2-23-15068/18 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

P A N K R O T I M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Hiie Lindmets

Määruse avalikult teatavaks

tegemise aeg ja koht

6. märts 2024, Tartu

Tsiviilasja number

2-23-15068

Tsiviilasi

Eesti Vabariigi Maksu- ja Tolliameti kaudu avaldus

OSAÜHINGU

MERALEKS

pankroti

väljakuulutamiseks

Menetlusosalised ja nende

esindajad

avaldaja / võlausaldaja Eesti Vabariik Maksu- ja

Tolliameti

kaudu

(rg-kood

70000349;

e-post

kohtumenetlus@emta.ee),

lepinguline

esindaja

Ülle Ilves

puudutatud isik / võlgnik OSAÜHING MERALEKS

(rg-kood

10855501;

asukoht

Kangelaste

prospekt 11-68, 20603 Narva, Ida-Virumaa; e-post

meraleks@inbox.ru), seaduslik esindaja A.

ajutine pankrotihaldur Hillar Villers (JeweLex

Advokaadibüroo

Osaühing;

e-post

hillar.villers@jewelex.ee)

Kohtuistungi toimumise aeg

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Eesti Vabariigi Maksu- ja Tolliameti kaudu avaldus OSAÜHINGU

MERALEKS pankroti väljakuulutamiseks. Välja kuulutada 6. märtsil 2024 kell 17.00

OSAÜHINGU MERALEKS (rg-kood 10855501; asukoht Kangelaste prospekt 11-68,

20603 Narva, Ida-Virumaa) pankrot.

2. Nimetada pankrotihalduriks Hillar Villers (JeweLex Advokaadibüroo Osaühing;

Keskväljak 4, 41531 Jõhvi; telefon 337 6767, 508 2311; e-post hillar.villers@jewelex.ee).

3. Võlausaldajate esimene üldkoosolek toimub menetluskonverentsina 2. aprillil 2024

kell 13.00 Liivi 4 Tartu kohtumaja saal 205 ja Kooli 2a Jõhvi kohtumaja saal 238.

4. Võlausaldajad, samuti isikud, kellel on õigus rahuldada kolmanda isiku vastu suunatud nõue

pankrotivara arvel pandiõiguse või muu tagatisõiguse alusel, on kohustatud hiljemalt kahe

kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates

teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku

vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Kui nõue on

mõjuval põhjusel esitatud pärast nimetatud tähtaja möödumist, ennistab kohus võlausaldaja

taotlusel nõude esitamise tähtaja. Võlausaldaja esitab taotluse koos nõudeavaldusega

haldurile, kes edastab selle koos PankrS § 1002 lõikes 1 sätestatud dokumentidega kohtule.

Nõude ja taotluse nõude esitamise tähtaja ennistamiseks saab esitada kuni halduri poolt

võlausaldajate nimekirja kohtule kinnitamiseks esitamiseni. Kui nõude esitamise tähtaega

2

ei ennistata, võetakse nõue võlausaldajate nimekirjas arvesse, kuid tunnustamise korral

rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist. Nõude esitamise

tähtaja ennistamine ei ole vajalik pandiga tagatud nõude puhul. Võlgnikule võlgnevate

kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes haldur.

5. Kohustada OSAÜHINGU MERALEKS juhatuse liiget A. (ik xxxxxxxxxx; e-post

xxxxxxxxxxxxxxx@xxxxxxxxx):

5.1. enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut 2. aprillil 2024 kell 13.00 kohtus

vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed OSAÜHINGU MERALEKS

vara, võlgade ja äritegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged;

5.2. esitama haldurile hiljemalt 18. märtsiks 2024 pankroti väljakuulutamise seisuga

bilansi koos vara, sh kohustuste nimekirjaga, samuti kõik ajutise halduri

12. detsembri 2023 teabenõudes nõutud andmed ja dokumendid.

Kohus hoiatab A. , et kui ta ei täida teabe andmise, menetlusest osavõtu või vande andmise

kohustust või rikub pankrotivara käsutamise keeldu, võib kohaldada tema suhtes

sundtoomist, trahvimist või aresti, kuid mitte kauem kui kolmeks kuuks.

6. Määrata ajutise halduri Hillar Villersi tasu suuruseks OSAÜHINGU MERALEKS

ajutises menetluses 1552,50 eurot, millele lisandub käibemaks 341,55 eurot, kokku

1894,05 eurot. Tasu määrata JeweLex Advokaadibüroo Osaühingule (rg-kood

12412334;

KMKR

EE101607797,

Swedbank AS

arvelduskonto

nr EE782200221056739476) järgmiselt:

6.1. maksta välja 1311,48 eurot, millele lisandub käibemaks 288,52 eurot, kokku

1600 eurot Maksu- ja Tolliameti 13. novembril 2023 tasutud deposiidi arvel;

6.2. mõista välja 241,02 eurot, millele lisandub käibemaks 53,03 eurot, kokku

294,05 eurot pankrotivarast.

7. Jätta

menetluskulud

OSAÜHINGU

MERALEKS

kanda.

Rahaliselt

kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

8. Pankrotimäärus kuulub viivitamatule täitmisele.

9. Pankrotiteade

avaldada

ametlikus

väljaandes

Ametlikud

Teadaanded.

Pankrotimäärus edastada Tartu Maakohtu registriosakonnale. Toimetada määrus

kätte avaldajale, võlgnikule ja ajutisele haldurile.

10. Pankrotimäärus on tehtud maksejõuetuse põhimenetluses ning määrust on

kohustatud tunnustama kõik teised liikmesriigid Nõukogu määruse (EL) nr 2015/848

art 19 alusel.

Edasikaebamise kord

Pankrotimääruse peale võib võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu kaudu Tartu

Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest. Ajutise halduri tasu ja

kulutuste hüvitamise osas võivad võlgnik, pankrotiavalduse esitaja, pankrotimenetluse

raugemise vältimiseks deposiidi tasunud isik ja ajutine haldur esitada määruskaebuse

Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest.

ASJAOLUD

1. Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu (avaldaja) esitas 24.10.2023 Tartu Maakohtule

avalduse OSAÜHINGU MERALEKS (võlgnik) pankroti väljakuulutamiseks.

Võlgnikul on 24.10.2023 seisuga tasumata maksuvõlg 78 044,97 eurot, sh põhivõlg

56 775,82 eurot (töötuskindlustusmaksed 1858,82 eurot, kinnipeetud tulumaks 829,69 eurot,

sotsiaalmaks 14 468,03 eurot, tulumaks 194,22 eurot, käibemaks 39 425,06 eurot), tasumata

3

intressinõuded 1374 eurot ja arvestuslik intress tähtpäevaks tasumata maksusummadelt

19 895,15 eurot. Tasumata maksude ja maksete tähtpäevad jäävad vahemikku 10.09.2019–

10.10.2023, st täitmata on enam kui nelja aasta kohustused. Avaldaja on teinud võlgnikule

korraldusi maksuvõla tasumiseks, hoiatades sundtäitmise algatamise eest. Avaldajal on

võlgniku vastu sissenõutavaks muutunud nõuded 81 haldusakti alusel.

Täitmata täitedokumentidest varaseima, 16.09.2019 korralduse sundtäitmist alustas avaldaja

30.09.2019, tehes krediidiasutustele korraldused võlgniku pangakontode arestimiseks. Ka

ülejäänud haldusaktide täitmiseks tegi avaldaja krediidiasutustele arestimiskorraldused.

Viimane laekumine maksuvõla katteks toimus 04.12.2019 kolmandalt isikult, hiljem on

maksuvõla tasumine toimunud vaid käibemaksu tagastusnõuete tasaarvestamise teel. Võlgnik

on tegutsev äriühing, kellel on töötamise registri andmetel neli töötajat. 2023 on võlgniku käive

olnud keskmiselt 15 846 eurot kuus. Majandustegevusega kaasnevaid maksukohustusi ei ole

võlgnik suutnud või tahtnud tasuda juba aastaid. Maksuhalduri täitetoimingutega ei ole

õnnestunud maksuvõlga sisse nõuda ja see suureneb pidevalt.

Võlgnik ei ole täitnud oma kohustusi ka pärast avaldaja 13.10.2022 pankrotihoiatuse

14.10.2022 kättesaamist.

2022. a majandusaasta aruande järgi oli võlgniku omakapital/netovara negatiivne (31.12.2021

seisuga 2973 eurot ja 31.12.2022 seisuga -76 eurot).

2. Kohus võttis 06.11.2023 määrusega avalduse menetlusse, kohustas avaldajat tasuma

ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks 1600 eurot ning andis võlgnikule tähtaja

pankrotiavaldusele vastuväidete esitamiseks.

3. Avaldaja tasus 13.11.2023 ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks 1600 eurot.

4. Võlgniku juhatuse liikme A. 17.11 ja 11.12.2023 e-kirjade kohaselt on võlgnik tegutsev

äriühing ja võlad on võimalik kustutada võimalikest tegevustuludest.

5. Kohus nimetas 07.12.2023 määrusega ajutiseks pankrotihalduriks Hillar Villersi (ajutine

haldur), peatas võlgniku vara suhtes toimuvad sundtäitmised ja keelas pankrotiavalduse

tagamiseks võlgnikul ajutise halduri nõusolekuta kogu vara käsutada.

6. Ajutine haldur esitas kohtule 23.01.2024 aruande ja tasutaotluse. Ajutine haldur palub

korraldada kohtuistungi ja kohustada võlgniku juhatuse liiget sellel osalema ning esitama enne

kohtule ja ajutisele haldurile 12.12.2023 teabenõudes nõutud andmed ja dokumendid.

Alternatiivselt palub ajutine haldur kuulutada välja võlgniku pankroti, nimetada ennast

pankrotihalduriks ja kohustada juhatuse liiget esitama haldurile hiljemalt seitse päeva enne

võlausaldajate üldkoosolekut teabenõudes nõutud andmed ja dokumendid ning võlgniku vara

ja kohustuste nimekirja pankroti väljakuulutamise seisuga. Ajutine haldur palub määrata tasu

suuruseks 1552,50 eurot, millele lisandub käibemaks 341,55 eurot, kokku 1894,05 eurot

büroole, mille kaudu ta tegutseb, ning maksta tasust 1600 eurot välja kohtu deposiiti tasutud

summast ja mõista 294,05 eurot välja võlgnikult.

Võlgniku üldiseloomustus ja andmed äritegevuse kohta, töötajad

Võlgniku registrikaardile kantud tegevusala on alates 2005 jaemüük spetsialiseerimata

kauplustes, kus on ülekaalus toidukaubad, joogid ja tubakatooted (EMTAK 47111).

Võlgniku tegevuskoht on teadmata. Üheks tegevuskohaks võib olla Rakvere 34 Narvas asuvas

korterelamus tegutsev väike toidupood, kus asub töötaja selgituste kohaselt vara (nt külmlett,

külmik, toiduained). Samas võib võlgnik tegutseda ka teistes tegevuskohtades Narvas (nt

Tallinna mnt 28, registrijärgne asukoht). Kreenholmi 9 Narvas asub toidupood „Pelikan“, kus

tegutsevad erinevad äriühingud; vestlusest sealsete töötajatega selgus, et võlgnik nimetatud

aadressil ei tegutse, kuid tarnib ühte müügipunkti kaupa.

Majandustegevuse registris kehtivaid kandeid ei ole. Registreeritud kaubamärke ei ole.

4

Teatmik.ee andmetel oli võlgniku maksustatav käive 2023 kokku 186 306,03 eurot

(sh IV kvartalis 34 408,96 eurot). Käive on võrreldes aastaga 2022 (155 483,98 eurot)

suurenenud, samas suureneb pidevalt ka maksuvõlg.

Töötamise registri andmetel oli võlgnikul 14.12.2023 seisuga viis kehtivat töölepingut.

Võlgniku juhatuse liige ei ole teabenõudele vastanud. 02.01.2024 telefonivestluses teatas

juhatuse liige, et kõikide küsimustega tegeleb jurist. Võimalikele edastatud telefoninumbriga

seotud isikutele saadetud päringutele vastust ei saabunud. 18.01.2024 telefonivestluses teatas

juhatuse liige, et võlgnikul vara ei ole, tegevuskohta ei ole ja ajutine haldur otsigu andmeid

internetist.

Võlgniku varad

Võlgnikul on AS-is SEB Pank arvelduskonto nr EE081010220050135012, jääk seisuga

18.12.2023 on 0,26 eurot. Konto on arestitud. Alates 01.01.2021 ei ole kontol tehinguid

toimunud. Võlgnik ei ole edastanud andmeid kassas oleva raha kohta. Kuna võlgnik tegutseb,

siis ilmselt kasutab ta majandustegevuses sularaha või kolmandate isikute kontosid või

makseasutuste kontosid. Kokku on võlgnikul rahalisi vahendeid 0,26 eurot.

Juhatuse liige ei ole esitanud andmeid nõuete kohta ostjate vastu ega vara (sh põhivara,

väikevahendid vms) ja selle koormatuse kohta.

Kinnistusraamatu andmetel puuduvad kinnistud, Nasdaq andmetel väärtpaberid, ehitisregistri

andmetel ehitised kui vallasasjad ja liiklusregistri andmetel sõidukid, väikelaevad, jetid.

Äriregistri andmetel ei oma võlgnik osalusi juriidilistes isikutes.

Kogutud andmed ei võimalda anda hinnangut vara väärtusele. Teatmik.ee andmetel puudus

võlgnikul 2022 põhivara ja käibevara oli 35 935 eurot. Sama on kajastatud võlgniku 2022. a

majandusaasta aruandes. Tuginedes kogutud andmetele ja arvestades võlgniku tegevusala, võib

eeldada, et vara koosseisus on toiduainete müügiks/hoiustamiseks vajalikud vahendid

(nt külmkapid, -letid) ja edasimüügiks sisse ostetud kaubad (eelduslikult toiduained).

Hinnanguliselt ei tohiks varade väärtus ületada 10 000 eurot.

Võlgniku kohustused

Võlgnikul on AS-i SEB Pank ees arvelduskonto kuutasu võlg 3 eurot.

14.12.2023 seisuga on võlgnikul maksuvõlg 58 992,56 eurot, millelt on arvestatud arvestuslik

intress 21 258,32 eurot.

Kohtutäiturite menetluses on viis täiteasja summas 11 891,00 eurot (sh eelduslikult kohtutäituri

tasu): nr 066/2014/2227, sissenõudja BBP KAUBANDUS GRUPP OÜ, 4385,71 eurot; nr

095/2017/1111, sissenõudja SIA "FOREVERS", 2824,12 eurot; nr 066/2014/2661, sissenõudja

OÜ ESTOVER, 1875,53 eurot; nr 167/2016/1560, sissenõudja Danske Bank A/S Eesti filiaal,

1930,88 eurot; nr 167/2022/249, sissenõudja Aktsiaselts Auto Jõhvi, 874,76 eurot.

Võlgniku teadaolevad võimalikud kohustused on kokku vähemalt 92 144,88 eurot. Väga suure

tõenäosusega suurenevad kohustused intresside, viiviste vms arvelt.

Arvamus võlgniku maksejõuetuse ja selle tekkimise põhjuste kohta

Võlgnik on püsivalt maksejõuetu, sest tema võimalik vara ei kata olemasolevaid kohustusi.

Võlgniku tervendamist ja majandustegevuse jätkamist ei pea ajutine haldur võimalikuks.

Võlgnik on tegutsenud vähemalt alates 2020 viisil, et maksuvõlg pidevalt suureneb, s.o võlgnik

deklareerib maksukohustuse, kuid jätab selle täitmata ja suurendab pidevalt maksuvõlga.

Võlgniku seisukoht, et võlad on võimalik kustutada võimalikest tegevustuludest, on

paljasõnaline. Arvestades kohustuste suurust, ei ole neid võimalik täita tegevustuludest

mõistliku aja jooksul kui üldse.

5

Andmete puudulikkuse tõttu ei ole hetkel võimalik kindlalt tuvastada juhatuse liikmete

kohustuse tahtlikku rikkumist või rasket hooletust ja sellest tulenevat pankrotisituatsiooni

tekkimist, kuid kogutud andmed viitavad sellele, et maksejõuetuse põhjuseks võib olla raske

juhtimisviga. Edaspidises menetluses võivad selguda asjaolud, mille kohaselt võib

maksejõuetuse põhjuseks olla ka kuriteo tunnustega tegu või muu asjaolu.

Olemasolevate andmete põhjal ei saa täpselt määratleda püsiva maksejõuetuse tekke aega, kuid

eelduslikult on see 2020 algus (maksuvõlg hakkas tekkima septembrist 2019 ja sel ajal oli ka

sundtäitmisel kohustusi üle 11 000 euro).

Muud asjaolud

Ajutine haldur ei ole tuvastanud selgeid vara tagasivõitmise ja tagasinõude võimalusi, kuid ei

välista seda edasises menetluses.

Võlgniku raamatupidamisandmed võivad mitte vastata tegelikkusele. Pankrotiavalduses on

maksuvõla suuruseks 57 737,27 eurot (sh 2023 korralduste kohaselt 9824,14 eurot). Seega oli

2022 lõpuks võlg intresse arvestamata 47 913,13 eurot (57 737,27 - 9824,14). Samas on 2022.

a majandusaasta aruandes kajastatud kohustusi (ainult lühiajalised) 36 011 eurot. Lisaks on

võlgniku vastu sundtäitmisel nõudeid 2022 seisuga 11 891,00 eurot. Juhatuse liige on rikkunud

kohustust korraldada võlgniku raamatupidamist kooskõlas kehtivate õigusaktidega

(äriseadustiku (ÄS) § 183).

21.01.2024 võlgniku tegevuskohta Rakvere 34, Narva külastades toimus seal kauplemine.

Seega on võlgnik rikkunud 07.12.2023 määrusega kohaldatud käsutuskeeldu.

Juhatuse liige on rikkunud hoolsuskohustust (ÄS § 180 lg 1). Lähtudes maksuvõla tekke

dünaamikast alates 2019, on maksuvõlg pidevalt suurenenud. Võlgniku n-ö ärimudel ongi

selline, et maksud jäetakse tasumata, kuid see ei ole tavapärases ärikeskkonnas mingilgi viisil

aktsepteeritav ja on ka õigusvastane.

Juhatuse liige on rikkunud ÄS § 180 lg-s 51 sätestatud pankrotiavalduse esitamise kohustust.

Juhatuse liige ei ole esitanud ajutisele haldurile andmeid/dokumente ega täitnud

pankrotiseaduse (PankrS) § 87 lg-s 1 (menetlusest osavõtu kohustus), § 85 lg-s 1 (teabe

andmine) ja § 22 lg-s 4 (majandusaasta aruande ja finantsandmete esitamine) sätestatud

kohustusi.

KOHTU SEISUKOHT

7. Kohus ei pea vajalikuks korraldada vastavalt ajutise halduri taotlusele kohtuistungit.

Avaldaja ja võlgnik ei ole taotlenud asja läbivaatamist kohtuistungil. Kohus on seisukohal, et

käesolevaks ajaks kogutud andmete ja tuvastatud asjaolude põhjal tuleb Eesti Vabariigi Maksu-

ja Tolliameti kaudu esitatud pankrotiavaldus rahuldada ning välja kuulutada OSAÜHINGU

MERALEKS pankrot.

8. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu.

PankrS § 1 lg 2 järgi on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja

sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast

tulenevalt ajutine. PankrS § 1 lg 3 järgi on juriidilisest isikust võlgnik maksejõuetu ka siis, kui

võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust

olukorrast tulenevalt ajutine. Kohustustena arvestatakse ka nõudeid, mis ei ole muutunud

sissenõutavaks.

PankrS § 22 lg 2 p 2 järgi on võlgniku varalise seisundi ja maksejõulisuse hindamine ajutise

halduri ülesanne. Kohus leiab, et võlgniku maksejõuetus on tõendatud ajutise halduri aruande

ja sellele lisatud dokumentidega ning võlgniku paljasõnaline seisukoht, et võlad on võimalik

kustutada võimalikest tegevustuludest, ei anna alust teha teistsugust järeldust.

6

Ajutise halduri aruande põhjal on võlgniku vara väärtus kuni 10 000 eurot ja teadaolevad

võimalikud kohustused vähemalt 92 144,88 eurot. Mh on võlgnikul alates 2019 septembrist

maksuvõlg ja pankrotiavalduse esitamise seisuga 81 sissenõutavaks muutunud ja sundtäitmisel

olevat haldusakti. Lisaks on võlgniku suhtes pooleli 2014 – 2022 algatatud viis täitemenetlust.

PankrS § 31 lg 11 p 1 kohaselt eeldatakse juriidilisest isikust võlgniku maksejõuetust, kui

võlgniku suhtes toimuvas täitemenetluses ei ole kolme kuu jooksul täitemenetluse alustamisest

saadud vara puudumise tõttu nõuet rahuldada või kui täitemenetluses ilmneb, et võlgnikul ei

jätku vara kõigi kohustuste täitmiseks. Võlgnik ei ole esitanud ühtegi konkreetset asjaolu selle

kohta, et võlad oleks võimalik kustutada saadavate tulude arvel. Ajutise halduri aruandest

nähtuvalt ongi võlgniku n-ö ärimudel selline, et maksud jäetakse tasumata. Võlgniku osakapital

on 2500 eurot ja 2022. a majandusaasta aruande järgi oli omakapital/netovara 31.12.2022

seisuga -76 eurot. Seega esineb ka PankrS § 31 lg 12 p-s 1 sätestatud osaühingu maksejõuetuse

eeldus – netovara (bilansi aktiva üldsumma miinus passivas näidatud kohustuste üldsumma) on

järel vähem kui ÄS § 171 lg 2 p-s 1 sätestatud ulatuses, st vähem kui pool osakapitalist.

Hilisemat bilanssi ei ole võlgnik ajutise halduri nõudmisele vaatamata esitanud. Eeltoodu

põhjal on kohus seisukohal, et võlgnik ei suuda rahuldada sissenõutavaks muutunud nõudeid,

samuti ei kata tema vara tema kohustusi ning see ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast

tulenevalt ajutine.

Ajutise halduri kogutud andmetel kujunes maksejõuetus eelduslikult välja juba 2020 alguses

ning maksejõuetuse põhjuseks võib olla raske juhtimisviga.

9. Kohus nimetab pankrotihalduriks Hillar Villers, kes vastab PankrS §-s 56 sätestatud

haldurile esitatavatele nõuetele.

10. Ajutise halduri avaldatu kohaselt ei ole võlgniku juhatuse liige esitanud

andmeid/dokumente ega täitnud menetlusest osavõtu, teabe andmise ning majandusaasta

aruande ja finantsandmete esitamise kohustusi, mh ei ole juhatuse liige esitanud 12.12.2023

teabenõudes nõutud andmeid ja dokumente.

Võlgnik peab andma kohtule, ajutisele haldurile, haldurile, pankrotitoimkonnale ja

maksejõuetuse teenistusele teavet, mida nad vajavad seoses pankrotimenetlusega nii enne kui

ka pärast pankroti väljakuulutamist, eelkõige oma vara, sealhulgas kohustuste ning majandus-

või kutsetegevuse kohta. Võlgnik on kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise

päeva seisuga bilansi koos vara, sealhulgas kohustuste nimekirjaga (PankrS § 85 lg 1). Võlgnik

peab osutama ajutisele haldurile ja haldurile abi tema ülesannete täitmisel ning olema kohtu

korraldusel kättesaadav, et täita oma teabe andmise ja menetlusest osavõtu kohustust (PankrS

§ 87 lg-d 1 ja 2).

PankrS § 90 näeb ette, et kui võlgnik on juriidiline isik, kohaldatakse PankrS §-des 85-89

sätestatut vastavalt § 19 lg-tes 1 ja 3 nimetatud isikute suhtes (sh juriidilisest isikust võlgniku

juhtorgani liige, likvideerija, prokurist ja raamatupidamise eest vastutav isik, kui nad on

vabastatud oma kohustustest kolme aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist).

Kohus kohustab võlgniku juhatuse liiget enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut kohtus

vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed võlgniku vara, võlgade ja majandus- või

kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged (PankrS § 86 lg 1, § 90 ja § 19 lg 1).

Samuti kohustab kohus võlgniku juhatuse liiget esitama haldurile pankroti väljakuulutamise

seisuga bilansi koos vara, sh kohustuste nimekirjaga, samuti 12.12.2023 teabenõudes nõutud

andmed ja dokumendid (PankrS § 35 lg 2, § 85 lg 1, § 90 ja § 19 lg 1).

Kohus hoiatab võlgniku juhatuse liiget, et võib PankrS § 89 lg 1 p-de 1, 2, 3 ja 5 kohaselt kohtu

korralduse täitmata jätmise korral või seadusega sätestatud kohustuse täitmise tagamiseks

võlgnikku trahvida või kohaldada tema suhtes sundtoomist või kuni kolmeks kuuks aresti, kui

võlgnik takistab pankrotimenetlust sellega, et ei täida teabe andmise (§ 85) või menetlusest

7

osavõtu (§ 87) või vande andmise (§ 86) kohustust või rikub pankrotivara käsutamise keeldu

(§ 20, § 35 lg 1 p-d 3, 4).

Ajutise halduri tasu ja menetluskulud

11. PankrS § 23 lg 1 esimese ja teise lause kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma

ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete

täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata; tasu suuruse määramisel

arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi.

Vastavalt PankrS § 23 lg 2 esimesele ja teisele lausele on tasu suuruse arvestamise aluseks

ülesannete täitmisele kuluv aeg ning ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud

üldised kulud, sh kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. PankrS § 23 lg 3

alusel on alates 01.01.2024 ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 164 eurot (so 820 eurot / 5;

1/5 töölepingu seaduse § 29 lg 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast;

Vabariigi Valitsuse 08.12.2023 määruse nr 113 „Töötasu alammäära kehtestamine“ § 1

kohaselt on alates 01.01.2024 kuutasu alammäär 820 eurot).

Ajutine haldur on esitanud kohtule tööaja arvestuse, mille järgi kulus tal ülesannete täitmisele

11,5 t tunnitasuga 135 eurot. Kohus on ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja

kutseoskust arvestades seisukohal, et tööks kulunud aeg ja tunnitasu on põhjendatud. Ajutise

halduri ülesanded muutis keerukamaks mh asjaolu, et võlgnik keeldus andmeid ja dokumente

esitamast ning ajutisel halduril tuli tegeleda ka võlgniku tegevuskohtade otsimisega.

Eeltoodust lähtudes tuleb Hillar Villersi tasuks ajutise halduri ülesannete täitmise eest määrata

1552,50 eurot, millele lisandub käibemaks 341,55 eurot, kokku 1894,05 eurot. Vastavalt

PankrS § 23 lg-le 6 ja ajutise halduri taotlusele tuleb tasu määrata büroole, mille kaudu ajutine

haldur tegutseb, so JeweLex Advokaadibüroo Osaühingule. Kuna JeweLex Advokaadibüroo

Osaühing

on

käibemaksukohustuslane

käibemaksuseaduse

tähenduses

(KMKR

EE101607797), lisatakse PankrS § 23 lg 3 teise lause, § 65 lg 11 alusel tasule käibemaks.

PankrS § 146 lg 11 ja § 31 lg 6 kolmanda lause kohaselt mõistab kohus pankrotimäärusega välja

ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitise ning ajutisele haldurile tehakse väljamakse.

PankrS § 150 lg 1 p 2 ja lg 2 alusel hüvitatakse ajutise halduri tasu võlgniku pankrotivarast.

Kuna pankrotivaras puuduvad käesoleval ajal teadaolevalt rahalised vahendid ajutise halduri

tasu väljamakseks, tuleb ajutise halduri tasust 1600 eurot (sh käibemaks) hüvitada avaldaja

tasutud deposiidi arvel.

12. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 172 lg 1 ja PankrS § 150 lg 2 alusel tuleb jätta

menetluskulud võlgniku kanda. Rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

/allkirjastatud digitaalselt/

kohtunik