3-22-1522/41 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Monika Laatsit, liikmed Maret Altnurme ja

Virgo Saarmets

Otsuse tegemise aeg ja koht

08.03.2024, Tallinn

Haldusasja number

3-22-1522

Haldusasi

X kaebus Transpordiameti 12.05.2022 korralduse nr

1.1-3/22/364 tühistamiseks

Menetlusosalised ja esindajad

Kaebaja X, esindaja vandeadvokaat Tarmo Pilv

Vastustaja Transpordiamet, esindajad EA, MM ja TV

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 24.01.2023 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

X apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kohtuistung 22.02.2024

RESOLUTSIOON

1. Jätta X apellatsioonkaebus rahuldama ja Tallinna Halduskohtu 24.01.2023 otsus

haldusasjas nr 3-22-1522 muutmata.

2. Jätta poolte menetluskulud ringkonnakohtus nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse

peale

võib

Riigikohtule

esitada

kassatsioonkaebuse

hiljemalt

08.04.2024

(halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 212 lg 1).

Vastuseks kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse

14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest

arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215

lg 3).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal selleks

esitada Riigikohtule taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist

(HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

3-22-1522

2(7)

1. Transpordiamet

andis

12.05.2022

korraldusega

nr

1.1-3/22/364

projekteerimistingimused Tammevardi tee ja Avo tee ühendustee ehitusprojekti koostamiseks.

Korralduse põhjenduste kohaselt näeb Tartu maavanema 21.11.2012 korraldusega nr 686

kehtestatud teemaplaneering „Põhimaantee nr 2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa trassi

asukoha täpsustamine km 92,0–183,0“ ette Laeva metskond 17 kinnistul (katastritunnus

83101:003:0473) asuva Armuvalu tee (metsatee nr 8310201) kasutamise juurdepääsuteena Avo

tee 2 // 4 (endine Kaare, katastritunnus 83101:003:0396), Avo tee 1 (endine Männimetsa,

katastritunnus 83101:003:0394), Avo tee 6 (endine Maripuu, katastritunnus 83101:003:0452)

ja Avo tee 8 (endine Järve, katastritunnus 83101:003:0451) kinnistutele, sest suletakse

olemasolevad ristmikud Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maanteele. Teise võimalusena on

teemaplaneeringus kavandatud Armuvalu teelt läbimurre Ravila tänava pikendusele läbi

Tedrela maaüksuse detailplaneeringu ala.

Nüüd

on

asjaolud

muutunud

ja

2012.

a

teemaplaneeringus

välja

pakutud

juurdepääsulahendused ei ole enam sobivaimad. Laeva metskond 17 kinnistul asub tartlaste

poolt aktiivselt kasutatav puhkemets, mis on määratud Riigimetsa Majandamise Keskuse

(RMK) kõrgendatud avaliku huviga alaks. Tartu linn kavandab sinna puhkemetsade piirkonda,

kus tuleks vältida sõidukite läbivliiklust. Projekti eesmärk on alternatiivse juurdepääsu

tagamine Laeva metskond 17, Avo tee 2 // 4, Avo tee 1, Avo tee 6 ja Avo tee 8 kinnistutele

ning tehniliselt vajaliku teemaa määramine. Projekteerimistingimuste ese paikneb Laeva

metskond 17, Tedrela ja Tammevardi tee T1 kinnisasjadel. Asjaolusid arvestades on tegemist

parima võimaliku juurdepääsulahendusega. See on kooskõlas 2012. a teemaplaneeringu

eesmärkide, Tartu Linnavolikogu 07.10.2021 otsusega nr 373 kehtestatud Tartu linna

üldplaneeringu ja avaliku huviga.

Korralduse lisas 2 on vastuseks mh Avo tee 2 // 4 kinnisasja omaniku ettepanekutele selgitatud

järgmist. Transpordiametil puudub kohustus ehitada välja kõik teemaplaneeringu joonisel

näidatud ühendusteed ja kogujateed, oluline on tagada juurdepääs ümbritsevatele aladele.

Projekteerimistingimused aitavad kaasa teemaplaneeringu eesmärkide saavutamisele ja on

sellega kooskõlas. Projekteerimistingimustega välditakse sõidutee kavandamist Tartu linna

üldplaneeringus markeeritud puhkekoridoridesse. Tedrela maaüksuse detailplaneeringu

kohaselt on transpordimaa krundid mõeldud avalikuks kasutamiseks, mistõttu on need

juurdepääsu kavandamiseks sobilikud. Arvestades projekteerimistingimuste eesmärki, on

vajalik rajada tee, mis võimaldab kahesuunalist liiklust ja on tolmuvaba kattega. Kavandades

juurdepääsu Armuvalu tee kaudu, nagu on ette nähtud 2012. a teemaplaneeringus, tuleks

rekonstrueerida 1095 m olemasolevat Armuvalu teed, rajada uus tee 315 m pikkusel lõigul

olemasolevale muldkehale ning rajada 129 m täiesti uut teed. See läheks u 26% kallimaks,

võrreldes projekteerimistingimustes ette nähtud lahendusega. Kavandatav lahendus lühendab

maaomanike teekonda Tartusse ligikaudu 66 m võrra.

Paikvaatlusel tuvastati, et 2012. a teemaplaneeringu lahenduse realiseerimiseks tuleb Avo ja

Armuvalu teede vahelisel lõigul likvideerida Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maanteega

külgnevat metsa, mis on puhvriks maantee ja puhkeala/elumajade vahel. Tammevardi tee kaudu

ühenduse tagamiseks tuleb likvideerida Laeva metskond 17 kinnistul kasvavat noorendikku,

mis külgneb maaparanduskraaviga, kuid suurte puude likvideerimist on võimalik vältida.

Noorendiku

likvideerimine

ei

suurenda

maanteeliiklusest

tulenevaid

mõjusid.

Projekteerimistingimustega kavandatud lahendusega on võimalik suuremal määral vältida

vääriselupaiku, mis on registreeritud pärast teemaplaneeringu kehtestamist. Avo teest kuni

Tedrela

kinnistu

piiril

asuva

maaparanduskraavini

kavandatav

tee

ei

põhjusta

kinnistuomanikele negatiivseid mõjusid, sest see ei ole avalikult kasutatav. Tegemist on

metsateega, mida kasutavad edaspidi vaid nelja kinnistu omanikud oma kodule ja RMK oma

3-22-1522

3(7)

kinnisasjale juurdepääsemiseks. Teisele poole maaparanduskraavi (Tedrela ja Tammevardi tee

T1 kinnistutele) kavandatav tee on avalikult kasutatav ja selle rajamine on võimalik, tulenevalt

Tedrela maaüksuse detailplaneeringust. Armuvalu tee on liikluskorralduslikult liiklusele

suletud. Juurdepääs lõkkeplatsi juurde on praegu tagatud otse Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa

maanteelt. Pärast projekti elluviimist suletakse mahasõit sellelt maanteelt ning lõkkeplats ja

matkarajad jäävad kasutamiseks vaid jalakäijatele. Tartu linna ja RMK väljendatud avalik huvi

kaalub üles maaomanike erahuvid.

2. Avo tee 2 // 4 kinnisasja omanik X esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse Transpordiameti

12.05.2022 korralduse nr 1.1-3/22/364 tühistamiseks.

Alternatiivse juurdepääsutee rajamiseks puudub vajadus, sest 2012. a teemaplaneeringuga on

tagatud juurdepääs Avo tee 2 // 4, Männimetsa, Maripuu ja Järve kinnistutele, kui senised

mahasõidud likvideeritakse. Teemaplaneeringus peeti kõige otstarbekamaks tagada ligipääs

Armuvalu tee ja Hallihundi tee kaudu, sest seal on olemas tee muldkeha (kruusatee). 06.04.2022

paikvaatlusel veenduti, et Armuvalu tee on RMK puhkeplatsi parklast kuni Hallihundi teeni

ligikaudu 8 m laiune ja 1080 m pikkune heas korras kõrge muldkehaga kruusatee, millele on

veetud peale killustik. Sinna saaks kerge vaeva ja oluliste kulutusteta luua kahesuunalise

kõvakattega tee. Seevastu juurdepääsutee rajamine Tammevardi tee kaudu eeldab

suuremahulisi mullatöid. Armuvalu tee kasutamine nelja kinnistu omaniku poolt ei kahjustaks

avalikke huve ega segaks matkajatel metsas liikumist. Puuduvad tõendid, et matkarada

külastavad kümned tuhanded inimesed. Matkarajal toimunud paikvaatluse käigus ei kohatud

ühtegi matkajat. Projekteerimistingimuste andmisel ei ole arvestatud keskkonnasäästlikkuse

põhimõttega. Kavandatud juurdepääsutee rajamisel likvideeritakse osaliselt Laeva metskond 17

kinnistul kasvav noorendik, mis on elamute ja tööstusala vaheliseks puhveralaks. Lisaks

poolitaks tee ühtse põhja-lõuna suunalise metsamassiivi ja häiriks oluliselt seal elavaid loomi.

Tegemist on pöördumatu mõjuga, mida teemaplaneeringu kohase juurdepääsutee rajamisel ei

tekiks. Juurdepääsutee rajamine Tammevardi tee kaudu on kulukam kui Armuvalu tee kaudu.

Vaidlustatud korraldus rikub kaebaja subjektiivseid õigusi, ennekõike õigust tervise- ja

heaoluvajadusele keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (KeÜS) § 23 lg 1 mõistes. Kaebaja

viibib mõjutatud keskkonnas ja tal on sellega oluline puutumus. Kaebaja kinnistut ja Tedrela

kinnistule kavandatavat tööstusparki eraldab metsamassiiv. Projekteerimistingimustega

kavandatava juurdepääsutee rajamisel ühendatakse kaebaja kinnistu tööstuspargiga,

metsamassiivi likvideerimisel suureneb tööstuspargist tekkiva müra ja õhusaaste tase. Kaebajal

tuleks

kavandatava

juurdepääsutee

rajamisel

sõita

iga

päev

läbi

tööstuspargi.

Jäätmekäitluskohas tegutsev ettevõtja kavatseb oma tegevust laiendada, mistõttu tulevikus peab

kaebaja liiklema vahetult prügimäe kõrvalt. Lisaks riivatakse kaebaja privaatsust, sest

noorendiku maha raiumine avardab oluliselt vaadet kaebaja kinnisasjale. Juurdepääsutee

rajamine muudab halvemaks kaebaja ja teiste kinnistu omanike elukeskkonna, hävitab senise

miljöö ja alandab kaebaja kinnisasja väärtust. Vastustaja on lähtunud üksnes avalikest huvidest

ning pole arvestanud kinnistu omanike, sh kaebaja, huve.

3. Transpordiamet palus jätta kaebus rahuldamata, jäädes vaidlustatud korralduse

põhjenduste juurde.

Korraldus on õiguspärane ega riku kaebaja subjektiivseid õigusi. Teemaplaneeringu

kehtestamisega võrreldes on olukord muutunud, kuid projekteerimistingimustega ette nähtud

lahendus aitab samuti kaasa teemaplaneeringus seatud eesmärkide saavutamisele. Kaebaja

kordab haldusmenetluses esitatud väiteid, millele on vastatud 12.05.2022 korralduse lisas 2.

Projekteerimistingimuste kohaselt säilib kaebaja kinnisasja ja tööstuspargi ala eraldav

metsamassiiv, osaliselt likvideeritakse vaid Laeva metskond 17 kinnistul asuv noorendik, mis

3-22-1522

4(7)

külgneb maaparanduskraaviga. Kaebaja õigusi ei riku see, kui ta peab tööstuspargist mööda

sõitma. Juurdepääs kaebaja kinnistuni ei pea kulgema mööda looduskaunist matkarada.

Kaebaja ei peaks sõitma vahetult prügimäe kõrvalt. Kavandatav juurdepääsutee viib liikluse

kinnistu omanikest kaugemale, selle väljaehitamisel kahjustatakse vähem loodust ja see on

majanduslikult soodsam. Projekteerimistingimuste realiseerimise tulemusel kaebaja olukord ei

halvene. Müra tase ei suurene, kuna tööstuspargi ja kaebaja kinnistu vahel asuvat metsamassiivi

ei likvideerita. Miljöö ei muutu sellisel määral, et see vähendaks kaebaja kinnisasja väärtust.

4. Tallinna Halduskohus jättis 24.01.2023 otsusega kaebuse rahuldamata ja menetlusosaliste

menetluskulud nende endi kanda.

Projekteerimistingimusi ei saa vaidlustada avalikes huvides. Seetõttu ei ole vaja põhjalikumalt

analüüsida kaebaja väiteid, mis seonduvad alternatiivse juurdepääsutee rajamise vajaduse,

keskkonnasäästlikkuse põhimõtte, Armuvalu tee puhkealana kasutamise otstarbekuse ja teiste

kinnistuomanike õigustega.

Vastustaja on asjakohaselt põhjendanud, miks tuleb eelistada 2012. a teemaplaneeringust

erinevat lahendust. Vastutaja ligikaudne hinnang teede maksumuste kohta ei ole ilmselgelt väär.

Tõele ei vasta kaebaja väide, et Armuvalu tee on RMK puhkeplatsi parklast kuni Hallihundi

teeni ligikaudu 8 m laiune, mis võimaldaks oluliste kulutusteta rajada kahesuunalise

kõvakattega tee. Vastustaja on piisava põhjalikkusega selgitanud matkaradadega seonduvat, sh

nende kasutamise intensiivsust. Kaebaja väide, et valitud lahendus ei ole kooskõlas

keskkonnasäästlikkuse põhimõttega, on paljasõnaline. Tee rajamiseks tuleb igal juhul puid

langetada ning projekteerimistingimuste kohase lahenduse puhul ette nähtud noorendiku

osaline likvideerimine ei kahjustaks keskkonda oluliselt rohkem kui teemaplaneeringu

lahendus. Kokkuvõttes on vastustaja kaalutlused asjakohased. See, et kavandatud lahendus ei

vasta kaebaja soovidele, ei tähenda, et vastustaja oleks rikkunud kaalutlusreegleid.

Projekteerimistingimused ei riku kaebaja subjektiivseid õigusi. Teemaplaneeringust tuleneb

kaebajale õigus nõuda, et selle realiseerimisel ja olemasoleva juurdepääsutee sulgemisel oleks

tema kinnistult jätkuvalt juurdepääs avalikult kasutatavale teele. Arvestades teemaplaneeringu

üldistusastet, sisu ja eesmärki, ei anna see kaebajale õigust nõuda, et teemaplaneeringus

võimalikuks peetud juurdepääsutee ehitatakse täpselt sellisel kujul välja. Kaebaja ei saanud

eeldada, et põhimaantee trassi asukohta täpsustav teemaplaneering realiseerub ka kõrvalteede

puhul täpselt sellisel kujul, nagu on joonisel näidatud. Kaebajal ei ole tekkinud õiguspärast

ootust konkreetse lahenduse valmimisele. Teemaplaneeringu kehtestamisest on möödas enam

kui 10 aastat ja kaebaja pidi möönma, et selle aja jooksul võivad esile kerkida kaalukad

põhjused, mis annavad aluse muuta esialgu väljapakutud lahendust. Transpordiametil puudub

kohustus ehitada välja kõik teemaplaneeringu joonisel näidatud ühendusteed ja kogujateed.

Tõendite järgi on väär kaebaja väide metsamassiivi likvideerimisest. Kaebaja eluhoonet ja

kavandatavat Tammevardi teed (ning selle ääres asuvat nn tööstusparki) eraldab Laeva

metskond 17 kinnistul kasvav mets, mida ei kavatseta likvideerida. Tartu linna üldplaneeringu

kohaselt on Laeva metskond 17 kinnistu rohevõrgustiku tugiala ja seda läbib Tiksoja

matkarada. Kuna nn metsamassiivi ei likvideerita, ei riivata kaebaja subjektiivseid õigusi. Kuna

erinevalt kaebaja soovitud lahendusest ei raiuta kaebaja kinnistu ja laiendatava maantee vahelist

metsa, on tõenäoline, et vähemalt maanteelt kostuva müra osas on vaidlustatud korraldusega

ette nähtud lahendus kaebajale soodsam. Asjaolu, et juurdepääsutee rajamisel tuleb eemaldada

osa Tedrela kinnistul asuvast noorendikust (maaparanduskraaviga külgnevas osas), ei riku

kaebaja õigusi. Lisaks on vastustaja selgitanud, et suurte puude likvideerimist on võimalik

vältida. Kui tulevikus peaks piirkonnas jätkuma kinnisvaraarendus ja seetõttu suureneks liiklus

Tammevardi teel, ei suurendaks see liikluskoormust kaebaja kinnisasjaga külgneval Avo tee

3-22-1522

5(7)

lõigul. Asjaolu, et tulevikus peab kaebaja sõitma mööda tänavat, mille ühte äärde kavandatakse

tööstusparki, ei riiva kaebaja õigusi. Kaebaja ei saa eeldada, et juurdepääsutee tema kinnistuni

kulgeb mööda looduskaunist matkarada. Alusetu on väide, et jäätmekäitluskoha laiendamise

tõttu tuleb tal tulevikus liigelda vahetult prügimäe kõrvalt. Viidatud jäätmekäitluskoht (Klaasi

tn 3 kinnistu) asub kaebaja kinnistust eemal. Projekteerimistingimused on kooskõlas alal

kehtivate planeeringutega.

Olukorras, kus kaebajale tagatakse juurdepääs tema kinnisasjale ja sellise lahenduse valimist ei

saa pidada meelevaldseks, on kaebaja väide projekteerimistingimuste õigusvastasusest alusetu.

Kaebaja õigust olla ära kuulatud ei ole rikutud. Samuti ei nähtu muid menetluslikke rikkumisi,

mis annaksid aluse vaidlustatud korralduse tühistamiseks.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

5. X palub apellatsioonkaebuses tühistada halduskohtu otsus ja teha asjas uus otsus, millega

kaebus rahuldada.

Kaebaja jääb varasemate seisukohtade juurde. Halduskohus jättis kaebaja väited tähelepanuta.

Sisuliselt jäi hindamata kaebaja õigus tervise- ja heaoluvajadustele vastavale keskkonnale

(KeÜS § 23 lg 1). Planeeritav tee asub kaebaja kinnistu vahetus läheduses. Tee rajamine toob

kaasa metsamassiivi langetamise. Kuna see mets eraldab kaebaja kinnistut kavandatavast teest,

riivatakse sellega kaebaja privaatsust. Tee rajamine tõstab mürataset kaebaja kinnistul. Kohus

on teinud alusetuid oletusi, väites, et projekteerimistingimused võivad olla mh kaebaja huvides.

Asjakohaselt pole hinnatud kaebaja väiteid, mis puudutavad juurdepääsutee rajamist Armuvalu

tee kaudu. See lahendaks kaebaja jaoks metsa langetamisest tingitud privaatsuse vähenemise ja

müra probleemi. Vastustaja esitatud ja kohtu kogutud kaldaerofotod ei kajasta õigesti Armuvalu

tee tegelikku seisukorda.

6. Transpordiamet palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.

Vastustaja jääb varasemate seisukohtade juurde ja nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega.

Projekteerimistingimused ei riku kaebaja õigusi. Avalikes huvides esitatud argumente ei

pidanud kohus sisuliselt hindama. Kavandatav tee ei riku kaebaja õigust tervise- ja

heaoluvajadustele vastavale keskkonnale. Tee on mõeldud juurdepääsuks kaebajale, tema

naabritele ja RMK-le ning liiklus sel teel oleks väheintensiivne. Tee ehitamisega seoses ei ole

kavas langetada kaebaja viidatud metsamassiivi. Asjaolu, et juurdepääsutee rajamisega seoses

tuleb eemaldada osa Tedrela maaüksusel asuvast noorendikust, ei riku kaebaja õigusi. Kui

vastustaja tühistaks projekteerimistingimused ja välja ehitatakse teemaplaneeringu kohane

lahendus, mida kaebaja soovib, siis likvideeritaks riigitee nr 2 ja kaebaja kinnistu vahelt rohkem

metsa. Kaebaja ei saa eeldada, et keskkond tema ümber üldse ei muutu. Tööstuspiirkonna

võimalik laiendamine ei ole seotud vaidlustatud projekteerimistingimustega.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. Ringkonnakohus

nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega ega korda neid kõiki (HKMS § 201 lg 4).

8. Kaebaja ei saa projekteerimistingimusi vaidlustada avalikes huvides või kolmandate isikute

õiguste kaitseks. Seega pidi halduskohus hindama vaid neid väiteid, mis on seotud kaebaja

subjektiivsete õiguste riivega (HKMS § 44). Halduskohus ei pidanud seejuures kordama

vaidlustatud haldusakti põhjendusi, mis olid piisavad ja asjakohased ning millega halduskohus

nõustus (HKMS § 165 lg 2). Kaebaja kordab kohtumenetluses sisuliselt väiteid, mille ta esitas

ka haldusmenetluses ja millele vastustaja on 12.05.2022 korralduses ning selle lisades 2 ja 3

juba vastanud. Halduskohtu otsusest saab järeldada nõustumist vastustaja põhjendustega.

3-22-1522

6(7)

9. Vastustaja võis 2012. a-l kehtestatud teemaplaneeringut muutvad projekteerimistingimused

anda ehitusseadustiku (EhS) §-s 27 toodud tingimustel (vt ehitusseadustiku ja

planeerimisseaduse rakendamise seaduse § 13 lg-d 2 ja 4). EhS § 27 lg 1 järgi oli

projekteerimistingimuste andmine seega võimalik põhjendatud juhul, mh kui teemaplaneeringu

kehtestamisest oli möödas üle viie aasta (p 1). Projekteerimistingimustega ei tohtinud siiski

olemuslikult muuta teemaplaneeringuga kehtestatud planeeringulahendust (EhS § 27 lg 3).

Arvestada tuli rajatise asukohas väljakujunenud keskkonda ning projekteerimistingimuste

andmine ei tohtinud olla vastuolus õigusaktide, isikute õiguste või avaliku huviga ning

üldplaneeringus määratud tingimustega (EhS § 27 lg 2). Ringkonnakohus leiab, et EhS § 27 lg

1 p-s 1 sätestatud eeldus vaidlusaluste projekteerimistingimuste andmiseks on täidetud,

tegemist ei ole 2012. a-l kehtestatud teemaplaneeringu lahenduse olulise muutmisega EhS § 27

lg 3 tähenduses ning vastustaja on õiguspäraselt arvestanud ja kaalunud EhS § 27 lg-s 2

nimetatud asjaolusid ja huve.

10. Pärast

teemaplaneeringu

elluviimist,

s.o

Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa

maantee

väljaehitamist ja seniste mahasõitude likvideerimist, peab kaebajal säilima juurdepääs oma

kinnisasjalt avalikult kasutatavale teele. See on vaidlusaluste projekteerimistingimustega

tagatud. Vastustaja on 12.05.2022 korralduses ja selle lisades välja toonud pärast 2012. a

teemaplaneeringu kehtestamist muutunud asjaolud ning on piisavalt ja asjakohaselt

põhjendanud, miks kaebaja huvi säilitada teemaplaneeringus kavandatud juurdepääs mööda

Armuvalu teed ei ole kaalukam kui avalikud ja kolmandate isikute huvid rajada uus juurdepääs

mööda Tammevardi teed. Puuduvad sellised kaalumisvead, mille tõttu tuleks vaidlustatud

haldusakt tühistada.

11. Projekteerimistingimused ei riku kaebaja õigust tervise- ja heaoluvajadustele vastavale

keskkonnale, millega tal on oluline puutumus, samuti kaebaja omandiõigust või privaatsust.

Teed ei ole kavas rajada kaebaja kinnisasjale ning projekteerimistingimuste järgi külgneb see

vaid väikeses ulatuses kaebaja kinnisasjaga, kusjuures kaebaja kinnisasjal asuv elamu jääb teest

kaugemale (vt joonised, 12.05.2022 korralduse lisa 1 ja vastustaja 05.10.2022 vastuse p 2.18).

Projekteerimistingimustega kavandatud teelõigu rajamiseks ei ole vaja raiuda Laeva metskond

17 kinnistul asuvat metsamassiivi, mis jääb kaebaja kinnistu (sh elamu) ja potentsiaalselt

Tedrela kinnistule rajatava tööstuspargi vahelisele alale. Suuremas osas säilib ka Laeva

metskond 17 kinnisasjal asuv noorendik, mis jääb kaebaja kinnistu ja kavandatava teelõigu

vahele. Väheses ulatuses on vaja raiuda maaparanduskraavi ääres olevat noorendikku, kuid

eeldatavalt on võimalik vältida suurte puude raiumist. Pole ette näha, et kavandatud teelõigul

tekiks oluliselt tihedam liiklus, võrreldes Armuvalu teega, sest teed kavandatakse

juurdepääsuks viiele kinnisasjale. Arvestades Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maantee, kaebaja

kinnistu ja kavandatava juurdepääsutee paiknemist, ei saa projekteerimistingimustes ettenähtud

lahendus märkimisväärselt suurendada riigimaanteelt kaebaja kinnistule kanduvaid

mürahäiringuid ja õhusaastet. Pigem võib selliseid häiringuid jääda vähemaks, sest

teemaplaneeringu järgse lahenduse realiseerimiseks mööda Armuvalu teed tuleks raiuda metsa,

mis jääb tiheda liiklusega riigimaantee ja kaebaja kinnistu vahele. Vaidlusalused

projekteerimistingimused ei puuduta tööstuspargi rajamist. Kui tööstuspark tulevikus rajatakse,

võib see mõnevõrra suurendada liiklustihedust ja müra Tammevardi teel, kuid neid mõjusid

kaebajale tuleb hinnata tööstuspargi projekteerimise ja ehitamise käigus. Kaebaja õigusi ei riiva

see, et ta peab oma kinnisasjale jõudmiseks mööduma tööstuspargi alast. Jäätmekäitluskoht

asub kaebaja kinnistust eemal.

12. Vastustaja ei ole seadnud kahtluse alla, et teemaplaneeringus ette nähtud juurdepääs mööda

Armuvalu teed on põhimõtteliselt võimalik, kuid on põhjendanud, miks muutunud asjaolusid

ja erinevaid huve arvestades ei ole see enam parim lahendus. Vastustaja võis seejuures

arvestada

ka

majanduslike

kaalutlustega.

Vastustaja

prognoosi

kohaselt

on

3-22-1522

7(7)

projekteerimistingimustega kavandatud lahendus majanduslikult oluliselt soodsam, arvestades

mh juurdepääsuteede pikkust, nende ehitamiseks vajalikke töid ja Tedrela maaüksuse

detailplaneeringu elluviimise (sh selle juurdepääsuteede väljaehitamise) perspektiivi.

Vastustaja ei pidanud projekteerimistingimuste andmise ajal detailselt välja arvutama

projekteerimistingimustes ettenähtud juurdepääsutee rajamise maksumust, võrrelduna

Armuvalu tee välja ehitamise maksumusega. Kaebaja poolt apellatsioonimenetluses esitatud

fotod Armuvalu teest ei tõenda, et vastustaja prognoosid põhinevad valedel andmetel. Nende

fotode põhjal ei ole võimalik täpselt tuvastada, milliseid töid oleks erinevates Armuvalu tee

lõikudes vajalik teha kõvakattega 5 meetri laiuse tee rajamiseks.

13. Menetluskulud jäävad poolte endi kanda (HKMS § 108 lg 1, § 109 lg-d 1 ja 11).

(allkirjastatud digitaalselt)