2-23-7187/26 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtu nimetus

Harju Maakohus

Kohtunik

Toomas Ventsli

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

06. märts 2024.a, Tallinna kohtumaja, Lubja tn 4, Tallinn

Tsiviilasja number

2-23-7187

Tsiviilasi

J B’i hagiavaldus Eesti Firma OÜ vastu raha tasumise

nõudes

Hagihind

18 334,69 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja

J B (isikukood xxx, aadress xxx)

Lepinguline esindaja vandeadvokaat K B

Kostja

Eesti Firma OÜ (registrikood 14164797, aadress Väike-Paala

tn 2, 11415 Tallinn)

Lepingulised esindajad vandeadvokaat Tõnis Loorits ja

advokaat Martin Järve

Viimase kohtuistungi aeg või

viide asja lahendamisele

kirjalikus menetluses

Kohtuistung 15.02.2024.a

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagiavaldus osaliselt.

2. Välja mõista Eesti Firma OÜ-lt (registrikood 14164797) J B’i (isikukood xxx) kasuks 13

471 (kolmteist tuhat nelisada seitsekümmend üks) eurot ja 80 (kaheksakümmend) senti.

3. Jätta rahuldamata J B’i (isikukood xxx) hagiavaldus Eesti Firma OÜ (registrikood

14164797) vastu põhinõude 3000 (kolm tuhat) eurot ja viivise 199 (ükssada

üheksakümmend üheksa) eurot ja 69 (kuuskümmend üheksa) senti tasumise nõuetes.

4. Välja mõista Eesti Firma OÜ-lt (registrikood 14164797) J B’i (isikukood xxx) kasuks

viivis põhinõude 12 840 (kaksteist tuhat kaheksasada nelikümmend) eurot tasumata osalt

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates 17.05.2023.a

(seitsmeteistkümnendast maist kahe tuhande kahekümne kolmandal aastal) kuni

põhinõude täitmiseni, kuid mitte rohkem kui 12 208 (kaksteist tuhat kakssada kaheksa)

eurot ja 20 (kakskümmend) senti.

Menetluskulude jaotus ja

kindlaksmääramine

5. Jätta J B’i (isikukood xxx) kanda 19,17% (üheksateist koma seitseteist protsenti)

menetluskuludest ja Eesti Firma OÜ (registrikood 14164797) kanda 80,83%

(kaheksakümmend koma kaheksakümmend kolm protsenti) menetluskuludest.

6. Määrata menetluskulud kindlaks tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 177 lõikes 2

1 (19)

sätestatud korras.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul,

alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese

astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist

kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus

asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 187 lg 6 kohaselt

peab menetlusabi taotluse esitamise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja

järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,

eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud

esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja

ennistamist.

I. Kohtuotsuse kirjeldav osa

1. J B (hageja) esitas 16.05.2023 Harju Maakohtuke hagiavalduse Eesti Firma OÜ (kostja)

vastu raha tasumise nõudes (dtl-d 1-7). Kohus võttis hagi 17.05.2023 menetlusse (dtl 104). Kostja

esitas 24.05.2023 esialgse vastuse hagile (dtl-d 109-114). Kostja vastas hagile 14.06.2023 (dtl-d

149-159). Hageja esitas 23.10.2023 täiendavad seisukohad (dtl-d 210-220). Eelistung toimus

07.09.2023 (dtl-d 405-422). Kohtuistung toimus 31.10.2023 (dtl-d 257-265). Kostja esitas täiendava

seisukoha 08.12.2023 (dtl-d 267-278). Hageja vastas kostja menetlusdokumendile 19.01.2024 (dtl-d

368-374). Kohtuistung toimus 15.02.2024 (dtl-d 406-412).

2. Hageja esitas kostja vastu hagiavalduse põhivõla 15 840 euro ja põhinõudelt arvestatud

viivise tasumise nõuetes. Hageja põhjendab hagiavaldust järgmiselt. Kostja edastas 26.03.2021

hagejale ja hageja esindajale ja nõustajale J W teabe kostja pakutavate teenuste ja nende

maksumuste kohta, sealhulgas äriühingu asutamiseks ja virtuaalvääringu teenuse pakkuja litsentsi

omandamiseks. Kostja edastas teabe vastusena päringule. Pooled pidasid e-kirjavahetust. Pärast

seda tegi kostja 16.04.2021 e-kirjas pakkumuse järgmiste teenuste osutamiseks: a) äriühingu

asutamine ja tegevuslitsentsi omandamine maksumusega 7250 eurot; b) osakapitali registreerimine

maksumusega 500 eurot; c) füüsilise kontori olemasolu maksumusega 3500 eurot; d) ettevõtte

konto avamine maksumusega 1000 eurot; e) kohaliku ärijuhi / AML vastutava isiku olemasolu

maksumusega 12 000 eurot. Teenuste kogumaksumus oli 24 250 eurot, millest kostja soovis

ettemaksuna saada 12 125 eurot. Hageja esindaja ja nõustaja J W vastas 20.04.2021 e-kirjas, et

ametlikuks kontaktisikuks on hageja. Hageja edastas 10.05.2021 e-kirjaga kostjale küsitud teabe.

Hageja teatas 11.05.2021 e-kirjas, et soovib pakutud teenust saada ning esitas kostjale enda

kontaktandmed. Kostja edastas hagejale seejärel 11.05.2021 e-kirjaga arve nr 2206 summas 14 700

eurot (sh käibemaks) järgmiste teenuste eest: äriühingu asutamine ja tegevusloa omandamine

maksumusega 7250 eurot, osakapitali registreerimine maksumusega 500 eurot, füüsilise kontori

olemasolu üheks aastaks maksumusega 3500 eurot, ettevõtte konto avamine maksumusega 1000

eurot. Maksumused ei sisalda käibemaksu. Hageja tasus arve ise 3675 euro ulatuses ning ülejäänud

osas tasusid arve kolmandad isikud. Kostja teatas 18.03.2022 e-kirjas, et Eestis toimunud

seadusandluse tulemusel on muutunud nõuded virtuaalvääringu teenuse pakkujatele, mille sisuks on

muuhulgas, et sellist teenust osutava äriühingu osakapital peab olema 100 000 eurot või 250 000

eurot sõltuvalt osutatavate teenuste sisust. Kostja pakkus samas e-kirjas välja erinevaid lahendusi

seoses tekkinud olukorraga. Hageja esindaja ja nõustaja J W teatas 04.04.2022 e-kirjas hageja

nimel, et seoses muutunud nõuetega ei soovi ta enam Eesti Firma OÜ teenuseid kasutada ning

informeeris ettemaksu tagastamise nõudest. Kostja saatis 04.04.2022 e-kirja, millele vastuseks

kordas hageja esindaja ja nõustaja J W 25.04.2022 e-kirjas, et soovib ettemaksu tagastamist. Hageja

esindaja ja nõustaja J W teatas 28.04.2022 e-kirjas, et kui ettemaksu ei tagastata 10. maiks,

pöördutakse õigusabi poole. Hageja esitas 01.11.2022 kostjale nõudekirja, milles nõudis 14 700

2 (19)

euro tagastamist ja õigusabikulude hüvitamist summas 1140 eurot. Kostja vastas 15.11.2022 e-

kirjas hageja 01.11.2022 nõudekirjale keelduvalt, kuid tegi ettepaneku, et tagastab kompromissi

korras 3675 eurot. Pooled pidasid 28.11.2022 kuni 31.01.2023 täiendavat e-kirjavahetust, kuid

ettemaksu tagastamise osas kokkuleppele ei jõutud. Kostja tegi 03.12.2022 e-kirjas täiendava

ettepaneku, et tagastab hagejale 50% ettemaksust, see on 7350 eurot, millega hageja ei nõustunud.

Pooled on sõlminud tähtajatu käsunduslepingu, mille alusel pidi kostja hagejale osutama teenuseid.

Käsund jäi kostja poolt täitmata, sest muutusid õigusaktides sätestatud nõuded virtuaalvääringu

teenuse pakkkujale. Seetõttu ei olnud kostjal enam võimalik saavutada eesmärki, milleks oli

virtuaalvääringu teenust pakkuva äriühingu asutamine ja vastava tegevusloa saamine ühes muude

seotud teenustega tingimustel, mille järgi ta oli käsunduslepingu sõlminud. Seetõttu ei saanud enam

oodata, et hageja sooviks käsunduslepingu täitmise jätkamist ning käsundi täitmist. Kostja pidi

olema teadlik virtuaalvääringu teenuse pakkujale seatavate nõuete peatsest muutumisest või selle

võimalikkusest ja teavitama sellest kostjat oluliselt varem kui 18.03.2022. Kostja ei täitnud käsundit

võlaõigusseaduse (VÕS) § 620 lg-st 1 tuleneva vajaliku hoolsusega. Käsunduslepinguga

kokkulepitud teenused jäid osutamata. Olukorras, kus olid oluliselt rangemaks muutunud nõuded

virtuaalvääringu teenuse pakkujale, ei olnud algselt kokkulepitud tingimusel võimalik teenust

osutada, milleks oli esmalt äriühingu asutamine ja sellele tegevusloa taotlemine virtuaalvääringu

teenuse osutamiseks. Muutunud olukorra tõttu informeeris hageja 04.04.2022 e-kirjas kostjat

sellest, et hagejal ei ole enam soovi teenust saada. 04.04.2022 e-kiri on käsitletav poolte vahel

sõlmitud käsunduslepingu erakorralise ülesütlemise avaldusena VÕS § 631 alusel, sest

kokkulepitud käsundit ei olnud enam võimalik täita. Samuti oli hagejal õigus öelda käsundusleping

korraliselt üles VÕS § 630 lg 1 alusel, mis ei vajanud ülesütlemise põhjendamist. Kostja 28.04.2022

kella 10:28 e-kirjast nähtub, et kostja sai aru hageja soovist käsundusleping üles öelda. Kostja

väited, et hageja pidanuks ülesütlemist täiendavalt põhjendama, on alusetud. Hageja selgitas

04.04.2022 e-kirjas, et muutunud olukorras ei ole tal teenuse vastu enam huvi. Alternatiivselt ütles

hageja käsunduselepingu üles 01.11.2022 nõudekirjaga. Käsundusleping on hageja ülesütlemisega

lõppenud ning pooled on vabastatud käsunduslepingu edasisest täitmisest. Hagejal on õigus nõuda

kostjalt kogu ettemaksu 14 700 eurot tagastamist. Kostja rikub raha tagastamise kohustust. Kostjal

ei ole õigust saada käsunduslepingu täitmise eest tasu. Kostja ei ole käsundit täitnud. Kostja ei ole

põhjendanud, et ta oleks ühegi käsundi täitmist alustanud, mis õigustaks nende eest kasvõi osaliselt

tasu saamist. Kostja on 15.11.2022 e-kirjas selgitanud, et oli esitanud hagejale erinevaid näidiseid ja

juhiseid, kuid hageja ei olnud väidetavalt teinud omalt poolt piisavat, et käsundit ellu viia. Kostja

väitis, et käsundi osutamata jätmine ning käsunduslepingu lõppemine oli eelkõige tingitud hagejast

ja seetõttu on tal õigus katta otseseid ja kaudseid kulusid, mis on seotud hageja teenindamisega ning

hüvitada sellega saamatu jäänud tulu. Kostja selline seisukoht on ekslik. Sõltumata sellest, milline

oli pooltevaheline koostöö ning kas hagejast tingituna oli käsundi täitmine raskendanud, oleks

kostjal õigus osa tasust endale jätta üksnes juhul, kui kostja oleks käsundi täitmist alustanud või

osaliselt täitnud. Kostja ei ole tõendanud, et ta oleks tegelikult asunud tegema toiminguid näiteks

äriühingu asutamiseks ja tegevusloa taotlemiseks, mis oli poolte kokkuleppe järgi esimeseks

teenuseks. Hageja on nõudnud kostjalt ettemaksu tagastamist 04.04.2022 ja 28.04.2022 e-kirjades

ning 01.11.2022 nõudekirjas. Hageja nõudis ettemaksu tagastamist 01.11.2022 nõudekirjas

hiljemalt 15.11.2022. Kostja ei täitnud selleks ajaks nõuet. Hageja hinnangul muutus raha

tagastamise nõue sissenõutavaks hiljemalt 15.11.2022. Asjakohatu on kostja 15.11.2022 e-kirjas

väidetu, et kuna konkreetselt hageja tasus ettemaksust üksnes 3675 eurot, siis ülejäänud ettemaksu

tagastamise õigus on kolmandatel isikutel, kes tasusid ülejäänud osa ettemaksust. Kostja esitas arve

üksnes hagejale. Hageja esindaja ja nõustaja oli kostjat 20.04.2021 e-kirjaga informeerinud, et

kontaktisikuks on konkreetselt hageja. Käsunduslepingu pooleks oli käsundiandjana üksnes hageja.

Kolmandad isikud on kirjalikult kinnitanud, et täitsid arve tasumise kohustuse hageja eest. Kuna

kostja oli alusetult keeldunud ettemaksu tagastamisest, pidi hageja pöörduma õigusabi saamiseks

Advokaadibüroo Eversheds Sutherland Ots&Co poole. Õigusabi sisuks oli õigusliku olukorra

õiguslik hinnang, videokoosolek hagejaga ja nõudekirja koostamine. Selle tulemusel tekkis hagejal

kohustus tasuda õigusabi eest viie töötunni ulatuses, kokku summas 1140 eurot (koos

käibemaksuga). Hageja nõuab sissenõutavaks muutunud raha tasumise kohustustelt viivise tasumist

VÕS § 113 lg 1 ls 2 sätestatud määras. Hageja nõuab kostjalt ettemaksu ja õigusabikulude hüvitise

3 (19)

maksmist kogusummas 15 840 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 831,49 eurot tasumist ning

alates 17.05.2023 põhinõudelt 15 840 eurot VÕS § 113 lg 1 ls 2 sätestatud ulatuses viivise tasumist

kuni põhinõude täieliku täitmiseni (dtl-d 2-7).

Pooled ei leppinud kokku käsundi täitmise tähtaegades. Hageja selgitas hiljemalt 10.05.2021 e-

kirjas, algne plaan juulis 2021 alustada, ei ole kohustuslik. Seetõttu on asjakohatu kostja märkus

selle kohta, nagu sisaldanuks kostja 26.03.2021 e-kiri eeldatavaid menetlustähtaegasid. Pooled ei

ole kokku leppinud, et hageja esitatud projekti analüüs on teenuse osaks. Nimetatud tegevust ei ole

loetletud kostja 16.04.2021 e-kirjas ja kostja ettemaksuarvel. Dokumendi osas peeti e-kirjavahetust

enne käsunduslepingu sõlmimist. Pooled ei leppinud kokku, et kostja pidi hiljemalt 10.07.2021 või

2021 juuli keskpaigaks kokku lepitud toimingud lõpule viima. Pooled ei leppinud kokku muude

kulude kandmises, mida teenuste loetelu ei sisalda. Pooled ei leppinud kokku, et hageja peab eraldi

tasuma kostja ettevõtte ülalpidamise eest. Kostja väidetud viivitused hageja poolt ei oma asjas

tähtsust. Kostja teenuse esimene etapp sisaldas äriühingu asutamist ja tegevusloa saamist. Kumbagi

neist teenustest ei osutatud. Kostja ei koostanud ega esitanud hagejale äriühingu asutamislepingut,

põhikirja, äriregistrisse kandmise avaldust, virtuaalvääringu tegevusloa saamise taotlust. Alusetu on

väide, et nende tegevuste tegemine oli takistatud hageja tegevusetuse tõttu. Pooled ei leppinud

kokku esimese etapi saavutamise tähtajas ja selles, kui kiiresti pidi hageja kostjale esitama

vajaminevad andmed või esitama dokumendid. Kostja ei esitanud käsunduslepingu kehtivuse ajal

hagejale ühtegi pretensiooni ega nõuet selle kohta, et hageja oleks enda kohustuste täitmisega

viivituses. Kostja sisulised tegevused puudusid, mis annaks aluse väita, et kostja on teinud teenuse

esimese etapi tegevusi. Kostja 19.05.2021 e-kirjaga koos saadeti kostjalt hagejale Wordi formaadis

viis täitmata ingliskeelset blanketti. Kostja ei valmistanud blankette ette ega eeltäitnud neid hageja

jaoks. Blankettide failide metaandmetest nähtub, et need olid koostatud ja viimast korda muudetud

enne, kui hageja pöördus 22.03.2021 esimest korda kostja poole. Kostja on äriühinguteenuste

pakkumisega tegelev ettevõte, kelle pakutavad teenused seonduvad äriühingute asutamisega, e-

residentide teenustega, tegevuslubade taotlemiste nõustamine, äriõiguse alane nõustamine,

raamatupidamine jms. Järelikult olid need blanketid kostja poolt juba varasema äritegevuse käigus

koostatud ja välja töötatud, mitte koostatud hageja jaoks. Hageja nõustamine e-residentsuse

küsimuses ei olnud käsunduslepingu esemeks. Pooled ei leppinud kokku selles, et hageja peab

kostjale tasu maksma dokumentide ülevaatuse, 22.11.2021, 22.11.2021 kuni 23.11.2021 ja

03.01.2022 e-kirjade eest. Kostja ei ole hagejale kunagi osutanud füüsilise kontori ja rahapesu

tõkestamise spetsialisti olemasolu teenust. Kostja ei avaldanud käsunduslepingu täitmise käigus

kordagi avaldanud, et tegeleb nende otsimisega. Isegi kui kostja oleks sellega tegelenud, ei andnud

need tulemusi. Otsinguteks puudus sisuline vajadus olukorras, kus äriühingut ei olnud asutatud ning

virtuaalvääringu teenuseosutaja tegevusluba ei olnud taotletud. Hageja ei avaldanud 04.04.2022 e-

kirjas nõusolekut ühegi summa tasumiseks, vaid küsis tagasi tasutud ettemaksu, millest on maha

arvestatud mõistlik hüvitis. Kostja ei tagastanud ettemaksu ega esitanud omapoolset nägemust, et tal

on õigus ettemaksu täielikult mitte tagastada. Selle asemel tegi kostja 04.04.2022 e-kirjas

ettepaneku jätkata tegevusloa hankimist Leedus. Hageja seda ei soovinud. Kostja keeldus seejärel

28.04.2022 ja 03.05.2022 e-kirjades ettemaksu tagastamiseks põhjusel, et hageja ei ole põhjendanud

käsunduslepingu lõpetamist. Asjakohatu ja põhjendamatu kostja järeldus, nagu oleks ta

ajavahemikul 2021 märts kuni 2022 märts täitnud järjepidevalt käsundit. Käsundi objektiks ja tasu

saamise eelduseks olid konkreetsed tegevused, mis jäid tegemata. Kostja tegevus piirdus varem

koostatud dokumendiblankettide edastamise ja sissejuhatavate e-kirjade saatmisega, millise

tegevuse eest eraldi tasustamist ei olnud kokku lepitud. Käsunduslepinguga kokkulepitud käsund jäi

kostja poolt täitmata. Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduses (RahaPTS)

sätestatud nõuded virtuaalvääringu teenuse pakkkujale muutusid. Seetõttu ei olnud kostjal enam

võimalik saavutada virtuaalvääringu teenust pakkuva äriühingu asutamist ja vastava tegevusloa

saamist ühes muude seotud teenustega tingimustel, mille järgi oli käsundusleping sõlmitud. Kuivõrd

nõudeid virtuaalvääringu teenuse pakkujale oluliselt muudeti, ei olnudki algselt kokkulepitud

tingimustel võimalik teenust osutada. Asjas ei oma tähtsust, kas RahaPTS-i muudatused olid

turuosalisele ootamatud ning kas kiiremini tegutsedes saanuks tegevusloa kätte. Hageja ei ole

väitnud, et ütles käsunduslepingu üles kostja olulise rikkumise tõttu. Seetõttu ei oma tähtsust

4 (19)

küsimus, kas käsund jäi täitmata hagejast või kostjast tulenevatel põhjustel. Kuna pooled ei olnud

kokku leppinud käsundi täitmise tähtajas, ei oma tähtsust küsimus, kas hageja kaasaabil saanuks

käsundi enne RahaPTS-i muudatusi ära täita. Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise

seaduse ja teiste seadute muutmise seaduse eelnõu 507 SE menetlemine ei toimunud Riigikogu

initsiatiivil ega saabunud täiesti ootamatult. Seadusemuudatuse eelnõu oli Rahandusministeeriumi

poolt välja töötatud ja esitatud ministeeriumitele kooskõlastamiseks juba 21.09.2021. Kostja oleks

pidanud sellest olema teadlik, arvestades kostja põhilisi tegevusalasid. Kostja ei teavitanud hagejat

seaduseelnõu menetlemisest alates 10.01.2022, vaid teavitas hagejat alles 18.03.2022, see on pärast

RahaPTS-i muudutuste jõustumist. Hageja ei olnud pärast regulatsiooni muutumist huvitatud

äriühingu asutamisest Eestis eelkõige põhjusel, et osakapitali suuruse nõuet muudeti. Juba esialgses

eelnõu versioonis oli kavas tõsta virtuaalvääringu teenuse pakkuja osa- või aktsiakapitali nõude

piirmääraks 350 000 eurot. Eelnõu vastuvõtmisel seda mõnevõrra vähendati ning võeti vastu

seadusemuudatus, mille tulemusel on virtuaalvääringu teenuse pakkuja osa- või aktsiakapitali

nõudeks, sõltuvalt teenuse osutamise ulatusest 100 000 või 250 000 eurot. Osakapitali nõude peatset

kehtestamist võis seega eeldada oluliselt varem kui 18.03.2022. Kuigi hageja ei öelnud

käsunduslepingut üles põhjusel, et kostja seda oluliselt rikkus, siis kirjeldatud asjaolude tõttu ei

täitnud kostja käsundit ka VÕS § 620 lg-st 1 tuleneva vajaliku hoolsusega, sest ta oleks pidanud

hagejat informeerima oluliselt varem kui 18.03.2022, et kavas on seadusemuudatus, millega

muudetakse virtuaalvääringu teenuse pakkujale nõuded rangemas, sh osakapitali nõude osas.

Hageja ei olnud kunagi huvitatud samasisulise tegevusloa omandamisest Leedus, mistõttu oli kostja

selline ettepanek hagejale ebavajalik ja kostja sellekohased selgitused on asjakohatud. Vastuseks

hageja 04.04.2022 e-kirjale ei teatanud kostja kordagi, et tal olnuks õigus mingile osale tasust ja

jätta ettemaks täies osas tagastamata. Kostja ei vaidle vastu asjaolule, et käsundusleping on hageja

poolt üles öeldud. Hageja on tuginenud hagis sellele, et tema 04.04.2022 e-kiri, milles hageja

teavitas kostjat, et hagejal ei ole enam soovi teenust saada, on käsitletav poolte vahel sõlmitud

käsunduslepingu erakorralise ülesütlemise avaldusena VÕS § 631 alusel, sest kokkulepitud käsundit

ei olnud enam võimalik täita. Hagejal oli niikuinii õigus öelda käsundusleping korraliselt üles VÕS

§ 630 lg 1 alusel, mis ei vajanudki ülesütlemise põhjendamist. Isegi kui hageja ei öelnud 04.04.2022

käsunduslepingut üles erakorraliselt, tuleb 04.04.2022 e-kiri lugeda korraliseks

ülesütlemisavalduseks. Kostja õiguslik positsioon on see, et kostja on käsundit täitnud ja

käsundusleping lõppes hagejast kui käsundiandjast tulenevalt põhjusel, mistõttu ei kuulu ettemaks

tagastamisele. Kostja tugineb VÕS § 629 lg 1 teisele lausele. Kostja jätab tähelepanuta, et käsundi

täitmise kogu tasu oli 24 250 eurot (sh käibemaks), millest hageja tasus ettemaksuna pool ehk 12

125 eurot (lisaks käibemaksu). Kui lähtuda kostja positsioonist, peaks kostja nõudma hagejalt

täiendavalt ülejäänud tasu 12 125 eurot (käibemaksuta) maksmist, kuid ei ole nõudnud. See

kinnitab, et kostja tegelikult ei arva, et tal on õigus nõuda kogu tasu, vaid tegemist on otsitud

väitega. Kostjal ei ole õigust kogu tasule VÕS § 629 lg 1 teise lause alusel ega osale tasust VÕS §

629 lg 1 esimese lause järgi. See omakorda välistab VÕS § 629 lg 2 kohaldamise. Kostja jättis

käsundi täielikult täitmata. Pooled leppisid kokku järgmiste teenuste osutamises kostja poolt:

äriühingu asutamine ja tegevusloa omandamine; osakapitali registreerimine; füüsilise kontori

olemasolu üheks aastaks; ettevõtte konto avamine. Loetletud neljast teenustest eeldavad kolm

viimast, et esmalt oleks esimene teenus osutatud – äriühing asutatud ja tegevusluba omandatud.

Pooltevahelise kokkuleppe kohaselt sisaldas käsundi esimene osa (äriühingu asutamine ja

tegevusloa omandamine) ja selle tasu 7250 eurot käibemaksuta järgmist: äriühingu asutamine ja

tegevusloa saamine; kontaktisiku ja juriidilise aadressi teenused üheks aastaks; riigilõivud (190

eurot äriühingu asutamise eest ja 3300 eurot tegevusloa väljastamise eest); notaritasud ja

dokumentide tõlked vandetõlgi poolt. Nendest kolme viimast ei ole tehtud, sh ei ole kostja tasunud

riigilõive kokku summas 3490 eurot, tasunud notaritasusid ja tõlkekulusid ega osutanud

kontaktisiku ja juriidilise aadressi teenust ühe aasta jooksul. Kostja ei ole tõendanud, et ta asus

tegema toiminguid äriühingu asutamiseks ja tegevusloa taotlemiseks, mis oli poolte kokkuleppe

järgi esimese teenuse esimene osa. Kostja ei teinud sisulisi tegevusi äriühingu asutamine ja

tegevusloa omandamise saavutamiseks. Kostja ei olnud koostanud selleks vajalikke dokumente ega

esitanud neid hagejale: äriühingu asutamisleping, põhikiri ja selle kinnitamise otsus, kandeavaldus

äriregistrisse, virtuaalvääringu tegevusloa saamise taotlus. Alusetu on kostja väide, et tema

5 (19)

kohustuseks ei olnud tagada kindla tulemuse saavutamine, vaid üksnes teha kõik mõistlikult

võimalik, et hageja saavutaks teenusega taotletud tulemused. Kostja kohustused olid siiski seotud

konkreetsete eesmärkide saavutamisega, millest esimese teenuse esimene osa ei olnud vaid

äriühingu asutamiseks ja tegevusloa saamiseks toimingute tegemine, vaid nagu teenuste

kirjeldustest nähtub äriühingu asutamine (Company formation) ja tegevusloa saamine (license

obtaining). Kui teenuse sisuks olnuks vaid tegevusloa taotlemine, olnuks see sellisel viisil

kokkulepitud (applying of the license). Konkreetsete tulemuste saavutamine sisaldub ka ülejäänud

teenuste sisus ja kirjelduses: osakapitali registreerimine, füüsilise kontori olemasolu üheks aastaks

ja ettevõtte konto avamine. Kõikide nende teenuste sisus ja kirjelduses olevat tulemuse saavutamist

on võimalik reaalset kontrollida. Tähtsust ei oma kostja väited, et kostja oli väidetavalt aasta vältel

hagejat järjepidevalt nõustanud ja dokumente ette valmistanud. Tegelikkuses ei jõutud avalduste

koostamiseni, rääkimata nende esitamisest, et äriühing registreerida ja tegevusluba saada. Kostja

väited väidetavast mahukast tööst dokumentide koostamisel ja hageja nõustamisel on

põhjendamatud. Kostja ei olnud sisuliselt alustanud käsundi täitmist. Isegi kui kostja oli seda

minimaalselt alustanud ettevalmistavate toimingutega esimese teenuse esimese osa suhtes, on

ilmselgelt põhjendamatu kostja väide, et kostja on osutanud hagejale kokkulepitud teenuseid. Kostja

väide, et tal on õigus VÕS § 629 lg 1 ls 2 kohaselt õigus kogu ettemaksu summale, n alusetu. Kui

kostja väidab, et tal on õigus kogu tasule, siis peaks kostja nõudma hagejalt ka ülejäänud tasu, mitte

ainult keelduma ettemaksu tagastamisest. Kostja ei ole hagejalt seda kordagi nõudnud. See kinnitab,

et tegelikult ei arva ka kostja ise, et tal on õigus nõuda kogu tasu, vaid on esitanud sellise väite

otsituna, et vastu vaielda hagile täies ulatuses. Kostja ise möönab, et kogutasu ta ei nõua. Kostjal ei

ole õigus ka osale tasust, sh õigust kogu ettemaksu summale. Käsund ei lõppenud hagejast tuleneval

põhjusel ning kogutasu (või üksnes ettemaksu) maksmine ei oleks asjaolusid arvestades õiglane.

Alusetu on kostja väide, et käesoleval juhul lõppes käsundusleping hagejast tuleneva asjaolu tõttu.

Asjakohatu on kostja väide, et käsundi täitmine muutus hageja jaoks liiga kalliks, mitte võimatuks.

Hageja oli huvitatud käsundi täitmisest kokkulepitud tingimustel. Olukorras, kus nõuded

virtuaalvääringu teenuse osutajale muutusid oluliselt rangemaks, ei olnud käsundit võimalik

kokkulepitud tingimustel täita. Kostja oleks pidanud peatsest seadusemuudatusest hagejat oluliselt

varem teavitama. VÕS § 629 lg 1 ls 2 teine eeldus igal juhul täitmata, kuna asjaoludest tulenevalt ei

ole kostjale kogutasu maksmine mingil juhul õigustatud. Kostja ei jõudnud kokkulepitud neljast

teenusest isegi esimese teenuse täitmiseni. Alusetu on kostja väide, et ta on kogu aasta jooksul

osutanud hagejale tasuta teenust. Kostja ei ole täitnud isegi mitte olulist osa kohustustest, vaid ei ole

neid sootuks täitnud. Ettemaksu tagastamine ei ole vastuolus hea usu põhimõttega. Kostja ei ole

töötanud hageja kasuks aasta aega tasuta. Pooled leppisid kokku teenuse osutamises, mis sisaldasid

konkreetseid eesmärke. Neid ei saavutatud, kusjuures kostja ei täitnud isegi osa käsundist. Hageja ei

ole käitunud kostja suhtes vastuolus hea usu põhimõttega. Kostja enda käitumine on pahauskne

olukorras, kus kostja ei ole kokkulepitud teenust mistahes ulatuses osutanud, kostja teenus ei

vastanud § 620 lg 1 nõudele, kuid keeldub hageja tasutud ettemaksu tagastamisest (dtl-d 211-220).

3. Kostja palub jätta hagiavalduse rahuldamata ning põhjendab oma vastuväiteid hagile

järgmiselt. Hageja ja hageja äripartnerid sõlmisid kostjaga teenuse osutamiseks käsunduslepingu,

mille eesmärgiks oli Eestis äriühingu asutamine ja virtuaalvääringu teenusepakkuja tegevusloa

taotlemine. Hageja kohustuseks oli koostada ja hankida asutamiseks ja tegevusloa taotlemiseks

vajalikud dokumendid, mille ettevalmistamist kostja nõustas ja juhendas. Dokumendid ja

protsessid, mis ei nõudnud hageja esmast sisendit, koostas ja valmistas ette kostja. Kostja töötaja on

aasta aega teinud hagejale põhjalikult tööd ja osutanud teenust, kuid teenusega taotletud tulemus on

jäänud saavutamata hageja järjepidevate viivituste ja ülesannete täitmata jätmise tõttu. Hageja

viivitas dokumentide koostamise ja korraldamisega seni, kuni RahaPTS-i regulatsioon jõudis

kiireloomulise seaduseelnõu tõttu muutuda ning kostjale ei olnud uute RahaPTS-i nõuete tõttu enam

äriühingu asutamine ja tegevusloa taotlemine meelepärane. Kostjal oli kogu perioodi jooksul

valmidus ja soov käsundi täitmisega jätkata ja teenust osutada. Kui hageja oleks oma kohustusi

täitnud ja mõistlikult pingutanud, oleks äriühingu asutamine ja tegevusloa taotlemine jõutud lõpule

viia mitmel korral enne uue seaduse jõustumist. Kostja on pikaajaline äriühinguteenuste

pakkumisega tegelev ettevõte, kelle pakutavad teenused seonduvad äriühingute asutamisega, e-

6 (19)

residentide teenustega, tegevuslubade taotlemiste nõustamine, äriõiguse alane nõustamine,

raamatupidamine jms. Hageja ja hageja äripartnerid esitasid 2021.a märtsis kostjale päringu seoses

virtuaalvääringu tegevusloa omandamisega. Kostja töötaja D M esitas 22.03.2021 hagejale üldise

teabe kostja pakutavate teenuste kohta seoses virtuaalvääringu tegevusloa omandamisega, sh

erinevad teenuse kirjeldused ja nende maksumused. Pooled leppisid kokku teenuse osutamise

täpsustamiseks kokku videokoosoleku Microsoft Teams’i kaudu. Kostja töötaja saatis 26.03.2021

hagejale täpsema kirjelduse kostja pakutavatest teenustest ja nende kuludest, mida hageja võiks

vajada. Samuti olid välja toodud eeldatavad menetlustähtajad. Hageja palus 2021.a aprillis kostja

arvamust ja analüüsi võimaliku kasutustoken’i ehk utility token ICO (nagu aktsiate esmane

pakkumine, aga token’iga) teostatavusest Eesti õigusruumis. Kostja töötas sellega seoses läbi hageja

projekti valge/violetse raamatu. Krüptoäride puhul nimetatakse valgeks raamatuks äriplaani ja

token’i tehnilise ja üksikasjaliku protsessi kirjeldust, mis on sarnane väärtpaberiprospektile.

Tegemist on mahuka ja keeruka dokumendiga, mille läbitöötamiseks on vaja analüüsida hageja

plaanitud krüptotoken’it nii majanduslikust kui õiguslikust küljest. Kostja töötajad analüüsisid

hageja valget/violetset raamatut õiguslikult ja esitasid hagejale analüüsi tulemused. Pooled suhtlesid

2021.a aprillis üksteisega teenuse sisu osas. Hageja äripartner teavitas 16.04.2021 kostjat, et soovib

järgmisi teenuseid kogumaksumusega 24 250 eurot: äriühingu asutamine ja tegevusloa saamine –

7250 eurot, osakapitali registreerimine – 500 eurot, füüsilise büroo olemasolu – 3500 eurot,

äriühingu konto maksesüsteemis – 1000 eurot (ei sisalda maksesüsteemi tasu), teise kohaliku BM-i/

AML spetsialisti teenused – 12 000 eurot. J Wi 16.04.2021 e-kirjas selgitatakse muuhulgas, et nad

plaanivad alustada majandustegevusega 10. juulil [2021] ja seetõttu paluvad nad alustada kogu

protsessiga õigeaegselt, et vältida tarbetuid kulusid. Kostja selgitas 16.04.2021 hageja äripartnerile

teenusega seotud detaile ja tõi tähtaja osas välja, et kui alustatakse tegevust esimesel võimalusel,

siis on tema arvates täiesti tõenäoline 10. juuliks [2021] õigeks ajaks valmis saada, kuid see nõuab

kõigi vajalike dokumentide kiiret ettevalmistamist. Hageja vabandas 10.05.2021 e-kirjas temast

tekkinud viivituse pärast ja kinnitas veelkord eesmärki alustada sisulise majandustegevusega [2021]

juuli keskpaigast. Kostja esitas 11.05.2021 hagejale ettemaksuarve nr 2206 summas 14 700 eurot

(sealhulgas käibemaks), mis tasuti. Ettemaksuarve moodustas ligikaudu 50% teenuse

kogumaksumusest. Kostja pakutavate teenuste hinna sisse on arvestatud lisaks klientide

nõustamisele ja dokumentide koostamisele-ettevalmistamisele kliendi nõustamine ja juhendamine

enne formaalse teenuse osutamise algust – klientidele sobivate teenuste ja lahenduste leidmine,

klientide äriprojektide õiguslik analüüs, klientide jooksvate küsimustega tegelemine ja palju muud.

See on teenuse osutamise äris tavapärane. Vastasel korral ei oleks kostjal majanduslikult võimalik

oma töötajaid ja teenuseid ülal pidada. Seda kõike antud juhul tehti. Kostja on hagejale teenust

osutanud ehk asunud käsundit täitma. Lisaks hageja juhendamisele, koosolekutele hagejaga, hageja

projekti õiguslikule analüüsile jms on hageja teinud käsundi täitmisel järgmist. Äriühingu

asutamine ja virtuaalvääringu teenuse osutaja tegevusloa taotlemine on oma olemuselt protsessid,

kus teenuse osutamine toimub teenuse tellija sisendi (alusinfo, äriplaan ja protsesside kirjeldused,

alusdokumentide koostamine ja täitmine jms) alusel. Ilma teenuse tellija koostöö ja pingutuseta on

edukas äriühingu asutamine ja tegevusloa taotlemine võimatu. Kostja töötaja esitas 19.05.2021

hagejale nimekirja dokumentidest, koos juhistega, mida esimeses etapis teenuse osutamiseks

(äriühingu asutamise ettevalmistamiseks ja virtuaalvääringu teenuse pakkuja tegevusloa

taotlemiseks) vaja läheb. Samuti oli kostja dokumendiprojektid hageja jaoks ette valmistanud ja

eeltäitnud nii palju, kui dokumentide olemus seda võimaldas. Hagejal tekkisid 20.05.2021 viidatud

dokumentide ja juhiste osas küsimused, misjärel töötas kostja töötaja need läbi ning vastas hagejale

samal päeval, esitades põhjalikud ning detailsed juhised ja selgitused, mida hagejal nimetatud

dokumentide osas vaja teha on. Kostja on 2021.a juulis nõustanud hagejat äriühingu asutamiseks ja

edasisteks teenuse osadeks vajalike e-residentsuse küsimustes. Hageja äripartner esitas 13.08.2021

kostjale täiendava küsimuse ning ühtlasi vabandas, et nad on hagejaga dokumentide ja vajalike

toimingutega pikalt viivitanud. Hageja äripartner esitas 16.08.2021-17.08.2021 kostjale veel

täiendavaid küsimusi ja täpsustusi, millele kostja on põhjalikult vastanud. Samuti korraldati video

teel nõupidamine, et vajalike dokumentide ja protsessi osas erinevaid küsimusi arutada. Selleks

ajaks oli hagejast tulenevate viivituste tõttu möödunud juba kolm kuud. Kostja on hagejale

selgitanud, et hageja poolt soovitud 10. juuli tähtaja järgimine oleks võimalik, kui vajalikud

7 (19)

dokumendid valmistataks ette kiiresti. Esimese etapi dokumentide ettevalmistamine viibis aga

hageja tõttu. Hageja äripartner saatis 18.11.2021, mis on ligikaudu kuus kuud pärast kostja poolt

dokumendiprojektide ja nendega seotud juhiste saatmist, nende poolt täidetud dokumendiprojektid

kostjale tagasi koos palvega need üle kontrollida. Kostja poolt ette valmistatud dokumendiprojekte,

mille hageja tagasi saatis, oli 18 tükki. Kostja töötaja töötas hageja äripartneri saadetud dokumendid

läbi ning edastas 22.11.2021 e-kirjaga dokumentide kohta detailsed juhised ja

muudatusettepanekud. Kostja on 22.11.2021-23.11.2021 juhendanud hageja äripartnerit detailselt ja

koos joonistega füüsiliste isikute küsimustike täitmisel. Hageja teatas 23.12.2021 kostjale, et neil on

tekkinud täiendav probleem seoses karistusregistri väljavõtete aegumisega ning uuris, kas on

võimalik jätkata nii, et loodava äriühingu asutajaks oleks üksnes hageja, sest ta on ainuke, kellel on

vajalikud dokumendid valmis. Kostja töötaja vastas 03.01.2022 hagejale ja nõustas hagejat, kuidas

oleks võimalik jätkata. Hageja äripartner teavitas 18.03.2022, et äriühingu asutamiseks volikiri ja

avaldus on notariaalselt kinnitatud ning karistusregistri väljavõtted on apostillitud. Hagejal ei olnud

18.03.2022 seisuga kõiki vajalikke dokumente valmis ega kostjale Eestisse saadetud, et kostja saaks

viia lõpule teenuse esimest etappi ehk äriühingu asutamist ja taotleda virtuaalvääringu teenuse

pakkuja tegevusluba. Kostja töötaja on hagejat nõustanud korduvalt ka videokoosolekutel ja -

kõnedel. Kostja pidanud teenusega seotud dokumente ja protsesse ette valmistama iseseisvalt, s.o

dokumendid ja protsessid, mis ei vajanud esmast kliendi sisendit. Kokkuvõttes on kostja teenuse

osutamise raames teinud järgmisi tegevusi: kliendi nõustamine seoses Eesti ja EL-i

regulatsioonidega, mis reguleerivad virtuaalvääringute valdkonda; kliendi konsulteerimine muudes

finants- ja õiguslikes küsimustes (nt osakapitali nõuded, osakapitali ettevõtluses kasutamise

võimalused, Eesti ühinguõiguse reeglitega seotud küsimused jms); kliendi ärimudeli ja

valge/violetse raamatu põhjalik analüüs ning kliendi äristruktuuri analüüs, mh Eestis kehtivate

seadustega ja RAB-i praktikaga kooskõla hindamine; kliendi jaoks äriühingu asutamisega seotud

dokumentide väljatöötamine (volikirjad, põhikiri ja muu) ning kliendi juhendamine nende

vormistamisel ja saatmisel (vorminõuded, apostille jm); kliendi koostatud või kliendi poolt täidetud

dokumentide analüüs ja korrigeerimine, muudatuste juhendamine, jooksev suhtlus dokumentide

osas; kliendi juhendamine, millised dokumendid ja andmed on vajalikud tegevusloa saamiseks

(tegevusloa taotlemiseks vajalike dokumentide ja andmete suur maht nähtub juba 2021. aastal

kehtinud RahaPTS § 70 lg-st 3); tegevusloa taotlemiseks vajalike sisemiste protseduurireeglite,

riskijuhtimise põhimõtete ja AML-ga seotud dokumentide väljatöötamine (2021 RahaPTS § 70 lg 3

p 5). Tegemist on praktikas äärmiselt mahukate protsesside ja dokumentidega, millest

protseduurireeglid ja sisekontrollieeskirjad küündivad mitmekümnete lehekülgedeni; kliendi jaoks

kontoriruumi otsingud. Kostjal on mitmeid koostööpartnereid, kelle abil kostja oma klientidele

kontoriruume otsib. Kostja on mitme koostööpartneriga suhelnud seoses hagejale kontoriruumide

otsimisega; kliendi jaoks rahapesu tõkestamise spetsialisti (money laundering reporting officer) ja

kohaliku juhatuse liikme otsingud. Kostja on käsundit täitnud ja hagejale teenust osutanud, mida

hageja on oma 04.04.2022 e-kirjas kinnitanud. Kostja töötaja on hagejat perioodil 2021 märts kuni

2022 märts järjepidevalt nõustanud, aidanud ette valmistada vajalikke dokumente ja protseduure

ning juhendanud hagejat äriühingu asutamise ja virtuaalvääringu teenuse pakkuja tegevusloa

taotlemise protsessis. 10.01.2022 algatati kõigile turuosalistele üllatuslikult Rahapesu ja terrorismi

rahastamise tõkestamise seaduse (RahaPTS) ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 507 SE

menetlus. Eelnõu 507 SE seletuskirja kohaselt ei koostatud eelnõule väljatöötamiskavatsust, sest

eelnõu menetlus pidi olema kiireloomuline. Seletuskirja kohaselt oli seaduse kiire jõustumine

vajalik ja eelnõu oli kavandatud jõustuma juba 2022. aasta 1. veebruaril. Puudus kindlus ja

teadmine, millisel kujul seaduseelnõu vastu võetakse ja millisel kujul seadus jõustub. Eelnõu teise

lugemise seletuskirja kohaselt tehti peale seaduseelnõu esimest lugemist 11 muudatusettepanekut.

Seaduseelnõu menetluse kestel muudeti ka virtuaalvääringu teenuse pakkuja osa- ja aktsiakapitali

nõudeid. Üldteada asjaolu on, et seaduse vastuvõtmine kahe kuu jooksul alates algatamisest on

äärmiselt kiireloomuline ja erakordne. Seaduseelnõu menetlus algatati 10.01.2022 ja kolmas

lugemine toimus juba 23.02.2022. Seadus avaldati Riigi Teatajas välja 12.03.2022 ja seaduse

jõustumise kuupäevaks oli 15.03.2022.4 Samuti on üldteada asjaolu, et üldjuhul jäetakse seaduse

väljakuulutamise ja jõustumise vahele pikk aeg (vacatio legis), et tagada turuosaliste ja kodanike

võimalus ennast uue õigusraamistikuga vastavusse viia ja sellega arvestada. Antud juhul jõustus

8 (19)

RahaPTS sisuliselt koheselt. 18.03.2022 ehk koheselt peale RahaPTS-i muudatuste jõustumist saatis

kostja hagejale põhjaliku ja detailse info seadusemuudatuste ja uute regulatsioonide kohta. Samuti

pakkus kostja hagejale välja mitmeid võimalikke lahendusi, kuidas uute regulatsioonide puhul edasi

tegutseda, sh võimalus taotleda kostja abiga virtuaalvääringu tegevusluba Leedus. 04.04.2022 ehk

pea kuu aega hiljem, teatas hageja äripartner kostjale, et nad ei soovi enam seadusemuudatuste tõttu

teenust, s.o äriühingu asutamist ja virtuaalvääringu teenuse pakkuja tegevusloa taotlemist Eestis.

Ühtlasi palus hageja ettemaksu tagastamist, millest oleks maha arvatud kostja mõistlik tasu, sest

kostja on juba kulutanud aega ja osutanud nõustamisteenuseid. Kui hageja oleks omaltpoolt

mõistliku kiirusega kostja juhiste järgi dokumendid ette valmistanud ja saanud hakata tegelema

teenuse järgmise etapi dokumentidega, oleks teenusega soovitud tulemust olnud võimalik saavutada

ammu enne vaidlusalust seadusemuudatust. Perioodil 04.04.2022 kuni 03.05.2022 pidasid hageja ja

kostja läbirääkimisi teenuse lõpetamise ja ettemaksu tagastamise osas. Kostja on kogu protsessi

vältel hagejaga operatiivselt suhelnud, hagejat nõustanud ja konsulteerinud, aidanud hagejal

dokumente ette valmistada ja analüüsinud hageja äriprojekti õiguslikust küljest. Muuhulgas on

kostja operatiivselt tuletanud kostjale meelde tähtaegu ja vajalikke tegevusi. Kostja poolt ei ole

midagi jäänud tegemata, vaid ligi aasta jooksul ei ole hageja suutnud kostjale esitada vajalikke

dokumente, et teenusega soovitud tulemust oleks võimalik saavutada. Kostja on hagejale pakkunud

alternatiivi, et kostja aitab hagejal taotleda virtuaalvääringu tegevusluba Leedus, kus on peale

seadusemuudatust Eestiga leebemad nõuded. Kostja oli valmis seda tegema vähemalt osaliselt

hageja tasutud ettemaksu arvelt. Kuigi kostja on seisukohal, et tasutud ettemaks ei kuulu hagejale

tagastamisele, on kostja pakkunud kuluka kohtumenetluse vältimiseks ja õigusrahu huvides välja

kompromissiettepanekutena, et kostja tagastab hagejale kas 25% või 50% tasutud ettemaksust.

Sellega ei ole hageja nõustunud ning on otsustanud käesoleva kohtumenetluse kasuks. Seda

vaatamata sellele, et kohtueelselt on hageja möönnud ja nõustunud, et kostja on teenust osutanud ja

hagejat nõustanud ning selle eest kuulub kostjale mõistlik tasu. Antud juhul ei kuulu ettemaks

tagastamisele, sest kostja on käsundit täitnud ning leping lõppes hagejast kui käsundiandjast

tuleneval põhjusel. Kostja kohustus oli teha kõik mõistlikult võimalik ja kostja on asunud käsundit

täitma. Põhjendamatud on hagiavalduse väited, et kostja ei osutanud kokkulepitud teenuseid ja ei

alustanud käsundi täitmist. Pooled ei vaidle, et nende vahel on sõlmitud käsundusleping. Kostja

kohustuseks ei olnud tagada üksnes kindla tulemuse saavutamine (äriühingu asutamine ja

tegevusloa saamine), vaid kostja kohustus tegema kõik mõistlikult võimaliku, et hageja saavutaks

teenusega taotletud tulemused. Äriühingu asutamine ja tegevusloa saamine sõltuvad suures osas

teenuse tellijast ja kolmandatest isikutest, s.t need eeldavad hageja poolt nõuetekohaselt täidetud,

kinnitatud ja formaliseeritud dokumente ning tegevusloa saamine omakorda eeldab, et Rahapesu

Andmebüroo hinnangul vastavad hageja dokumendid, hageja ja tema äripartnerite isikud ning

hageja äritegevuse protsessid ja riskijuhtimine tegevusloa nõuetele. Kostja on alates 2021. aasta

märtsist kuni 2022. aasta märtsini hagejat järjepidevalt nõustanud, aidanud ette valmistada mitmeid

vajalikke dokumente ja protseduure ning juhendanud hagejat kogu protsessi vältel. Kostja esitatud

asjaoludest ja tõenditest tuleneb üheselt, et kostja töötaja on hagejale aasta aega järjepidevalt tööd

teinud ja teenust osutanud eesmärgiga asutada hagejale ja tema äripartneritele äriühing ning taotleda

sellele virtuaalvääringu teenusepakkuja tegevusluba. Asjaolu, et teenusega taotletud tulemust ei

saavutatud, tulenes sellest, et hageja ei suutnud 10 kuu jooksul täita oma ülesandeid, s.o koostada,

täita ja korraldada vajalikke dokumente. Kostja on omaltpoolt teinud kõik mõistlikult võimaliku, et

äriühingu asutamiseks ja tegevusloa taotlemiseks vajalikud dokumendid saaksid valmis. Kostja on

VÕS § 619 lg 1 ja VÕS § 629 mõistes alustanud käsundi täitmist ja osutanud hagejale kokku

lepitud teenuseid. Kostja kohustus oli teha tulemuse saavutamiseks kõik mõistlikult võimalik.

Kostjal on asjaolusid arvestades õigus saada kogu osa tasust (ettemaksust). Kostja on alustanud

käsundi täitmisega ning kokkulepitud teenust osutanud. Vaidlusalune ettemaks ei moodusta kogu

poolte vahel kokku lepitud tasu, vaid ettemaks moodustas ligikaudu 50% kogu teenuse

maksumusest. Seega ei väida kostja isegi seda, et tal oleks õigus nõuda hagejalt kogu teenuse eest

kokkulepitud tasu ehk 24 250 eurot. Käsundusleping on lõppenud hagejast tuleneva asjaolu tõttu.

Hageja eesmärgiks oli saavutada teenuse eesmärk (äriühing ja virtuaalvääringu tegevusluba) 2021.

aasta juuli keskpaigaks. Hageja järjepidevate viivituste tõttu ei ole hageja oma ülesandeid täitnud ja

tema poolt vajalikke dokumente kostjale valmis kujul esitanud isegi mitte 18.03.2022. Kui hageja

9 (19)

oleks mõistliku pingutuse ja kiirusega täitnud oma ülesanded ja koostanud ning hankinud vajalikud

dokumendid, oleks käsund jõudnud 2021. aasta juuliks täidetud, nagu oli hageja enda soov. Kuna

aga hageja ei olnud isegi mitte 2022. aasaks vajalikke dokumente koostanud ja hankinud ja neid

kostjale edastanud, siis muutusid kiireloomulise seaduseelnõu tõttu 2022. aasta märtsis RahaPTS-i

nõuded. Uue RahaPTS-i nõuded enam hagejale ei sobinud, sest osakapitalinõue oli muutunud

hageja jaoks liiga kalliks. Äriühingu asutamise kandeavaldus lahendatakse 5 tööpäeva jooksul ja

Rahapesu Andmebüroo menetleb tegevusloa taotlusi 60 päeva jooksul. Seega oleks perioodil 2021

märts kuni 2022 märtsi algus jõutud äriühingu asutamine ja tegevusloa taotlemine lõpule viia

mitmetel kordadel. Käsundi täitmine ei muutunud hageja viivituste ja seadusemuudatuse tõttu

võimatuks, vaid hageja pidas käsundi täitmist muutunud olukorras enda jaoks liiga kalliks.

Seejuures pakkus kostja veel seadusemuudatuste järgselt hagejale alternatiivse teenusena

virtuaalvääringu tegevusluba Leedus, kus osakapitalinõue oli oluliselt madalam. Seda hageja ei

soovinud. Ettemaksu kostjale jätmine oleks asjaolusid arvestades õiglane. Ettemaksu tagastamine

tähendaks sisuliselt seda, et kostja oleks kogu aasta jooksul hagejale teenust osutanud tasuta.

Kostjalt nõutakse ettemaksu tagastamist, kuid kostja töötaja on aasta aega teinud hagejale

põhjalikult tööd ja osutanud teenust. Teenusega taotletud tulemus on jäänud saavutamata hageja

järjepidevate viivituste ja ülesannete täitmata jätmise tõttu. Hageja viivitas dokumentide koostamise

ja korraldamisega nii kaua, et selle aja jooksul jõudis RahaPTS-i regulatsioon kiireloomulise

seaduseelnõu tõttu muutuda ning kostjale ei olnud uute RahaPTS-i nõuete tõttu enam äriühingu

asutamine ja tegevusloa taotlemine. Seejuures oli kostjal kogu perioodi jooksul valmidus ja soov

käsundi täitmisega jätkata ja teenust osutada. Kostja ei pea kandma majanduslikku riski, et hageja

järjepidevate viivituste ja tegematajätmiste tõttu võib seadus kui kostjast sõltumatu asjaolu

muutuda. Seadusemuudatused kui sellised ei ole reguleeritud valdkondade puhul ettenägematud

asjaolud. Kostjal on VÕS § 629 lg 1 alusel õigus kogu ettemaksule summas 14 700 eurot ning

hagejal puudub selle tagasi nõudmiseks alus. Ettemaksu tagastamine on vastuolus hea usu

põhimõttega. Hagi rahuldamine ehk ettemaksu hagejale tagastamine oleks kostja suhtes äärmiselt

ebaõiglane ja vastuolus hea usu põhimõttega. Ettemaksu tagastamine tähendaks sisuliselt kostja kui

majandus- ja kutsetegevuses tegutseva ettevõtte jaoks aasta aega hageja jaoks tasuta töötamist. Seda

veel olukorras, kus teenuse sobimatuse põhjustasid hageja järjepidevad viivitused ja tegevusetus.

See on hea usu põhimõtte seisukohast vastuvõtmatu (dtl-d 150-159).

Kostja tasu ja hinnapakkumisse kuulub lisaks nõustamisele, projektijuhtimisele, dokumentide

ettevalmistamisele-koostamisele ka kostja intellektuaalne omand ja n-ö ärisaladus. Kostja on

aastatepikkuse töö tulemusena töötanud välja hulgaliselt erinevaid dokumendivorme, malle,

klausleid ja muud sarnast seoses nii äriühingu asutamise kui ka tegevusloa taotlemiseks vajalike

dokumentidega (nt protseduurireeglid, sisekorraeeskirjad jms). Kostja on omandanud vajalikud

töövõtted, teadmised ja parimad praktikad, kuidas edukalt tegevuslube taotleda, selleks vajalike

dokumente valmistada, kliente AML spetsialistidega kokku viia jne. Kui see kõik oleks lihtne ja

enesestmõistetav, poleks hageja kostjalt teenust ostnud ja oleks soovitud tulemuseni jõudnud ise.

Teenusega on hõlmatud ka protsessi juhtimine ja hageja nõustamine muudes seotud küsimustes, mis

kliendil seoses äriühingu asutamisega, tegevusloa saamisega, osakapitaliga, AML spetsialistiga ja

muuga tekkida võivad. Kostja tasunõude puhul ei tule hinnata üksnes kitsalt neid toiminguid, mis

puudutavad üksnes hagejale dokumentide ettevalmistamist-koostamist, vaid kogu suhtlust,

projektijuhtimist, hageja tekkinud küsimuste analüüsimist ja vastamist ja muid sarnaseid tegevusi.

See on iga nõustamisteenuse (nagu ka nt advokaat, audiitor jms) olemuslik komponent. Kostja on

käsundi täitmiseks (teenuse osutamine) teinud mh järgnevat1: 22.03.2021-01.04.2021 on kostja

töötaja hagejat nõustanud ja juhendanud nii e-kirja teel kui ka Microsoft Teams videokoosolekul

Eesti äriõiguse, virtuaalvääringu äriprojektide nõuete, sobiva teenuse valikul, edasiste tegevuste kui

ka kliendi jooksvates küsimustes. Kostja pakutavate teenuste hinna sisse on arvestatud lisaks

klientide nõustamisele ja dokumentide koostamisele-ettevalmistamisele ka kliendi nõustamine ja

juhendamine enne formaalse teenuse osutamise algust – klientidele sobivate teenuste ja lahenduste

leidmine, klientide äriprojektide õiguslik analüüs, klientide jooksvate küsimustega tegelemine ja

palju muud. See on teenuse osutamise äris tavapärane. Vastasel korral ei oleks kostjal

majanduslikult võimalik oma töötajaid ja teenuseid ülal pidada. 01.04.2021 palusid hageja ja hageja

10 (19)

äripartnerid kostjal analüüsida utility tokeni ICO teostatavusest Eestis ja palusid kostjal läbi töötada

ja analüüsida hageja äriprojekti valge/violetse raamatu. Hageja äriprojekt ehk violetne raamat on 19

leheküljeline mahukas ja keerukas dokument, mis selgitab äriprojekti ja tokenit nii majanduslikust,

tehnilisest ja õiguslikust küljest. Krüptoäride puhul nimetatakse valgeks või violetseks raamatuks

äriplaani ja tokeni tehnilise ja üksikasjaliku protsessi kirjeldust, sarnane väärtpaberiprospektile.

01.04.2021-05.04.2021 analüüsis kostja töötaja violetset raamatut ja äriprojekti teostatavust Eestis.

05.04.2021 esitas kostja töötaja esmase analüüsi tulemused hagejale ja tema 05.04.2021 e-kiri.

01.04.2021-12.04.2021 perioodil analüüsis kostja töötaja hageja äriprojekti ehk violetset raamatut ja

asus selle põhjal ette valmistama hageja äriprojekti jaoks virtuaalvääringu tegevusloa taotluseks

vajalikke protseduurireegleid ja sisekontrollieeskirju. Protseduurireeglite ja sisekontrollieeskirjade

näol on tegemist 86-leheküljelise mahuka dokumendiga, mille kostja töötaja on hageja äriprojekti

tarbeks ette valmistanud koos hageja äriprojekti (violetne raamat) analüüsimisega; Kostja on

nõustanud ja esindanud kliente arvukate virtuaalvääringu tegevuslubade taotlemisel perioodil 2019-

2022 ning kostjal on selle ajaga välja töötatud mitmeid erinevaid protseduurireeglite ja eeskirjade

dokumendinäidiseid. Nn AML reeglid ja dokumentatsioon (sh sisekorraeeskirjad ja

protseduurireeglid) koostatakse vastavalt kliendi individuaalsele ärimudelile (valge/violetne raamat)

ja sellega seotud riskidele. Antud juhul analüüsis kostja töötaja mitmeid kostjal olemasolevaid

sisekorraeeskirjade ja protseduurireeglite näidiseid (kõik sarnase mahuga) ja analüüsis-hindas,

milline neist võiks just hageja äriprojektile sobida. Seejärel on kostja töötaja pidanud olemasolevat

dokumenti redigeerima, täiendama, kohendama ja muutma just hageja äriprojekti spetsiifikast

tulenevalt; Praktikas langebki sisekorraeeskirjade ja protseduurireeglite koostamine-

ettevalmistamine, vähemalt sellega alustamine, samasse ajavahemikku klientide äriprojekti

analüüsiga, sest neid koostatakse lähtuvalt äriprojektist. Samuti on sisekorraeeskirjade ja

protseduurireeglite ettevalmistamine ajamahukas, mistõttu tuleb selle etapiga alustada varakult, et

tegevusloa taotlemine venima ei jääks. Asjaolu, et kostja alustas nimetatud tööga enne pakkumise

kinnitamist, on küll kostja äriline risk (juhuks kui klient ei otsustagi teenust tellida), kuid see on

tellitud teenusega ehk käsundiga hõlmatud. Ilma äriprojekti ehk valge/violetse raamatu

analüüsimiseta ei ole võimalik üldse tegevusluba taotleda, sest puudub selgus, millist luba on vaja.

Veel enam, virtuaalvääringu tegevusloa taotlemine nõuab 2021 RahaPTS § 70 lg 3 p 5 ja §-d 14-15

kohaselt protseduurireeglite ja sisekontrollieeskirjade koostamist lähtuvalt taotletavast äriprojektist

(reeglite ja eeskirjade sisu on toodud 2021 RahaPTS §-des 14 ja 15). Protseduurireeglid ja

sisekontrollieeskirjad on virtuaalvääringu tegevusloa taotlemise kõige mahukam osa ning need tuleb

koostada lähtuvalt taotletavast äriprojektist ehk hageja valge/violetse raamatu põhjal. Kuna tegemist

oli tööga, mis tuli käsundi täitmiseks niikuinii teha (ilma selleta ei ole võimalik virtuaalvääringu

tegevusluba taotleda ja tegevusloa taotlemine oli käsundi esemeks), siis ei ole vahet, kas kostja tegi

seda 2021 aprillis või oleks seda teinud nt 2021 augustis. Kostja teenusesse ja hinnapakkumisse on

see töö sisse arvestatud ja see on käsundi täitmise vältimatu eeldus. Seega on kostja poolt

valge/violetse raamatu analüüsimine ning selle põhjal protseduurireeglite ja sisekontrollieeskirjade

ettevalmistamine käsundiga hõlmatud. Olenemata sellest, et kostja tegi seda perioodil 01.04.2021-

12.04.2021. 11.05.2021-12-05.2021 on kostja töötaja hagejat nõustanud ja vastanud hageja

küsimustele seoses pangakontode avamise ja pangakontode avamise praktikaga. 19.05.2021 koostas

ja esitas kostja töötaja hagejale nimekirja dokumentidest koos dokumendiprojektidega ja koos

kostja koostatud juhistega, mida esimeses etapis teenuse osutamiseks vaja läheb. Samuti oli kostja

dokumendiprojektid hageja jaoks ette valmistanud ja eeltäitnud nii palju, kui dokumentide olemus

seda võimaldas. 20.05.2021 tekkis hagejal eelviidatud dokumentide ja juhiste osas küsimusi,

misjärel töötas kostja töötaja need läbi ning vastas hagejale samal päeval, esitades põhjalikud ning

detailsed juhised ja selgitused, mida hagejal nimetatud dokumentide osas vaja teha. 2021 juulikuus

nõustas kostja hagejat ka äriühingu asutamiseks ja edasisteks teenuse osadeks vajalike e-

residentsuse küsimustes. 13.08.2021 esitas hageja äripartner kostjale täiendava küsimuse ning

ühtlasi vabandas, et nad on hagejaga dokumentide ja vajalike toimingutega pikalt viivitanud. Kostja

töötaja on analüüsinud hageja küsimust ja sellele vastanud. 16.08.2021-17.08.2021 on hageja

äripartner esitanud kostjale veel täiendavaid küsimusi ja täpsustusi, mida kostja töötaja on

analüüsinud ja neile põhjalikult vastanud. 18.11.2021 saatis hageja äripartner kostja poolt

ettevalmistatud või palutud dokumendid (18 dokumenti) täidetult kostjale tagasi koos palvega need

11 (19)

läbi analüüsida ja üle kontrollida. Kostja töötaja töötas hageja äripartneri saadetud 18 dokumendid-

dokumendiprojektid läbi ning edastas 22.11.2021 e-kirjaga dokumentide kohta detailsed juhised ja

muudatusettepanekud 22.11.2021-23.11.2021 juhendas kostja mitmetes e-kirjades hageja

äripartnerit detailselt ja koos joonistega vajalike ankeetide ja küsimustike täitmisel. 23.12.2021

teatas hageja kostjale, et neil on tekkinud täiendav probleem seoses karistusregistri väljavõtete

aegumisega ning uuris, kas on võimalik jätkata nii, et loodava äriühingu asutajaks oleks üksnes J B,

kuna ta on ainuke, kellel on vajalikud dokumendid valmis. Kostja on olukorda ja erinevaid

võimalusi analüüsinud, vastanud hagejale ja hagejat nõustanud, kuidas oleks võimalik jätkata.

18.03.2021 töötas välja ja saatis kostja töötaja hagejale ülevaate uutest seaduse nõuetest ja pakkus

hagejale välja mitu alternatiivi, kuidas projektiga muutunud õiguskeskkonnas jätkata. Kogu viidatud

perioodi jooksul – kontoriruumi otsingud, kohaliku rahapesu tõkestamise spetsialisti ja juhatuse

liikme otsingud. Kostja selgitab, et kostjal on mitmeid kliente ja seda samaaegselt. Seetõttu tuleb

kostjal järjepidevalt oma teenuse osutamiseks (kõikidele klientidele, sh hagejale) omada

valmisolekut, koostöösuhteid ja ülevaadet viidatud teenuste pakkumiseks. Kostja suhtleb

järjepidevalt erinevate koostööpartneritega ja teenusepakkujatega, et tagada võimekus operatiivselt

organiseerida oma klientidele nii kontoriruume, AML-spetsialisti ja muid lisateenuseid. Viidatut

toetab ka eluline usutavus. Kogu viidatud perioodi jooksul – projekti juhtimine, hagejale

meeldetuletuste edastamine, tähtaegade jälgimine ja muu korralduslik tegevus, mida ei ole võimalik

dokumentaalsete tõenditega tõendada, kuid mida toetab eluline usutavus. Lisaks ülalviidatud e-

kirjadest ja dokumentidest nähtuvale teenuse osutamisele on kostja töötaja hagejat nõustanud ka

mitmel videokoosolekul ja kõnel. Samuti on kostja pidanud teenusega seotud dokumente ja

protsesse ette valmistama iseseisvalt, s.o dokumendid ja protsessid, mis ei vajanud esmast kliendi

sisendit. Kostja töötaja on hagejat ja hageja äripartnerit ligi aasta aja jooksul nõustanud, abistanud,

neile dokumente ette valmistanud-juhendanud, otsinud sobivaid dokumendipõhjasid, saatnud

meeldetuletusi ja juhtinud kogu projekti. Ligi aasta pikkust pidevat nõustamist ja projektijuhtimist

ei ole võimalik kõike dokumentaalsete tõenditega tõendada ning niisamuti sellele kuluvat aega.

Seda toetab eluline usutavus. Hageja ei vaidle ka ise, et kostja on käsundit täitnud ja teenust

osutanud. Hageja on ise nõustunud, et kostjal on õigus käsundi täitmise eest tasu saada. Hagis

nõuab hageja aga kogu summat endale tagasi. Teenuse osaks (ja osaks teenuse hinnast) on ka kostja

intellektuaalne omand, teadmised ja ärisaladus. Kostja aastatepikkusel praktikal ja välja töötatud

dokumendimallidel on majanduslik väärtus, mis on iga sarnase teenuse ja selle hinna sisse

arvestatud. Seda tuleb arvestada ka kostja tasunõude puhul. Kostja tasunõude ulatus ja sisuline

põhjendatus. Pooled leppisid kokku teenuse kogumaksumuses 24 250 eurot, millest hageja tasus

teenuse alustamisel 12 500 eurot (14 700 eurot koos käibemaksuga). Seega moodustab vaidlusalune

ettemaks üksnes poole kogutasust, vaidluse all ei ole teenuse kogumaksumus. Käsundusleping ei

lõppenud kostjast tuleneva asjaolu tõttu ja kostjal oli soov ja võimekus käsundit edasi täita. Täna on

kostja olukorras, kus talt nõutakse ettemaksu summas 14 700 eurot tagastamist, kuigi

pooltevaheline käsundusleping lõppes hagejast tuleneval põhjusel ja asjaolu tõttu, mille riski hageja

kandis. Kostja töötaja on aasta aega teinud hagejale põhjalikult tööd ja osutanud järjepidevalt

teenust, kuid teenusega taotletud tulemus on jäänud saavutamata hageja järjepidevate viivituste ja

ülesannete täitmata jätmise tõttu. Hageja viivitas dokumentide koostamise ja korraldamisega nii

kaua, et selle aja jooksul jõudis RahaPTS-i regulatsioon kiireloomulise seaduseelnõu tõttu muutuda

ning kostjale ei olnud uute RahaPTS-i nõuete tõttu enam äriühingu asutamine ja tegevusloa

taotlemine meelepärane. Seejuures oli kostjal kogu perioodi jooksul valmidus ja soov käsundi

täitmisega jätkata ja teenust osutada. Kui hageja oleks oma kohustusi täitnud ja mõistlikult

pingutanud, oleks äriühingu asutamine ja tegevusloa taotlemine jõutud lõpule viia mitmel korral

enne uue seaduse jõustumist. Tasutud summa kostjale jätmine oleks asjaolusid arvestades õiglane.

Hagi alusväide on sisuliselt see, et kuigi hageja viivitas oluliselt omapoolsete kohustuste täitmisega

või jättis need sootuks täitmata, viivituste tõttu muutus õiguslik regulatsioon, siis olenemata sellest

et kostja on ligi aasta aega tööd teinud ja teenust osutanud, siis hageja ei pea selle eest mitte midagi

maksma. See ei ole kooskõlas VÕS § 629 regulatsiooniga ega seaduse mõttega. Mitte ükski

majandus- ja kutsetegevuses tegutsev teenuseosutaja Eesti Vabariigis ei peaks sellist olukorda ega

lahendust põhjendatuks. Tasutud summa kostjale jätmist õigustab ka asjaolu, et kostjale on tekkinud

saamata jäänud äritulu näol kahju. Esmalt väljendub see selles, et kui kohus peaks hagi rahuldama,

12 (19)

siis on kostja osutanud hagejale ligi aasta aja vältel teenust ilma selle eest tasu ehk kompensatsiooni

saamata. Tegemist on otsese varalise kahjuga. Igal juhul on hageja tegevus ja tegevusetus

põhjustanud kostjale saamata jäänud äritulu. Nagu hagivastuses selgitatud ja välja toodud, siis kui

hageja oleks oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud, oleks jõutud äriühing asutatud ja tegevusluba

taotletud enne RahaPTS muudatust ning kostja oleks saanud käsundit täita ka ülejäänud teenuste

osas (ülejäänud 50% makse). See tulu jäi hagejal teenimata. Hageja viivituste tõttu pidi kostja

töötaja hageja projektiga aasta jooksul järjepidevalt tegelema, mistõttu ei saanud seda ressurssi

kasutada muude projektide tarbeks. Eeltoodu on täiendavad kaalutlused, mis õigustavad kogu

tasutud summa kostjale jätmist. Käsundisaaja poolt juba tehtu arvestamine. Tasutud summa kostjale

jätmist õigustab ka kostja poolt tehtu, s.o hagejale teenuse osutamine. Lisaks ülaltoodud asjaoludele

ja tegevustele tuleb kostja poolt tehtu juures arvestada ka seda, et teenuse osaks (ja osaks teenuse

hinnast) on ka kostja intellektuaalne omand, teadmised ja ärisaladus. Kostja aastatepikkusel

praktikal, oskusteabel ja välja töötatud dokumendimallidel on majanduslik väärtus, mis on iga

sarnase teenuse ja selle hinna sisse arvestatud. Seda tuleb arvestada ka kostja tasunõude puhul.

Seega on kostjal VÕS § 629 lg 1 alusel õigus kogu hageja poolt tasutud summale ehk 14 700

eurole. Isegi kui kohus ei peaks eelnevaga nõustuma, on kostjal VÕS § 629 lg 1 järgi tasunõue

vähemalt osaliselt. Kostja on käsundit täitnud ja hagejale teenust osutanud. Kostjal puuduks

tasunõue üksnes juhul, kui kostja poleks käsundi täitmiseks teinud midagi. Seega ei kuulu hagi igal

juhul täies ulatuses rahuldamisele. Kostja protsessuaalne tasaarvestusavaldus. Kostjal on VÕS §

629 lg 1 kohaselt õigus 14 700 euro (koos käibemaksuga) suurusele osale tasust. Kostja tasunõue

VÕS § 629 lg 1 alusel muutus sissenõutavaks samaaegselt hageja nõudega makstud tasu

tagastamiseks ehk käsunduslepingu lõppemisega või tagastamisnõude esitamisega. Kostja teeb

juhuks, kui kohus peab hageja esitatud nõudeid vaatamata kostja vastuväidetele siiski põhjendatuks,

protsessuaalse tasaarvestuse avalduse, millega tasaarvestab oma hageja vastu suunatud tasunõude

summas 14 700 eurot hageja hagis esitatud nõuetega. Tasaarvestuse tulemusena ei ole hagejal ka

hagis esitatud viivisenõuet ega kahju hüvitamise nõuet õigusabikulude hüvitamiseks.

Alternatiivselt, kui kohus leiab, et tegemist ei olnud ettemaksuga, vaid poolte kokku lepitud tasuga

teenusega alustamise eest, siis puudub hagejal õiguslik alus tasutud makse summas 14 700 eurot

tagastamiseks ning hagi tuleb jätta rahuldamata (dtl-d 268-278).

II. Kohtuotsuse põhjendav osa

4. Hageja põhjendab hagiavaldust väitega, et hageja ja kostja on sõlminud käsunduslepingu,

mille järgi oli kostja kohustatud käsundisaajana osutama järgmisi teenuseid: äriühingu asutamine ja

tegevuslitsentsi omandamine, osakapitali registreerimine, füüsilise kontori olemasolu, ettevõtte

konto avamine, kohaliku ärijuhi/AML vastutava isiku olemasolu, ning hageja on käsundiandjana

kohustatud maksma tasu 24 250 eurot. Kostja ei ole vaielnud vastu lepingu sõlmimise asjaolule,

kuid on vaielnud vastu väitele, mille kohaselt on hageja käsundiandjana ainsaks lepingupooleks.

Pooled ei vaidle selle üle, et lepingu liigiks on käsundusleping ning leping sõlmiti tähtajatuna.

VÕS § 9 lg 1 sätestab, et leping sõlmitakse pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega,

samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et

lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Hageja põhjendab hagiavaldust väitega, et kostja tegi

16.04.2021 e-kirjas pakkumuse käsunduslepingu sõlmimiseks. Kohtu hinnangul sisaldub D Mi

16.04.2021 kell 15:25 e-kirjast piisavalt määratletud lepingu sõlmimise ettepanek, mis sisaldab

pakutava teenuse kirjeldust ning maksumust (dtl-d 31-33, 39-40). Kiri on adresseeritud J W (dtl-d

31, 39). Pooled ei vaidle selle üle, et D M on saatnud e-kirja kostja töötajana. J W on D Mi e-kirjale

16.04.2021 kell 15:40 teatanud otsusest kasutada D Mi e-kirjas osundatud teenuseid (dtl-d 34-35,

40-41). E-kirja saatjaks ega adressaadiks ei ole hageja. Seetõttu ei ole 16.04.2021 kell 15:40 e-kiri

hageja saadetud e-kiri ning sellest ei tulene hageja otseselt väljendatud nõustumust lepingu

sõlmimiseks D Mi e-kirjas märgitud tingimustel. J W on 16.04.2021 e-kirjas avaldanud, et

esindajaks on J R, kes on ka arve saaja (dtl-d 35, 41). Hageja on D Mile saatnud 10.05.2021 e-kirja,

milles on teatanud soovist alustada tegevust umbes juuli keskpaigast (dtl-d 42, 43). Kostja on

11.05.2021 koostanud arve vastavalt 16.04.2021 e-kirjas sisalduvas pakkumuses märgitud

13 (19)

tingimustele ning märkinud arve saajaks hageja (dtl-d 54-55). Hageja on arve tasunud 3675 euro

ulatuses, mis on tõendatud maksekorraldusega (dtl 56). Kohus on seisukohal, et hageja ja kostja

ühine tahe sõlmida käsundusleping D Mi 16.04.2021 e-kirjas märgitud tingimustel nähtub kostja

poolt hagejale arve väljastamises ning hageja poolt arve osalises tasumises. Seda, et pooled on

ühiselt pidanud hagejat käsundiandjaks, nähtub muuhulgas sellest, et hageja on olnud osaline

valdavalt kogu kirjavahetuses, mida pooled on pidanud. Kohus leiab, et eeltoodu kogumis tõendab

asjaolu, et käsundusleping on sõlmitud hageja ja kostja vahel.

5. Kohus leiab, et kostja ei ole tõendanud poolte kokkuleppeid muude, 16.04.2021 e-kirjas (dtl-

d 32-33; 39-40) ja 11.05.2021 arvel (dtl 54) nimetamata teenuste osutamiseks kostja poolt hagejale.

Pooled leppisid kokku konkreetsed toimingud, mis tuli kostjal teha, ning nende toimingute

maksumuse. Kohtu hinnangul on kostja pakutava teenuse iseloomu arvestades käsundisaaja poolt

käsundiandja dokumentide analüüs ja käsundiandja juhendamine vajalik kokkulepitud eesmärkide

saavutamiseks, st 16.04.2021 e-kirjas ja 11.05.2021 arvel märgitud toimingute tegemiseks. Seetõttu

ei saa lugeda 16.04.2021 e-kirjas ja 11.05.2021 arvel nimetamata teenuseks dokumendiprojektide

koostamist, analüüsi ning käsundiandja nõustamist ulatuses, milles see oli vajalik käsundi

täitmiseks. Kostja ei ole tõendanud poolte kokkuleppeid, mille järgi pidi hageja tasuma kostjale

eraldi tasu nõustamise, dokumentide analüüsi ja koostamise eest, mis toimus 16.04.2021 e-kirjas ja

11.05.2021 arvel märgitud toimingute tegemisega seonduvalt. Poolte tasukokkulepe nähtub

16.04.2021 e-kirjast ja 11.05.2021 arvel märgitust ja muid kokkuleppeid tasu kohta asjas esitatud

tõenditest ei nähtu.

Kostja on leidnud, et poolte vahel oli kokkulepe protseduurireeglite ja sisekontrollieeskirjade

ettevalmistamiseks (dtl-d 279-364). Kohtu hinnangul sellise dokumendi ettevalmistamise kohta

kokkuleppe sõlmimise kohta kostja tõendeid esitanud ei ole. Lisaks eeltoodule nähtub dokumendi

metaandmetest, et dokument on koostatud 17.07.2020 ning muudetud viimati 12.04.2021. Seega on

dokument valminud enne pooltevahelise lepingu sõlmimist. Seega ei ole dokumenti koostatud ega

muudetud pooltevahelise lepingu alusel. Kostja ei ole tõendanud poolte kokkulepet selle kohta, et

kostja annab tasu eest hageja kasutusse kostja poolt varem koostatud dokumendi.

6. Hageja põhjendab hagiavaldust väitega, et äriühingut ei asutatud ja tegevusluba ei saadud

(sh ei esitatud äriregistrile kandeavaldust ja taotlust tegevusloa saamiseks), osakapitali ei

registreeritud, füüsilise büroo olemasolu ei pakutud, äriühingu kontot ei tagatud, BM-i /AML-

spetsialisti teenust ei osutatud. Kostja ei ole hageja esitatud faktiväiteid vaidlustanud ega nende

ümberlükkamiseks tõendeid esitanud. Kohus loeb asjaolud seetõttu tõendamist mittevajavaks

(TsMS § 231 lg 2 ja 238 lg 1 p 1).

Kostja põhjendab oma vastuväiteid hagile väitega, et ta on käsundit täitnud. Kohtu hinnangul

nähtub pärast 16.04.2021 e-kirja saatmist, et kostja on teinud järgmist: D M on 19.05.2021 ja

20.05.2021 saatnud J W ja hagejale loetelu dokumentide kohta, mis on vajalikud ning vastanud J

Wi küsimustele (dtl-d 29-31, 37-38); D M on 13.08.2021 vastanud J Wi 13.08.2021 e-kirjale (dtl-d

30, 37); D M on 16.08.2021 vastanud J Wi 16.08.2021 e-kirjale (dtl-d 29, 36); D M on 17.08.2021

vastanud J Wi 17.08.2021 e-kirjale (dtl-d 28, 35); D M on 18.03.2022 saatnud J W ja hagejale

ülevaate Eesti seadusemuudatustest seonduvalt virtuaalvääringu tegevusloaga (dtl-d 77-78); D M on

18.11.2021-23.11.2021 suhelnud e-kirja teel J W seonduvalt J Wi poolt 18.11.2022 saadetud

dokumendiprojektidega ning andnud juhiseid dokumentide täitmiseks (dtl-d 182-188, 189-192); D

M on 03.01.2022 vastanud J Wi 23.12.2021 e-kirjale (dtl-d 193-194). Kohtu hinnangul nähtub

viidatud e-kirjavahetusest, et kostja asus tegelema äriühingu asutamiseks ning krüptovääringu

tegevusloa saamiseks vajaliku teabe ja dokumentide kogumisega, sh käsundiandjat nõustades

dokumentide täitmise osas. Kohtu hinnangul on selline tegevus äriühingu asutamiseks ja tegevusloa

taotlemiseks vältimatult vajalik. Kohus leiab, et kostja asus käsundit äriühingu asutamise ja

tegevusloa saamise osas täitma.

14 (19)

7. VÕS § 631 sätestab, et kumbki lepingupool võib nii tähtajalise kui tähtajatu

käsunduslepingu üles öelda käesoleva seaduse §-s 630 sätestatut järgimata, kui ilmneb, et kõiki

asjaolusid arvesse võttes ja mõlema lepingupoole huvisid kaaludes ei või oodata, et lepingut üles

öelda sooviv pool jätkaks käsunduslepingu täitmist kuni ülesütlemistähtaja või lepingu tähtaja

möödumiseni või käsundi täitmiseni.

Hageja põhjendab hagiavaldust väitega, et ta on pooltevahelise käsunduslepingu erakorraliselt üles

öelnud põhjusel, et ta ei olnud enam huvitatud äriühingu asutamisest ja virtuaalvääringu tegevusloa

saamisest olukorras, kus Eestis kehtiv seadus nägi ette suurema aktsiakapitali nõude võrreldes

ajaga, millal käsundis kokku lepiti. Pooled ei vaidle, et 15.03.2022 jõustunud RahaPTS-iga muudeti

virtuaalvääringu tegevusloa saamise eelduseks olevaid nõudeid, sh näiteks äriühingu minimaalse

aktsiakapitali nõuet 100 000 euroni või 250 000 euroni, riigilõivu suurus, nõuded juhatuse

liikmetele jne. Seaduse muutumine ei vaja seetõttu eraldi tõendamist (TsMS § 231 lg 2 ja 238 lg 1 p

1).

Kohus leiab, et ettevõtluskeskkonda ja majandustegevust reguleeriv õigus on lepingu sõlmimise

aluseks olev asjaolu, kuivõrd kehtiva õiguse põhjal saab isik otsustada, kas ja millise

majandustegevusega ta konkreetses riigis soovib tegeleda, sh milliste kulutuste tegemine on vajalik

majandustegevusega alustamiseks ja käigus hoidmiseks. Seetõttu on majandustegevuse alustamist

mõjutavate seaduste muutumine asjaoluks, mis võib isikult võtta huvi konkreetses riigis

majandustegevuse alustamise ja läbiviimise vastu. Kohus on seetõttu seisukohal, et Eestis

virtuaalvääringu tegevusluba omava äriühingu kapitalinõuete muutumine selliselt, et hageja ja tema

äripartnerite kulutused suurenevad võrreldes algselt kavandatuga, on mõjuv põhjus huvi

kaotamiseks Eestis majandustegevuse alustamise vastu. Kostja ei olnud käsundit veel täitnud,

sealhulgas ei olnud veel asutatud kavandatud äriühingut. Kohtu hinnangul ei saanud hagejalt

mõistlikult oodata, et ta soovib kostjalt käsundi täitmist olukorras, kus ta käsundiga saavutatud

eesmärki enam kasutada ei soovinud. Lepingu erakorraline ülesütlemine olukorras, kus käsund oli

täitmata, ei rikkunud kostja õigusi, arvestades seejuures kostja õigust saada tehtud töö eest tasu

vastavalt VÕS § 629 lg-le 1.

Kohus leiab eeltoodut arvestades, et hagejal oli õigus VÕS § 631 järgi leping üles öelda. Kostjale

on lepingu lõpetamise soovist teatatud 04.04.2022 e-kirjaga (dtl-d 64-65, 73-74). Kohtu hinnangul

sisaldub 04.04.2022 e-kirjas selgesti arusaadavalt hageja soov leping lõpetada. Kostja on e-kirjale

vastanud 04.04.2022 (dtl-d 64, 73), millest nähtuvalt on kostja kirja kätte saanud. Eeltoodut

arvestades ütles hageja lepingu üles 04.04.2022 ning pooled vabanesid oma lepinguliste kohustuste

täitmisest (VÕS § 195 lg 2).

8. VÕS § 629 lg 1 sätestab, et kui käsundisaajale tuleb tasu maksta pärast käsundi täitmist või

käsundi täitmiseks antud tähtaja möödumist ja käsundusleping lõpeb enne käsundi täitmist või selle

täitmiseks antud tähtaja möödumist, on käsundisaajal õigus mõistlikule osale tasust. Sel juhul on

käsundisaajal õigus saada kogu tasu üksnes juhul, kui leping lõppes käsundiandjast tuleneva asjaolu

tõttu ja tasu maksmine on asjaolusid arvestades õiglane.

Hageja ei öelnud lepingut üles kostja lepingurikkumise või kostjast tuleneva muu asjaolu tõttu.

Hageja ei öelnud lepingut üles korraliselt. Kohus on seisukohal, et pooltevaheline käsundusleping

lõppes hagejast tuleneva asjaolu tõttu, sest hageja ütles lepingu erakorraliselt üles põhjusel, et

kaotas muutunud õiguse tõttu huvi Eestis äriühingu asutamise ja virtuaalvääringu tegevusloa

saamise vastu. Eeltoodut arvestades on kostjal õigus saada kokkulepitud tasu, kui see on asjaolusid

arvestades õiglane. Kohtu hinnangul on käsundisaajale VÕS § 629 lg 1 ls 2 järgi kogu tasu

maksmine õiglane eelkõige siis, kui käsundisaaja on olulisema osa käsundist tulenevatest

kohustusest täitnud ning sellest on olnud käsundiandjale oluline kasu. Kohtu hinnangul ei ole kostja

tõendanud, et ta on käsundist tulenevad kohustused olulisemas osas täitnud. Poolte esitatud

tõenditest nähtuvalt ei ole äriühingut asutatud ja tegevusluba saadud (sh ei ole esitatud äriregistrile

kandeavaldust ja taotlust tegevusloa saamiseks), osakapitali ei ole registreeritud, füüsilise büroo

15 (19)

olemasolu ei ole pakutud, äriühingu kontot ei ole tagatud, BM-i /AML-spetsialisti teenust ei ole

osutatud. Kohus leiab eeltoodut arvestades, et käsundist tulenevad kohustused on kostja poolt

täitmata. Kostja tegevusest ei ole hagejale olulist kasu, sest hageja ei ole kostja tegevusest

omandanud õigusi ega kohustusi (nt äriühingu osalust). Kohus on eeltoodut arvestades seisukohal,

et kostjal ei ole õigus saada kogu kokkulepitud tasu.

9. VÕS § 629 lg 2 sätestab, et tasu suuruse määramisel käesoleva paragrahvi lõikes 1

nimetatud juhul tuleb arvestada muu hulgas käsundisaaja poolt juba tehtut, käsundiandjale sellest

tekkivat kasu ja lepingu lõppemise põhjust. Tasust arvatakse maha summa, mille käsundisaaja

lepingu lõppemise tõttu säästab, muul viisil omandab või mille ta oleks võinud mõistlikult

omandada.

Kostja on leidnud, et tal on VÕS § 629 lg 1 järgi õigus tasule 14 700 euro ulatuses, mille hageja on

kostjale üle andnud. Kostja on esitanud protsessuaalse tasaarvestuse avalduse enda tasunõude

tasaarvestamiseks hageja nõudega tagastada 14 700 eurot. Kostja ei ole tõendanud, et ta asus täitma

järgmisi käsundis kokkulepitud kohustusi: osakapitali registreerimine, füüsilise büroo olemasolu,

äriühingu konto tagamine, BM-i /AML-spetsialisti teenus. Kohus leiab seetõttu, et kostjal ei ole

õigus saada tasu osakapitali registreerimise, füüsilise büroo olemasolu, äriühingu konto tagamise,

BM-i /AML-spetsialisti teenuse eest. Kostja on hagejale esitatud pakkumuses märkinud osakapitali

registreerimise, füüsilise büroo olemasolu, äriühingu konto tagamise, BM-i /AML-spetsialisti

teenuse maksumuseks 17 000 eurot (ilma käibemaksuta). Eeltoodut arvestades ei ole kostjal õigus

saada hagejalt tasu 17 000 eurot (ei sisalda käibemaksu).

Kohus tuvastas eelnevalt, et kostja asus käsundit täitma äriühingu asutamise ja tegevusloa saamise

osas. Kohus hindab seetõttu, kas ja millises ulatuses on kostjal õigus saada tasu oma tegevuse eest

käsundi täitmisel. Kohtu hinnangul on pooled kokku leppinud, et nimetatud teenuse maksumus

moodustab kogumaksumusest 7250 eurot. Kostja on selgitanud äriühingu asutamise ja tegevusloa

saamise teenuse maksumuse 7250 eurot koosseisu järgmiselt: äriühingu asutamine ja tegevusloa

saamine; kontaktisiku ja juriidilise aadressi teenused üheks aastaks; riigilõivud (190 eurot äriühingu

asutamise eest ja 3300 eurot tegevusloa väljastamise eest); notaritasud ja dokumentide tõlked

vandetõlgi poolt (dtl-d 8, 19). Kostja ei ole tõendanud riigilõivude tasumist. Seetõttu ei ole kostjal

õigus saada tasu riigilõivude 3490 eurot ulatuses (ei sisalda käibemaksu). Kohus hindab, millises

osas on kostjal õigus saada ülejäänud tasu 3760 eurot (ei sisalda käibemaksu). Kostja ei ole

tõendanud notaritasude ning vandetõlgi tasude maksmist. Kostja ei ole saanud osutada hagejale

kontaktisiku ja juriidilise aadressi teenust, sest äriühingut ei asutatud. Seetõttu ei ole kostjal õigus

saada tasu nimetatud teenuste eest. Seetõttu tuleb makstavat tasu vähendada osutamata teenuste

osakaalu võrra, milleks on hinnanguliselt 1000 eurot. Seega ei ole kostjal õigus saada tasu 1000

eurot (ei sisalda käibemaksu).

Kohus hindab, millises osas on kostjal õigus saada ülejäänud tasu 2760 eurot (ei sisalda

käibemaksu). Kohus arvestab, et kostja alustas käsundi täitmist äriühingu alustamiseks ja

tegevusloa saamiseks. Samuti arvestab kohus, et käsundi eesmärk jäi saavutamata hagejast

tingituna, sest hageja ütles lepingu üles. Kostja on väitnud, et hageja viivitas kostjale vajalike

andmete ja dokumentidega esitamisega, mille tõttu ei olnud võimalik käsundit täita enne seda, kui

Eestis vastava valdkonna seadust muudeti. Pooltevahelisest e-kirjavahetusest, mille pooled on asjas

tõenditena esitanud, ei nähtu kostja kui käsundiandja aktiivsus hagejalt vajalike andmete ja

dokumentide nõudmisel. Kostja ei ole hagejat hoiatanud andmete ja dokumentide aeglase esitamise

tagajärgedega. Pooled ei vaidle selle üle, et leping oli tähtajatu. Eeltoodut arvestades puudub pooltel

alus teha teineteisele etteheiteid käsunduslepingutest tuleneva kohustuste täitmise tempo üle.

Eeltoodut arvestades ei võta kohus kostja tasunõude hindamisel arvesse kostja väiteid selle kohta, et

hageja viivitas kostjale vajalike andmete ja dokumentide esitamisega. Kohtu hinnangul on kostja

tegevuse mahtu käsundi täitmisel, lepingu lõppemise põhjust ning kostja tegevuse kasu puudumist

hagejale arvestades kostja õigustatud saama tasu 2500 euro (ei sisalda käibemaksu) ulatuses, milline

16 (19)

summa koos käibemaksuga on 3000 eurot. Kostjal ei ole õigus saada tasu 260 eurot (ei sisalda

käibemaksu).

10. VÕS § 195 lg 5 sätestab, et lepingu ülesütlemise korral peavad lepingupooled tagastama

üksnes lepingu lõpetamisele järgneva aja kohta juba ette üleantu. Tagastamisele kohaldatakse

vastavalt käesoleva seaduse §-des 189-191 sätestatut. Kohus on ekslikult selgitanud kostjale

vajadust esitada tasaarvestuse vastuväide. Kohus on jõudnud seisukohale, et tasaarvestuse

vastuväite esitamine ei oma õiguslikke tagajärgi. Hageja on maksnud kostjale käsundi täitmise eest

14 700 eurot, mille kostja on kätte saanud. Pooled ei vaidle asjaolu üle, et kostja on tasu kätte

saanud. Seetõttu ei vaja asjaolu eraldi tõendamist (TsMS § 231 lg 2 ja 238 lg 1 p 1). Kohus leiab, et

VÕS § 195 lg 5 järgi on käsundiandjal õigus nõuda käsundisaajalt käsundisaajale makstud tasu

tagastamist, millest on maha arvatud VÕS § 629 lg-de 1 ja 2 järgi määratud käsundisaaja tasu.

Kohtu hinnangul ei tekigi käsundiandjal õigust nõuda tasu tagastamist, millele käsundisaaja on

VÕS § 629 lg 1 ja 2 järgi õigustatud, sest VÕS § 195 lg 5 mõistes ei ole tegemist tasuga, mis on üle

antud lepingu lõpetamisele järgneva aja eest ette. Kuivõrd hagejal kogu tasu tagastamise

nõudeõigust ei teki, ei pea kostja esitama hageja nõudele tasaarvestuse vastuväidet. Kohus tuvastas

eelnevalt, et kostjal on VÕS § 629 lg 1 ja 2 järgi õigus tasule 3000 eurot (sh käibemaks). Seega on

hagejal õigus nõuda kostjalt tasu 11 700 eurot tagastamist (14 700-3000=11 700).

Kohtu hinnangul ei ole kostja tõendanud asjaolusid, millest nähtuvalt on hageja nõudeõiguse

teostamine vastuolus hea usu põhimõttega. Hea usu põhimõttega oleks vastuolus see, kui

käsundisaaja jääb ilma tasust, mis seisneb käsunduslepingutest tulenevate kohustuste olulises

täitmises, kusjuures käsundiandja saab sellest olulist kasu. VÕS § 629 lg-s 2 sätestatuga

arvestamine tagab, et käsundisaajal on võimalik saada tehtud töö eest põhjendatud tasu, mistõttu ei

ole kostja poolt käsundi täitmisel tehtud töö, selle iseloom ja maht asjaoludeks, mis annaksid alust

hea usu põhimõtte kohaldamisele. Käsundiandja nõudeõigus saaks olla välistatud üksnes erandlikel

hea usu põhimõtet rikkuvatel asjaoludel, mida kostja käesoleval juhul välja toonud ega tõendanud ei

ole.

Kohus rahuldab ülaltoodut arvestades hagiavalduse osaliselt ning mõistab kostjalt hageja kasuks

välja 11 700 eurot. Kohus jätab hagiavalduse rahuldamata 3000 euro tasumise nõudes.

11. VÕS § 128 lg 3 võimaldab kahju tekitanud isikult nõuda kohtumenetluse eelsete

õigusabikulude hüvitamist nõuda (RKTKo 3-2-1-79-08 p 18). Selline nõue on põhjendatud juhul,

kui on täidetud kahju hüvitamise üldised eeldused VÕS § 115 lg 1 järgi, eelkõige kahju olemasolu

ja põhjuslik seos rikkumise ja kahju vahel. Kostja kohustuse rikkumisega seotud kohtueelsed

õigusabikulud võivad olla osaks käsunduslepingu rikkumise tõttu põhjustatud kahjust (kulutustest)

VÕS § 115 lg 1 ja § 128 lg 3 järgi ning nende hüvitamist võib hageda, kuivõrd nende hüvitamiseks

ei tule TsMS § 174 lg 7 järgi kohaldada menetluskulude kindlaksmääramise korda. Need on

hõlmatud ka VÕS § 127 lõigetega 2 ja 3 (vt RKTKo 3-2-1-5-13 p 50, RKTKo 3-2-1-138-10 p-d 26-

30). VÕS § 101 lg 1 p 3 ja § 115 lg 1 sätestavad, et kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja

koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju

hüvitamist, välja arvatud kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu

seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. VÕS § 127 lg 4 kohaselt peab isik kahju hüvitama

üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et

tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos).

Hageja nõuab kostjalt kohtumenetluse eelsete õigusabikulude kahjuhüvitist 1140 eurot. Hageja

põhjendab nõuet sellega, et kuna kostja oli alusetult keeldunud ettemaksu tagastamisest, pidi

hagejaa pöörduma õigusabi saamiseks Advokaadibüroo Eversheds Sutherland Ots&Co poole.

Hagejale osutatud õigusabi, mille sisuks oli õigusliku olukorra õiguslik hinnang, videokoosolek

hagejaga ja nõudekirja koostamine. Hageja on esitanud Advokaadibüroo Eversheds Sutherland

Ots&Co blanketil koostatud 01.11.2022 nõudekirja, mille adressaat on kostja (dtl-d 79-83). E-kirja

kostjale saatmine ning kostja poolt kättesaamine on tõendatud e-kirjavahetusega (dtl-d 84-92).

17 (19)

Kohtule esitatud Advokaadibüroo Eversheds Sutherland Ots&Co 31.10.2022 arvest nr 202201322

nähtuvalt on hagejale osutatud õigusteenust ajavahemikus 3.10.2022 kuni 25.10.2022, õigusteenust

on osutatud seoses asjaga „Legal advice against Eesti Firma OÜ“ ning tasu suuruseks on 950 eurot,

millele lisandub käibemaks, kokku 1140 eurot (dtl 98). Arve spetsifikatsiooni kohaselt on K B

osutanud hagejale õiguslikku nõustamist, mille raames tehtud tööd on järgmised: 03.10.2022

kliendi materjali ülevaatus, esmane õiguslik analüüs ja ettepanekud kliendile, ajakulu 1,75 tundi;

19.10.2022 videokoosolek kliendiga, ajakulu 0,9 tundi; 25.10.2022 nõudekirja koostamine, ajakulu

2,35 tundi (dtl-d 99-100). Kohus tuvastas eelnevalt, et hagejal on kostja vastu makstud tasu

tagastamise nõue ja viivise tasumise nõue. Kohtu hinnangul on võlausaldaja esindaja poolt

võlgnikule kohustuse täitmiseks nõudekirja koostamine ja saatmine õigusteenuseks, millega

kaasnevad mõistlikud kulud tuleb hüvitada VÕS § 128 lg 3 järgi. Kostja ei ole toonud välja ega

tõendanud asjaolusid, millest nähtuvalt on õigusteenuskulu 1140 eurot ebamõistlik. Kohtu

hinnangul vastab õigusteenuse eest maksmisele kuuluv tasu osutatud õigusteenuse mahule ega ületa

kohalikku keskmist turuhinda. Kohus leiab, et hagejal on õigus nõuda kostjalt õigusteenuskulude

1140 eurot hüvitamist. Kohus rahuldab hagiavalduse ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja 1140

eurot.

12. Hageja nõuab kostjalt sissenõutavaks muutunud viivise 831,49 eurot tasumist, mis on

arvestatud põhinõudelt 14 700 eurot ja õigusteenuskulude hüvitamise nõudelt 1140 eurot VÕS §

113 lg 1 ls 2 sätestatud ulatuses ajavahemiku 16.11.2022 eest 16.05.2023 (dtl 7).VÕS § 113 lg 2

sätestab, et kui rahalise kohustuse täitmise aeg ei ole kindlaks määratud, muu hulgas kahju

hüvitamise või alusetu rikastumise väljaandmise või taganemisest tuleneva väljaandmise nõude

puhul, arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma

nõudest või esitas raha sissenõudmiseks hagi või maksekäsu kiirmenetluse avalduse. Kui tasu

maksmise aeg ei ole kindlaks määratud vastastikuse lepingu puhul, arvestatakse tasult viivist alates

käesoleva seaduse § 821 lõikes 1 sätestatud ajast. Hageja teatas oma nõudest kostjale 01.11.2022

nõudekirjas ning esitas kostjale nõude tagastada makstud tasu ning hüvitada õigusteenuskulud

hiljemalt 15.11.2022. Kohus tuvastas eelnevalt, et kostja on nõudekirja kätte saanud. Seega on

hagejal õigus nõuda kostjal viivist alates 16.11.2022, sest kostja oli sellele ajale eelnevalt

nõudekirja kätte saanud. Kohus tuvastas, et hagejal on õigus kostjalt nõuda tasu tagastamist 11 700

euro ulatuses. Seega on hagejal õigus nõuda kostjalt viivise tasumist põhinõude 12 840 eurot

tasumata osalt. VÕS § 113 lg 1 ls 2 sätestatud ulatuses põhinõudelt 12 840 eurot ajavahemiku

16.11.2022 eest 16.05.2023 arvestatud viivis on 631,80 eurot. Kohus rahuldab hagiavalduse viivise

tasumise nõudes osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise 631,80 eurot. Kohus jätab

rahuldamata hagiavalduse viivise 199,69 eurot tasumise nõudes (831,49-631,80=199,69).

TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse

viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte

kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni.

Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse

tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja nõuab põhinõudelt viivise protsendina

väljamõistmist põhinõude tasumata osalt alates 17.05.2023. Hageja ei ole põhjendanud hagiavaldust

sellega, et tal on tekkinud kahju, mis ületab summaliselt põhinõuet. Kohus rahuldab seetõttu

hagiavalduse osaliselt. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise põhinõude 12 840 eurot

tasumata osalt VÕS § 113 lg 1 ls 2 ettenähtud ulatuses alates 17.05.2023 kuni põhinõude täitmiseni,

kuid mitte suuremas ulatuses kui 12 208,20 eurot (viivis põhinõude ulatuses 12 840 eurot –

väljamõistetud viivis 631,80 eurot = 12 208,20 eurot).

13. Tõendeid, mille analüüsimist otsuses ei ole eraldi kirjeldatud, jätab kohus juhindudes TsMS

§ 238 lg 1 ja 5 tõenditena arvestamata kui asjakohatud või vaidlusaluseid asjaolusid mitte

tõendavad.

14. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled

menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise

18 (19)

ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Hagihind oli 18

334,69 eurot. Kohus rahuldas hagiavalduse nõuetes, millelt arvestatud hagihind on 14 820 eurot.

Eeltoodust tulenevalt on hagi rahuldatud 80,83% ulatuses (14 820 18 334,69-st on 80,83%). Kohus

jaotab menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega ning jätab menetluskuludest 19,17%

hageja kanda ja 80,83% kostja kanda.

15. Kohus määrab menetluskulud kindlaks TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras.

/allkirjastatud digitaalselt/

Toomas Ventsli

kohtunik

19 (19)