2022 kell 17:12:39 abonendinumbrilt xxx ning kestab

1:23 minutit. Helistaja küsib „kas saab patrulli välja kutsuda xxx juurde…. Siin käib

noormees, sokkide väel ja üleni verine ja pilk on mingisugune arusaamatu… hirmus on käia,

ta läks praegu kauplusest välja, ma ei tea, kuhu ta läks, see on lihtsalt õudne. Ei tea (kust tal

veri tuleb), ta on üleni verine… tal on käed verised, tal on kampsun verine ja ta on sokkide

väel ja pilk on selline arusaamatu… hall kampsun, hallid sokid… noor mees,

tumedajuukseline… ta tuli kauplusest välja…„ (I kd tl 104-107)

Politsei asus F Ki taga otsima ning tunnistaja I J, kes oli tol päeval patrulliteenistuses,

reageeris väljakutsele ja märkas kirjeldusele vastavat isikut kõndimas mööda xxx. F.K’i peeti

kinni xxx tänaval kell 17.26 (III kd tl 96). Kinnipidamisel tehtud fotodelt F.K riietel on näha

veremäärdumised pusa, pükste ja sokkide peal, samuti tema kätel ja näol (III kd tl 99-115).

Tunnistaja I J’i kohtueelses menetluses antud ning KrMS § 291-1 alusel tõendina vastu

võetud ja uuritud ütluste järgi olles patrullteenistuses koos patrullpaarilisega M P andis

juhtimiskeskus Jõhvi patrullidele teate Charlie väljakutsest aadressil xxx, Ida-Virumaa. Teade

oli registreeritud ja edasi antud kell 17:05. Väljakutse sisuks oli, et teataja väidab, et tema

korteris toimus tapmine. Teataja sõnul I G on tapetud ning tapjaks oli F K, xx-aastane, ning F

on sündmuskohalt lahkunud. Iil mitmed noahaavad rinnus, kaelas ja nuga on silmas. Meie

reageerisime koheselt, asusime aadressil xxx. Sõites xxx suunas, andis juhtimiskeskus teada,

et tehtud on veel üks kutse, kus teataja näeb väljas noormeest, kes on sokkide peal, hallis

pusas ja on verine. Noormees oli xxx välja tulnud, mis asub xxx, Teataja sõnul liikus

noormees väiksemate majade ja raudtee poole. Jõudsime umbes kell 17:20 xxx ning sõitsime

mööda xxx tänavat kui märkasime mingit isikut üksinda xxx tn mööda kõndimas. Isik kõndis

xxx tänavalt xxx tänava suunas, kõndis meist eemale. Sõitsime ringiga mööda xxx pst ning

sealt keerasime xxx tänavale. Jõudes xxx tänaval ja xxx tänava ristmikule märkasime, et sama

isik kõnnib tagasi xxx suunas. Lähenesime sõidukiga. Märkasime, et isik on sokkude väel ning

ta on hallis pusas. Isik vastas kirjeldustele. Peatasime sõiduki. M väljus sõidukist ning

suunates teenistusrelva Glock 19 isiku suunas andis talle valjuhäälselt käsklusi, et isik läheks

pikali ja paneks käed selja taha. Isik, nii kui meid nägi, allus korraldustele ja läks kõhuli.

Lähenesin isikule ja andis käskluse käed selja taha panna, mida ta ka tegi. Kasutasin

käeraudasid kell 17:26 ning isik oli kinnipeetud. Isikuks oli F K. F oli hallide sokkide väel,

seljas oli hall pusa lukuga ning hallid dressipüksid. Pusa oli eest verine, dressipüksid olid

verised. Fil olid käed täiesti verised. Paigutasime Fi politseisõidukisse ning F tunnistas, et ta

tappis I G’i. Ta ütles, et kuulis enda peas A T-i häält, kes käskis tal Ii ära tappa. F ütles, et

tappis Iit noaga, mis oli musta värvi ning ütles, et lõi teda noaga 5 korda, kuid ei

täpsustanud, kuhu ta lõi, kuna ei mäleta täpselt. F ütles, et sündmuskohale jäid tema tossud,

mis olid sinist värvi ning oranži värvi jope, firmat ei mäletanud. Tegime Fist pildid. Fi riietest

9(29)

(sokid, püksid ja pusa) tegime pildid ja pakendasime eraldi paberkottidesse. Kinnipidamine

oli filmitud rinnakaameratele xxx ja xxx (I kd tl 15-16).

15.02.2022 asitõendi vaatlusprotokolliga vaadeldi vormikaamerate xxx ja xxx salvestised, mis

algavad 14.02.2022 kell 17:25:13 ja lõppevad kell 17:33:07. Video pikkus on 7 minutit ja 54

sekundit. Salvestiselt on näha F.K kinnipidamise asjaolud: politseiametnikud jõuavad isiku

juurde ja annavad käsklusi, et isik tõstaks käed üles, pikali, käed selja taha, isikule pannakse

käed raudu, teostatakse turvakontrolli ja viiakse politseisõidukisse. Isik ütleb oma nime „F“.

Küsimusele „F, mis juhtus“, räägib isik, et teda pettis A T, siis räägib, et tema peas on kiip,

mille kaudu ta saab rääkida Aga, et tema peab Iit ära tapma. Isikule endale ei meeldinud I

kunagi ja siis ta tappis Iit ära. Kinnitas, et tappis noaga ära ja küsimusele kus nuga on, vastab

– „seal“. Väidab, et A ütles talle seda teha. Väidab, et At viis ära punane auto sarnane kiirabi

autole. Kuhu - ei tea. Küsimusele, kas tarvitas narkootikume – vastab eitavalt, ainult tarvitas

alkoholi. Tunnistab, et lõi Iit noaga, vist 5 korda. (I kd tl 87-89)

Uurides sündmuskoha olustikku tehti kindlaks, et tunnistajate jutt (et nimetatud seltskond on

selles kohas tegelenud alkoholi pruukimisega) vastab tõele. Samuti avastati korterist

kannatanu surnukeha, erinevates kohtades veremäärdumisi ja verega määrdunud esemeid.

Sündmuskoha vaatlusprotokollist nähtuvalt vaadeldavaks sündmuskohaks on ühetoaline

korter aadressil xxx. Korter asub teisel korrusel. Välisuksest korterisse sisenedes asub koridor,

vasakut kätt jääb elutuba. Liikudes elutoa suunas paremat kätt jääb koridor, mis viib kööki.

Liikudes koridoris köögi poole paremat kätt jääb WC-vannituba. Välisukse lingil on

verekahtlane määrdumine. Ukselukus, seest poolt on korterivõtmed. Võtmete peal on

verekahtlased määrdumised. Koridoris valgusti lüliti peal on verekahtlased määrdumised.

Koridoris põrandal on tossud ja jope. Liikudes elutoa suunas paremat kätt jääb koridor, mis

viib kööki. Koridoris paremat kätt asub WC-vannituba. Liikudes kööki, paremal pool

välisnurgaliistul on verekahtlane määrdumine. Köögis kraanikausi ääres on kaks nuga, mille

peal on verekahtlased määrdumised, noad võeti ära. Elutoas uksest sisenedes paremal pool

diivan-voodi ja tugitoole vahel põrandal lebab selili meesterahva surnukeha, peaga seina

poole. Surnukehal on seljas jope kapuutsiga, dressipüksid, aluspüksid, sokid. Jope krae osa ja

eespind on määrdunud rohke osaliselt kuivanud verega. Pükste ülaosa mõlemal pool

määrdunud ja läbi imbunud verega. Pea piirkond on seotud valgest marlist sidemega. Juustega

kaetud pea nahk rohkete veremäärdumistega. Surnukeha vasakust silmast väljub musta

plastmassist käepidemega kööginuga, mis on sidemega kinni seotud. Mõlemal pool näol on

rohkelt osaliselt kuivanud verd. Paremal pool kaela eespinnal horisontaalne siledate servade,

teravate nurkadega haav pikkusega ca 11 cm. Haava põhjas on näha nahaalune rasvkude

mustalillast verevalumid ja osaliselt vigastatud kaela parema poole lihased. Vasakul pool

kaela alaosa eespinnal keskjoone kõrval vasakult poolt peaaegu vertikaalne siledate servade,

teravate nurkadega haav orienteeruvalt pikkusega 2 cm. Surnukeha pööratud paremale küljele

ning läbi vaadatud selja piirkond, kus vigastusi ei sedastata. Parema ja vasaku labakäe

pealmine pind on määrdunud rohke valdavalt kuivanud verega. Parema labakäe esimesel

sõrmel sedastatavad 2 või 3 siledate servade, teravate nurkadega haavad pikkusega kuni 1 cm.

Vasaku labakäe pinnal vigastusi ei sedastata. Diivan-voodi peal on padi ja pehme mänguasi,

mis on katteteki peal ning nende peal on verekahtlased määrdumised. Diivan-voodi peal on

veel mobiiltelefon Redmi. Seljatoel on jope, selle all on fliis. Diivan-voodi alumise põhja osas

on läbi imbunud verekahtlane määrdumine, mille pikkus on ca 35 cm ja laius ca 16 cm.

Diivan-voodi liikuvas osas on verekahtlane määrdumine diameetris ca 17 cm. Elutoa ukse

välispinna alumises osas on verekahtlased pritsmed. Vasakult poolt asub uks ja selle taga

kapp. Kappi ukse alumise osa pinnal on verekahtlased pritsmed. Elutoa kaugemas vasakus

nurgas seisab voodi, mille kõrval on voodikapp. Voodi peal on kuivanud verekahtlased

10(29)

määrdumised. Elutoas kaugemas paremas nurgas on arvutilaud, mille peal on mobiiltelefon

Nokia. Elutoa parempoolses seinas on aken ja selle all on laud, laua peal on pits verekahtlase

määrdumisega, plastikust pudel, mille seintel on verekahtlane määrdumine, tomatimahla

pakk, mille pinnal on verekahtlane määrdumine, pott, mille varre pinnal on verekahtlane

määrdumine. Laua peal ja lauajalal on verekahtlased määrdumised. Laua all on avatud anum

läbipaistva vedelikuga, anuma pinnal on verekahtlane määrdumine. Laua kõrval paremalt

poolt seisab tugitool. Tugitooli seljatugi ja istmiku peal on läbi imbunud verekahtlased

määrdumised. Tugitooli all on verekahtlane loik, mille pikkus on umbes 80 cm ja laius umbes

30 cm. Tugitooli ees on kaks tühja plastmassist pudelit ilma korgita, mille peal on

verekahtlased määrdumised. Esemetelt võeti puuteproove. (I kd tl 20-50)

30.03.2022 asitõendi vaatlusprotokolliga vaadeldi sündmuskohalt ära võetud esemed, millel

on verekahtlased jäljed, samuti fliiskampsun, jope ja tossud (I kd tl 51-84).

23.03.2022 asitõendi vaatlusprotokolliga vaadeldi riideesemed: jope kapuutsiga, sokid,

aluspüksid, pikkade varrukatega särk ja dressipüksid. Sokide tallade poolt avastati

verekahtlased määrdumised. Aluspüksid on ka verekahtlaste määrdumistega. Särk on eest

poolt läbilõigatud pooleks, kogu ulatuses on verekahtlane määrdumine. Dressipükstel on

samuti verekahtlased määrdumised. Tetrabase testimisel verekahtlusele osutus positiivne

reaktsioon. (III kd tl 1-11) 30.03.2022 asitõendi vaatlusprotokolliga uuriti riideesemed veel

kord ja võeti DNA puuteproove (III kd tl 12-20).

17.03.2022 ekspertiisiaktist nr 22E-GE0179 nähtuvalt lambi lülitilt, noateralt, padja,

mänguasja, tugitooli istmiku ja seljatoe pinnalt, verekantlase loigu, pudeli, mahla paki, elutoa

ukse ja kappi ukse pinnalt võetud proovidest saadud DNA-profiilid on kokkulangevad

kannatanu I Gi DNA-profiiliga.

Samuti F K käte küünte alt võetud proovist saadi DNA täisprofiil, mis on pärit enam kui ühelt

isikult ning selles segaprofiilis on eristatav peamine profiil, mis on kokkulangev F K’i DNA-

profiiliga, kuid tulemuste alusel ei saa kindlalt välistada I Gilt pärineva bioloogilise materjali

sisaldumist selles segaproovis.

Võtmetelt, noa käepidemelt, majapidamispaberilt, nurgaliistult, pudeli pinnalt võetud

proovidest saadi segaprofiil, milles on eristatav peamine DNA-profiil, mis on kokkulangev I

Gi DNA-profiiliga. (III kd tl 75-80)

27.04.2022 ekspertiisiakti nr 22E-GE0296 järgi riideesemetelt (jopelt, dressipükstelt) võetud

proovidest saadi DNA-profiil, mis on kokkulangev kannatanu I Gi DNA-profiiliga.

Dressipükstelt võetud proovidest saadi ka segaprofiile, mille alusel ei saa kindlalt välistada F

Kilt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist selles segaprofiilis. (III kd tl 89-90)

Seega, korteris erinevatest kohtadest ja esemete pindadelt, aga ka riietelt avastatud

veremäärdumised pärinevad kannatanust ning tegemist on tema ehk I.Gi verega.

Surnu kohtuarstliku ekspertiisi 6.04.2022 aktist nr 22E-IDS0009/33 nähtuvalt I Gi surnukeha

kohtuarstlikul välisvaatlusel ja siseuuringul sedastati järgmised vigastused:

-

viis koljuluude vigastuseta haava vasakul ja paremal pool peas verevalumitega pea

pehmetes kudedes,

-

üks haav vasakul põsel, mis ei ulatu koljuõõnde, verevalumiga põse pehmetes

kudedes,

-

neli haavakanalite kulul kaela pehmeid kudesid ja väikseid veresooni vigastavat haava

kaela eespinnal,

-

üks haavakanali kulul parempoolset välist unearterit vigastav haav,

-

üks pindmine haav rindkere eespinnal verevalumiga rindkere pehmetes kudedes,

-

üks koljuõõnde ulatuv, koljuluid ja peaaju vigastav haav vasaku silma alalaul.

11(29)

Kõik vigastused on elupuhuse iseloomuga, mida tõendavad turselased verevalumid

haavakanalite kulul ja väline verejooks. Peale torke-lõikevigastuste sedastati surnukehal

sügavad marrastused vasakul pool kaelal ja näol, mis tekkisid terava eseme, võimalik, et

noatera otsa toimest selle libisemisel mööda nahka näo, kaela ja pea piirkonda vigastuste

tekitamise ajal. Verevalum vasaku silma ülalaul, mis tekkis mõni päev (3-5) enne surma

saabumist kõva tömbi eseme toimest, võimalik, et löögist rusikaga näkku, mida tõendab

iseloomulik värvus (lillakaskollane).

I Gi surnukehal sedastati järgmised vigastused:

-

Koljuõõnde ulatuv, koljuluid ja peaaju vigastav haav vasaku silma alalaul

-

Rohked pindmised koljuluude vigastuseta torke-lõikehaavad näol ja peas

verevalumitega näo ja pea pehmetes kudedes

-

Rohked lihaste, väikeste ja suurte veresoonte vigastusega torke-lõikehaavad ning üks

lõikehaav kaelal verevalumitega kaela pehmetes kudedes

-

Pindmine haav vasakul pool rindkerel verevalumitega rindkere pehmetes kudedes.

Kõik ülalkirjeldatud haavad tekkisid torke-lõikerelva, milleks võis olla koljuõõnest

eemaldatud nuga, toimest. Peale torke-lõikevigastuste sedastati surnukehal sügavad

marrastused vasakul pool kaelal ja näol, mis tekkisid terava eseme, võimalik, et

noatera otsa toimest selle libisemisel mööda nahka näo, kaela ja pea piirkonda

vigastuste tekitamise ajal. Verevalum vasaku silma ülalaul, mis tekkis mõni päev enne

surma saabumist kõva tömbi eseme toimest, võimalik et löögist rusikaga näkku, mida

tõendab iseloomulik värvus (lillakaskollane).

I Gi surma põhjuseks oli koljuõõnde ulatuv, koljuluid ja peaaju vigastav pea torke-

lõikevigastus. Gi surm saabus, otsustades koolnumuutuste järgi, mitte rohkem kui kolm

ööpäeva enne surnukeha uuringu algust surnukuuris. Peale kõigi vigastuste saamist võis I G

sooritada rea aktiivseid sihipäraseid tegevusi, nagu näiteks liikuda ringi, rääkida, istuda.

Välise verejooksu ajal oli kannatanu vertikaalses asendis ja liikus ringi, mida tõendavad

vertikaalsed kuivanud vere nired kehal ja riideesemetel, samuti vereplekid sokkide taldmisel

pinnal.

Vigastuste saamise ajal võis kannatanu asuda mistahes asendis, nagu näiteks istuda, seista,

lamada selili, kuna vigastuste asukoht võimaldab neid sellistes asendites tekitada. Rohked

torke-lõikehaavad peas, näol, kaelal ja rindkerel tekkisid torke-lõikerelva, milleks võis olla nii

koljuõõnest eemaldatud, kui ka muu sellele sarnane nuga, toimest.

Kõik sedastatud torke-lõikevigastused on elupuhused ja tekkisid üksteise järel lühikese

ajavahemiku jooksul.

Haavakanalite suund kaelal, rindkerel ja peas kannatanu suhteliselt vertikaalse asendi korral

on valdavalt eest taha ja vasakult paremale, mis vastavad löökide suunale.

Vigastuste iseloomu ja paiknemise järgi enamjaolt rindkere eespinnal, kaelal ja peas võib

arvata, et kannatanu ja ründaja vastastikune asend võis olla näost näkku asetsev.

Vigastuste tekitamise järjekorda ei ole võimalik määrata. Viimasena koljuõõnde ulatuv

vigastus tekitati vasaku silma piirkonda, kust oli ka leitud nuga.

I Gi surnukeha vere ja uriini toksikoloogiauuringul leiti verest 1,90 mg/g ja uriinist 3,33 mg/g

etüülalkoholi, antud alkoholikontsentratsioon veres võib elavatel isikutel kutsuda esile

keskmise astme alkohoolse joobe. Gi surnukeha vere ja uriini toksikoloogiauuringul leiti

verest ja uriinist: 7-aminoklonasepaami (klonasepaami metaboliit), drotaveriini, neid

ravimpreparaate manustatakse epilepsia ja mao haavandtõve korral (III kd tl 21-32).

Ekspertiisiakti lisauuringute tulemuste all on näha, et kannatanu peas olnud nuga on

tehasetoodang, koosneb terast ja käepidemest. Noatera üldpikkus 14,9, cm, lõikeserva pikkus

12,5cm. Noatera laius noaselja kaldenurga kohal 1,6 cm, keskosas 1,8 cm ja kanna juures 2,0

cm (III kd tl 30p).

12(29)

KOHTU SEISUKOHT

Tapmine on materiaalne delikt, mille koosseisuline tagajärg on teise inimese surm. Tapmine

on suvalise teokirjeldusega koosseis, mis on võimalik mis tahes teoga. Tähtis on, et tegu ja

selle tagajärjeks olev inimese surm oleksid põhjuslikus seoses.

Kuigi ei kaitsja ega süüdistatav ise ei tunnistanud kohtuistungil kannatanu suhtes vägivallateo

toimepanemist kui sellist, uuritud tõendid ühemõtteliselt ja ilma kahtlusteta kinnitavad

süüdistuse versiooni, et just süüdistatav F K lõi korduvalt kannatanut noaga rindkere, kaela ja

pea piirkonda.

Vahistamistaotluse arutamisel kohtuistungi käigus seletas F.K, et mäletab kuidas lõi

kannatanut noaga, kuid ei mäleta, millega see kõik lõppes… lõi Git näppude ja kaela

piirkonda… I püüdis ennast kaitsta… lükkas mind eemale… (III kd tl 117-120). Kohtus

keeldus süüdistatav ütlusi andmast.

Isegi kui jätta süüdistatava ülaltoodud selgitused kõrvale ja mitte arvestada need ütlustena

(kaitsja arvates tegemist ei olegi ütlustega ning vahistamistaotluse arutamisel kohtus võis F.K

anda sellised selgitused vahistamisest pääsemise eesmärgil), tunnistaja E.T ütlused osutavad

otseselt süüdistatavale kui kannatanut noaga korduvalt löönud isikule. E.T nägi löögid ise ja

vahetult pealt. Ta ärkas üles selle pärast, et I ja F karjusid üksteise peale ning F käskis Git

vait olla, kuid I G ei jäänud vait. Siis tõusis F oma kohalt (ta istus kušeti peal) ja tuli Ii

juurde, kes istus tugitoolis ning lõi mitu korda sama noaga, millega ta enne laua taga

„mängis“, I Git keha piirkonda… 4 korda… kaela ja rinna piirkonda… Siis lõpuks lõi F K

noaga I Git vasakusse silma. Nuga jäi silma sisse. I G hakkas korisema ja jäi istuma tugitooli.

Mina istusin sel ajal tooli peal arvutilaua kõrval, kuid minu kohalt oli kõik hästi näha, kuna

tuba on väike.

Ei ole alust kahelda tunnistaja ütluste usaldusväärsuses, sest ütlused on üksikasjalikud ja

järjepidevad. Nii suutis tunnistaja meenutada ka poolte käitumist tekkinud konflikti ajal: I

ütles sel ajal File: „F, rahune maha!“ ja püüdis teda jalaga endast eemale lükata. Oli näha,

et F läks hulluks, tal olid ebanormaalsed silmad. Ma ka ütlesin File: „Aitab küll! Rahune

maha, F“.

Teada on ka konflikti põhjus. E.T ütluste järgi I G hakkas uhkustama, et tal on olnud nii palju

naisi… ainult A ei oska teda hinnata… et A on prostituut... File ei meeldinud see Gi jutt… F

hakkas kaitsma At ja palus lõpetada rumal jutt. G ikka rääkis edasi, et A petab teda. F

ärritus… Vahepeal käis süüdistatav väljas. Aga kui ta tuli tagasi, siis konflikt tema ja

kannatanu vahel oli uuesti puhkenud. Seejärel hakkasid jälle I ja F riidlema samal teemal, et

kas A ikka petab Git või mitte. Nad rääkisid kõrgendatud toonil, ma palusin neid lõpetada see

jutt ja olla vait.

Tunnistaja A.T kinnitab ka, et 14.02.2022, umbes kella 11.00 paiku tekkis minu ja Ii vahel

jälle konflikt armukadeduse pinnal. Ehk siis kannatanu on samal päeval samal teemal

(armukadedus) tülitsenud nii süüdistatavaga, kui A.T’ega, mille käigus ta on viimast ka

solvanud.

Seega, süüdistataval oli nii motiiv (kannatanu on jätkuvalt solvanud tema tädi – A.T’e) kui

võimalus kannatanut tappa (tema käes oli nuga, millega ta, E.T’e kirjelduse järgi, oli enne

löökide tegemist, laua taga istudes, „mänginud“).

Kui arvestada, et korteris olid nad kolmekesi (süüdistatav, kannatanu ja tunnistaja E.T) ning

võrrelda E.T’e ning süüdistatava välimust ja käitumist vahetult pärast kuriteosündmust, siis ei

13(29)

jää kahtlust, et kannatanut lõi korduvalt noaga kaela, rindkere ja pea piirkonda just

süüdistatav. Sellele osutavad muuhulgas alljärgnevad asjaolud. Häirekeskusele helistas just

E.T ja tegi seda kohe pärast kuriteosündmust (politsei ja kiirabi kohale saabudes kannatanu oli

veel elus), mis tõendab, et E.T ei venitanud kuriteost teatamisega ja tegi seda kohe pärast

süüdistatava korterist lahkumist. Samuti E.T riietel ei olnud verd (seda on näha ka tunnistaja

Mi rinnakaamera salvestiselt). Süüdistatava riided ja käed olid seevastu üleni verised, mis

torkas silma nii tunnistajale M.S’le, kui süüdistatavat kinni pidanud tunnistajale Jile

(patrullpolitseinik), kelle ütluste järgi F.Kil olid käed ja riided verised, tal ei olnud jalatseid

peal, ainult sokid, kinnipidamise ajal rääkis ta, et kuulis peas A hääle, kes käskis tappa

kannatanut, ütles ka et tappis Iit noaga. Ehk siis ka vahetult pärast kuriteosündmust

süüdistatav on ise tunnistanud patrullpolitseinikule Jile, et lõi kannatanut noaga, viidates vaid,

et tegi seda A käsul (kelle häält ta kuuleb oma peas).

Surnu kohtuarstliku ekspertiisi järgi I Gi surma põhjuseks oli koljuõõnde ulatuv, koljuluid ja

peaaju vigastav pea torke-lõikevigastus. Kõik surnukehal sedastatud torke-lõikevigastused on

elupuhused ja tekkisid üksteise järel lühikese ajavahemiku jooksul. Vigastuste iseloomu ja

paiknemise järgi enamjaolt rindkere eespinnal, kaelal ja peas võib arvata, et kannatanu ja

ründaja vastastikune asend võis olla näost näkku asetsev. Viimasena koljuõõnde ulatuv

vigastus tekitati vasaku silma piirkonda, kust oli ka leitud nuga.

Seega, just süüdistatava viimane koljuõõnde ulatuv ja peaaju vigastav noalöök vasakusse

silma on kannatanu surma põhjuseks ning süüdistatava teod (noalöögid) on vahetus ja otseses

põhjuslikus seoses kannatanu surma saabumisega.

Selliselt, süüdistatava tegudega on täidetud tapmise kuriteokoosseisu objektiivsed tunnused.

Mõrv on aga tapmise raskem ehk kvalifitseeritud koosseis, mille järgi kvalifitseeritakse

tapmine juhul kui esineb üks või mitu KarS § 114 p 1-7 loetletud asjaoludest. Süüdistuse järgi

pani F.K tapmise toime julmal viisil, mis väljendus selles, et viimase löögi tegi ta kannatanu

vasakusse silma, jättes noa silmast välja tõmbamata.

Julmus on normatiivne koosseisutunnus, mis väljendub tapmisteo välises pildis ehk selle

objektiivses avaldumises. Senises kohtupraktikas on leitud, et selleks, et saaks rääkida

tapmisviisi julmusest KarS § 114 lg 1 p 1 mõttes, peab see aga olema silmatorkavalt brutaalne

või peab selles väljenduma toimepanija eriline küünilisus / põhimõtteline ja eriline hoolimatus

inimelu või eriline lugupidamatus inimkeha suhtes (vt nt RKKKo asjas 3-1-1-114-06, p-d 1 ja

8.3; 1-15-10119/80, p 16).

Kohus nõustub prokuratuuri käsitlusega, et lisaks muudele löökidele rindkerre ja kaela,

viimase, n.ö kulmineeriva noalöögi tegemine näkku, nimelt silma, kvalifitseerub julmal viisil

tapmise alla. Kui tavaliselt olmetapmisena kvalifitseeritavate juhtumite puhul reeglina

piirdutakse kööginoa löögiga/löökidega kehasse, siis antud juhul lisaks löökidele rindkere ja

kaela piirkonda lõi süüdistatav kannatanut ka vasakusse silma. Erinevalt löökidest kehasse,

noalöök näkku on silmatorkavalt brutaalne. Sedasi kannatanut lüües, seda enam pärast lööki

nuga välja tõmbamata kannatanu silmasse jättes (nii, et silmaavast ulatuv noa käepide on

koheselt nähtav kõigile, kes peaks kannatanu surnukeha poole oma pilku suunama), väljendas

süüdistatav erilist küünilisust inimelu, aga ka konkreetse kannatanu keha suhtes. Kui

noalöögid kehasse on kasvõi mingil määral kaetud riietega ja ei torka nii teravalt silma, siis

peast / silmast välja paistev noa käepide mõjutab objektiivset kõrvaltvaatajat väga

intensiivselt ja häirivalt. Juba ainuüksi sellise teo tagajärgede pildi tajumine võib osutuda

tõsiselt häirivaks ning sündmuskohale saabunud tunnistaja Mi rinnakaamera salvestiselt on

14(29)

näha, et tema ees sündmuskohal avanenud pilt šokeeris ja tekitas stressi isegi temal, kui

taoliste juhtumitega igapäevatöös kokku puutuval ja neile reageerimiseks välja õpetatud

teenistujal. Seda jõhkramana ja brutaalsemana näib see kuritegu tavakodaniku ehk objektiivse

kõrvaltvaataja silmis.

Kohtu arvates F.K pani selle teo toime otsese tahtlusega ehk teadis, et teostab

kuriteokoosseisule vastava asjaolu ja tahtis seda. Sellele osutab eelkõige väline teopilt.

Tegemist ei ole üksiku juhusliku löögiga, vaid rohkete sihipäraste noalöökidega keha, kaela ja

pea piirkonda (viis haava peas vasakul ja paremal pool, haav vasakul põsel – vt kd III tl 26,

haavad nr 1-6, lisaks veel neli haava kaela eespinnal, üks välist unearterit vigastav haav,

pindmine haav rindkere eespinnal ning kõige raskem – koljuõõnde ulatuv koljuluid ja peaaju

vigastav haav vasaku silma alalaul). Lüües kannatanut 14,9 cm pikkusega ja 1,8 cm laiusega

noateraga noaga silma (nagu ka tekitades kaela piirkonnas unearterit vigastava haava) ei

saanud süüdistatav loota, et asi piirdub kergemate kehavigastuste tekitamisega. Juba unearterit

vigastava haava tekitamine pidi kaasa Ta nii rohke verejooksu, et see loob ohtu inimelule ning

isegi tavalise elukogemusega isikule on teada, et kaelas asuva unearteri vigastamine on

eluohtlik ja võib päädida inimese surmaga. Siin aga süüdistatav ei piirdunud sellega ning

viimase noalööki tegi kannatanu vasakusse silma. Seejuures pidi süüdistatav aru saama, et

peas asub ka peaaju ning lüües kannatanut noaga silma ulatub noatera ka peaajuni ning

vigastab ka seda elutähtsat organit, mis möödapääsmatult päädib kannatanu surmaga. See

kinnitab, et süüdistatav mitte pelgalt ei möönnud, vaid just tahtis kannatanu surma saabumist

ja tegi kõik endast oleneva selle tagajärje saavutamiseks.

Mitme väiksema pindmise haava (nr 1-6) olemasolu peas ja näol kinnitab tunnistaja E.T

ütlusi, et kannatanu on üritanud ennast kaitsta. Kuid süüdistatav ei jätnud kannatanule selleks

vähimatki lootust, lüües kannatanut noaga kaela, mille käigus tekitas neli väiksemat pindmist

haava (vt haavad nr 7,8,10,11), aga ka suuremat torke-lõikehaava, millega praktiliselt lõikas

kannatanul kõri läbi (vt unearteri vigastusega haav nr 9 pikkusega 12 cm, foto nr 4, III kd tl

26p). Unearterit vigastavast haavast tekkis kohe rohke verejooks (ning süüdistatava riietel,

kätel ongi näha rohkeid veremäärdumisi erinevates kohtades) ehk siis juba selle vigastuse

alusel pidi süüdistatav aru saama, et kannatanu kohe jookseb verest tühjaks. Aga ka see ei

olnud talle piisav ning viimase noalööki tegi ta kannatanu vasakusse silma.

Nii eelnevate, kui viimase noalöögi tegemise ajal pidi süüdistatav aru saama, et tema tegu

näeb pealt samas toas viibinud ja teda maha rahustada üritanud tunnistaja E.T. Samuti pidi

F.K andma endale aru, et tema teo tulemust – üleni verega kaetud, läbilõigatud kõriga, rohkete

lõikevigastustega kannatanut, kelle peast – silmaavast ulatub välja kööginoa käepide, näevad

ka kõik ülejäänud isikud, kes paratamatult saabuvad sündmuskohale ja hakkavad tema teo

tagajärgedega tegelema, sh kiirabitöötajad ja politseinikud. Seega, lüües kannatanut noaga

silmasse ning jättes nuga kannatanu peasse, süüdistatav on tegutsenud otsese tahtlusega nii

oma surmava teo kui selle kvalifitseeriva tunnuse ehk jõhkra toimepanemise viisi suhtes.

Õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei esine ning keegi pooltest ei ole vastupidisele

tuginenud. Ei tunnistajate ütlused ega muud tõendid ei osuta kasvõi mingil määral, et enne

kannatanu ründamist oleks ta (s.t I.G) süüdistatavat ähvardanud, ohustanud vms. Seega, ei saa

rääkida hädakaitse vms õigusvastasust välistava seisundi tekkimisest.

Provotseeritud tapmisena kvalifitseerimine ei tule, kohtu arvates, antud juhul ka kõne alla,

sest puuduvad tõendid, mis kinnitaksid F.Kil tugeva hingelise erutuse seisundi tekkimist, nt

tema lähedase (tädi A.T) solvamise pärast (kannatanu nimetas teda prostituudiks).

Tunnistajate E.T ja A.T ütluste järgi tülid kannatanu ja A.T (aga ka süüdistatava) vahel on

15(29)

toimunud ka varem ning tegemist ei olnud kaugeltki mitte esimese sellise väljaütlemisega

kannatanu poolt. Puudub mõistlik selgitus, miks varasemalt samal teemal toimunud tülide

käigus süüdistatav on säilitanud võimet oma tegudest laadist aru saada ja neid juhtida ning

kannatanu solvavad sõnad A.T aadressil ei viinud teda (s.t süüdistatavat) tugeva hingelise

erutuse seisundisse, kuid 14.02.2022 kella 17 ajal pidi ta samade sõnade ja väidete tõttu

kaotama seda võimet ja langema tugeva hingelise erutuse seisundisse, millest tingituna

kaotama kasvõi osaliselt võimet oma tegude iseloomust aru saada ja neid juhtida. Kuigi

kohtus keeldus süüdistatav ütlusi andmast, vahistamistaotluse arutamisel rääkis ta

eeluurimiskohtunikule, et mäletab, kuidas lõi kannatanut, aga ei mäleta sellele järgnenud

sündmusi. Need asjaolud aga ei tõenda, et kannatanu sõnade pärast pidi ta tingimata langema

tugeva hingelise erutuse seisundisse. Süüdistatav ise ei räägi sellest midagi (ei kohtuistungil

vahistamistaotluse arutamisel ega kinnipidamisel). Samuti välise teopildi järgi ei ole võimalik

tuvastada süüdistataval tugeva hingelise erutuse seisundi tekkimist (selle tunnuseid ei nähtu).

Ainuüksi agressiooni ja vägivallapurse tekkimisest ei saa aga tuletada süüdistataval tugeva

hingelise erutuse seisundi tekkimist, sest tegemist ei ole kattuvate seisunditega ning

vägivallapuhangu toimumine ei tähenda veel, et isik ei saanud oma tegude tähendusest aru ja/

või ei saanud neid juhtida. Seetõttu ei saa siin rääkida provotseeritud tapmisest, vaid ikkagi

julmal viisil toime pandud tapmisest.

Seega F.K tegu on koosseisupärane ja õigusvastane.

Antud asjas aga taandus vaidlus suuremalt jaolt sellele, kas F.K on süüdiv ja kas teda saab

vastutusele võtta.

KarS § 32-34 järgi isikut saab õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle

toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub

seaduses sätestatud süüd välistav asjaolu. Isik on süüvõimeline, kui ta on teo toimepanemise

ajal süüdiv ja vähemalt 14-aastane. Isik ei ole süüdiv, kui ta on teo toimepanemise ajal ei

olnud võimelina aru saama oma teo keelatusest või oma käitumist vastavalt sellele

arusaamisele juhtima seoses vaimuhaigusega, ajutise raske psüühikahäirega,

nõrgamõistuslikkusega, nõdrameelsusega või muu raske psüühikahäirega.

Kohtuvaidlustes prokurör on viidanud, et joobeseisund ei välista süüd. Tõepoolest KarS § 36

järgi tahtlikult või ettevaatamatusest põhjustatud joobeseisund ei välista süüd. Samas kaitsja

on õigustatult pööranud tähelepanu, et tol päeval ei olnud süüdistatav alkoholijoobes ning

tõepoolest samal päeval kell 18.55 tema suhtes kasutatud indikaatorvahendi reaktsioon oli

negatiivne (III kd tl 123).

Teada on ka, et süüdistatav ei põe püsivalt mõnda vaimuhaigust. SA Ahtme Haigla tõendi nr

313 järgi F K ei pöördunud psühhiaatrilise abi saamiseks (III kd tl 122). Samas ekspertiisi

järgi sündmuse ajal esines tal ajutine raske psüühikahäire – võõrutusseisund alkoholist

deliiriumiga.

Alguses määrati süüdistatava suhtes ambulatoorne ekspertiis.

Ambulatoorse kohtupsühhiaatria-kohtupsühholoogia kompleksekspertiisi aktist nr 7.1-3/256

nähtuvalt F K on aastaid kuritarvitanud alkoholi, tal on välja kujunenud alkoholisõltuvus ja

võõrutusseisundis esinevad psühhootilised elamused. Umbes aasta tagasi esinesid tal

võõrutusseisundis ähvardavad kuulmismeelepetted, kuulmis- nägemismeelepetteid

desorientatsiooni foonil esines ka 14.02.2022 talle süüksarvatava kuriteo toimepanemise eel ja

selle järgselt. Uuritav on andnud vastuolulisi seletusi talle süüksarvatava teo motiivide,

16(29)

asjaolude ja toimepanemise suhtes, tema seletused viitavad nii psühhootiliste elamuste

esinemisele kui ka reaalsele konfliktile tema ja tapetu vahel. Pooleteisekuuline joomasööst ja

selle järel tekkinud psühhoosielamused on omased alkoholipsühhoosile, kuid selgusetuks jääb

psühhoosi ajaline kestvus ja küsimus, kas psüühikahäire (psühhoos) põhjustas uuritava

agressiivse käitumise või toimus tapmine reaalse konflikti käigus: tunnistja kirjeldab, kuidas

Fil olid noaga lüües ebanormaalsed silmad ja ta ütles – ma ei ole F! Uuritava poolt kirjeldatud

vanglas esinenud kuulmismeelepetted („oma mõtted on kuuldavad“) on iseloomulikud

kroonilisele psühhootilisele häirele (näit skisofreeniale).

Ülaltoodu alusel jõudsid eksperdid arvamusele, et ambulatoorsel ekspertiisil ei ole võimalik

anda arvamust diagnoosi, süüdivus- süüdimatusseisundi, ohtlikkuse ja ravivajaduse kohta ja

tegid ettepaneku suunata isik statsionaarsele kompleksekspertiisile, mille käigus uuritavat

saab dünaamiliselt jälgida, viia läbi korduvaid psühhiaatrilisi intervjuusid ja psühholoogilisi

uuringuid ning teha peaaju kompuuterdiagnostikat (III kd tl 38-41).

19.04.2022 kohtumääruse (III kd tl 155) alusel paigutati F.K raviasutusse statsionaarse

ekspertiisi läbiviimiseks.

30.05.2022 kohtupsühhiaatria-psühholoogia kompleksekspertiisiaktist nr 11/12 nähtuvalt

ajavahemikul hiljemalt alates 13.02.22 pärast kl 19 kuni vähemalt 2.03.22 sh ka temale

süüksarvatava teo toimepanemise ajal 13.02.22 kl 17 esines F.Kil võõrutusseisund alkoholist

deliiriumiga (F10.4), mis on hõlmatav määratlusega „ajutine raske psüühikahäire“. F Ki

käitumine I.Gile noalöökide sooritamise ajal 14.02.22 kl 17 ajal oli täiel määral põhjuslikult

seotud temal sellel ajal esinenud deliiriumiga.

F Kil ei esine selliseid püsivaid psüühikahäireid ega kognitiivseid defitsiite, mis oleksid

hõlmatavad määratlustega „vaimuhaigus“, „nõrgamõistuslikkus“, „nõdrameeldus“ või „muu

raske psüühikahäire“.

F Kil esineb hiljemalt alates 22a. vanusest püsiv psüühika- ja käitumishäirete kogum –

sõltuvus alkoholist (F10.2), mis ei takista ega piira temal ümbrusest ja oma käitumise

iseloomust ning võimalikest tagajärgedest arusaamist ega sihipärast arutlemist ja käitumist.

F Kil esinev sõltuvus alkoholist ei ole takistuseks menetlustoimingutel osalemiseks, tugevalt

kontrollitud tingimustes viibimisega ega temale kohaldatavate käitumisnõuete järgimiseks

kaudse kontrolli tingimustes.

Psüühikahäirete tahtlikku tekitamist, nende võimendamist ega simuleerimist F Ki poolt ei ole

esinenud.

F Kil puudub meditsiiniline näidustus psühhiaatrilise ravi kohaldamiseks mistahes vormis. Ta

on suuteline adekvaatselt hindama oma tervislikum sh psüühilist seisundit ning ta on suuteline

iseseisvalt pöörduma arstiabi taotlemiseks.

F Kil ei esine selliseid püsivaid psüühikahäireid ega kognitiivseid defitsiite, mis põhjustaksid

temal tahtest olenematut, teda ennast või teisi isikuid ohustavat käitumist. (III kd tl 52-65)

Eeltoodud eksperdiarvamuse alusel tuvastab kohus, et kannatanu tapmise ajal esines

süüdistataval võõrutusseisund alkoholist deliiriumiga, s.o ajutine raske psüühikahäire.

Alkohoolne psühhoos on joomahullus ehk deliirium, mis võib esineda süüdimatusseisundina.

See on lühiajaline, kuid mõnikord eluohtlik toksiline segaseisund (unetus, hirm,

hallutsinatsioonid) koos somaatiliste häiretega. Deliirium tekib tavaliselt alkoholist täieliku

või osalise loobumise tagajärjel inimestel, kellel on kujunenud raske sõltuvus pikaajalise

pruukimise (joomasööstu) foonil. Tavaliselt algab deliirium öösel paar päeva pärast alkoholi

pruukimise katkestamist, mõnikord ka joomasööstu ajal (KarS-i kommenteeritud väljaanne,

2021, lk 168).

17(29)

Samas ainuüksi meditsiinilise diagnoosi olemasolust ei saa tuletada isiku süüdimatust. Selleks

peavad olema täidetud ka juriidilised kriteeriumid. Erialakirjanduses põhjendatakse seda

järgmiselt.

Normatiivse süümõiste järgi on süü isikule tehtav etteheide, et ta otsustas ebaõiguse kasuks ja

käitus normivastaselt, ehkki ta oleks võinud otsustada õiguse kasuks ja käituda normipäraselt.

Süü eeldab, et isik oli teo ajal võimeline aru saama oma teo keelatusest ja sellest arusaamisest

tulenevalt loobuma sellise teo toimepanemisest. See tähendab, et isik peab teo keelatusest

tõepoolest aru saama või olema selliseks arusaamiseks vähemalt võimeline. Peale selle peab

ta olema ka suuteline loobuma teo toimepanemisest just teo keelatusest arusaamise tõttu.

Faktiline loobumisvõime on teo ja seega süüteokoosseisu eeldus.

Süüdimatuse aluste kindlaksmääramisel kasutatakse nn segameetodit, nõudes süüdimatuse

olemasoluks üheaegselt nii juriidiliste kui ka meditsiiniliste tunnuste olemasolu. Juriidilisi

kriteeriume saab rakendada üksnes tulenevalt meditsiinilistest. Meditsiinilisi aga tuleb hinnata

juriidiliste tunnuste aspektist. Juriidilised tunnused iseloomustavad toimepanija võimet aru

saada oma teo keelatusest ja vastavalt sellele oma käitumist juhtida (motivatsiooni- ja

otsustusvõime). Seejuures tuleb süüdimatuse juriidilised tunnused kindlaks teha erinevalt,

sõltuvalt sellest, kas tegemist on isiku võimega oma käitumist juhtida või sellest aru saada.

Kui isikul esineb mõni §-s 34 nimetatud häiretest, tuleb kontrollida, kas see on nii tugev, et

kõrvaldab isiku normipärase motivatsioonivõime või piirab seda oluliselt. Seega peab

motivatsioonivõimetus olema alati psüühikahäire tagajärg.

Süüdimatuse meditsiinilised tunnused iseloomustavad neid patoloogilisi nähtusi organismis,

mille tagajärjel isik ei ole võimeline aru saama oma teo keelatusest või oma käitumist

vastavalt sellele arusaamisele juhtima. Ajutine raske psüühikahäire on tunde kuni ädalaid

kestev sügav psüühikahäire, mis esineb mõnikord hoogudena, algab sageli ägeda atakina ning

paraneb tavaliselt hästi. Tavaliselt on need psüühikahäired põhjustatud välistest teguritest.

Näiteks teadvuse kaotus ajupõrutuse tagajärkel, delirioosne seisund intoksikatsioonist, äge

stressireaktsioon, patoloogiline joove jne.

Isik on süüdimatu, kui esinevad mõlemad, s.o nii juriidilised kui ka meditsiinilised tunnused.

Kui esinevad küll süüdimatuse meditsiinilised tunnused, kuid isikul on säilinud võime oma

teo keelatusest aru saada või oma käitumist vastavalt sellele juhtida, ei saa teda tunnistada

süüdimatuks: nt on süüdlasel diagnoositud orgaaniline luululine psühhoos kui vaimuhaigus,

kuid kui ta sellele vaatamata saab aru, et sõiduauto juhtimiseks on vajalik kehtiv juhiluba,

mille väljastamine eeldab kehtivat tervisetõendit, siis puudub alus rääkida

süüdimatusseisundist (RKKK 3-1-1-115-13, p 7). Seega ei ütle süüdimatuse meditsiiniliste

tunnuste sedastamine eraldivõetult (nt skisofreenia diagnoosimine) veel midagi isiku

karistusõigusliku vastutusvõime kohta. Süüdimatuks tunnistamine eeldab täiendavalt, et

tuvastatud patoloogia ja toimepandud õigusvastase teo vahel valitseks sümptomaatiline seos

ehk selle kindlakstegemist, kas psüühikahäire mõjutas teo toimepanemise ajal isiku võimet

selle keelatusest aru saada ning enda käitumist selle arusaamise kohaselt juhtida või mitte

(RKKK 1-16-7389/30 p 11; 1-17-5760/47, p 12). See tähendab, et meditsiiniliste

kriteeriumide tuvastamise järel lasub järgnevalt kohtul kohustus kontrollida isiku võimet

normikuulekalt käituda ehk selgitada välja süüdimatuse juriidiliste tunnuste esinemine.

Viimane nõuab psühhiaatrilisele arvamusele tuginevat kohtu seisukohta, kas tuvastatud häire

takistas isikul teo keelatusest aru saada ja oma käitumist vastavalt sellele arusaamisele juhtida.

Selleks ei piisa ainult eksperdiarvamuses toodud arstiteaduslike järelduste paigutamist § 34 p-

des 1-5 sätestatud tunnuste alla, vaid kohtul tuleb anda üldhinnang isiku käitumisele enne ja

pärast õigusvastast tegu ning selle ajal, arvestades eksperdiarvamuses antud diagnostilist laadi

järeldusi. Hinnang süüdivusele on seega alati normatiivne ehk õiguslik otsustus, mis võib

eksperdiarvamusega kokku langeda, kuid ei pruugi (RKKK 3-1-1-22-09, p 6.1; 3-1-1-105-16,

p 20). Süüdimatuse juriidiliste tunnuste esinemist tuleb kohtul õiguslike argumentidega

18(29)

piisava selgusega põhjendada ja viimast ei saa asendada eksperdi järelduste kordamine, sest

isegi juhul, kui ekspert on oma arvamuses võtnud seisukoha toimepanija arusaamise ja

käitumise juhtimise võimete kohta, ei võta see kohtult kohustust kujundada nimetatud

küsimuste osas enda seisukoht (RKKK 3-1-1-105-16, p20; 1-16-7389/30 p 11 jj). Olukord,

kus isikul on kindlaks tehtud üksnes süüdimatuse meditsiinilised tunnused, toob kaasa küll

tema käsitamise süüdivana KarS § 34 tähenduses, kuid tähendab ühtlasi, et menetlejal tuleb

järgmise sammuna vältimatult kontrollida, kas kõne alla võib tulla piiratud süüdivus § 35

tähenduses. Seda põhjusel, et taolise isiku võime normipäraselt käituda võis siiski olla

oluliselt piiratum võrreldes nendega, kellel ei esine süüdimatuse meditsiinilisi kriteeriume

(RKKK 3-1-1-22-09 p 6.2; 3-1-1-115-13 p 8; 3-1-1-105-16 p 20).

Süüdivus ega süüdimatus ei ole seisund alalisuse ja universaalsuse tähenduses. Süüdivuse ja

süüdimatuse küsimust saab asetada üksnes konkreetse isiku psüühilise seisundi suhtes talle

inkrimineeritava konkreetse teo toimepanemise ajal.

Isiku süüdimatuks tunnistamiseks on vajalik, et ta vastaks üheaegselt nii süüdimatuse

juriidilistele kui ka meditsiinilistele tunnustele. Samas on võimalik ka olukord, kus isikul

esinevad küll süüdimatuse meditsiinilised tunnused, kuid tal on säilinud võime oma teo

keelatusest aru saada või oma käitumist vastavalt sellele juhtida, mistõttu puuduvad

süüdimatuse juriidilised karakteristikud. Näiteks on süüdlasel diagnoositud skisofreenia, kuid

isik saab aru, et varastatu ei kuulu temale (RKKK 1-16-7389/30 p 10). Sellisel juhul tuleb

kohtul alati kontrollida, kas tegemist ei ole piiratud süüdivusega. Viimase all mõeldakse

olukorda, kus isik küll mõistab oma teo keelatuset ja on ka võimeline oma käitumist vastavalt

sellele arusaamisele juhtima, kuid tingituna tema psüühilisest seisundist on see tema joaks

konkreetses situatsioonis siiski raskendatud (RKKK 3-1-1-22-09, p 6.2).

Piiratult süüdiv on isik, kellel on teo toimepanemise ajal tuvastatud mõni § 34 p-des 1-5

loetletud psüühikahäire, kuid see ei ole sel määral intensiivne, et oleks välistanud tema

arusaamis- ja otsustamisvõime.

Isikut saab piiratult süüdivana käsitada üksnes siis, kui tema võime aru saada oma teo

keelatusest või oma käitumist vastavalt sellele juhtida oli § 35 p-de 1-5 kohaselt oluliselt

väiksem. Määrav on, kas süüdlase võime normipäraselt käituda oli oluliselt piiratud võrreldes

isikutega, kellel ei esine § 34 p-des 1-5 loetletud süüdimatuse meditsiinilisi tunnuseid.

Otsustus normikohase käitumise piiratuse määra üle on õiguslik otsus, mille langetamisel

tuleb kohtul arvestada eelkõige nende reeglitega, mida õiguskord konkreetse süüteokoosseisu

taustal isikule seab: kohus peab hindama, mil määral oli süüdistatav võimeline neid reegleid

järgima (RKKK 3-1-1-22-09 p 6.2). Kui süüdimatuse meditsiinilised tunnused ei nõrgendanud

oluliselt isiku võimet oma teo keelatusest aru saada või oma käitumist vastavalt sellele

juhtida, tuleb isikut käsitada täielikult süüdivana.

(KarS-i kommenteeritud väljaanne, 2021, lk 159, 162-165, 166)

Statsionaarse 30.05.2022 ekspertiisi aktist nähtuvalt „häälte“ mõjul tundis uuritav tugevat

hirmu, oli veendunud, et teda ähvardavad isikud on tegelikult olemas ning jälgivad teda

pidevalt, kuulevad tema mõtteid, tahavad teda mürgitada, arvas, et tema tapmise eesmärgiks

on „kätte saada perekonna pärandus“… on meeles, et mingil ajal tekkisid korteris olevale

vaibale „väikesed kujud“, kes omavahel võistlesid, uuritava avatud peopeal „näidati

multikaid“. Mingil ajal kuulis A häält, kes teatas, et talle tehakse iluoperatsioon ja ta viiakse

Dubaisse. Seejärel nõudis A, et uuritav tapaks Ii, vastasel juhul tapetakse uuritav. Mingil ajal

oli uuritav õues, üks „hääl“ ütles siis, et uuritav „istuks autosse ja kaoks siit“. On meeles, et

kõndis poes ringi, ümberringi oli palju inimesi, „hääl“ nõudis samal ajal, et uuritav „näitaks

verd“… „Hääli“ ja „kujude nägemist“ esines uuritaval kuni esimese kohtuistungini, selle aja

jooksul püsis ka veendumus, et teda tahetakse tappa, sellest lähtuvalt püsis ka hirmutunne.

Käesoleval ajal on uuritav veendunud, et tegemist oli meelepetetega, kuid nende esinemise

ajal hindas neid täiesti reaalseteks… Ajavahemikul hiljemalt alates 13.02.22 pärast kl 19 kuni

19(29)

vähemalt 02.03.2022 esines F.Kil alkoholi võõrutusseisundi tüsistusena tekkinud raske

psüühikahäire – deliirium, mis avaldus teadvuse lainetava kuluga häirumisena (sellele viitab

uuritava mälestuste lünklikkus), mitmekesiste tajumishäiretena (visuaalsed illusioonid, elavad

kuulmis-, nägemis- ja komplekssed meelepetted), mõtlemise sisuliste häiretena (paranoilised

luulumõtted), unehäiretena (une-ärkveloleku rütmi häired) ja emotsionaalsete häiretena

(ärevus, hirm). Reaalse ümbruse tajumine oli F.Kil deliiriumi foonil tugevalt häiritud, mistõttu

ta oli desorienteeritud situatsioonis ning periooditi ka oma isikus (tundis end teise,

„muudetud“ isikuna). F.Ki käitumine deliiriumi foonil, sh ka noalöökide sooritamisel I.Gi

pihta oli ajendatud eelkirjeldatud patoloogiliste sümptomite kogumist. F.Ki poolt esitatud

subjektiivsete elamuste kirjeldused on kooskõlas objektiivsete andmetega tema käitumise

kohta samal ajavahemikul: häirekeskuse kõnesalvestistel on kuulda tema poolt korduv abi

kutsumine, kuna ukse taga on isikud, kes tahavad teda tappa, tema kõrva on paigutatud

mikrofonid, kaupluse turvakaamerate videosalvestistel on näha tema sihitu liikumine

kaupluses, aeg-ajalt oma käte esileTine, patrullpolitseiniku rinnakaamera salvestiselt nähtub

tema seosetu kõne politseinikega suhtlemisel ning kuulmismeelepetetega isikule iseloomulik

käitumine; vangla tervisekaardi 15.02 ja 22.02.2022 sissekannetes on kirjeldatud

ebaadekvaatne käitumine, seosetu kõne ning desorienteeritus. F.Kil 14.02.2022 kl 17 ajal

esinenud psüühikahäire – võõrutusseisund alkoholist deliiriumiga välistas temal võime

ümbruse õigeks tajumiseks, oma tegude sotsiaalsest tähendusest (sh keelatusest) arusaamiseks

ning sihipäraseks arutlemiseks ja käitumiseks. Hiljemalt alates 2.03.2022 on deliirium

vaibunud, edasiseks psühhiaatriliseks raviks näidustus puudub. Ei ole alust prognoosida

deliiriumi iseeneslikku taastekkimist (eksperdiarvamuse lk 11-13, III kd tl 62-64).

Uuritud tõenditele tuginedes ei nõustu kohus ekspertide järeldusega, et kannatanule

noalöökide tegemise ajal ei saanud süüdistatav oma teo keelatusest aru ega saanud seda

juhtida. Kohtu arvates F.K’il oli säilinud võime saada aru, et teist inimest tappa ei tohi ning ta

ei minetanud ka võimet juhtida oma tegevust ja sai hoiduda kannatanu löömisest, vaatamata

temal esinenud deliiriumi seisundile.

Ekspertide järeldusi süüdistataval deliiriumi esinemisest kinnitab F.K käitumine

kuriteosündmusele eelnenud päeval, s.t öösel vastu 14.02.2022, mil ta on korduvalt helistanud

häirekeskusele ja küsinud endale kas psühhiaatrilist abi või siis politseid, väites, et teda

jälgitakse ja tahetakse kas röövida või tappa tema pärandvara pärast.

Nii, asitõendi 3.03.2022 vaatlusprotokolliga uuriti veel üks häirekeskusele laekunud kõne

sisu. Kõne tehti 14.02.2022 kell 00:40:44 abonendinumbrilt xxx. Kõne kestab 6.30 minutit.

Helistajaks on F K. xxx“ (I kd tl 114-117)

Asitõendi 2.03.2022 vaatlusprotokolliga uuriti veel üks häirekeskusele tehtud kõne sisu. Kõne

tehti 14.02.2022 kell 1:11:43 abonendinumbrilt xxx. Kõne kestab 40 sekundit. Helistaja

nimetab enda isikukoodiks xxx, mis kuulub F Kile: ma kutsusin kiirabi xxx… kus see on…

kaua oodata, kust ta sõidab“. Häirekeskuse töötaja selgitab, et kiirabi on teel ja et isik ootaks.

Järgmine kõne laekus samal päeval kell 1:26:41 samalt numbrilt. Kõne kestab 34 sekundit.

Jälle mina… ma kutsusin kiirabi… xxx… (ootab õues) seisan siin, külmetan. Dispetšer vastab,

et tema juurde sõidetakse.

Järgmine kõne samalt numbrilt laekub kell 6:17:34, kõne kestab 6:52 minutit ja F.K palub

ühendada teda politseiga: xxx… Dispetšeri küsimusele, mis tema telefoninumber on ei oska K

vastata ja pärast räägib kuhugi kõrvale: I… xxx…

Veel üks kõne häirekeskusele tehti samalt numbrilt sama päev kell 7:23:22, kõne kestab 1:31

minutit: ma xxx?) K, F (nimetab isikukoodi). (I kd tl 119-125)

20(29)

3.03.2022 asitõendi vaatlusprotokolliga uuriti veel samal päeval ehk 14.02.2022

häirekeskusele tehtud kõnesid abonentnumbrilt xxx. Helistajaks on F K.

Kell 7:31.54 tehti kõne kestvusega 1:34 minutit: ma just kutsusin välja politsei xxx… sellele

numbrile võite helistada, kui tulete. Küsimusele „kas see mees on veel seal“, vastas K jah…

ei tunne teda… uks on lukus.

Kell 8:08:53 tehti veel üks kõne samalt numbrilt kestvusega 3:58 minutit: ma just kutsusin

välja politseipatrulli aadressile xxx… et tapmise katse siin… ukse taga seisab mees noaga.

See mees ei ole tuttav. Nimetab oma nime ja isikukoodi. Ei tea, kuidas see mees (trepikotta)

sisse sai… ma tean, milleks ta tuli… ta otsustas mu raha ära võtta… minu päranduse… nad

ähvardavad mind… (ähvardati) täna… et anna oma pärandus või pussitame surnuks…

mikrofoni kaudu… see mees on ukse taga, ma kuulen, kuidas ta karjub.

Veel üks kõne tehti kell 8:40:13, kestvusega 2:16 minutit: minu ukse taga on mees noaga,

tahab mind tappa… ma näen teda uksesilma kaudu… nuga käes… xxx… K F… siis räägib

oma isikukoodi (tl 126-130)

Need salvestised koostoimes ekspertide järeldusega kinnitavad, et vähemalt 14.04.2022

varahommikul ja öösel oli F.K’il ajutine raske psüühikahäire – võõrutusseisund alkoholist

deliiriumiga. Samas, kohtu arvates, ei tähenda see automaatselt, et saamal päeval kella 17 ajal,

teo toimepanemise ajal, süüdistatav ei saanud aru oma teo keelatusest ega saanud oma

käitumist juhtida.

Prokurör on õigustatult osutanud tähelepanu, et häirekeskusele kõnede tegemise ajal oli F.K

kontaktivõimeline, sai temale esitatud küsimustest aru ja sai neile ka adekvaatselt vastata.

Arvestades, et juba oma esimeses kõnes küsis ta endale otsesõnu psühhiaatrilist abi,

tõenäoliselt tegemist oligi deliiriumist tingitud meelepetetega, millest oligi tingitud tema jutt

jälitamisest, päranduse äravõtmisest ja teda tapmisega ähvardavatest inimestest. Samas

meelepetete olemasolu ei mõjutanud oluliselt süüdistatava võimet ratsionaalseks mõtlemiseks

ja otsustuste tegemiseks: saanud aru, et temaga on midagi valesti, helistas ta ise

häirekeskusele, küsides endale psühhiaatrilist abi, s.t tal oli säilinud kriitiline suhtumine oma

vaimse tervise seisundisse ja ta on asunud otsima, kust võib abi saada. Kuigi on näha

sundmõtete (jälitusmaania) tunnuseid – kardab, et teda jälgitakse, kuulatakse pealt (kaamera

külge kinnitatud, mikrofon on peas), soovitakse pärandus ära võtta, käitub ta ettekujutatavale

olukorrale vastavalt – ei tee korteri ust lahti (tapmisega ähvardavad isikud on ukse taga) ja

kutsub politseid kohale ehk ei kaota ratsionaalse mõtlemise võimaluse. Kui tema esimese

kõne peale politsei kohale ikkagi ei tule, siis helistab uuesti ja jälle ehk jääb valitud

kaitsestrateegia juurde ning jätkuvalt otsib abi valitud allikast - häirekeskuselt.

Kohtu arvates, ülaltoodu kinnitab, et 14.02.2022 F.K’il tõesti võisid esineda deliiriumist

tingitud meelepetted. Samas tõendid ei kinnita, et need olid tal ka kannatanule noalöökide

tegemise ajal või vahetult enne seda. Tunnistaja E.T ütluste järgi konflikt ja sõnavahetus

kannatanu ja süüdistatava vahel oli konkreetsel ja varem juba üles kerkinud teemal –

süüdistatava tädi A T suhted teiste meestega, millest tingituna kannatanu kutsus teda

prostituudiks. Need on vägagi konkreetsed etteheited, mis seonduvad konkreetse ja reaalse

isiku – süüdistatava tädi A T käitumisega. Viimane on samuti kinnitanud kannatanuga

armukadeduse pinnal konfliktide regulaarset toimumist, mida nägi pealt ka süüdistatav,

kellele I.Gi sõnad olid selgesti vastu meelt.

Seega, 14.02.2022 kella 17 ajal xxx korteris toimunu tüli põhjuseks oli konkreetne isik

(kannatanu) ja tema käitumine, mitte süüdistatava deliiriumist tekkinud meelepetetest tingitud

reaalsuses mitteeksisteerivad sündmused, asjaolud või isikud. Kuna noalöökide tegemine on

vahetult järgnenud kannatanu ja süüdistatava vahel puhkenud tülile, siis puudub alus arvata, et

21(29)

konflikt nende vahel on toimunud ühel põhjusel (kannatanu sõnad A.T pihta), lööke aga

hakkas süüdistatav tegema mingil teisel (nt meelepetetest tingitud) ajendil. Kuna löögid ei

olnud tingitud süüdistatava meelepetetest, siis peab järeldama, et temal tol ajal esinenud

deliirium ei takistanud tal (vähemalt löökide tegemise ajal) saama oma tegude tähendusest aru

ja neid juhtima. Seega, kuigi sündmuse ajal esines süüdistataval ajutine raske psüühikahäire –

võõrutusseisund alkoholist deliiriumiga, ei saa rääkida, et teo toimepanemise ajal oli ta

süüdimatu. Kohtu arvates, vähemalt teo toimepanemise ajal tal oli säilinud võime saada oma

tegude tähendusest aru ja neid juhtida ehk ta oli süüdiv ja teda saab toimepandud teo eest

vastutusele võtta.

Kohtu arvates, isegi kui lähtuda süüdistatava selgitustest tema kinnipidamisel, et „A“ käskis

tal kannatanut tappa, ei välista see F.K süüdivust. Tema enda selgitustest (kinnipidamisel,

mida on näha ja kuulda patrullpolitseinikke rinnakaamerate salvestistelt) nähtub, et ta sai aru,

et niimoodi käituda ehk kannatanut tappa ei tohi. Ta vaid õigustab ennast sellega, et see ei

olnud tema otsustus, vaid seda on käskinud temale „A“. Samas, isegi kui möönda, et F.K

kuulis oma peas „A“ häält, andis ta endale aru, et selline tegu on keelatud, mistõttu lahkuski

kohe pärast seda korterist vaid sokkide väel ja üleriieteta ehk sellisel kombel on üritanud

vältida sündmuskohal tabamist, teades, et sellise teo eest saab ta karistada. Kinnipidamisel

asub ta kohe ennast õigustama ja küsimusele „mis juhtus“ selgitab politseinikele, et teda peteti

(vt salvestise aeg 04:02, kell 17:29:15, fail „P32868 [14.02.2022 17 25 13]“), A T lavastas

teda süüdlaseks, ta tappis kannatanut mitte enda tahtel, vaid „A“ käsul.

Samuti süüdistatava käitumine kinnipidamise ajal ehk umbes 20 minutit pärast kuriteo

toimepanemist ei toeta versiooni, et tema käitumine oli valdavalt või täies ulatuses kantud

deliiriumi seisundis olekust. Politseinikke rinnakaamerate salvestistelt on näha, et F.K on

kontaktivõimeline, ta koheselt allub politseinikke korraldusele olla pikali, viib käed selja taha

jne. Küsimusele, kuidas tema nimi on vastab süüdistatav, et „F“ ehk oma nime, s.t on oma

isikus õigesti orienteeritud. Juba patrulliautos vastab ta konkreetselt politseinikke küsimustele,

mitte ei aja arusaamatut, segast juttu vms. Tema selgitused, et teda peteti ning „A“ sundis teda

kannatanut tappa ei takista tal kirjeldama seda, kuidas ta seda tegi (et „A“ ütles, et tema peab

Iit ära tapma. Et temale ei meeldinud I kunagi ja siis ta tappis Iit ära. Tappis noaga ära.

Küsimusele kus nuga on, vastab – „seal, korteris“. Lõi Iit noaga, vist 5 korda).

Asjaolu, et kinnipidamisel mainib süüdistatav, et I (s.t kannatanu) ei meeldinud temale

kunagi, veelgi süvendab kohtu veendumust, et lüües kannatanut noaga sai F.K aru, mida ta

teeb ja kes on tema ees ning I Gi noaga löömine oligi talle sellevõrra kergem, et tal juba

ennegi oli vastumeelsus kannatanu suhtes.

Ühtlasi ka joobeseisundi tuvastamise protokollist ei nähtu tunnuseid, mis tekitaksid kahtlust,

et ca 20 minutit enne seda, s.t teo toimepanemise ajal, ei saanud ta oma teo keelatusest aru või

ei saanud oma käitumist vastavalt sellele juhtida. Protokolli järgi F.K’i reaktsioonikiirus oli

normaalne, kõne selge, aja-, isiku ja kohataju selge, mäletab viimase 24-tunni sündmusi,

koordinatsioon on häireteta, käitumine on normaalne, märkusi ei ole (III kd tl 123p).

Samuti, ekspertiisiaktist nähtuvalt (III kd tl 59) samal päeval kinnipidamise järel vanglasse

saabumisel, vangla tervisekaardi med.õe sissekandes on märgitud, et uuritav oli 14.02.2022

saabumisel kontaktne, adekvaatne, kaebusteta, liikus iseseisvalt… 15.02.2022 kell 13.10-

13.20 osales uuritav ülekuulamisel adekvaatselt. 16.02.2022 osales uuritav kohtuistungil

videokontakti vahendusel adekvaatselt. 21.02.22 tehtud läbivaatus, uuritavalt saadud

andmetena on sissekandes märgitud kuulmis- ja nägemishallutsinatsioonide esinemine alates

2021.a suvest.

22(29)

Ehk siis, kui jätta kõrvale oletatavad meelepetted, siis süüdistatava käitumisest objektiivselt ei

nähtugi midagi, mis viitaks temal esinenud deliiriumi seisundile ehk tegusid, millised ta oleks

toime pannud just deliiriumist tingitud nähtude mõju all. Oma peas „hääle“ kuulmine on küll

psüühikahäire, kuid selle esinemine, kui selline, ei võta isikult ära võimet saada teo (teise

inimese tapmise) keelatusest aru ja juhtida oma käitumist vastavalt sellele (ehk hoiduda

tapmisteost teise inimese suhtes). Süüdistatava 14.02.2022 kell 00.40 häirekeskusele tehtud

kõne järgi F.K ise tunnetab, et temaga on midagi valesti ja ta vajab psühhiaatrilist abi.

Vaatamata sellele ei nähtu tunnuseid, et kuulmismeelepetted või muud deliiriumist tingitud

psüühilise tegevuse häired oleksid avaldunud tema puhul selliselt, et ta ei saanud mitte alluda

„häältele“ oma peas, sh „A“ häälele. Samal päeval varahommikul kell 6.17 häirekeskusele

tehtud kõnedest nähtub pigem, et ta ei soovi alluda tema peas olevate „häälte“ käsklustele: ta

ei nõustu nendega, ei nõustu pärandust loovutama, otsib kõrvalist abi (politseilt) ja üleüldse ei

kipu „häältele“ alluma. Nende mõju avaldub temas pigem kõrgendatud hirmutunde ja

jälitusmaania kujul (kardab, et teda tapetakse, et saada tema pärandus kätte ning et kuulatakse

pealt peas olevate mikrofonide abil jne). Seejuures „häälte“ mõju süüdistatava psüühikale ei

tõsta temas agressiivsust, ta ei tee mingeid aktiivseid / agressiivseid samme enda kaitsmiseks,

vaid see olukord pigem survestab teda ja paneb tundma hirmu, mistõttu ta helistabki

häirekeskusele politseilt abi saamiseks, mitte ei haara nt nuga ega mine sellega trepikotta, et

rünnata korteri välisukse taga väidetavalt olevat meest, kelle häält oma peas ta kuuleb.

Seejuures kõned häirekeskusele tegi ta 14.02.2022 öösel ja varahommikul. Samal päeval, aga

tunduvalt hiljem, õhtusel ajal, kella 17 paiku, mil ta lõi kannatanut noaga, selliseid

meelepetteid tal aga enam ei olnud (vähemalt tõendeid selle kohta ei ole ning süüdistatava

selgitustest eeluurimiskohtunikule ei nähtu mingeid tunnuseid selle kohta).

Kohtu arvates eeltoodu osutab, et kuriteo toimepanemise ajal süüdistatava võime ümbritsevast

aru saada ei olnud (vähemalt mitte täiel või olulisel määral) piiratud. Ta sai aru, et tegemist on

konkreetse isikuga – tema tädi A T elukaaslasega I Giga, kelle seltskonnas ta on juba pikemat

aega tarvitanud alkoholi ja kes rääkis ebameeldivaid sõnu A T kohta (nimetas teda

prostituudiks) ja ei lõpetanud oma juttu vaatamata tema ja samas toas viibinud E.T

üleskutsetele. Järelikult, isegi kui möönda, et samal päeval, aga määramata ajal enne

noalöökide tegemisele kuulus süüdistatav oma peas „A“ häält, siis tunnistaja E.T ütlustest on

näha, et löögid ei toimunud järsult, temale ootamatult ja ilma mingisuguse põhjuseta (ehk

tingituna mingist meelepettest, mida E.T ei saanud tajuda), vaid just reaktsiooniks kannatanu

poolt A.T kohta väljaöeldud sõnade peale, kui kannatanu ei jäänud vait, kuigi F.K ütles talle

lõpetada see jutt. Järelikult kannatanule noalöökide tegemise ajendiks olid just kannatanu

sõnad ja tema jätkuv jutt A.T suhtes, mitte aga „A“ hääl süüdistatava peas. Seega kuriteo

toimepanemise hetkel süüdistataval esinenud deliirium ei takistanud tal saada oma teo

keelatusest aru ega juhtida oma käitumist. Viimase kasuks räägib nt süüdistatava teojärgne

käitumine. Kui tema oleks minetanud võimet juhtida oma tegusid, siis loogiline oleks eeldada,

et puhkenud vägivallahoos ei piirduks ta vaid I.Gi löömisega, vaid suunaks oma vägivalda

valimatult ükskõik mis objektile, mis tema ette sattub. Antud asjas aga on näha, et pärast I.Gi

löömist lahkus süüdistatav koheselt korterist, puutumata samas toas viibinud E.Te. Samuti ei

näita F.K mingeid vägivallamärke Maxima kaupluses olles, kuhu ta läks kohe pärast

sündmuskohalt lahkumist ehk pidi veel olema samas psüühilises seisundis, mis tal oli korteris.

Ta ei ründa kedagi kaupluses ning ei osuta mingit vastupanu ka ca 20 minutit pärast seda

toimunud kinnipidamisel. Kohtu arvates eeltoodud asjaolud kinnitavad süüdistuse versiooni,

et nii kuriteo toimepanemise ajal, kui pärast seda, sh kinnipidamisel, süüdistataval oli kas

täielikult või valdavas osas säilinud arusaamisvõime ehk võime tema ümber toimuvast aru

saada, kusjuures sai ta täiel määral aru oma teo keelatusest (mistõttu ta oligi kohe korterist

lahkunud ja kinnipidamisel ennast õigustama asunud) ja samuti sai ta oma käitumist juhtida.

23(29)

Selliselt asub kohus eksperdiarvamusest erinevale arvamusele, leides, et teo toimepanemise

ajal süüdistatav sai oma teo keelatusest aru ja sai oma käitumist vastavalt sellele juhtida ehk

oli süüdiv.

Statsionaarse kohtupsühhiaatria-psühholoogia ekspertiisiaktisse puutuvalt peab kohus

vajalikuks märkida veel järgmist. Kohtu arvates ekspertide järeldused ei ühti

eksperdiarvamuse põhjendustega. Kui põhjendustest nähtub üheselt, et deliiriumist tingitud

„häälte“ ja „kujude nägemist“ esines süüdistataval kuni esimese kohtuistunigini ning selle aja

jooksl püsis tal ka veendumus, et teda tahetakse tappa, sellest lähtuvalt püsis ka hirmutunne,

siis ebaselgeks jääb, miks eksperdid on seostanud süüdistatava meelepetteid tema

tapmisteoga.

Tõsi küll, ühes kohas viitavad eksperdid, et mingil ajal kuulis süüdistatav A häält, kes teatas,

et talle tehakse iluoperatsioon ja ta viiakse Dubaisse ning seejärel nõudis A , et uuritav tapaks

Ii, vastasel juhul tapetakse uuritav. Nii eksperdiarvamusest kui muudest tõenditest

(14.02.2022 ööajal ja varahommikul tehtud kõnedest häirekeskusele) nähtub, et ka siis kuulis

süüdistatav „hääli“, kes olid ähvardanud teda tapmisega. Vaatamata sellele F.K ei allunud

„häälte“ nõudmistele ning hakkas hoopis otsima abi politseilt ja kiirabilt, mitte ei muutunud

agressiivseks ega hakanud kedagi ründama. Jääb arusaamatuks, miks 14.02.2022 kella 17 ajal,

kuuldes „A“ häält oma peas pidi ta hoopis alluma sellele ja asuma tegema midagi sellist, mis

ei ole tema varasemale käitumisele üldse omane (F.K kuritarvitab alkoholi alates 21.eluaastast

ning ekspertiisiaktist nähtuvalt ta on varem juba kogenud meelepetteid, kuid ei ole teada

ühtegi juhtumit, mil ta oleks meelepetete mõju all muutunud vägivaldseks või agressiivseks.

Ei ole teada ka, miks antud juhul ei saanud süüdistatav keelduda „A“ käskluse täitmisest, sest

samal päeval varem (14.02.2022 varahommikul) mehe hääl tema peas on juba nõudnud tema

tapmist ja perekonna päranduse edasi andmist. Ometi aga ei nõustunud F.K siis selle

nõudmisega ja hakkas hoopis helistama häirekeskusele, paludes abi politseilt.

Eksperdiarvamusest nähtuvalt tapmise ähvardused on mõjutanud F.Ki mahasuruvalt, nii et tal

püsis hirmutunne (mitte agressioon või vägivaldsus). Sellest tulenevalt ekspertide järeldus, et

F Ki käitumine I.Gile noalöökide sooritamise ajal 14.02.22 kl 17 ajal oli täiel määral

põhjuslikult seotud temal sellel ajal esinenud deliiriumiga on, kohtu arvates, ebaloogiline ja

põhistamata (kui varasemalt deliiriumi mõju on avaldunud hirmutunne tekkimises, miks tol

hetkel muutus hoopis agressiivseks ja vägivaldseks). Süüdistatava käitumise vägivaldseks

muutmist ei saa selgitada vaid tapmise ähvardusega (s.t et kaalul oli tema elu), sest nagu juba

oli märgitud, sama päeva varahommikul süüdistatav on juba teatanud häirekeskusele tehtud

kõnes, et teda ähvardatakse tappa, lõigata kõri läbi. Kuid siis ta ei allunud „hääl(t)e“

nõudmistele ja seda vaatamata tapmisega ähvardusele. Miks siis pidi ta teistmoodi reageerima

„A“ hääle nõudmistele (seda enam, et „A“ jutt oli üsna seosetu – alguses „rääkis“ ta temale

tehtud iluoperatsioonist ja Dubaisse minekust ja siis järsku hakkas nõudma Ii tapmist,

selgitamata isegi miks ja milleks pidi süüdistatav seda tegema.

Eksperdid osutavad, et deliirium avaldus süüdistatavas muuhulgas emotsionaalsete häiretena

(ärevus, hirm), kuid ei ole ühtegi viidet, selle mõju all muutus süüdistatav agressiivseks või

vägivaldseks.

Eksperdid viitavad ka sellele, et süüdistatav oli desorienteeritud situatsioonis ning periooditi

ka oma isikus. Samas need ekspertide järeldused põhinevad vaid süüdistatava enda sõnul.

Muudest tõenditest (nt tunnistajate A.T ja E.T ütlustest) ei nähtu ühtegi tunnistust sellele, et

13.02 või 14.02.2022 koosviibimise ajal süüdistatav oleks käitunud kuidagi imelikult vms.

Selliste meelepetete olemasolu, nagu süüdistatav on seda ekspertidele kirjeldanud (väikesed

24(29)

kujud võistlesid vaibal, avatud peopesal näidati multikaid), ei saanud jääda märkimatuks F.K

seltskonnakaaslastele. Ometi aga ei A.T ega E.T ei räägi midagi süüdistatava taolistest

kaebustest vms. Võimalik on, et süüdistataval esines selliseid kuulmis- ja

nägemismeelepetteid samal päeval, aga teisel ajal (mitte kella 17 ajal, kui tal tekkis tüli

kannatanuga A.T solvamise tõttu). Sellisel juhul reaalse ümbruse tajumine F.K’i poolt oli

deliiriumi foonil tol päeval tõesti periooditi häiritud (ka eksperdiarvamuse järgi deliirium

avaldus teadvuse lainetava kuluga häirumisena, millele viitab mälestuste lünklikkus), kuid see

ei tähenda, et alates 13.02.22 kella 19 kuni vähemalt 2.03.22 oli ta püsivalt deliiriumist

tingitud meelepetete mõju all, vaid et need olid lainetava kuluga ning ei ole näha ühtegi

konkreetset tunnust, et ka kannatanu noaga löömise ajal oli ta meelepetete või muude

deliiriumist tingitud häirete mõju all.

Eeltoodu alusel ei nõustu kohus ekspertide arvamusega, et F.Kil 14.02.2022 kl 17 esinenud

psüühikahäire – võõrutusseisund alkoholist deliiriumiga välistas temal võime ümbruse õigeks

tajumiseks, oma tegude sotsiaalsest tähendusest (sh keelatusest) arusaamiseks ning

sihipäraseks arutlemiseks ja käitumiseks.

Eeltoodu alusel jõuab kohus järeldusele, et teo toimepanemise ajal süüdistataval esines küll

ajutine raske psüühikahäire – võõrutusseisund alkoholist deliiriumiga, kuid see ei välistanud

tema arusaamis- ja otsustamisvõime ega piiranud seda oluliselt. Süüdistatava käitumisest teo

toimepanemisel või muudest asjaoludest ei nähtu kinnitust sellele, et normikohane käitumine

oli tema jaoks sedavõrd raske, et ta ei suutnud teo toimepanemisest hoiduda. Seetõttu ei saa

siin rääkida F.K süüdimatusest või piiratud süüdivusest.

Isegi kui meelepetete esinemise ajal hindas süüdistatav neid täiesti reaalseteks puudub neil

seos tema ja kannatanu vahel toimunud konfliktiga: toa vaibal omavahel võistlevate

„kujukeste“ tajumine, peopesal „multikate“ nägemine jms ei mõjutanud süüdistatava

arusaamist, et parasjagu tülitseb ta I Giga, kes on tema tädi A T elukaaslane ja solvab teda (s.t

A.T’e). Ei nähtu ka mingit seost meelepetete (kujukeste, „multikate“, „häälte“ jne) ja

süüdistatava edaspidise tegevuse vahel, kui ta lõi tema käes olnud noaga kannatanut rindkere,

kaela ja pea piirkonda. Kannatanu löömise ajal ei rääkinud ta midagi sellest, et A käsib seda

teha, muidu teda ennast tapetakse ära. Ka kuriteo pealtnägija E.T ei maini midagi sellist. Ta

räägib konkreetsetest asjaoludest (tülist kannatanuga A.T solvamise põhjusel), mis ei seondu

kuidagi süüdistatava meelepetetega. Seega, isegi kui need meelepetted süüdistataval ka olid,

need ei tinginud ära tema tegevust kannatanu noaga löömisel ja süüdistatava tahtlus oli kantud

vaid kannatanu solvavate sõnade pärast süüdistataval tekkinud vihast.

Seega, süüdistatava tegu vastab mõrva kuriteokoosseisu objektiivsetele tunnustele, ta pani

selle kuriteo toime otsese tahtlusega ning õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud

puuduvad.

KARISTUS

KarS § 56 lg 1 sätestab, et karistamise alus on isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või

määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid,

võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra

kaitsmise huvisid.

Karistuse mõistmisel tuleb võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni

keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja

raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr.

Lisaks süüle tuleb KarS § 56 kohaselt arvestada eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o

25(29)

võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ning õiguskorra

kaitsmise huvisid (RKKKo nr 3-1-1-6-17, p 9 ja varasemad).

KarS § 114 lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritav kuritegu on KarS § 4 lg 2 kohaselt esimese astme

kuritegu, mille eest nähakse karistusena ette 8 kuni 20-aastane vangistus või eluaegne

vangistus. Sanktsiooni keskmine määr on 14 aastat vangistust.

Süü suuruse hindamisel ja karistuse mõistmisel arvestab kohus toimepandud kuriteo raskust ja

laadi, teo toimepanemise asjaolud. Kohtu arvates on süüdistatava süü keskmisele määrale

vastav. Ta pani toime tapmise julmal viisil, lüües kannatanut 14,9 cm pikkusega ja 1,8 cm

laiusega noateraga noaga rindkere, kaela ja pea piirkonda, tekitades kokku 13 torke-

lõikehaava (sh unearteri vigastusega kaelas), kusjuures viimasena lõi kannatanut silma, jättes

nuga välja tõmbamata.

Karistust raskendavaid või kergendavaid asjaolusid ei ole.

F.Kil on üks väärteokaristus, karistatud rahatrahviga, karistus täidetud 17.03.2021 (III kd tl

138). Nii et erilisi eripreventiivseid kaalutlusi süüdistatava suhtes ei ole.

Eeltoodu alusel leiab kohus, et süüdistatava süü raskus on vastav keskmisele määrale ning

arvestades karistust raskendavate ja kergendavate asjaolude ning varasemate karistuste

puudumist tuleb süüdistatavat karistada vangistusega mõnevõrra alla KarS § 114 lg 1 p 1

ettenähtud sanktsiooni keskmist määra (14 aastat vangistust), mõistes temale karistuseks 11-

aastane vangistus, mis jääb sanktsiooni keskmise ja miinimummäära vahele.

KarS § 68 lg 1 kohaselt eelvangistus, kaasa arvatud väljaandmis- ja loovutamisvahistuses

viibitud aeg, arvatakse karistusaja hulka. Ühele eelvangistuspäevale vastab üks vangistuspäev

või rahalise karistuse kolm päevamäära. Antud asjas F K’i peeti kahtlustatavana kinni

14.02.2022 (III kd tl 95), 16.02.2022 määrusega vahistati (III kd tl 144), 11.04.2022

kohtumäärusega vahistamine pikendati (III kd tl 151), vabastati 30.05.2022 prokuratuuri

määrusega (III kd tl 139). Eelvangistuses viibitud aeg 14.02.2022 kuni 30.05.2022 (III kd tl

161) ehk 3 kuud ja 16 päeva tuleb arvestada karistusaja hulka ning mõista F K’ile lõplikuks

karistuseks 10 aastat 8 kuud ja 14 päeva vangistust. Karistuse kandmise algust arvestada

alates F.K’i ilmumisest kinnipidamiskohta karistuse kandmisele. KrMS § 414 alusel kohus

saadab süüdimõistetule teatise millal ja millisesse vanglasse ta peab karistuse kandmiseks

ilmuma. Tähtajaks mitteilmumise korral kohaldada F Ki suhtes sundTine karistuse

kandmiseks kinnipidamiskohta.

Menetluskulud

Vastavalt KrMS § 189 lg 2 kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude

hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega. KrMS § 306 lg 1 p 14 kohaselt kohtuotsuse

tegemisel lahendab kohus millised on kriminaalmenetluse kulud ja kelle kanda need jäävad.

KrMS § 175 lg 1 p 3, 4 kohaselt on menetluskuluks riiklikul ekspertiisiasutusel, muul

riigiasutusel või juriidilisel isikul seoses ekspertiisi tegemise või joobe tuvastamisega

tekkinud kulud ja määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja

vajalikus ulatuses.

Toimiku materjalidest nähtub, et süüdistatavale riigi õigusabi osutamise eest on määratud

kaitsjatele makstud järgmised summad:

26(29)

kohtueelses menetluses 32,40 eurot, 32,40 eurot, 43,20 eurot, 32,40 eurot, 32,40 eurot, 88,80

eurot, 64,80 eurot, 226,80 eurot (III kd tl 163, 165, 167, 169, 171, 173, 175, 176);

kohtulikus menetluses 388,80 eurot (KoTo lk 15), 585,60 eurot, sh tasu 480 eurot, käibemaks

105,60 eurot.

Ekspertiisikulud on antud asjas järgmised: 553 eurot (III kd tl 34), 1140 eurot (III kd tl 47),

570+633,90 (III kd tl 69,70), 4275 eurot (III kd tl 81p), 3306 eurot (III kd tl 93).

KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev

sundraha. Vastavalt KrMS § 179 lg 1 p 1 süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha

suurus on esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral 2,5 kuupalga alammäära.

2024.aastaks kehtestatud kuupalga alammäära suurus on 820 eurot. Seega sundraha suurus

teise astme kuriteo puhul on 2050 eurot (820*2,5=2050).

KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud

süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus

süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude

hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib

määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Kehtiva kohtupraktika kohaselt tuleb

menetluskulude riigi kanda jätmise otsustamisel arvestada toime pandud kuriteo iseloomu

(RKKKo nr 3-1-1-38-11, p 27).

Arvestades, et F.K’i sissetulekud on piiratud peab kohus võimalikuks vabastada teda osaliselt

(ekspertiisikulude osas) menetluskulude kandmisest. Ülejäänud osas (sundraha, kaitsjatasud)

mõista menetluskulud F.K’ilt riigituludesse välja.

KrMS § 180 lg 3 lg 3 kohaselt kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse

ositi. Kohus leiab, et antud juhul võib määrata menetluskulude hüvitamine ositi 12 kuu

jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. F.Kil tuleb tasuda menetluskulud 12 kuu jooksul

kohtuotsuse jõustumisest.

Asitõendid

KrMS § 126 lg 3 p 1, 2 ja 4 kohaselt menetleja määruses või kohtuotsuses nähakse asitõendi

suhtes ette järgmised meetmed: kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest valmistatud

jäljend või tõmmis võidakse jätta kriminaalasja juurde, võtta kriminaaltoimikusse või säilitada

asitõendite hoidlas või muus menetleja valduses olevas ruumis või ekspertiisiasutuses; muu

asitõend, mille kuuluvust ei ole vaidlustatud, tagastatakse omanikule või seaduslikule

valdajale; väärtusetu asi, piraatkaup ja võltsitud kaup hävitatakse või seaduses sätestatud

juhul töötatakse ümber.

Kohus leiab, et antud asjas kogutud asitõenditega tuleb toimida järgmiselt:

DVD-plaadid, mis asuvad toimiku juures – jätta toimiku juurde.

ID-kaart F Ki nimele, mis asub hoiul Ida prefektuuris – tagastada F.Kile antud kohtuotsuse

jõustumisel.

Ida prefektuuris 31.03.2022 akti nr 22ATH16926 alusel (III kd tl 126) hoiul olevad esemed,

s.o - sündmuskohalt ära võetud esemed – majapidamispaber, padi, mänguasi ja padja all olev

kattetekk, kolm plastmassist pudelit, punast värvi pott, kaks pitsi, jope, fliis, tossud Nike,

jope, kolm nuga, puuteproovid, mis on hoiul – hävitada antud kohtuotsuse jõustumisel;

27(29)

- I.Gil seljas olnud riideesemed: musta värvi kapuutsiga jope, sokid halli värvi, aluspüksid,

pikkade varrukatega särk ja dressipüksid musta värvi – hävitada antud kohtuotsuse

jõustumisel;

- F.Ki kinnipidamise käigus ära võetud dressipluus (halli värvi kapuutsiga), dressipüksid

(halli värvi), T-särk (punast värvi), sokid (halli värvi) – hävitada antud kohtuotsuse

jõustumisel.

Mobiiltelefon Redme, mobiiltelefon Nokia, EKEI poolt lahangu käigus avastatud nuga, mis

asuvad hoiul Ida prefektuuris 20.07.2022 akti nr 22ATH18555 alusel (III kd tl 127) – hävitada

antud kohtuotsuse jõustumisel.

/allkirjastatud digitaalselt/

Deniss Minzatov

eesistuja

/allkirjastatud digitaalselt/

Siiri Eero

rahvakohtunik

/allkirjastatud digitaalselt/

Ene Allikas

rahvakohtunik

Osaliselt tühistatud Tartu Ringkonnakohtu 21.01.2025 lahendiga.

28(29)