3-23-2789/5 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

T A R T U H A L D U S K O H U S

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-23-2789

Määruse kuupäev

06.03.2024

Kohtunik

Reelika Kitsing

Kohtuasi

X kaebus Viru Vangla 21.08.2023 koostatud individuaalse

täitmiskava ja selles kajastatud riskihinnangu õigusvastasuse

tuvastamiseks, Viru Vangla kohustamiseks uue individuaalse

täitmiskava ja riskihinnangu koostamiseks ja kaebaja osas

rehabiliteerivate põhimõtete järgimiseks ning Viru Vangla

01.11.2023. a vaideotsuse nr 6-12/312-2 tühistamiseks

RESOLUTSIOON

1. Tagastada X kaebus.

2. Asendada määruse avalikustamisel kaebaja nimi

tähemärgiga.

Edasikaebamise kord

Määruse resolutsiooni punkti 1 peale võib esitada

määruskaebuse otse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul

määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, § 204 lg 1).

Muud selgitused

Määrus toimetatakse kaebajale kätte.

ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT

1. X esitas 04.12.2023 Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla vastu, milles palub

järgnevat.

1.1. Tunnistada õigusvastaseks 21.08.2023 kinnitatud kinnipeetava individuaalne täitmiskava

(ITK) osas, millega kaebaja on jätkuvalt tunnistatud kõrgohtlikuks ja paigutatud tugevdatud

järelevalvega osakonda ning vajab jätkuvalt tugevdatud järelevalvet.

1.2. Tunnistada õigusvastaseks ITK aluseks olev riskihinnang (paigutamisel), kus riskid on

jätkuvalt 25% ja 33% ning kaebaja on hinnatud kõrgohtlikuks, ja teha selles osas vanglale

ettekirjutus, millega koostada uus riskihinnang, kuulates ära kaebaja (kutsuda vestlusele ja

kuulata kaebaja ära), samuti milles oleks arvestatud Tartu Ringkonnakohtu 20.02.2023. a

määruses nr 1-07-8640 jagatud soovitusi vanglale, mis puudutab kaebaja üle kontrolli järk-

järgulist leevendamist ning kaebaja avavanglasse suunamist, samuti kohtu poolt määratud

psühholoogia retsidiivsusekspertiisi (veebruar 2023), milles riskid on hinnatud 3–5% ja 5–

9%.

1.3. Teha Viru Vanglale ettekirjutus uue ITK koostamiseks seoses kaebaja paigutamisega

tavaosakonda ja/või avavanglasse, samuti märkida ITK-sse, millal vanglal on ITK-st

tulenevalt võimalik kaebaja avavanglasse paigutamine.

3-23-2789

1.4. Teha Viru Vanglale ettekirjutus kaebajale rehabiliteerivate põhimõtete tagamiseks,

millega oleks kaebajale tagatud taasintegreerimine ühiskonda vastavalt Euroopa Inimõiguste

Kohtu praktikale.

1.5. Tühistada Viru Vangla 01.11.2023. a vaideotsus nr 6-12/312-2 (kaebaja sõnul sai ta

otsuse kätte 02.11.2023).

Kaebaja märgib, et jääb oma kõikide põhjenduste juurde, mis ta esitas 02.10.2023. a vaides

vanglale ja palub kohtul arvestada sellega kui käesoleva kaebuse põhjendustena. Samuti jääb

kaebaja oma põhjenduste juurde, mis ta esitas 24.08.2023 vanglale ja palub kohut ka nende

argumentidega arvestada kui käesoleva kaebuse põhjendustena. Kaebaja leiab, et ITK-s ei ole

arvestatud tema edusamme reformide suunas ning paranemise protsessi ega võimaldata talle

taasühiskonnastavaid ja rehabiliteerivaid tegevusi, ei paigutata tavaosakonda ning ei ole

märgitud, millal vanglal on võimalik ITK-st tulenevalt otsustada tema avavanglasse

paigutamine, nii nagu seda on öelnud Riigikohus (10.04.2019. a määruse haldusasjas nr 3-18-

111 p 22). Kaebaja leiab, et vaidlusalune ITK on õigusvastane, kaalutlusvigane ja tema

inimväärikust alandav. Samuti heidab kaebaja vanglale ette, et ITK on koostatud teda ära

kuulamata ning tema seisukohti arvestamata. ITK koostati kaebajat kaasamata ja teavitamata.

Kaebajat teavitati alles 23.08.2023 uue ITK koostamisest, mille kaebaja sai kätte allkirja vastu

01.09.2023. Seega ei ole vangla arvestanud olulise infoga, mille kaebaja esitas vanglale

24.08.2023 ettepanekutes. Arvestatud ei ole ka Tartu Ringkonnakohtu 20.02.2023. a lahendis

nr 1-07-8640 tooduga, et vangla peab kaaluma kaebaja paigutamist tavaosakonda või

avavanglasse. Samuti ei ole arvestatud kohtu poolt määratud psühholoogi tehtud

retsidiivsusekspertiisiga, kus ekspert hindas kaebaja riske 3–5% ja 5–9%, mis selgelt

kinnitavad, et vangla riskihinnang (25% ja 33% riskitase) on väär ning alusetu. ITK

koostamisel on rikutud uurimisprintsiipi ja ei ole arvestatud oluliste asjaoludega. Kaebaja on

läbinud viimased 12 aastat II üksuses kõik programmid ja vajalikud sekkumised. Viimased 12

ITK-d on kõik tehtud copy-paste stiilis, kaebajat kaasamata (kaebajat ei ole peale 2011. aasta

kutsutud kordagi ITK koostamisel vestlusele kontaktisiku poolt). Vangla ei ole arvestanud, et

kui isik on täitnud planeeritud sekkumised, siis riskid peaksid langema. Kaebaja leiab, et tema

jätkuv hoidmine tugevdatud järelevalvega osakonnas on ebaproportsionaalne ning vastuolus

inimväärikusega Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artikli 3

tähenduses. Vangla tegevus on vastuolus justiitsministri 14.05.2008. a määrusega nr 21

„Kinnipeetava individuaalse täitmiskava koostamise ja rakendamise juhend.“ Kui viimase 14

aasta jooksul määratud sekkumised ei ole kaebaja ohtlikkust ja riske vähendanud, siis on

vangla tegevus olnud teadlik kaebaja alandav kohtlemine, et talle ei ole rehabiliteerivaid

tegevusi võimaldatud. Kaebaja leiab, et tegelikult on vangla ka ise mõistnud, et tema riskid on

juba ammu maandatud ja madalad, kuid kättemaksuks kohtusse esitatud kaebuste eest on teda

jäetud tugevdatud järelevalvega osakonda, et tal ei oleks võimalik pääseda tavaosakonda või

avavanglasse.

2. HKMS § 44 lg 1 kohaselt võib kaebusega halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguse

kaitseks, mis tähendab, et vaidlustatav haldusakt või toiming peab kuidagi rikkuma kaebaja

õigusi. Kaebajale peab kuuluma mõnest seadusest või muust õigusaktist tulenev subjektiivne

õigus, mida kaebaja soovib kaebuse esitamise kaudu maksma panna. HKMS § 121 lg 2 p 1

kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas

ilmselgelt kaebeõigus. Kohus leiab, et kaebajal puudub kaebuses esitatud nõuete osas

ilmselgelt kaebeõigus.

3. Kaebaja on vaidlustanud tema suhtes 21.08.2023 koostatud ITK ja selle aluseks oleva

riskihinnangu ning nõuab uue ITK ja riskihinnangu koostamist. Justiitsministri 14.05.2008. a

määrus nr 21 „Kinnipeetava individuaalse täitmiskava koostamise ja rakendamise juhend“

(määrus nr 21) § 1 lg 1 sätestab, et täitmiskava on kinnipeetava karistuse ja karistusjärgse

3-23-2789

kinnipidamise täideviimise programm, milles esitatakse kinnipeetava kriminogeensete riskide

vähendamise abinõud ning nende rakendamise ajagraafik. Täitmiskava koostamise aluseks on

kinnipeetava riskihindamise tulemused ning täitmiskava koostamise protsess koosneb

riskihindamisest, täitmiskava koostamisest, selle kinnitamisest ning kinnipeetavale

tutvustamisest (määruse nr 21 § 2 lg 1 ja § 3 lg 1).

4. Riigikohus ei ole pidanud ITK koostamist ja rakendamist reguleerivale määrusele vastava

ITK kohtulikku vaidlustamist võimalikuks, kuna valdavas osas on ITK soovitusliku

iseloomuga programmiline dokument ning seega üldjuhul ei ole sellel kinnipeetava õigustele

ja kohustustele vahetut mõju. ITK on vaidlustatav üksnes juhul, kui määrusele mittevastava

ITK mõni osa vastab oma sisult haldusakti tunnustele (haldusasi nr 3-3-1-95-09, p-d 19 ja 20).

Näiteks on tunnustatud kaebeõigust olukorras, kus seaduse järgi võimaldatakse vanglas

üldkeskhariduse omandamist üksnes juhul, kui see on ITK-s ette nähtud, kuid vaidlusalune

ITK seda ette ei näinud (haldusasjad nr 3-3-1-31-12, p-d 11 ja 12 ning nr 3-3-1-28-15, p 29).

Sellisel juhul on lubatav ITK vaidlustamine üksnes osas, milles see vastab haldusakti

tunnustele (st tekitab, muudab või lõpetab kinnipeetava õigusi ja kohustusi). ITK-s märgitud

ohuhinnangu osas on kohtupraktikas leitud, et sellel ei ole regulatiivset toimet (Riigikohtu

halduskolleegiumi 10.04.2019. a määrus asjas nr 3-18-111, p 13 jj). Ka praegusel juhul leiab

kohus, et kaebajal puudub ITK ning selles sisalduvate kaebaja ohuhinnangut puudutavate

väidete ja hinnangute eraldiseisvaks vaidlustamiseks õiguskaitsevajadus (HKMS § 44 lg 1).

5. Kaebaja leiab kaebuses, et ITK-s märgitud ohuhinnang seab takistusi tema paigutamisele

tavaosakonda ja/või avavanglasse. Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et ITK

vaidlustamine osas, mis puudutab kinnipeetava avavanglasse paigutamist, ei ole lubatav, kuna

selles osas ette nähtud eesmärkide saavutamiseks vajalik otsustus, mis kinnipeetava õigusi

võib piirata, tehakse eraldi haldusaktidega. Nimelt on kinnipeetaval võimalik esitada

avavanglasse ümberpaigutamise taotlus, misjärel tuleb vanglal lahendada see taotlus sisuliselt,

sõltumata sellest, kas individuaalse täitmiskava järgi on kinnipeetava avavanglasse

ümberpaigutamine võimalik. Kui vangla keeldub kinnipeetavat nt tema ohtlikkuse tõttu

avavanglasse ümber paigutamast, saab halduskohus avavanglasse ümberpaigutamisest

keeldumise otsuse õiguspärasuse hindamise raames kontrollida ka ITK, sh selles märgitud

ohuhinnangu õiguspärasust (vt eelpool viidatud Riigikohtu määrust asjas nr 3-18-111, p 15).

Seega ei saa kaebaja vaidlustada ITK-d ja selles sisalduvat ohuhinnangut seoses tema

paigutamisega avavanglasse ega nõuda selles osas uue ITK koostamist. Ka asjaolu, et kaebaja

ITK-s puudub märge tema avavanglasse paigutamise osas, ei avalda kaebaja õigustele vahetut

mõju.

6. Mis puudutab kaebaja vanglasisest paigutamist, siis ka selles osas leiab kohus, et kaebaja ei

saa ITK-d ja seal sisalduvat ohuhinnangut vaidlustada ega nõuda sel põhjusel uue ITK

koostamist. Kohtupraktika põhjal on vanglal kinnipeetavate ja vahistatute vanglasisese

paigutamise osas avar kaalutlusruum (vt nt Riigikohtu halduskolleegiumi 28.04.2011. a otsus

asjas nr 3-3-1-10-11 ja 19.01.2012. a otsus asjas nr 3-3-1-76-11). Vangistust reguleerivad

õigusaktid ei sisalda õigusnorme, millel saaks rajaneda kaebaja õigus nõuda enda vanglasisest

ümberpaigutamist vastavalt tema isiklikule soovile. Siiski võib vahistatul või kinnipeetaval

kohtu hinnangul olla vanglasisese ümberpaigutamise osas kaebeõigus eelkõige juhul, kui isik

on paigutatud kokku teiste vahistatute või kinnipeetavatega tema põhiõigusi rikkudes, näiteks

kui kaebaja on paigutatud kokku tema elule või tervisele ohtliku isikuga. Seega, kui kaebaja

leiab, et tema jätkuv tugevdatud järelevalvega osakonnas hoidmine riivab tema põhiõigusi,

siis ei ole välistatud kaebeõigus vangla poolt kaebaja ümber paigutamata jätmise kohta tehtud

otsustuse vaidlustamiseks, mille raames saab kaebaja jällegi viidata ITK-s märgitud

ohuhinnangu õigusvastasusele.

3-23-2789

7. Kaebaja on esitanud ka kohustamisnõude, milles palub teha Viru Vanglale ettekirjutus talle

rehabiliteerivate põhimõtete tagamiseks, millega oleks kaebajale tagatud taasintegreerimine

ühiskonda vastavalt Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikale. Kohus leiab, et kaebajal puudub

ilmselgelt kaebeõigus taolise üldise kohustamisnõude esitamiseks. Kaebaja heidab vanglale

ette, et talle ei võimaldata taasühiskonnastavaid ja rehabiliteerivaid tegevusi, kuid ei ole

konkreetselt välja toonud, mida täpsemalt vanglal tuleks kaebaja hinnangul talle võimaldada.

Kohus märgib, et vanglal on avar kaalutlusruum otsustamaks, kuidas kõige efektiivsemalt

vangistuse täideviimise eesmärke saavutada ning kohus ei saa selles osas vanglale teha

niivõrd üldisi ettekirjutusi, nagu kaebaja seda praeguses kaebuses nõuab.

8. Kaebaja on vaidlustanud ka Viru Vangla 01.11.2023. a vaideotsuse nr 6-12/312-2, millega

jäeti rahuldamata tema vaie 21.08.2023 koostatud ITK peale. Kuna kohus tagastab eelnevalt

käsitletud põhinõuete osas kaebuse ning vaideotsuse eraldiseisev vaidlustamine ei ole HKMS

§ 45 lg-st 4 tulenevalt lubatav, siis puudub kaebajal ilmselgelt kaebeõigus ka Viru Vangla

01.11.2023. a vaideotsuse nr 6-12/312-2 tühistamise nõudes.

9. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus kaebuse tervikuna HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel. Kohus

selgitab, et vastavalt HKMS § 43 lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti

kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.

10. Kohus asendab avaldatavas määruses kaebaja nime tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3 ja §

178 lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt)