2-24-1002/7 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Zakaria Nemsitsveridze Määruse tegemise aeg ja koht

06. märts 2024.a, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-24-1002

Tsiviilasi Uxxxx Axxxx maksejõuetusavaldus Menetlusosalised ja nende esindajad Avaldaja/võlgnik: Uxxxx Axxxx (isikukood xxxxxxxxxxxx, viibimiskoht Tartu Vangla, Turu tn, 56, Tartu linn, Tartu linn, Tartu maakond, Eesti). RESOLUTSIOON 1. Jätta Uxxxx Axxxx maksejõuetusavaldus läbi vaatamata. 2. Menetluskulud jätta avaldaja kanda. 3. Määrata kindlaks usaldusisiku tasu summas 495 eurot, millele lisandub käibemaks summas 108,90 eurot, s.o kokku 603,90 ja mõista see välja võlgnikult. 4. Rahuldada usaldusisiku taotlus menetlusabi saamiseks ning anda võlgnikule menetlusabi 603,90 eurot. 5. Riigi tugiteenuste Keskusel hüvitada riigi vahenditest usaldusisiku tasu 603,90 eurot, milline summa maksta välja Tartu kohtutäitur Oksana Kutšmei kontole nr EE191010011596520222 (saaja: Tartu kohtutäitur Oksana Kutšmei), mille kaudu usaldusisik tegutseb. 6. Kohtumäärus edastada Riigi Tugiteenuste Keskusele, avaldajale ja usaldusisikule.

Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuselt tuleb tasuda riigilõiv.

Asjaolud ja kohtu põhjendused

1. 19.01.2024 esitas Uxxxx Axxxx Tartu Maakohtule maksejõuetusavalduse pankroti väljakuulutamiseks ja kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Avalduse kohaselt tekkisid avaldajal makseraskused, sest puudus kindel töökoht ning määratud töövõimetus raskendas töö leidmist. 22.01.2024 määras avaldajale tähtaja kõrvaldada osundatud puudused. Avaldaja esitas 25.01.2024 täiendava avalduse.

2. 26.01.2024 kohtumäärusega otsustas kohus võtta maksejõuetusavalduse menetlusse ning nimetada usaldusisikuks Vladimir Kutšmei. Kohus selgitas, et usaldusisikul tuleb esitada kohtule võlgniku varaja võlanimekiri ning nende lisad 30 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest.

3. 03.03.2024 esitas usaldusisik kohtule usaldusisiku aruande ja arvamuse. Aruande kohaselt võlgnik on püsivalt maksejõuetu, võlgnikul puudub vara enda sissenõutavaks muutunud rahaliste kohustuste täitmiseks. Võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks ning usaldusisik ei tuvastanud võimalusi pankrotivara suurendamiseks tagasivõitmise või sissenõudmise teel. Usaldusisiku hinnangul esinevad alused kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmiseks.

4. Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 18 lg 5 kohaselt võib kohus jätta avalduse läbi vaatamata, kui ilmneb mõni alus, mille esinemisel ei oleks pidanud avaldust menetlusse võtma. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 2 p 2 võib jätta kohus hagi läbi vaatamata ka juhul, kui ilmneb, et hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada.

5. FIMS § 2 lg 1 sättest tulenevalt on füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse eesmärk võimaldada makseraskustes füüsilisele isikule maksejõuetusavalduse kaudu tema võlgade ümberkujundamine või kohustustest vabastamine, tagades ühtlasi võlausaldajate kaitse. Kuigi Põhiseaduse § 13 kohaselt on igaühel õigus riigi ja seaduse kaitsele, siis kohus leiab, et lisaks õigustele on igaühel ka kohustused. Eelkõige kohustus käituda seaduskuulekalt ning mitte kuritarvitada nii iseenda kui teiste õigusi ja vabadusi. Karistusregistri andmete kohaselt viibib võlgnik hetkel Tartu Vanglas, viimase kinnipidamise kuupäev 14.06.2019, vabanemise tähtpäev on 27.07.2025. Kohtule esitatud võlanimekirja kohaselt on võlgniku kohustused kokku

28 563,86 eurot. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on võlgnikku korduvalt karistatud ja seda pikema perioodi vältel. Võlgnik on Tartu Maakohtu 31.10.2016. a otsusega kriminaalasjas nr 1-16-8412 mõistetud süüdi ka KarS § 214 lg 2 p-de 1 ja 4 järgi. FiMS § 45 lg 3 p 1 kohaselt kohus võib jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata, kui võlgnik on nimetatud teo eest (KarS § 214) süüdi mõistetud. Kohtu hinnangul erinevate kurikui ka väärtegude toimepanemine pikema perioodi vältel, sh KarS § 214 alusel süüdi mõistetud iseloomustab võlgnikku kui isikut, kelle suhtes ei oleks kohustustest vabastamise menetlus eesmärgipärane. Tahtlikult toime pandud kuritegudega on võlgnik takistanud võlausaldajate nõuete rahuldamist. Kohtu hinnangul ei ole antud juhul võlgnikul õigust saada õiguskaitset, st võimaldada makseraskustest läbi kohustustest vabastamise menetluse vabaneda, pannes ise järjepidevalt tahtlikult toime seaduse vastaseid tegusid.

6. Juhindudes FiMS § 18 lg 5, tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 423 lg 2 p 2, TsMS § 425 lg

1 ja 477 lg 1 jätab kohus maksejõuetusavalduse läbi vaatamata.

7. Menetluskulud jäävad TsMS § 168 lg 2 alusel avaldaja kanda.

8. Usaldusisikul on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata (FiMS § 54 lg-d 1, 2). Usaldusisik taotleb määrata kindlaks usaldusisiku tasu summas 495 eurot, millele lisandub käibemaks 108,90 eurot, so 603,90 eurot.

9. Kohus rahuldab usaldusisiku tasutaotluse. Arvestades töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi on tasu suurus põhjendatud. Kohus määrab usaldusisiku tasu väljamaksmise resolutsioonis näidatud büroole, mille kaudu ta tegutseb (FiMS § 54 lg 9). Kuivõrd büroo on käibemaksukohustuslane, siis lisandub usaldusisiku tasule käibemaks (FiMS § 54 lg 5, PankrS § 65 lg 11). Kohus rahuldab tasu ja kulutused kokku seega 603,90 euro ulatuses.

10. Kohus mõistab usaldusisiku tasu välja võlgnikult. Usaldusisik palub, et kohus määraks usaldusisiku tasu ja kulutuste hüvitamise riigi vahenditest. Usaldusisik esitas seega menetlusabi taotluse hüvitada usaldusisiku tasu 603,90 eurot (koos käibemaksuga) riigi vahenditest.

11. Võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks ning usaldusisik ei tuvastanud võimalusi pankrotivara suurendamiseks tagasivõitmise või sissenõudmise teel ja pankrotimenetluse kulude katteks deposiiti tasutud ei ole. Kohus rahuldab usaldusisiku menetlusabi taotluse ning määrab usaldusisiku tasu hüvitamise riigi vahenditest kuni töötasu ühekordse alammäära ulatuses, s.o 820 eurot (PankrS § 23 lg 4). Kohus määrab usaldusisiku tasu väljamaksmise resolutsioonis näidatud büroole, mille kaudu haldur tegutseb (FiMS § 54 lg 9).

/allkirjastatud digitaalselt/ Zakaria Nemsitsveridze kohtunik