2-22-128351/15 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Piret Rõuk

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 6.märtsil 2024

tsiviilkantseleis Lubja 4 Tallinnas ja avalikus e-toimikus

Tsiviilasja number

2-22-128351

Kohtuasi

Osaühingu EUROPARK ESTONIA hagi S K vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

45 eurot

Menetlusosalised ja esindajad

Hageja: osaühing EUROPARK ESTONIA (registrikood

10811490, asukoht Estonia pst 9, 10143 Tallinn), lepinguline

esindaja Elari Arjakas

Kostja: S K (isikukood xxx, elukoht xxx, e-post xxx)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Resolutsioon

1. Rahuldada Osaühingu EUROPARK ESTONIA hagi S K

vastu võla väljamõistmiseks

2. Välja mõista S Klt võlgnevus 45 eurot Osaühingu

EUROPARK ESTONIA kasuks

Menetluskulude jaotus ja

kindlaksmääramine

1. Hagimenetluse kulud jätta S K kanda

2. Määrata

Osaühingu

EUROPARK

ESTONIA

menetluskulude suuruseks 376,66 eurot

3. Välja mõista S Klt hagimenetluse kulud 376,66 eurot ja

viivis menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest

kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras Osaühing EUROPARK ESTONIA kasuks

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele

ei

saa

esitada

apellatsioonkaebust,

väljaarvatud TsMS § 637 lg 21 sätestatud alustel

Hageja nõue

1. OÜ EUROPARK ESTONIA (edaspidi hageja või EP) palus kohtule esitatud hagis välja mõista S

Klt (edaspidi kostja) hageja kasuks võlgnevus 45 eurot, millest 30 eurot on leppetrahvide

võlgnevus ja 15 eurot on sissenõudekulud ning menetluskulud ja viivis võlaõigusseaduse § 113

lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt alates

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.

Hagiavalduse asjaolude kokkuvõte

2. Hageja esitas hagi, milles taotles kostjalt võlgnevuse sissenõudmist, sest kostja oli

Transpordiameti avaliku teabe alusel sõiduki numbrimärgiga xxx (edaspidi sõiduk)

omanik/vastutav kasutaja alates 19.11.2014 kuni 28.05.2022, mistõttu on hagejal õigus eeldada, et

parkimislepingu pooleks leppetrahvi väljastamise ajal oli kostja. Sõidukit pargiti 08.10.2019 EP

opereeritavale parkimisalale Turu 6, Tartus. Hageja tuvastas kontrollimisel, et sõidukit oli pargitud

parkimistingimusi rikkudes (rikkumise laad on välja toodud leppetrahvinõudel), kuna parkides ei

olnud sõiduki armatuurlaual vastaval alal parkimisõigust andvat parkimispiletit, sõiduki parkimine

ei olnud parkimiskioskis registreeritud, parkimise algusaeg ei olnud fikseeritud parkimiskellal või

sedelil ning mobiilse parkimise tuvastamiseks tehtud päringu vastuse järgi ei oldud alustatud ka

mobiilset parkimist. Järelikult parkis kostja parkimistingimusi rikkudes, jättes parkimise eest

tasumata. Parkimistingimuste avaldamisega esitas EP omapoolse pakkumuse, mida ta on selgelt

parkimistingimustes väljendanud. Parkimisega esitati nõustumus pakkumusele, mistõttu sõiduki

parkimisega tekkis lepinguline suhe. Parkimislepingu tingimustes on kehtestatud, et

parkimistingimuste

rikkumisel

tuleb

tasuda

leppetrahvi.

EP

esitas

koheselt

pärast

parkimistingimuste rikkumist leppetrahvinõude nr xxx, maksetähtajaga 22.10.2019, võlgnevuse

summa 30 eurot, paigutades selle sõiduki kojamehe vahele, mis on käesoleva ajani tasumata.

Hageja

saatis

kohtueelselt

kostjale

meeldetuletuse

võlgnevuse

kohta

kostja

rahvastikuregistrijärgsele aadressile Veere tee 3, Lohkva küla, Luunja vald, Tartu maakond,

62207. Hageja on kulutusi kandnud päringute tegemise näol andmete saamiseks ning

meeldetuletuskirja välja saatmiseks. Sissenõudmiskuludesse 15 eurot on hageja arvestanud

Transpordiametile ja rahvastikuregistrisse saadetud päring sõiduki omaniku/vastutava kasutaja

andmete saamiseks. Kostja ei ole vastuväidet esitanud, kuigi sellele võimalusele on leppetrahvidel

viidatud. Parkimislepingu rikkumise tõttu väljastatud leppetrahvinõue on käesoleva ajani

tasumata. Kõigest eelnevast tulenevalt on kostja võlg hageja ees hagiavalduse esitamise päeva

seisuga kokku 45 eurot, millest 30 eurot on leppetrahvivõlgnevus ja 15 eurot sissenõudmiskulu.

Kostja vastuväidete kokkuvõte

3. Kostja ei nõustu hagiga olles seisukohal, et tegemist on aegunud nõudega, sest väidetava

parkimistrahvi kuupäev on 22.10.2019. Kostja ei võta omaks, et ta on trahvi sellel kuupäeval kätte

saanud. Paberlipiku panemine kojameeste vahele ei taga kuidagi, et see jõuab ka autoomanikuni.

Kuidas veendus hageja, et kostja sai kätte väidetava leppetrahvinõude just 08.10.2019. Kui see

oleks nii olnud, siis hoolsa kodanikuna oleks kostja kindlasti reageerinud nõudele, praegusel juhul

pole millelegi reageerida. Kui väidetava trahvi maksetähtaeg oli käes või ületatud, siis oleks

trahvitegija võinud uurida mittetasumise põhjuseid. Mingit kirja talle isiklikule e-mailile väidetava

trahvi kohta ei ole mõistliku aja jooksul saadetud, EFTA Legal OÜ esindaja poolt tulid nõuded 3

aastat hiljem suvel 2022. Kostjal on keeruline tõendada, kas ta oli maksnud SMS-i teel parkimise

eest või mitte, sest tal pole enam sõnumite ajalugu rohkem kui 3 aasta tagusest perioodist olemas.

Kahtlusi tekitab asjaolu, et selliste nõuetega on välja tuldud mitu aastat hiljem, mitte koheselt

nende väidetaval tekkimise ajal.

Kohtuotsuse põhjendused

4. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 3 p 1 järgi võib võlasuhe tekkida lepingust. VÕS § 8 lg 1 sätestab, et

leping on tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või

lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse

leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste

tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe.

VÕS § 11 lg 1 kohaselt võib lepingu sõlmida suuliselt, kirjalikult või mis tahes muus vormis, kui

seaduses ei ole sätestatud lepingu kohustuslikku vormi. VÕS § 16 lg 1 sätestab, et pakkumus

(ofert) on lepingu sõlmimise ettepanek, mis on piisavalt määratletud ja väljendab pakkumuse

esitaja (oferendi) tahet olla ettepanekule nõustumuse andmise korral sõlmitava lepinguga

õiguslikult seotud. VÕS § 20 lg 1 järgi on nõustumus (aktsept) on otsese tahteavaldusega või mingi

teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping. Fotodega parkimislepingu tingimustest, parkimisalast

ning liiklus- ja teavitusmärkidest on tõendatud, et hageja poolt opereeritava parklate sissesõitude

juurde on paigaldatud liiklusmärk, mis annab sisenejale teada, et sõidetakse tasulisele

parkimisalale. Infotahvel koos viitega alale sissesõidu tüüptingimustele viitab, kus

tüüptingimustega tutvuda saab. Tüüptingimused sisaldavad lepingu tüüptingimusi sõiduki

parkimiseks ning nendes on muuhulgas avaldatud selgesõnaliselt oma tahet lepingu sõlmimiseks,

kui sõiduki kasutaja auto pargib hageja parkimisalale. Tüüptingimustele on parkla sissesõidu

juurde ja ka parkimisalale paigaldatud rida liiklus- ja teavitusmärke. Võttes arvesse, et iga

parkimisala sissesõidu juures on sõiduki kasutajale tehtud nähtavaks hageja eraparklasse

sisenemise teave koos viitega lepingutingimustele ja hageja avaldas infotahvlil selgesõnaliselt oma

tahet sõlmida leping, tuleb seda lugeda hagejapoolseks lepingu sõlmimise pakkumuseks VÕS §

16 lg 1 mõttes. Riigikohus on 20.10.2010 lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-75-10 märkinud, et selget

lepingu sõlmimise tahet väljendavad infotahvlid saavad olla lepingu sõlmimise pakkumuseks.

Liiklusseaduse (LS) § 2 p 49 järgi on parkimine sõiduki ettekavatsetud seisma jätmine kauemaks,

kui seda on vaja sõitjate peale- või mahaminekuks või veose laadimiseks. Sõiduauto parkimisega

hageja parklasse avaldas kostja sõiduki kasutajana lepingu sõlmimiseks nõustumust VÕS § 20 lg

1 järgi. Seega saab lugeda poolte vahel vastavalt VÕS § 9 lg 1 ja 11 lg 1 sõlmituks suulises vormis

lepingu, kuna seadus ei sätesta antud lepingule kohustuslikku kirjalikku või notariaalselt tõestatud

vormi. Kostjal oli õigus pärast hageja esitatud lepingutingimustega tutvumist parkimisalalt

lahkuda ning sellisel juhul ei oleks ta oma nõustumust hageja ettepanekule andnud ning lepingut

ei oleks sõlmitud. Parkimislepingu tingimustes on kehtestatud, et parkimistingimuste rikkumisel

tuleb tasuda leppetrahvi.

5. VÕS § 8 lg 2 järgi on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt

tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval, VÕS § 100

järgi on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane

täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine ja VÕS § 101 lg 1 p 1 lubab võlausaldajal võlgniku

poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muuhulgas kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 sätestab

võlausaldaja õiguse nõuda võlgnikult raha maksmise kohustuse täitmist kui võlgnik seda rikub.

VÕS § 158 lg 1 sätestab, et leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole

kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. VÕS § 159 lg 2

kohaselt kaotab kahjustatud pool õiguse leppetrahvi nõuda, kui ta mõistliku aja jooksul pärast

kohustuse rikkumise avastamist teisele lepingupoolele ei teata, et ta leppetrahvi nõuab.

6. Vastavalt TsMS §-le 230 lg 1 peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema

nõuded ja vastuväited. Väljavõttega Transpordiameti vastusest sõiduki omaniku/vastutava

kasutaja andmete kohta ja rahvastikuregistri andmetega on tõendatud, et sõiduki omanik/vastutav

kasutaja on kostja. Pooltel ei ole ka vaidlust, et kostja oli leppetrahvide väljastamise ajal sõiduki

numbrimärgiga xxx omanik/vastutav kasutaja. Hagiavaldusele lisatud fotodega sõidukist ja

sõiduki klaasipuhastaja vahele pandud parkimistrahviga on tõendatud, et kostja oli oma sõiduki

parkinud 08.10.2019 EP opereeritavale parkimisalale Turu 6, Tartus tsoon EP 33, 1051, mille eest

talle väljastati samal kuupäeval parkimistrahv 30 eurot, leppetrahvinumber nr xxx, maksetähtajaga

22.10.2019. Leppetrahvil on rikkumise põhjus nimetatud, milleks on parkimistasu maksmata

jätmine. Kostja ei ole tõendanud, et sõiduki parkimise eest oleks tasutud parkimispileti ostmisega,

mobiilselt tasumisega või parkimist lubava parkimiskaardi asetamisega armatuurlauale või

parkimise algusaja fikseerimisega parkimiskellaga. Kostja märgib, et tal on keeruline tõendada,

kas ta oli maksnud SMS teel parkimise eest või mitte, sest tal pole lihtsalt enam sõnumite ajalugu

sellest rohkem kui 3. aasta tagusest perioodist olemas. Hageja esitas kohtule väljavõtte enda

andmebaasist, millest nähtub, et kostja ei tasunud 08.10.2019 parkimisalal Turu 6, Tartu parkimise

eest. Seega on hageja tõendanud, et kostja ei tasunud 08.10.2019 mobiilselt parkimise eest.

Järelikult rikkus kostja parkimistingimusi, sest jättis parkimise eest tasumata.

7. Kohus tuvastas eelpool, et sõiduki parkimisega tekkis kostja ja hageja vahel lepinguline suhe.

Parkimislepingu tingimustes on kehtestatud, et parkimistingimuste rikkumise korral tuleb tasuda

leppetrahvi. Eelpool nimetatud tõenditega, väljatrükiga leppetrahvist koos fotodega sõidukist, on

tõendatud, et parkimise eest tasumata jätmisega on kostjal tekkinud leppetrahvi võlgnevus.

Asjaolu, et hageja esitas kohe pärast parkimistingimuste rikkumist leppetrahvinõuded, on

tõendatud sõiduki klaasipuhastajate (kojamehe) vahele pandud leppetrahviteadetega. Riigikohtu

hinnangul on parkimisteenuse osutamisel leppetrahvinõude panemine sõiduki esiklaasile

kojamehe vahele tahteavalduse edastamise mõistlikuks viisiks TsÜS § 70 mõttes (Riigikohtu otsus

05.06.2019 nr 2-17-117146 p 12). Leppetrahvinõude tõendamise osas on Riigikohus 06.12.2017

lahendis nr 2-15-3430 märkinud, et leppetrahvinõude tõendamiseks peaks piisama sellest, kui

parkla haldaja on pildistanud parkimiskorda rikkunud autot äratuntavalt ja märkinud leppetrahvile

parkimise aja ja koha. Seejärel oleks parkijal võimalik tõendada, et vaidlusalust autot ei ole sel

ajal kõnealuses parklas pargitud. Järelikult on ka klaasipuhastaja (kojamehe) vahele pandud

leppetrahviteadetega VÕS § 159 lg 2 alusel teavitatud kostjat leppetrahvist selle väljastamise

kuupäeval ehk mõistliku aja jooksul, mitte avaldusega kohtule hilinenult. Kostja ei ole tõendanud,

et ta ei ole leppetrahvinõuet kätte saanud.

8. Eelnevast tulenevalt asub kohus seisukohale, et kostja ei ole tõendanud leppetrahvinõude

mittekättesaamist ega tasumist ja leppetrahv on muutunud sissenõutavaks. Kuna kostja rikkus

pooltevahelist lepingulist suhet sellega, et jättis parkimise eest tasumata, siis on tegemist kohustuse

rikkumisega VÕS § 100 järgi ning hagejal on võlausaldajana õigus nõuda kostjalt kui võlgnikult

raha maksmise kohustuse täitmist VÕS § 108 lg 1 alusel. Seadusest ei tulene keeldu esitada

leppetrahvi nõue iseseisva nõudena, lepingu rikkumine on toodud hagiavalduse asjaoludes, ning

kohus tuvastab selle leppetrahvi nõude lahendamisel.

9. Kostja on esitanud hagile aegumise vastuväite. Leppetrahvi aegumisele kohaldub TsÜS § 146 lg

1, mille järgi on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat. TsÜS § 147 lg 1 järgi algab

aegumistähtaeg nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. TsÜS §

147 lg 2 järgi muutub nõue sissenõutavaks alates ajahetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda

nõudele vastava kohustuse täitmist. TsÜS § 136 lg 2 järgi, kui tähtpäeva saabumine on määratud

aastates arvutatava tähtajaga, saabub tähtpäev viimase aasta vastaval kuul ja päeval. Riigikohtu

tsiviilkolleegiumi 2. aprilli 2014.a kohtuotsuse nr 3-2-1-162-13 p-st 29 tuleneb, et: Tehingust

tuleneva nõude aegumistähtaeg on TsÜS § 146 lg 1 järgi kolm aastat. Tähtaeg lõpeb TsÜS § 135

lg 2 järgi tähtpäeva saabumisel. Tähtpäeva saabumine määratakse TsÜS § 136 lg 1 järgi tähtaja

või kindlaksmääratud sündmusega. Kui tähtpäeva saabumine on määratud aastates arvutatava

tähtajaga, saabub tähtpäev TsÜS § 136 lg 2 järgi viimase aasta vastaval kuul ja päeval. Kui

tähtpäeva saabumine on määratud päevades või suuremates ajaühikutes arvutatava tähtajaga,

möödub tähtaeg TsÜS § 137 lg 1 järgi tähtpäeva saabumise päeval kell 24.00, kui seadusest ei

tulene teisiti. Aastates arvutatava aegumistähtaja puhul on keskne küsimus, mida lugeda

aegumistähtaja viimase aasta „vastavaks kuuks ja päevaks" TsÜS § 136 lg 2 mõttes. Kolleegiumi

arvates peetakse selle all aegumistähtaja puhul silmas kohustuse täitmise tähtpäevale või

kohustuse täitmise tähtaja viimasele päevale vastavat päeva aastates arvutatava tähtaja

möödumisel. Nõude maksmapanekuks on võlausaldajal aega kolm täisaastat. TsÜS § 147 lg 1

esimese lause järgse nõude sissenõutavaks muutumise ja ühtlasi aegumise alguspäeva

väljaarvamine aegumistähtajast pikendaks aastat kunstlikult ühe päeva võrra.

10. Leppetrahv väljastati kostjale 08.10.2019 ja tuli tasuda hiljemalt 22.10.2019. Seega muutus

leppetrahvi nõue sissenõutavaks ja aegumine hakkas kulgema 23.10.2019 kell 00:00 lõppedes

kolme aasta möödumisel 22.10.2022 kell 24:00. TsÜS § 160 lg 1 järgi peatub aegumine õigustatud

isiku poolt hagi esitamisega nõude rahuldamiseks või tunnustamiseks. TsÜS § 160 lg 2 p 3 järgi

on hagi esitamisega võrdsustatud avalduse esitamine maksekäsu kiirmenetluses või muus hagita

menetluses. Hageja esitas avalduse tasumata leppetrahvi nõudes maksekäsu kiirmenetluses

29.07.2022, mis peatas TsÜS § 160 lg 2 p 3 alusel aegumise. Järelikult ei ole haginõue aegunud.

Leppetrahvi sissenõudmist kuni seaduses sätestatud aegumistähtajani ei saa pidada vastuolus

olevaks heas usus käitumise põhimõttega.

11. VÕS § 1132 lg 2 p 1 järgi võib pärast lepingu lõppemist majandus- või kutsetegevuses tegutsev

võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või

tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib

esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning kummagi

järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot.

12. Sissenõudmiskuludesse,

eurot,

on

hageja

hagiavaldusest

nähtuvalt

arvestanud

Transpordiametile ja rahvastikuregistrisse saadetud päring sõiduki omaniku/vastutava kasutaja

andmete saamiseks. Nõudekirjaga on tõendatud, et saadud andmetele tuginedes saatis hageja

kohtueelselt 13.06.2022 meeldetuletuskirja tavakirja teel kostja rahvastikuregistrijärgsele

aadressile Veere tee 3, Lohkva küla, Luunja vald, Tartu maakond, 62207, mis oli avaldatud

rahvastikuregistris. PostiS § 29 jj alusel loetakse postisaadetis kättetoimetatuks, kui postisaadetis

on saajale üle antud postkontoris, väljastatud isiklikult või postkasti kaudu. PostiS § 30 lg 3

kohaselt postisaadetise kättetoimetamise võimatuse korral tagastatakse postisaadetis saatjale.

Tahteavalduse edastamise mõistlikuks ja tavapäraseks viisiks saab pidada kirja saatmist posti teel.

Riigikohus selgitab (3-2-1-156-05, p 10), et TsÜS § 69 lg-s 2 sätestatud mõistlik võimalus

tahteavaldusega tutvuda ei tähenda seda, et tahteavalduse saaja peab selle kättesaaduks lugemiseks

tahteavaldusest teada saama. Tahteavaldus tuleb lugeda kättesaaduks hetkest, mil tahteavalduse

saajaga sarnasel isikul on tavapärastel asjaoludel võimalus tahteavaldusest teada saada. Seega on

hageja teinud kõik endast oleneva, et meeldetuletuskiri toimetada kostjale kätte. Leppetrahvi

sissenõudmise eelduseks ei ole meeldetuletuskirja saatmine, sest leppetrahv on kättetoimetatud

toimetatud mõistlikul viisil ja ajal, mida aktsepteerib ka kohtupraktika. Sissenõudmiskulu ei oleks

tekkinud, kui kostja oleks oma kohustust vastavalt lepingule täitnud. Seega on hageja nõue kostjalt

sissenõudmiskulu hüvitamiseks summas 15 eurot kooskõlas VÕS § 113² lg 2 p-ga 1. Eeltoodust

tulenevalt kuulub hagi kostja vastu kokku 45 eurot, millest 30 eurot on leppetrahvivõlgnevus ja 15

eurot sissenõudmiskulu, täies ulatuses rahuldamisele.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

13. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus

rahuldas hagi täies ulatuses, siis tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda. TsMS § 138

lg 2 kohaselt on riigilõiv kohtukuluks. Kohtuväline kulu on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste

esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 172 lg 9 kohaselt kannab maksekäsu kiirmenetluse kulud

maksekäsu tegemise korral ja käesoleva seadustiku §-s 4881 sätestatud juhul võlgnik, muul juhul

avaldaja, kui seadusest ei tulene teisiti. Muus osas kohaldatakse hagimenetluses menetluskulude

kohta sätestatut. Asja edasisel lahendamisel hagimenetluses arvatakse maksekäsu kiirmenetluse

kulud hagimenetluse kulude hulka. TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja

kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Riigikohus on 14.04.2021. a määruses tsiviilasjas nr

2-19-10324/42 muutnud varasemaid seisukohti ja leidnud, et ei ole põhjendatud siduda

menetluskulusid kandma kohustatud menetlusosaliselt väljamõistetava menetluskulu suuruse

ülempiiri rangelt tsiviilasja hinnaga, vaid lähtuda tuleb eelkõige kuludest, mis menetlusosalisel on

tekkinud vajadusest teha menetluses esindaja abil oma õiguste kaitseks vajalikud

menetlustoimingud. Põhjendatud ja vajaliku menetluskuluna TsMS § 175 lg 1 tähenduses saab

vastaspoolelt välja mõista lepingulise esindaja kulu ulatuses, mis vastab nõutava

kvalifikatsiooniga ja hoolsalt tegutseva esindaja menetlusosalise esindamiseks vajalike

menetlustoimingute tegemiseks tavapäraselt vajaliku ajakulu ja põhjendatud tunnitasu määra

korrutisele.

14. Hageja on pöördunud võlgnevuse sissenõudmiseks kohtu vahendusel EFTA Legal OÜ poole.

Lepingulise esindaja töötasu on 110 eurot/tunnis. Hageja menetluskuludeks on riigilõiv 100 eurot,

menetluskulu maksekäsu kiirmenetluses 20 eurot ja lepingulise esindaja õigusabikulud, mis

koosnevad hagiavalduse koostamisest, lisade komplekteerimisest, riigilõivu tasumisega seotud

toimingutest ning hagiavalduse koos lisadega maakohtule esitamisest 2 tundi ning kostja vastusega

tutvumisest ja analüüsist ning selle osas hageja seisukoha koostamisest ja maakohtule esitamisest

20 minutit. Hageja on kinnitanud, et kõik esitatud lepingulise esindaja kulud on vajalikud ja

põhjendatud ning kantud käesoleva tsiviilasjaga. Hageja palub jätta menetluskulud täies ulatuses

kostja kanda ja märkida vastavalt TsMS § 177 lg 2 menetluskulude kindlaksmääramisel, et

hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva

lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

15. Kostja on vaielnud menetluskuludele vastu. Vastuväidete kohaselt on nõue selgelt aegunud ja

sellega seotud võimalikud menetluskulud pole asjakohased.

16. Kohus on seisukohal, et hageja menetluskulu riigilõiv hagi esitamisel 100 eurot on hagejale

vältimatult põhjendatud ja vajalik menetluskulu TsMS § 138 lg 2 ja RLS § 59 lg 1 alusel, kuivõrd

riigilõivu mittetasumise korral kohus hagi menetlusse ei võta. Seega kuulub riigilõiv hagi

rahuldamise tõttu kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele täies ulatuses. Menetluskulu maksekäsu

kiirmenetluses, summas 20 eurot TsMS § 172 lg 9 alusel kuulub rahuldamisele, kuna maksekäsu

asjast nähtuvalt on hageja teinud menetlustoiminguid avalduse esitamiseks ja tõendite

kogumiseks. Kohus võttes arvesse, et hageja esindaja tunnihind 110 eurot/tund vastab

kohtupraktikas aktsepteeritud määradele, hagiavalduse koostamisele, lisade komplekteerimisele,

riigilõivu tasumisega seotud toimingutele ning hagiavalduse koos lisadega maakohtule esitamisele

kulunud aeg 2 tundi ning kostja vastusega tutvumisele ja analüüsimisele ning selle osas hageja

seisukoha koostamisele ja maakohtule esitamisele kulunud aeg 20 minutit, on põhjendatud ja

kuuluvad kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele täies ulatuses. Seega tuleb määrata hageja

menetluskulude suuruseks kokku 376,66 eurot (100+20+256,66).

17. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude

kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja esitas avalduse kooskõlas

TsMS § 177 lg 4. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis menetluskuludelt alates

kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

/digitaalselt allkirjastatud/

Kohtunik