Legislator Case Law & Legislation
2-23-144607/13 AI generated

2-23-144607/13 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Case Number 2-23-144607/13
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Välja mõista J. M. (M., ik xxxx) G. T. kasuks 2615,11 eurot, millest 2512,16 eurot Välja mõista J. M. G. T. kasuks viivis põhinõudelt 134,83 eurot 0,1% päevas alates

Legislator headnote

AI generated

2-23-144607/13 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: Välja mõista J. M. (M., ik xxxx) G. T. kasuks 2615,11 eurot, millest 2512,16 eurot Välja mõista J. M. G. T. kasuks viivis põhinõudelt 134,83 eurot 0,1% päevas alates

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

(Tagaseljaotsus)

Kohus

Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Kädi Vaker

Otsuse tegemise aeg ja koht

05.03.2024, Tallinn

Tsiviilasja number

2-23-144607

Tsiviilasi

G. T. hagi J. M. vastu võlgnevuse väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

2949,75 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: G. T. ( isikukood xxxx, elukoht: xxxx)

Hageja lepinguline esindaja: advokaat Grete-Kai Teeäär (e-

post: grete-kai.teeaar@ellex.legal)

Kostja: J. M. (isikukood xxxx, elukoht: xxxx; e-post: xxxx)

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista J. M. (M., ik xxxx) G. T. kasuks 2615,11 eurot, millest 2512,16 eurot

on põhinõue ja 102,95 eurot sissenõutavaks muutunud viivis).

3. Välja mõista J. M. G. T. kasuks viivis põhinõudelt 134,83 eurot 0,1% päevas alates

29.12.2023 kuni põhinõude 134,83 eurot täieliku täitmiseni ja viivis põhinõudelt

2377,33 eurot võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates

29.12.2023 kuni põhinõude 2377,33 eurot täieliku täitmiseni.

4. Jätta menetluskulud J, M.i kanda.

5. Välja mõista J. M. menetluskulud 1173,81 eurot G. T. kasuks. Hageja õigusabikulu

on vähendatud TsMS § 175 lg 1 alusel.

6. Välja mõista J. M. viivis väljamõistetud menetluskulude tasumata osalt

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras käesoleva

kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni G. T. kasuks.

7. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Edasikaebamise kord

Hageja võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates

otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu

otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui

kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kostja võib esitada Harju Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli

tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata

mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema

esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või

elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada

tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse

kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest

või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada.

Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse või kaja esitamisel

menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse või kaja.

Menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval

kuni kella 24.00-ni.

KOHTU SELGITUSED

Kohus selgitab, et tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg-st 3 võib kohus

tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Seetõttu märgib kohus lühidalt vaid

järgmist.

Nõude aluseks on A. T. (surnud xxxx) ja kostja vahel 30.05.2021 sõlmitud üürileping korteri

Xxxx kasutamiseks. Hageja on A. T. pärija. Hageja ütles üürileping üles alates 11.12.2022, kuid

sai korteri valduse alles 05.05.2023. Kostja ei tasunud üüri ega kommunaalmakseid lepingu

alusel 01.-11.12.2022, mistõttu võlgneb kostja hagejale üürilepingu täitmata jätmise eest 124,19

eurot ja kommunaalkulude eest 10,64 eurot. Perioodil 12.12.2022 kuni 0.05.2023 ei saanud

hageja kasutada korterit sihtotstarbeliselt kasutada, mistõttu jäi hagejal saamata üüritulu

1682,26 eurot. Kostja jättis perioodil 12.12.2022 kuni 05.05.2023 maksmata kommunaalkulude

eest 117,07 eurot. Kuna kostja ei tagastanud pärast üürilepingu lõpetamist üüripinda ega andnud

üle võtmeid, vahetas hageja korteri lukud, mis läks maksma 503 eurot. Valduse saamisel

tuvastas hageja korteri seinas augu, mille parandamine läks maksma 425 eurot. Hageja nõue on

tasaarvestatud 350 euro ulatuses.

Kohus

tegi

kostjale

menetlusse

võtmise

määruse

ja

hagi

kätte

toimetatavaks

kättetoimetamisportaali kaudu alates 03.01.2024. Kostja avas dokumendid portaalis 09.01.2024.

06.02.2024 vastas kostja e-kirjaga. Kohus saatis pooltele 14.02.2024 kirja, soovides pooltega

kooskõlastada istungiaja 04.03.2024 kell 14.00. Kohus palus anda väljapakutud istungiajas osas

tagasisidet hiljemalt 16.02.2024. Kostja kohtu e-kirjale ei vastanud määratud tähtajaks ega ka

hiljem. Kohus saatis 21.02.2024 kohtukutsed 04.03.2024 kell 14.00 toimuvale istungile. Kostja

on kohtukutse kätte saanud. Kostja 04.03.2024 istungile ei ilmunud ega teavitanud istungile

mitteilmumise põhjustest. Hageja taotles istungil tagaseljaotsuse tegemist.

TsMS § 410 kohaselt kui kostja ei ilmu kohtuistungile, muu hulgas eelistungile, teeb kohus

kohale ilmunud hageja taotlusel kas tagaseljaotsuse, lahendab asja sisuliselt või lükkab asja

arutamise edasi. Kui hageja vastavat taotlust ei esita või kui kohus taotlust ei rahulda, lükkab

kohus asja arutamise edasi.

Hageja taotles 04.03.2024 istungil tagaseljaotsuse tegemist. Kohus rahuldab eelnevast tulenevalt

hagi tagaseljaotsusega.

TsMS § 162 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS §

173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste

vahel kohtuotsuses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab

menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus

samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 172 lg 9 kolmanda lause kohaselt

arvatakse asja edasisel lahendamisel hagimenetluses maksekäsu kiirmenetluse kulud

hagimenetluse kulude hulka.

Hageja on taotlenud menetluskuluna välja mõista kostjalt hagiavalduselt tasutud riigilõivu 385

eurot ja õigusabikulud summas 1032 eurot (km/ga), millele lisandub istungiks ettevalmistamise

kulu 0,7 tunni ja istungil osalemise kulu 13 minuti ulatuses tunnihinnaga 190 eurot (km/ta).

Hageja palub kohustada kostjat tasuma hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist

võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates

kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.

TsMS § 138 lg-test 1, 2 ning TsMS § 139 lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja

menetluskuluna tasutud riigilõiv 385 eurot.

Hageja on kohtule esitatud menetluskulude nimekirjas kajastanud toimingud, mida hageja

esindaja on teinud maksekäsu kiirmenetluses (alates 06.11.2023 kuni 14.12.2023). Kohus

selgitab, et kooskõlas TsMS § 144 p-ga 7 on kohtuvälised kulud maksekäsu kiirmenetluse

kulud. Maksekäsu kiirmenetluses on hüvitatavate menetluskulude ulatus piiratud §-ga 4842 ehk

20 euroga. TsMS § 4842 teise lause kohaselt muid avaldaja kantud menetluskulusid maksekäsu

kiirmenetluses ei hüvitata. TsMS § 172 lg 9 kolmanda lause kohaselt asja edasisel lahendamisel

hagimenetluses arvatakse maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka.

Kuivõrd käesolevas asjas läks maksekäsu kiirmenetlus üle hagimenetluseks, siis juhindudes

TsMS § 172 lg-st 9 on põhjendatud hageja menetluskuluna maksekäsu kiiremenetluse kulud 20

eurot.

Kohtuväline kulu on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus

ulatuses. Kohus on seisukohal, et antud juhul saab põhjendatud ajakuluks hagiavalduse

koostamisele, sh dokumentide komplekteerimisele ja kohtule esitamiseks lugeda kahte (2)

tundi. Ülejäänud hageja õigusabikulud hagimenetluses on põhjendatud ja vajalikud. Hageja

lepingulise esindaja tunnitasu 190 eurot tund käibemaksuta peab kohus põhjendatuks.

Seega määrab kohus hageja lepingulise esindaja põhjendatud õigusabikuludeks kokku 768,81

eurot käibemaksuga.

Kokku on kohtu hinnangul põhjendatud menetluskulud 1173,81 (385+20+768,81) eurot.

Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 1173,81 eurot

ning menetluskuludelt viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse

jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kädi Vaker

kohtunik