3-22-1804/22 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Tanel Saar, Einar Vene, Tiina Pappel

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

07.03.2024, Tartu

Haldusasja number

3-22-1804

Haldusasi

X.X. kaebus Elva Vallavalitsuse sotsiaal- ja

terviseosakonna juhataja 13.07.2022. a otsuse nr

7-9/343-5 ja Elva Vallavalitsuse 09.08.2022. a

korralduse nr 361 tühistamiseks ning uue otsuse

tegemiseks kohustamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 31.05.2023. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

X.X. apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja X.X.

Vastustaja XXX

RESOLUTSIOON

1. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 31.05.2023. a otsus

muutmata.

2. Jätta poolte menetluskulud ringkonnakohtus nende endi kanda.

3. Asendada avaldatavas kohtuotsuses kaebaja nimi tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse

avalikult teatavakstegemise päevast arvates, s.o kuni 08.04.2024 (k.a.) (HKMS § 212 lg 1).

Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui

kassaator või teised menetlusosalised ei ole HKMS § 213 lg 1 p 5 ja § 218 lg 2 p 5 kohaselt

avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X.X. esitas 04.07.2022 (allkirjastas 05.07.2022) Elva Vallavalitsusele taotluse nr 7-9/343

tema soovitud isiku hooldajaks määramiseks ja hooldajatoetuse taotlemiseks.

2. Elva Vallavalitsuse sotsiaal- ja terviseosakonna juhataja keeldus 13.07.2022. a otsusega nr

7-9/343-5 X.X.-ile määramast hooldusvajaduse hindamise alusel täisealise isiku hooldust,

võttes aluseks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 30 lg 1 p 3, Elva Vallavolikogu

18.12.2017. a määruse nr 6 „Sotsiaalhoolekandelise abi andmise kord Elva vallas“ (määrus nr

6) § 3 lg 1 ja § 8 lg 1, Elva vallavanema 05.01.2018. a käskkirja nr 2-5/1 „Sotsiaaltoetuste ja -

teenuste määramiseks ametnikele pädevuse ja ülesannete andmine“, X.X. hooldusvajaduse

hindamise testid nr 7-9/343-3 ja nr 7-9/343-4 ning Elva Vallavalitsuse sotsiaaltoetuste ja

-teenuste komisjoni 13.07.2022. a protokolli nr 28. Otsuse kohaselt on hooldusvajaduse

hindamise testis nr 7-9/343-3 saadud 178 punktist 23 punkti ja testis nr 7-9/343-4 on saadud

55 punkti, mis näitab minimaalset kõrvalabi vajadust.

3. Elva Vallavalitsus jättis 09.08.2022. a korraldusega (vaideotsus) nr 361 rahuldamata X.X.

vaide 13.07.2022. a otsuse peale. Korralduse kohaselt ainuüksi raske puude olemasolu ei ole

hooldaja määramise aluseks, vaid vajalik on abivajaduse hindamine, mis viidi X.X.-ile läbi

04. ja 07.07.2022 erinevate spetsialistide poolt. X.X. on kliendikaardil märkinud, et

transpordiabi ta ei vaja. X.X.-ile kuulub liiklusregistri andmetel auto. Vastuvõttudel on X.X.

käinud üksinda. Hooldusvajaduse hindamisel ei leidnud kinnitust, et X.X. vajab abi

keerulisemate majapidamistööde tegemisel. Hooldajaks soovitud isiku elukoht on Tallinnas,

mistõttu ei oleks abivajaduse olemasolul hooldajal võimalik X.X. jaoks alati olemas olla.

X.X.-ile on osutatud sotsiaalnõustamisteenust ja abivajaduse hindamist seaduses kirjeldatud

viisil. Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse vajadust hindab Sotsiaalkindlustusamet (SKA).

4. X.X. esitas 24.08.2022 Tartu Halduskohtule kaebuse ja 17.04.2023 täiendava seisukoha.

Halduskohus menetles kaebust Elva Vallavalitsuse sotsiaal- ja terviseosakonna juhataja

13.07.2022. a otsuse nr 7-9/343-5 ja Elva Vallavalitsuse 09.08.2022. a korralduse nr 361

tühistamise ning uue otsuse tegemiseks kohustamise nõuetes. Kaebaja põhjendused:

1) Eesti Töötukassa tuvastas 20.06.2022. a otsusega nr TVH/22/025185 kaebajal puuduva

töövõime. SKA tuvastas 21.06.2022. a otsusega nr P26O-2022-45918 kaebajal raske puude.

Vald ei ole nende otsustega piisavalt arvestanud ja on need sisuliselt ümber hinnanud. Vald ei

kaasanud kaebaja abivajaduse hindamisel menetlusse tervishoiutöötajat.

2) Kaebajaga läbi viidud hooldusvajaduse hindamise testidest esimesel korral ei selgitanud

valla sotsiaaltööspetsialist hindamise läbiviimise reegleid ega näidanud testi, vaid esitas

suunavaid küsimusi. Järgmisel korral sotsiaaltööspetsialist andis hindamislehed kaebajale

täitmiseks, kuid vajalikke selgitusi ei andnud. Vallal oli kaebaja suhtes otsus valmis enne, kui

ta jõudis hooldaja ja hooldajatoetuse määramise avalduse esitada. Avaldus on nõuetekohane.

Hooldajaks soovitud isik viibib sageli Elvas, on abistanud kaebajat olmetingimuste

korraldamisel (esemete toomine kaebaja elukohta ja seadmete soetamine), on teinud kaebaja

elukohas remonti ja aidanud muude elukorraldust mõjutavate toimingute tegemisel (toidu

valmistamine, riiete ja jalanõude soetamine jms). Ka on tasunud kaebaja kommunaal- ja

elektriarveid.

3) Kaebaja ei vastanud tugiisikuteenust puudutavale 07.09.2022. a e-kirjale, kuna vald ei pea

võimalikuks lahendada asja kompromissiga.

5. XXX palus jätta kaebus rahuldamata.

6. Tartu Halduskohus jättis 31.05.2023. a otsusega kaebuse rahuldamata ja menetlusosaliste

menetluskulud nende endi kanda. Otsuse põhjendused:

1) Sotsiaalhoolekande seadus (SHS) ei näe ette isiku abivajaduse hindamisel

tervishoiuteenuse osutaja menetlusse kaasamise kohustust. SHS § 62 reguleerib sotsiaalse

rehabilitatsiooni teenuse vajaduse tuvastamist, mille hindamine on täisealise isiku puhul SKA

pädevuses ning see ei seondu kaebaja taotletud hooldaja määramise menetluse ja selle raames

abivajaduse hindamisega. Elva vallas korraldatavate sotsiaalteenuste ja vallaeelarvest

makstavate sotsiaaltoetuste taotlemist, määramist ja maksmist reguleerib määrus nr 6.

2) Ebaõige on kaebaja seisukoht, et vald on ümber hinnanud puude raskusastme tuvastamise

otsuse ja töövõime hindamise otsuse seisukohad ega ole nendega arvestanud. Hooldaja

määramise otsustamisel tuli vallal teha kindlaks abivajaduse täpne ulatus (määruse nr 6 § 28

lg 1). SHS ei reguleeri täpsemalt, milliseid hindamisvahendeid kohalik omavalitsus kasutama

peab, selles osas on haldusorganil lai otsustusruum. Ankeetküsimustiku kasutamist välistavaid

asjaolusid või selle usaldusväärsust kahtluse alla seadvaid asjaolusid ei esine. Kaebaja

kirjeldus oma seisundi ja abivajaduse kohta ei anna alust arvata, et tegemist on hooldajat

vajava isikuga. Kuna testide tulemused kinnitavad minimaalse kõrvabi vajadust, mida saaks

tagada koduteenuse osutamisega, siis ei ole hooldaja määramine ja hooldajatoetuse maksmine

põhjendatud.

3) Sotsiaaltööspetsialistide seletuskirjad (dtl-d 126-129) kinnitavad, et kaebajale selgitati testi

ülesehitust ja selle täitmise reegleid. Asjaolu, et esimese testi tegemisel ei täitnud kaebaja testi

ise, vaid sotsiaaltöötaja täitis testi kaebaja vastustest lähtuvalt, ei oma määravat tähendust.

Miski ei kinnita, et sotsiaaltööspetsialist oleks irdunud testi küsimustest ja esitanud suunavaid

või muul moel asjakohatuid küsimusi. Teise testi täitis kaebaja ise. Ei ole põhjust kahelda

seletuskirjadest nähtuva teabe tõelevastavuses. Kaebaja vastuväited ei ole piisavad seadmaks

selgituskohustuse täitmist kahtluse alla. Asja materjalid ei kinnita protseduurireeglite

rikkumist ja kaebaja abivajaduse hindamise ebakohasust.

4) Kuigi testidel saadud punktide kogusumma varieerus (23 vs 55), oli mõlemal juhul kaebaja

kõrvalabi vajadus selline, mis hooldaja ja hooldetoetuse määramist ei õigustanud.

Meelevaldne on seisukoht, et vallal oli enne avalduse esitamist juba teada, et seda ei rahuldata

ning et vald on olnud erapoolik. Toetustaotluse rahuldamata jätmist ei tinginud kaebaja

majanduslik seisund, vaid asjaolu, et tema kõrvalabi vajadus ei olnud selline, mis õigustaks

hooldaja määramist. Asjaolu, et kaebaja ei ole teistest valla pakutavatest sotsiaalteenustest

huvitatud, ei tingi hooldaja määramata jätmise otsuse õigusvastasust.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS

7. X.X. esitas 08.06.2023 apellatsioonkaebuse, milles ta palub tühistada Tartu Halduskohtu

31.05.2023. a otsus. Apellatsioonkaebuse põhjendused:

Isiku sotsiaalvajaduste hindamine ja toetuse taotlemine on täpselt reguleeritud, tuginedes

sotsiaalseadustiku üldosa seaduse (SÜS) § 1 p-dele 1-3 ning SHS §-dele 3 ja 62. Isiku

pöördumisel või abivajajast teadasaamisel on vald kohustatud isiku abivajadust hindama.

Kaebaja puhul on hindamine läbi viidud, tuginedes SKA 21.06.2022. a otsusele nr

P260-2022-45918 ja Eesti Töötukassa 20.06.2022. a otsusele nr TVH/22/025185. Vallal

puudub seaduslik alus läbi viia hindamisi testi vormis, määratlemaks isiku sotsiaalvajaduste

määra.

8. XXX palub 28.06.2023. a vastuses jätta kaebaja apellatsioonkaebus rahuldamata. Vastuse

põhjendused:

Kaebaja viide SHS §-le 62 ei ole asjakohane, sest sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse vajadust

hindab SKA, mitte kohalik omavalitsus. Elva vallas korraldatavate sotsiaalteenuste ja

vallaeelarvest makstavate sotsiaaltoetuste taotlemist, määramist ja maksmist reguleerib

määrus nr 6. Abivajaduse hindamiseks kasutatakse ankeetküsimustikku, mis katab erinevad

isiku toimetulekut puudutavad valdkonnad. Läbi viidud testide tulemused kinnitasid kaebajal

minimaalse kõrvalabi vajadust, mistõttu ei ole kaebajale hooldaja määramine ja

hooldajatoetuse maksmine põhjendatud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

9. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse rahuldamiseks puudub alus. Halduskohus ei

eksinud materiaalõiguse normide kohaldamisel või tõendite hindamisel ega rikkunud

kohtumenetluse norme. Ringkonnakohus nõustub HKMS § 201 lõikele 4 tuginedes

halduskohtu otsuse põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata. Vastuseks

apellatsioonkaebuse väidetele selgitab ringkonnakohus järgmist.

10. KOKS § 6 lg-st 1 tulenevalt on omavalitsusüksuse ülesanne korraldada vallas või

linnas muu hulgas sotsiaalteenuste osutamist, sotsiaaltoetuste ja muu sotsiaalabi andmist.

11. Isikule sotsiaalteenuste osutamist ja sotsiaaltoetuste andmist reguleerib SHS (RTI

30.12.2015, 5). SHS eelnõu seletuskirjas selgitatakse, et kohalike omavalitsuste poolt

osutatavad sotsiaalteenused on kohalike omavalitsuste ülesandeks, kus viimastele on jäetud

otsustuspädevus ja kaalutlusruum, kuidas ülesannet täita (st osutatud abimeetme osas jääb

kohalikule omavalitsusele valikukaalutlusõigus). Samas on eelnõus sätestatud sotsiaalteenuste

puhul tegemist miinimumnõuetega, mida tuleb nende teenuste osutamisel tagada, ilma nende

nõueteta puudub teenuse osutamisel mõte (inimene ei saa abi)1. Ühtlasi on eelnõus selgelt

eristatud sotsiaalkaitse korraldamisel kohaliku omavalitsuse korraldatavad teenused (eelnõu 2.

peatükk) ja riigi poolt korraldatavad teenused (eelnõu 3. peatükk) ning eelnõuga ei sätestata

kohalikele omavalitsustele uusi kohustusi2.

12. Kaebaja poolt viidatud SHS § 62 on seaduse 3. peatükis „Riigi korraldatav abi“. SHS

§ 56 lg 3 järgi on sotsiaalse rehabilitatsiooni teenus teenuse vajaduse kindlaks määramisel

koostatud tegevuskava, rehabilitatsiooniplaani või rehabilitatsiooniprogrammi alusel ja

seaduse § 62 lg-s 2 nimetatud eesmärkidel osutatavate rehabiliteerivate teenuste kogum. SHS

§ 56 näeb ette tingimused, mil riik võtab sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse eest tasu

maksmise kohustuse enda kanda. Tasu maksmise kohustuse ülevõtmise taotlemiseks tuleb

taotlus esitada SKA-le (§ 61 lg 1). Kaebaja poolt viidatud SHS § 62 lg 1 näeb ette tingimused,

millest lähtudes määrab SKA kindlaks isikute sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse vajaduse.

Seega on SHS § 62 lõike 1 adressaadiks riik SKA kaudu, mitte kohalik omavalitsus. Erandina

näeb SHS § 62 lg 3 ette kohaliku omavalitsuse üksuse kohustuse määrata kindlaks SHS § 59

lõike 1 punktis 2 nimetatud lapse sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse vajadus. Kaebaja suhtes

nimetatud säte ei kohaldu. Halduskohus on otsuses seega õigesti leidnud, et kaebaja

seisukoht, mille kohaselt pidanuks vastustaja lähtuma SHS §-st 62, on ebaõige.

13. SHS § 14 lg 1 näeb ette, et kohaliku omavalitsuse üksus kehtestab

sotsiaalhoolekandelise abi andmise korra, mis peab sisaldama vähemalt sotsiaalteenuste ja -

toetuste kirjeldust ja rahastamist ning nende taotlemise tingimusi ja korda. SHS § 14 lg 2 järgi

võib kohaliku omavalitsuse üksus korraldada sotsiaalteenuseid ja maksta täiendavaid

sotsiaaltoetusi kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvest kohaliku omavalitsuse üksuse

kehtestatud tingimustel ja korras. Täpsemad tingimused isiku abivajaduse ja sellele vastava

abi ulatuse väljaselgitamiseks ning abi osutamise korraldamiseks sätestab SHS § 15. SHS §

15 lg 2 näeb ette, et abivajaduse väljaselgitamisel lähtutakse terviklikust lähenemisest isiku

abivajadusele, võttes arvesse tema toimetulekut ja ühiskonnaelus osalemist mõjutavaid

asjaolusid, sealhulgas: 1) isiku personaalse tegevusvõimega seonduvaid asjaolusid; 2) isiku

füüsilise ja sotsiaalse elukeskkonnaga seonduvaid asjaolusid.

14. Elva vallas korraldatavate sotsiaalteenuste ja vallaeelarvest makstavate sotsiaaltoetuste

taotlemist, määramist ja maksmist reguleerib Elva Vallavolikogu 18.12.2017. a määrus nr 6

„Sotsiaalhoolekandelise abi andmise kord Elva vallas“. Määruse nr 6 § 25 näeb ette täisealise

isiku hoolduse eesmärgi ja sisu. Määruse nr 6 § 28 lg 1 sätestab, et teenuse taotlemisel

teostatakse abivajaduse hindamine määruse paragrahv 8 alusel. Halduskohus märkis? määruse

nr 6 § 8 lõike 1 kuni 13.02.2023 kehtinud redaktsioonile viidates õigesti, et teenuse

1 file://just.sise/user/tartukohuser$/tiina.pappel/My%20Documents/Downloads/seletuskiri%20(5).pdf, lk 6.

2 file://just.sise/user/tartukohuser$/tiina.pappel/My%20Documents/Downloads/seletuskiri%20(5).pdf, lk 7.

taotlemisel hinnatakse abivajaja toimetulekut ja ühiskonnas osalemist mõjutavaid asjaolusid,

sealhulgas isiku personaalse tegevusvõimega seonduvaid ning füüsilise ja sotsiaalse

elukeskkonnaga seonduvaid asjaolusid (Määruse nr 6 § 8 lg 1 ning halduskohtu otsuse p 15).

Määruse nr 6 § 8 lõike 2 kohaselt arvestatakse ka taotleja konkreetseid vajadusi. Määruse nr 6

§ 28 lg-st 1 tuleneb, et ka täisealise isiku hoolduse seadmisel teostatakse teenuse taotlemisel

abivajaduse hindamine määruse paragrahv 8 alusel.

15. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohaga (otsuse p 17) selles, et SHS ei

reguleeri täpsemalt, milliseid hindamisvahendeid peab kohalik omavalitsus abivajaduse

hindamisel kasutama ning haldusorganil on lai otsustusruum. Vastustaja poolt kasutatud

ankeetküsimustik, milles on kaetud erinevad isiku toimetulekut puudutavad valdkonnad:

motoorika ja käitumine; hügieen ja riietumine; sisseostude tegemine, toidutegemine ja

söömine; tasakaaluvõime ja kukkumine; aistingud ja kommunikatsioon; teadvuse seisund ja

orienteeritus; meeleolu, mälu ja initsiatiiv; ravimite võtmine; järelevalve ja juhendamise

vajadus, on ringkonnakohtu hinnangul vastavuses nii Määruse nr 6 §-s 8 kui ka SHS §-s 15

toodud nõudega hinnata isiku personaalse tegevusvõimega, samuti füüsilise ja sotsiaalse

elukeskkonnaga seonduvaid asjaolusid. Vastustaja 28.06.2023. a selgituse kohaselt

ringkonnakohtule koostatakse lisaks küsimustikule ka kliendikaart (vt kliendikaart 7-9/343-2,

tl 73-74), milles tuuakse välja isiku enda ütluste alusel muud asjaolud, mida ankeetküsimustik

ei kata, näiteks lähi- ja formaalne võrgustik, eluruum ja selle kohandamise vajadus, eluaseme

turvalisus (sh kas kellelgi on varuvõti, millised on kokkulepped kriisiolukordadeks,

sidepidamise võimalus), abivahendi kasutamine, transpordi kasutamise võimalus (isiklik

transport, abistajad), sotsiaalne aktiivsus, majanduslik toimetulek. Seega puudub alus arvata,

et mingid kaebaja abivajadusega seonduvad asjaolud jäid vastustajal hindamata.

16. Kaebaja leiab, et tema puhul on hindamine juba läbi viidud, mille kohta on koostatud

SKA 21.06.2022. a otsus nr P260-2022-45918 (tl 10) ja Eesti Töötukassa 20.06.2022. a otsus

nr TVH/22/025185 (tl 95). Nii vastustaja kui halduskohus on seisukohal, et puude

raskusastme tuvastamise otsus saab olla vaid üheks lähtealuseks teenuse soovija igakülgsel

hindamisel ning ainuüksi raske puude olemasolu ei ole hooldaja määramise aluseks. Selle

seisukohaga tuleb nõustuda. Vastasel korral puuduks kohalikul omavalitsusel vajadus SHS §

15 kohaseks isiku abivajaduse hindamiseks, vaid kohalik omavalitsus saaks automaatselt

aluseks võtta SKA või Eesti Töötukassa otsused. Samas on kohalikul omavalitsusel SHS § 15

järgi abivajaduse hindamiskohustus. Eesti Töötukassa otsusest ei ole võimalik lähtuda ka

põhjusel, et töövõime ulatuse kindlakstegemise eesmärgiks ei ole isiku abivajaduse

väljaselgitamine (vt töövõimetoetuse seadus (TVTS) § 5 lg 1 ja § 11). Mis puudutab puude

raskusastme tuvastamist, siis selle juures arvesse võetavad tegurid (liikumine, käeline tegevus,

suhtlemine, teadvusel püsimine ja enesehooldus, õppimine ja tegevuste elluviimine,

muutustega kohanemine ja ohu tajumine, inimestevaheline lävimine ja suhted3) kattuvad

vastustaja ankeetküsimustikus esile toodud valdkondadega vaid osaliselt. Seega ei hõlma

SKA 21.06.2022. a otsus kõiki vastustaja poolt kaebaja abivajaduse väljaselgitamisel arvesse

võetud aspekte. Halduskohus on õigesti leidnud, et kuna Elva Vallavalitsuse sotsiaal- ja

terviseosakonna juhataja 13.07.2022. a otsus nr 7-9/343-5 on õiguspärane, puudub alus ka

Elva Vallavalitsuse 09.08.2022. a korralduse nr 361 tühistamiseks.

17. Eeltoodud põhjendustel jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tartu Halduskohtu

31.05.2023. a otsus muutmata. Vastavalt HKMS § 108 lõikele 1 kannab menetluskulud pool,

kelle kahjuks otsus tehti. Kuna vastustaja ei ole menetluskulude taotlust esitanud, jäävad

poolte menetluskulud ringkonnakohtus nende endi kanda.

3 Vt sotsiaalkaitseministri 29.02.2016. a määrus nr 18 „Puude raskusastme tuvastamise tingimused ja kord ning

puudega tööealise inimese toetuse tingimused“ § 4 lg 5 ning § 6 lg 2.

18. HKMS § 175 lg 3 alusel asendab ringkonnakohus avaldatavas kohtuotsuses kaebaja

nime tähemärgiga.

(allkirjastatud digitaalselt)