2-23-144607/13 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Legislator summary
AI generatedVälja mõista J. M. (M., ik xxxx) G. T. kasuks 2615,11 eurot, millest 2512,16 eurot Välja mõista J. M. G. T. kasuks viivis põhinõudelt 134,83 eurot 0,1% päevas alates
Legislator headnote
AI generated2-23-144607/13 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: Välja mõista J. M. (M., ik xxxx) G. T. kasuks 2615,11 eurot, millest 2512,16 eurot Välja mõista J. M. G. T. kasuks viivis põhinõudelt 134,83 eurot 0,1% päevas alates
Full text
K O H T U O T S U S
EESTI VABARIIGI NIMEL
(Tagaseljaotsus)
Kohus
Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja
Kohtunik
Kädi Vaker
Otsuse tegemise aeg ja koht
05.03.2024, Tallinn
Tsiviilasja number
2-23-144607
Tsiviilasi
G. T. hagi J. M. vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
2949,75 eurot
Menetlusosalised ja nende
esindajad
Hageja: G. T. ( isikukood xxxx, elukoht: xxxx)
Hageja lepinguline esindaja: advokaat Grete-Kai Teeäär (e-
post: grete-kai.teeaar@ellex.legal)
Kostja: J. M. (isikukood xxxx, elukoht: xxxx; e-post: xxxx)
RESOLUTSIOON
1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.
2. Välja mõista J. M. (M., ik xxxx) G. T. kasuks 2615,11 eurot, millest 2512,16 eurot
on põhinõue ja 102,95 eurot sissenõutavaks muutunud viivis).
3. Välja mõista J. M. G. T. kasuks viivis põhinõudelt 134,83 eurot 0,1% päevas alates
29.12.2023 kuni põhinõude 134,83 eurot täieliku täitmiseni ja viivis põhinõudelt
2377,33 eurot võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates
29.12.2023 kuni põhinõude 2377,33 eurot täieliku täitmiseni.
4. Jätta menetluskulud J, M.i kanda.
5. Välja mõista J. M. menetluskulud 1173,81 eurot G. T. kasuks. Hageja õigusabikulu
on vähendatud TsMS § 175 lg 1 alusel.
6. Välja mõista J. M. viivis väljamõistetud menetluskulude tasumata osalt
võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras käesoleva
kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni G. T. kasuks.
7. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.
Edasikaebamise kord
Hageja võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates
otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu
otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui
kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
Kostja võib esitada Harju Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli
tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata
mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema
esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või
elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada
tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse
kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest
või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada.
Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse või kaja esitamisel
menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka
menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse või kaja.
Menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval
kuni kella 24.00-ni.
KOHTU SELGITUSED
Kohus selgitab, et tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg-st 3 võib kohus
tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Seetõttu märgib kohus lühidalt vaid
järgmist.
Nõude aluseks on A. T. (surnud xxxx) ja kostja vahel 30.05.2021 sõlmitud üürileping korteri
Xxxx kasutamiseks. Hageja on A. T. pärija. Hageja ütles üürileping üles alates 11.12.2022, kuid
sai korteri valduse alles 05.05.2023. Kostja ei tasunud üüri ega kommunaalmakseid lepingu
alusel 01.-11.12.2022, mistõttu võlgneb kostja hagejale üürilepingu täitmata jätmise eest 124,19
eurot ja kommunaalkulude eest 10,64 eurot. Perioodil 12.12.2022 kuni 0.05.2023 ei saanud
hageja kasutada korterit sihtotstarbeliselt kasutada, mistõttu jäi hagejal saamata üüritulu
1682,26 eurot. Kostja jättis perioodil 12.12.2022 kuni 05.05.2023 maksmata kommunaalkulude
eest 117,07 eurot. Kuna kostja ei tagastanud pärast üürilepingu lõpetamist üüripinda ega andnud
üle võtmeid, vahetas hageja korteri lukud, mis läks maksma 503 eurot. Valduse saamisel
tuvastas hageja korteri seinas augu, mille parandamine läks maksma 425 eurot. Hageja nõue on
tasaarvestatud 350 euro ulatuses.
Kohus
tegi
kostjale
menetlusse
võtmise
määruse
ja
hagi
kätte
toimetatavaks
kättetoimetamisportaali kaudu alates 03.01.2024. Kostja avas dokumendid portaalis 09.01.2024.
06.02.2024 vastas kostja e-kirjaga. Kohus saatis pooltele 14.02.2024 kirja, soovides pooltega
kooskõlastada istungiaja 04.03.2024 kell 14.00. Kohus palus anda väljapakutud istungiajas osas
tagasisidet hiljemalt 16.02.2024. Kostja kohtu e-kirjale ei vastanud määratud tähtajaks ega ka
hiljem. Kohus saatis 21.02.2024 kohtukutsed 04.03.2024 kell 14.00 toimuvale istungile. Kostja
on kohtukutse kätte saanud. Kostja 04.03.2024 istungile ei ilmunud ega teavitanud istungile
mitteilmumise põhjustest. Hageja taotles istungil tagaseljaotsuse tegemist.
TsMS § 410 kohaselt kui kostja ei ilmu kohtuistungile, muu hulgas eelistungile, teeb kohus
kohale ilmunud hageja taotlusel kas tagaseljaotsuse, lahendab asja sisuliselt või lükkab asja
arutamise edasi. Kui hageja vastavat taotlust ei esita või kui kohus taotlust ei rahulda, lükkab
kohus asja arutamise edasi.
Hageja taotles 04.03.2024 istungil tagaseljaotsuse tegemist. Kohus rahuldab eelnevast tulenevalt
hagi tagaseljaotsusega.
TsMS § 162 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS §
173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste
vahel kohtuotsuses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab
menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus
samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 172 lg 9 kolmanda lause kohaselt
arvatakse asja edasisel lahendamisel hagimenetluses maksekäsu kiirmenetluse kulud
hagimenetluse kulude hulka.
Hageja on taotlenud menetluskuluna välja mõista kostjalt hagiavalduselt tasutud riigilõivu 385
eurot ja õigusabikulud summas 1032 eurot (km/ga), millele lisandub istungiks ettevalmistamise
kulu 0,7 tunni ja istungil osalemise kulu 13 minuti ulatuses tunnihinnaga 190 eurot (km/ta).
Hageja palub kohustada kostjat tasuma hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist
võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates
kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.
TsMS § 138 lg-test 1, 2 ning TsMS § 139 lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja
menetluskuluna tasutud riigilõiv 385 eurot.
Hageja on kohtule esitatud menetluskulude nimekirjas kajastanud toimingud, mida hageja
esindaja on teinud maksekäsu kiirmenetluses (alates 06.11.2023 kuni 14.12.2023). Kohus
selgitab, et kooskõlas TsMS § 144 p-ga 7 on kohtuvälised kulud maksekäsu kiirmenetluse
kulud. Maksekäsu kiirmenetluses on hüvitatavate menetluskulude ulatus piiratud §-ga 4842 ehk
20 euroga. TsMS § 4842 teise lause kohaselt muid avaldaja kantud menetluskulusid maksekäsu
kiirmenetluses ei hüvitata. TsMS § 172 lg 9 kolmanda lause kohaselt asja edasisel lahendamisel
hagimenetluses arvatakse maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka.
Kuivõrd käesolevas asjas läks maksekäsu kiirmenetlus üle hagimenetluseks, siis juhindudes
TsMS § 172 lg-st 9 on põhjendatud hageja menetluskuluna maksekäsu kiiremenetluse kulud 20
eurot.
Kohtuväline kulu on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.
TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus
ulatuses. Kohus on seisukohal, et antud juhul saab põhjendatud ajakuluks hagiavalduse
koostamisele, sh dokumentide komplekteerimisele ja kohtule esitamiseks lugeda kahte (2)
tundi. Ülejäänud hageja õigusabikulud hagimenetluses on põhjendatud ja vajalikud. Hageja
lepingulise esindaja tunnitasu 190 eurot tund käibemaksuta peab kohus põhjendatuks.
Seega määrab kohus hageja lepingulise esindaja põhjendatud õigusabikuludeks kokku 768,81
eurot käibemaksuga.
Kokku on kohtu hinnangul põhjendatud menetluskulud 1173,81 (385+20+768,81) eurot.
Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 1173,81 eurot
ning menetluskuludelt viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse
jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.
/allkirjastatud digitaalselt/
Kädi Vaker
kohtunik