3-23-2992/27 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Ruth Prigoda

Otsuse avalikult teatavaks

tegemise aeg ja koht

6. märts 2024, Tallinn

Haldusasja number

3-23-2992

Haldusasi

X.Y kaebus Politsei-ja Piirivalveameti 01.12.2023 otsuse

nr 12310070016-1 tühistamiseks ning Politsei- ja

Piirivalveameti kohustamiseks

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Kaebaja – X.Y (Kongo Demokraatliku Vabariigi kodanik,

sündinud aa.aa.aaaa), riigi õigusabi korras määratud

esindaja vandeadvokaat Aleksei Ratnikov

Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud esindaja

Andrei Krassilnikov

Asja läbivaatamise vorm

Kinnisel kohtuistungil 4. märtsil 2024

RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Kaebajale riigi õigusabi osutamisega seotud tasu ja kulu ning menetlusabi

andmisega seotud kulud jäävad riigi kanda. Muud poolte menetluskulud jäävad

nende endi kanda.

3. Tõlkida kaebajale kohtuotsuse resolutsioon ning põhjendav osa prantsuse keelde.

4. Kohtuotsuse avaldamisel asendada sünniajad ja kaebaja nimi ning nimed, kellena

kaebaja tutvustas end kinnipidamisel ning rahvusvahelise kaitse taotluse

esitamisel, tähemärgiga.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 05.04.2024. Kui apellant ei

ole apellatsioonkaebuses märkinud, et soovib asja arutamist kohtuistungil, eeldatakse, et ta on

nõus kirjaliku menetlusega. Vastuapellatsiooni võib esitada 14 päeva jooksul

apellatsioonkaebuse kättetoimetamisest arvates vastuapellatsioonkaebuse esitajale või ülejäänud

apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X.Y (edaspidi ka taotleja) on Kongo Demokraatliku Vabariigi (edaspidi Kongo DV) kodanik,

kes lahkus kodumaalt Dubai kaudu Valgevene Vabariiki (edaspidi Valgevene) ning saabus sealt

06.10.2023 ebaseaduslikult Läti Vabariigi kaudu Eesti Vabariiki. Rahvusvahelise kaitse taotluse

esitas taotleja pärast seda, kui ta peeti 07.10.2023 Tallinna Lennujaamas Pariisi väljuva lennu

eel kinni. Kinnipidamisel esitas taotleja Belgia Kuningriigi väljastatud ID-kaardi ning tutvustas

end kui Q.R (sündinud bb.bb.bbbb). Rahvusvahelise kaitse taotluse esitas ta kui alaealine G.S

(sündinud cc.cc.cccc). Hilisemas menetluses tuvastati, et taotleja on Kongo DV kodanik X.Y

(sündinud aa.aa.aaaa). Esitatud rahvusvahelise kaitse taotluse kohaselt vajab ta kaitset, kuna

teda ähvardab surmaoht koduriigis.

2. Politsei- ja Piirivalveamet (edaspidi PPA) tegi 01.12.2024 otsuse nr 12310070016-1 (edaspidi

01.12.2023 otsus), milles leiti, et X.Y rahvusvahelise kaitse taotlus on selgelt põhjendamatu

ning see lükati kooskõlas välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (edaspidi

VRKS) §-ga 20 tagasi (resolutsiooni punktid 1 ja 2). Lisaks tegi PPA 01.12.2023 otsusega

X.Y’le väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (edaspidi VSS) § 72 lg 2 punktide 1 ja 2

alusel lahkumistähtaega määramata sundtäidetava ettekirjutuse lahkumiseks Kongo DV-sse

(resolutsiooni punkt 3) ning kohaldas VSS § 74 lg 2 alusel sissesõidukeeldu 5 aastaks alates

lahkumiskohustuse täitmisest (resolutsiooni punkt 4).

Otsuse põhjendused on kokkuvõetult järgmised:

2.1. Taotleja on rahvusvahelise kaitse süsteemi kuritarvitaja ning tema taotlus on VRKS § 201

ning selle punktides 2–3 ja 6–7 sätestatud alusel selgelt põhjendamatu. Rahvusvahelise kaitse

põhjendatuse ja vajaduse kohta ei ole taotleja esitanud mitte ühtegi dokumenti ega muud tõendit

ning esitatud selgitused on piirdunud pelgalt väidetega. Taotleja üldine usaldusväärsus ja sellest

tulenevalt tema väidete usutavus on madal. Ka läbiviidud vestlused ei kinnitanud kaitsevajadust.

Taotleja esitas enda identiteedi kohta teadvalt valeandmeid (VRKS § 201 punkt 2) ning ta jättis

teadlikult dokumendid Valgevenesse (VRKS § 201 punkt 3). Kuivõrd taotleja saabus Eestisse

ilma seadusliku aluseta, üritas lahkuda Prantsusmaale ning esitas rahvusvahelise kaitse taotluse

pärast väljasaatmise menetluse alustamist, siis on täidetud ka VRKS § 201 punktides 6 ja 7

sätestatud alused, et lugeda taotlus selgelt põhjendamatuks. Taotleja ütluste alusel ei ole leidnud

kinnitust, et tal oleks Kongos olnud probleeme või tagakiusuni ulatuvaid intsidente oma rassi,

usu, poliitilise veendumuse, rahvuse või sotsiaalsesse gruppi kuulumise tõttu. Taotlejat

ähvardanud tundmatud üksikisikud ei anna kokku VRKS § 19 lg 5 sätestatud tagakiusamise

allikat. Kuigi taotleja üritas vestlusel jätta muljet, et tal on Kongo DV riigivõimu kartmiseks

põhjuseid ning tal on riigivõimuga probleeme ja konflikte olnud, siis PPA see asjaolu

tõendamist ei leidnud.

2.2. Ehkki inimõiguste- ja julgeolekuolukord olukord on Kongo DV-s alates 2022. aastast

halvenenud, siis ei anna see alust väita, et taotleja vajab kaitset. Samuti ei välista üldine olukord

taotleja tagasisaatmist või vabatahtlikku naasmist.

2.3. Taotlejale tuleb põgenemisohtu arvestades teha vabatahtlikku täitmistähtaega määramata

lahkumisettekirjutus ning kohaldada sissesõidukeeldu 5-aastaks.

3. X.Y (edaspidi kaebaja) esitas 27.12.2023 riigi õigusabi korras määratud esindaja vahendusel

Tallinna Halduskohtule kaebuse 01.12.2023 otsuse täies ulatuses tühistamiseks ning PPA

kohustamiseks vaadata tema rahvusvahelise kaitse taotlus uuesti läbi.

2 (9)

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

4. Kaebaja seisukoht

4.1. PPA 01.12.2023 otsus jätta kaebaja rahvusvahelise kaitse saajana tunnustamata on

põhjendamatu ja õigusvastane järgmistel põhjustel:



Vastustaja ei ole otsuses arvestanud kaebaja argumentidega ega võtnud arvesse

tegelikku olukorda Kongo DV-s.



Kaebaja ei esitanud teadlikult ebaõigeid andmeid ning enda esitlemine erinevate

isikutena oli põhjustatud šokiseisundist ning hirmust koduriiki väljasaatmise ees.

Sel põhjusel on väär VRKS § 201 punkti 2 kohaldamine.



Kaebaja ei ole rahvusvahelise kaitse süsteemi kuritarvitaja ning põhjendamata on

väide, et kaebaja jättis teadlikult passi Valgevenesse, et vältida tema tuvastamist.

Sel põhjusel on väär ka VRKS § 201 punkti 3 kohaldamine.



Kaebaja varjas enda nime põhjusel, et seda soovitas tagasisaatmise vältimiseks

isik, kes aitas tal koduriigist lahkuda.



Et kaebaja ei suutnud tõendada teda ähvardanud üksikisikute tegevust ei tähenda,

et see ei ole tagakius VRKS § 19 lg 5 tähenduses. Kuna tagakiusajad ei jätnud

märke maha, siis on sündmuste tõendamine ka ülimalt keeruline või suisa võimatu.



Jääb arusaamatuks, miks ei arvestatud 01.12.2023 otsuse tegemisel, et kaebajal on

koduriigi ametivõimude kartmiseks põhjus ning tal on varasemalt riigivõimuga

olnud probleeme ja konflikte.



Inimõiguste- ja julgeolekuolukord on 2022. aastal Kongo DV-s halvenenud ning

CEAS riikides on Kongo DV-st pärit isikute rahvusvahelise kaitse saamise

protsent 28. See kinnitab vajadust iga Kongo kodaniku taotluse rahuldamise

olulisust.

4.2. PPA lahkumisettekirjutus on õigusvastane, kuna vastustaja ei hinnanud õigesti

kaebajaga seotud asjaolusid. Arusaadav ei ole, milles seisneb kaebaja põgenemisoht. Viide

VSS § 68 punktile ei ole piisav, kuna see tuleb siduda ka isiklike asjaoludega. Ettekirjutuse

tegemisel ei oma tähendust, et kaebaja suhtes ei esine majanduslikke, sotsiaalseid ega

tervislikke põhjusi, mis võiksid mõjutada kaebajale lahkumisettekirjutuse tegemist.

Kaebaja väljasaatmine oleks vastuolus ka VSS § 171 põhimõttega ning asjaolu, et kaebajal

on side Kongo DV-ga ei tähenda, et teda ei võiks oodata koduriigis võimalik tagakius.

4.3. Kaebajale sissesõidukeelu kehtestamine ei ole põhjendatud ning sissesõidukeelu

kehtestamise aluseks ei saa olla asjaolu, et kaebajal ei ole Eestis majanduslikke huve ega

sugulasi. Kaebaja puhul esineb VSS §-s 31 sätestatud sissesõidukeelu määramist välistav

asjaolu. Kaebaja ei ohusta Eesti Vabariigi julgeolekut.

5. Vastustaja seisukoht

5.1. PPA 01.12.2023 otsus on õiguspärane ja selle tühistamiseks ei ole alust. Vastustaja jääb

vaidlustatud otsuses toodud seisukohtade ja järelduste juurde.

5.2. Vastuseks kaebuse väidetele osas, mis puudutavad kaebaja tunnustamist rahvusvahelise

kaitse saajana, toob vastustaja välja järgmise:



Jääb arusaamatuks kuidas enda esitlemine teise isikuna saab toimuda mitteteadlikult.

Kaebaja esitas PPA ametnikele võõra isiku dokumendi ning pärast lahkumisettekirjutuse

menetluse alustamist esitas ta rahvusvahelise kaitse taotluse.

3 (9)



Kaebajal oli telefonis grupp „Aafriklased Eestis“ ning kaebaja selgitas, et ta tahtis uurida

Eestis rahvusvahelise katise taotlemise kohta ning tema soov oli kohe Eestis varjupaika

taotleda. Seega on arusaamatu kaebaja väide, et ta ei esitanud varjupaigataotlust

koheselt, kuna ta ei olnud kindel, kus ja millal oleks seda turvaline teha.



PPA järeldus, et kaebaja vabanes enda dokumendist on igati mõistlik, ehkki oleks

võinud olla paremini põhjendatud. Kaebaja ei väida, et keegi oleks tema passi ära

võtnud.



Rahvusvahelise kaitse taotlemisele omased tõendamisraksused ei tähenda, et kahtlused

tuleb lahendada taotleja kasuks. PPA-le antud ütlused Kongo DV-s toimunu kohta olid

üldised ja umbmäärased, ent seevastu detailsed selles, kuidas ta jõudis ostetud telefonis

oleva häiriva sisu avastamiseni. PPA arvestas otsuse tegemisel kaebaja ütlustega ning

sellega, et tal polnud haldusmenetluses enda väidete kinnitamiseks tõendeid esitada.



Julgeolekuprobleemid päritoluriigis ei tähenda, et kaebajat ähvardaks reaalne

tagakiusamise oht või kaebaja elule või tervisele esineks oht pelgalt päritoluriigi

territooriumil viibimise tõttu. Konfliktid toimuvad peamiselt riigi idaosas ning on

kestnud aastakümneid. Kaebaja elas aga riigi lääneosas asuvas pealinnas Kinshasas.

5.3. Kaebajale tehtud lahkumisettekirjutus ja kohaldatud sissesõidukeeld on õiguspärased.

Kaebaja haldusmenetluses ning haldusasja nr 3-23-2229 halduskohtumenetluses antud ütlused

kinnitavad põgenemisohu olemasolu, mistõttu ei ole alust arvata, et kaebaja sooviks päritoluriiki

naasta vabatahtlikult. Majanduslike ja sotsiaalsete sidemete puudumine Eestiga on põhjus, miks

kaebajale määratud sissesõidukeeldu ei lühendatud. Samuti on arusaamatu kaebaja viide VSS

§-le 31, kuna see säte ei kehtesta sissesõidukeelu määramist välistavaid asjaolusid.

Sissesõidukeelu kohaldamist välistavad asjaolud on loetletud VSS §-s 30 ning kaebaja ei kuulu

ühegi eelnimetatud sättes loetletud asjaolu alla. Et kaebaja ei ole rikkunud avalikku korda, ei saa

olla aluseks kaebajale sissesõidukeelu mittekohaldamiseks. Igalt Eesti Vabariigi territooriumil

viibivalt isikult eeldatakse Eestis kehtivate õigusnormide järgimist ja austamist ning tegu ei ole

seesuguse erilise tingimusega, mille puhul oleks õigustatud sissesõidukeelu kohaldamata

jätmine.

KOHTU PÕHJENDUSED

Rahvusvahelise kaitse saajana tunnustamisest keeldumine

6. Rahvusvaheline kaitse antakse VRKS § 1 lg 2 kohaselt välismaalasele, kelle suhtes on

tuvastatud pagulasseisund (VRKS § 4 lg 1) või täiendava kaitse seisund (VRKS § 4 lg 3) ning ei

esine asjaolusid, mis vaatamata kaitse vajadusele ei võimalda isikut pagulasena või täiendava

kaitse saajana tunnustada. Pagulasseisund antakse välismaalasele, kes põhjendatult kartes

tagakiusamist rassi, usu, rahvuse, poliitiliste veendumuste või sotsiaalsesse gruppi kuulumise

pärast viibib väljaspool päritoluriiki ega suuda või kartuse tõttu ei taha saada nimetatud riigilt

kaitset ning kelle suhtes ei esine pagulasena tunnustamist välistavat asjaolu (VRKS § 4 lg 1).

Täiendava kaitse seisund antakse aga välismaalasele, kes ei kvalifitseeru pagulaseks, ent kelle

suhtes on alust arvata, et tema Eestist tagasi- või väljasaatmine päritoluriiki võib talle nimetatud

riigis kaasa tuua tõsise ohu (VRKS § 4 lg 3).

7. Ehkki kohus nõustub lõppjäreldustes PPA otsusega, siis tuleb möönda, et PPA läbiviidud

haldusmenetluses esineb minetusi uurimispõhimõtte kohaldamisel ja tõendite kogumisel1. Need

minetused ei too aga kaasa kaebuse rahuldamist (HMS § 58). Kohus küsis kaebajalt istungil

1 Kohtuisutngi helisalvestis kell 00:43:14–00:52:55

4 (9)

tema Valgevenesse liikumise kohta ning kaebaja selgitas, et läks Valgevenesse tudengiviisaga2 ja

et selle kohta edastati info ka PPA-le3. Nimetatud materjale ei ole kohtule esitatud ning neid ei

kajastata ka otsuses. Ehkki kohtule ei ole teada, kas ja millised materjalid PPA-le edastati, siis

nähtub haldusasja 3-23-2229 materjalidest, et PPA-l oli olemas nt kaebaja passi koopia. Kohtu

hinnangul on uurimispõhimõte ning selle kohane rakendamine rahvusvahelise kaitse menetluses

keskse tähendusega ning kui isik esitab tõendeid ja dokumente nt kinnipidamiskeskusesse

paigutamise menetlus või väljasaatmismenetluses, siis ei saa PPA nende olemasolu tähelepanuta

jätta ning nendega tuleb arvestada ka isiku rahvusvahelise kaitse taotluse menetluses. Ehkki

uurimiskohustusele vastandub rahvusvahelise kaitse taotleja kaasaaitamiskohustus, siis ei saa

isikult nõuda, et ta esitaks samu dokumente PPA-le korduvalt.

8. Kohus nõustub PPA-ga, et kaebajat ei kiusatud Kongo DV-s taga ühelgi VRKS § 4 lg-s 1

toodud alusel, mistõttu ei ole alust tunnustada kaebajat pagulasena. Kaebaja antud selgituse

kohaselt tegeles ta mobiiliäriga ning kui ta oli erinevaid koode sisestades avanud ühe temale

müüdud mobiiltelefoni, siis olid selle fotogaleriis kummalised videod ning ka mõned pildid

isikutest, kes videotel isikuid väärkohtlesid. Pärast seda hakati kaebajat väidetavalt Kongo DV-s

taga otsima ning ta hakkas oma elu pärast kartma. Hirm mobiiltelefoni omaniku ja tema

kättemaksu ees, kui see ei ole seotud ühegi VRKS § 4 lg-s 1 sätestatud alusega, ei ole

pagulasseisundi andmise aluseks. Kaebaja ei pöördunud Kongo DV-s ametiasutuste poole,

mistõttu ei saa ka väita, et kaebajal oleks puudunud päritoluriigis ligipääs õiguskaitsele. Sellisel

juhul tuleb hinnata, kas kaebaja võib vajada täiendavat kaitset, kuivõrd täiendava kaitse

andmine on seotud reaalse tõsise ohu või hirmuga päritoluriigis.

9. Kohus leiab, et kaebaja ei vaja täiendavat kaitset ning kaebaja väited tõsisest ohust on

liialdatud. Võttes aluseks kaebaja antud selgitused haldus- ja kohtumenetluses, siis peab kohus

usutavaks, et kaebaja lahkus Kongo DV-st majandusliku heaolu parandamise eesmärgil, mitte

aga kartusest enda elu pärast. Seda kinnitab ka asjaolu, et kaebaja rõhutas istungil korduvalt,

kuidas ta tuli Euroopasse eesmärgiga töötada ning ka Valgevenesse liikumist põhjendas kaebaja

just eeskätt sellega4, ehkki tõi välja ka rahvusvahelise kaitse taotluse esitamise, kuid selle

esitamise või esitamise soovi kohta Valgevenes kaebaja tõendeid esitanud ei ole. Lisaks märkis

kaebaja istungil, et Valgevenesse läks ta põhjusel, et Prantsuse viisat on Kongo DV-s raske

saada5. Kohus ei välista, et oma igapäevatöös võis kaebaja kätte sattuda mobiiltelefon, milles

võisid olla ka hirmu ja õõva tekitavad fotod ja videod, kuid arvestades kaebaja käitumist, siis ei

pea kohus seda kuigivõrd ustutavaks. Nimelt tõi kaebaja istungil välja, et ta jättis telefoni

endale, kuna see tegi häid pilte6. Kohus ei pea eluliselt usutavaks, et kui kaebaja päriselt oleks

telefoni ja selle sisu ning selle omanikku kartnud, et sellisel juhul oleks ta selle endaga kaasa

võtnud. Seda enam, et nt haldusmenetluses selgitas kaebaja, et pidi telefoni kinni panema, kuna

ta arvas, et seda võidakse lokaliseerida. Arvestades, et kaebaja tegeles enda sõnul telefoniäriga,

siis võimaldab Apple erinevaid meetodeid ka sisselülitamata telefoni lokaliseerimiseks. Seega ei

pea kohus eluliselt usutavaks, et kui kaebaja kätte oleks sattunud päriselt mobiiltelefon, mille

sisuks on erinevate kõrgete politsei- ja riigiametnike toime pandud kuriteod, et sellisel juhul ei

astutud reaalselt tulemuslikke samme kaebaja tabamiseks ja telefoni kättesaamiseks. Kaebaja

sõnul müüd telefoni talle üks isik tutvusringkonnast, kes teda teadis, mistõttu oleks väidetavatel

kurjategijatel olnud suhteliselt lihtne tuvastada kaebaja lähiringkond, et siis seeläbi kaebajat

tabada või survestada.

2 Kohtuisutngi helisalvestis kell 00:43:14

3 Kohtuistungi helisalvestis kell 00:46:00–00:49:24

4 Kohtuistungi helisalvestis alates kell 00:43:45

5 Kohtuistungi helisalvestis kell 00:42:30

6 Kohtuisutngi helisalvestis kell 00:39:32

5 (9)

10. Lisaks esinevad kaebaja ka sisemised vastuolud ning arvestades kaebaja üldist madalat

usaldusväärsust ei pidanud PPA neid vastuolusid arvestama kaebajat soosivalt. Seejuures ei

nõustu kohus kaebajaga, et kuna tagakiusajad ei jätnud märke maha, ei olnud kaebajal võimalik

ka tõendeid esitada. Need väited on vastuolus kaebaja haldusmenetluses antud ütlustega. Nt

selgitas kaebaja, et nt tema koguduses on isegi filmitud, kuidas kaebajat otsima tuldi, kuid seda

videot ei ole kaebaja PPA-le ega ka kohtule esitanud. Samuti ei ole kaebaja esitanud tõendeid

selle kohta, et juunis-juulis oleks internetis olnud uudis, mille kohaselt peeti Kongo DV-s kinni

isikud, kelle videoid ta telefonist nägi. Lisaks märgib kohus, et kaebaja selgitas, kuidas temaga

võeti ühendust pärast Valgevenesse lahkumist, kuid ka neid tõendeid kaebaja kohtule või

politseile ei esitanud.

11. Mis puudutab aga vastuolusid kaebaja ütlustes, siis ei pea kohus vajalikuks neid kõiki välja

tuua. Nt selgitas kaebaja PPA-le, kuidas ta pärast telefoni avamist püüdis ühendust saada temale

telefoni müünud isikuga, et teada saada kust ta telefoni sai, kuid kõik katsed ebaõnnestusid.

Telefoni müünud isik helistas talle 4–5 päeva pärast telefoni müümist tundmatult numbrilt; tema

seljataga käis jutuajamine ning kaebaja mõistis, et isik on võib-olla kinni võetud ja ta katkestas

kõne. Küsimusele 9 vastates selgitas aga kaebaja, et helistas ise telefoni müünud isikule. Ta

kuulis hääli ja arvas, et ta on kinni võetud. Seega ühel juhul kirjeldab kaebaja, et tal ei

õnnestunud isikut kätte saada ning isik helistas talle ise, kuid teisel juhul on selgitused

vastupidised. Samuti nähtub kaebaja antud ütlustest, et ta katkestas kõne, kuna mõistis, et

temale telefoni müünud isik võib olla kinni võetud, kuid hiljem väidab kaebaja, et suutis temale

telefoni müünud isikule öelda, et teab selle sisust. Kohtu hinnangul ei ole tegemist juhuslike

vastuoludega.

12. Kaebaja tõi haldusmenetluses välja, et teda otsiti taga, et saada pildid tagasi. Jääb

arusaamatuks, miks kaebaja telefoni ei tagastanud. Kohtuistungil selgitas kaebaja, et ei andnud

telefoni tagasi hirmu tõttu ning kuna seal piltidel olid inimröövijad. Ka selles osas on kaebaja

väited vastuolulised, kuna kohtuistungil antud selgituste kohaselt sai kaebaja alles Valgevenes

teada, et telefonis olnud fotodel ja videotel olid inimröövijad. Ka see on vastuolu, mis näitab, et

kaebaja esitatud lugu ei saa pidada usaldusväärseks. Lisaks märgib kohus, et kui kaebajat oleks

reaalselt telefoni tõttu taga otsitud, siis oleks pärast tema lahkumist püütud kontakteeruda tema

perekonnaga, et saada teada tema asukoht ning sundida kaebajat seeläbi naasma Kongo DV-sse.

Seda aga kaebaja ei väida. Samuti arvestades kaebaja lahkumist riigist ning telefoni ostmise aja

vahele jäävat aega, siis ei oleks videotel väidetavalt nähtud kõrged ametiisikud kaebaja

tabamiseks piirdunud üksnes sellega, et käisid otsimas teda väidetavalt kodust ja kogudusest.

13. VRKS § 201 sätestab alused, millal taotlus loetakse selgelt põhjendamatuks. Selgelt

põhjendamatuks loetakse taotlus, kui selles esitatud väited ja põhjendused ei ole seotud

rahvusvahelise kaitse saamise asjaoludega või on taotlus esitatud selgelt eesmärgiga

kuritarvitada rahvusvahelise kaitse süsteemist ja esineb vähemalt üks VRKS §-i 201 loetelus

toodud alus. Praegusel juhul leidis PPA, et esinevad VRKS § 201 punktides 2–3 ja 6–7

sätestatud alused ning kaebaja on rahvusvahelise kaitse süsteemi kuritarvitaja. Kohus nõustub

PPA-ga.

13.1. VRKS § 201 punkt 2 sätestab, et taotleja on rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel

esitanud teadvalt ebaõigeid andmeid, on andnud ebaõigeid seletusi, on teadvalt jätnud

esitamata andmeid või andmata seletusi, mis on tema rahvusvahelise kaitse taotluse

menetlemisel olulised, või on teadvalt esitanud valedokumente. Vaidlust ei ole, et kaebaja esitas

Tallinna Lennujaamas võltsitud dokumendi ning ka pärast enda kinnipidamist jätkas kaebaja

valeidentiteedi kasutamist. Kohus möönab, et kui valeidentiteedi kasutamine oleks olnud

ühekordne, ent kaebaja püüdis end ka pärast PPA-le valeidentiteedi kasutamisega vahele jäämist

6 (9)

varjata valeidentiteedi taha, sh väitis kaebaja, et on saatjata alaealine. Sel põhjusel ei pea kohus

usutavaks ka kaebaja väiteid võimalikust šokiseisundist. Et tegemist ei olnud šokiseisundiga

kinnitab ka kaebaja vastus PPA küsimusele 37, kust nähtub üheselt, et tegemist oli teadliku

otsusega. Lisaks märgib kohus, et väite šokiseisundist lükkavad ümber ka need kaebaja väited,

mille kohaselt ta uuris juba Eestis olles hotellis rahvusvahelise kaitse taotlemise võimalusi. See

näitab, et isik oli vaimselt valmis esitama rahvusvahelise kaitse taotluse.

13.2. VRKS § 201 punkt 3 sätestab, et on põhjendatud alus arvata, et taotleja on dokumendi või

muu tõendi, mis oleks aidanud kindlaks teha tema isiku või kodakondsuse, hävitanud või sellest

vabanenud. Ka selles osas nõustub kohus PPA-ga, et eelduslikult vabanes kaebaja oma passist

Valgevenes teadlikult, et jätkata teekonda võltsitud dokumendiga ning vältida kinnipidamisel

enda isiku tuvastamist.

13.3. VRKS § 201 punkt 7 sätestab, et taotleja on saabunud Eestisse ebaseaduslikult või

viibinud ebaseaduslikult Eesti territooriumil või ei ole esimesel võimalusel esitanud

rahvusvahelise kaitse taotlust. Ka see alus on täidetud. Vaidlust ei ole, et kaebaja saabus

Eestisse ebaseaduslikult Lätis, ta elas siin hotellis, kuid rahvusvahelist kaitset kaebaja taotlema

ei tulnud. Kohus ei pea eluliselt usutavaks, et kui kaebaja hotellist uuris rahvusvahelise kaitse

taotlemise kohta, siis anti talle FB grupp „Aafriklased Eestis“.

13.4. VRKS § 201 punkt 6 sätestab, et taotleja on esitanud rahvusvahelise kaitse taotluse ainult

selleks, et vältida lahkumiskohustuse täitmist. Ka selles osas nõustub kohus PPA-ga. Arvestades

kaebaja liikumist Kongo DV-st Euroopasse (sh Eestisse) ning soovi liikuda edasi Prantsusmaale

on eluliselt usutav, et kaebaja esitas rahvusvahelise kaitse taotluse pelgalt põhjusel, et lahkumist

Kongo DV-sse edasi lükata ning vähemalt püüda saada võimalus Euroopas töötada. Kaebaja

rõhutas ka kohtuistungil korduvalt, et tema sooviks oli Euroopas töötada. Kaebaja

kinnipidamine ja väljasaatmine Kongo DV-sse oleks selle soovi eos välistanud. Rahvusvahelise

kaitse taotluse esitamine lükkas aga väljasaatmise edasi. Ka kohus leidis haldusasjas 3-23-2229,

et: „PPA alustas esmalt isiku väljasaatmise- ja lahkumisettekirjutuse menetlust, võttis ta

illegaalina arvele ja viis läbi küsitluse. Menetluse raames kontrollis PPA isiku andmeid ja

jõudis järeldusele, et G.S´l pole Eestis ja Schengenis viibimiseks seaduslikku alust. Isik esitas

rahvusvahelise kaitse taotluse alles seejärel, kui PPA teavitas teda võimalikust väljasaatmisest.

Seega on alust arvata, et isik esitas rahvusvahelise kaitse taotluse eesmärgiga vältida

väljasaatmist. Sellist järeldust kinnitab asjaolul, et isik ei plaaninud Eestis RVK taotlust

esitada, vaid soovis jõuda Eesti kaudu Prantsusmaale.“.

14. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et PPA asus põhjendatult seisukohale, et kaebaja taotlus on

selgelt põhjendamatu.

15. Mis puudutab aga kaebaja muid kaebuses esitatud väiteid, siis ei nõustu kohus kaebajaga, et

PPA ei ole analüüsinud puudavalt olukorda Kongo DV-s. Seejuures jääb kohtule arusaamatuks,

milliseid argumente või tegelikku olukorda oleks PPA pidanud veel otsuse tegemisel arvesse

võtma. Asjaolu, et Kongo DV-s on probleeme inimõiguste- ja julgeolekuolukorra tagamisega ei

tähenda, et kõik Kongo DV kodanikud tuleks lugeda rahvusvahelise kaitse saajaks. Samuti ei

tähenda asjaolu, et 28% CEAS riikidest andis Kongo DV kodanikele rahvusvahelise kaitse, et

see tuleks anda ka kaebajale. PPA tõi otsuses päritoluriigi infona välja, et: „Briti võimud on

asunud seisukohale, et ebaõnnestunult rahvusvahelist kaitset taotlenud Kongo DV kodanikele ei

saa vabatahtlikul või sunniviisilisel tagasipöördumisel osaks tagakiusamine või tõsine kahju.12

Belglased ei ole leidnud infot selle kohta, et ühtegi Kongo DV kodanikku oleks sanktsioneeritud

ebaseaduslikult riigist lahkumise ees, välismaal rahvusvahelise kaitse taotlemise eest või selle

eest, et nad on elanud välismaal. Lennujaamas ootab tagasipöördujat migratsiooniamet,

7 (9)

politsei, piirivalve ja riiklik luureamet. Kui sunniviisiliselt tagasi saadetud inimene jõuab

Belgiast Njdili lennujaama, siis teeb nende isiku selgeks (nagu teiste reisijate puhul) kohalik

migratsiooniamet. Kui kuni 2019. aastani kuulas neid üle ka riiklik luureamet, siis enam seda ei

tehta. Belglastele infot jaganud allikad ei tea, et vabatahtlikult või sunniviisiliselt kodumaale

tagasipöördunud kongolastele saaks piiril osaks mingeid probleeme.“. Kaebaja ei väida, et see

päritoluriigi info oleks väär. Samuti ei ole kaebaja esitanud päritoluriigi infot, mis selle ümber

lükkaks.

16. Kohtu hinnangul ei ole kaebajal alust karta Kongo DV ametnikke, kuivõrd tema ütlused

sellise hirmu jaoks alust ei anna. Asjaolu, et kaebajal on Kongo DV-s olnud ametnikega

kokkupuuteid, ei tähenda, et kaebaja oleks Kongo DV-sse naastes sellises ohus, et selle

vältimiseks tuleks talle anda rahvusvaheline kaitse. Kaebajat ei ole alusetult Kongo DV-s

karistatud ning tal lasti kodumaalt probleemideta lahkuda. Kohus märgib, et kuna kaebaja

väidetud fotodel ja videotel olevatest isikutest vähemalt osa on kaebaja sõnul kinnipeetud ja ka

karistada saanud, siis näitab see kokkuvõttes seda, et Kongo DV tegeleb inimeste röövimist

puudutava probleemiga, mistõttu peab kohus ka usutavaks, et probleemide korra oleks kaebajal

oleks võimalik kaitset Kongo DV-s ka saada. Kuna aga telefoni kaebajal enam ei ole, siis ei ole

kaebajal ka fotosid või videoid, mille vastu väidetavatel kurjategijatel ja kõrgetel ametivõimudel

võiks huvi olla. Kaebaja ei ole välja toonud, et oleks neid pilte kellelegi näidanud või neid muul

viisil talletanud. Seega ei pea kohus usutavaks, et Kongo DV-sse naastes võiks kaebaja elu olla

ohus.

Lahkumisettekirjutus ja sissesõidukeelu kohaldamine

17. Kohus leiab, et ka kaebajale tehtud vabatahtlikku lahkumistähtaega määramata

lahkumisettekirjutus ning sellega kohaldatud sissesõidukeeld on samuti õiguspärased ning PPA

on põhjendatult hinnanud kaebajat põgenemisohtlikuks. Kuna eelnevalt on kinnitust leidnud, et

kaebaja rahvusvahelise kaitse taotlus rahvusvahelise kaitse saamiseks jäeti õigesti rahuldamata,

ei välista VSS § 171 kaebajale lahkumisettekirjutuse tegemist. Nimetatud sättes toodud aluste

esinemisel oleks kaebajale omistatud pagulase staatus või oleks teda tunnustatud täiendava

kaitse saajana. Kaebajal puudub Eestis ja Euroopas kinnisvara ning sotsiaalsed sidemed, mis

võiks olla võimalikuks takistuseks kodumaale naasmisel. Kaebajal on Kongo DV-s pere ja

eelmisel aastal sündinud laps, st piisav tugivõrgustik, et aidata kodumaal hakkama saada.

Asjaolu, et kaebaja läkitamiseks Euroopasse võttis pere laenu, mida sooviti tagasi maksta

kaebaja poolt Euroopas teenitava rahaga ja mistõttu on perel rahalised raskused, ei ole

lahkumisettekirjutuse tegemata ja sissesõidukeelu kohaldamata jätmise aluseks.

18. VSS § 74 lg 2 kohaselt juhul, kui välismaalasele ei anta vabatahtliku lahkumise tähtaega,

kohaldatakse tema suhtes sissesõidukeeldu viieks aastaks. Lühemaks asjaks võib

sissesõidukeeldu kohaldada või jätta kohaldamata, kui eelnimetatud tähtaeg oleks asjaolusid

arvestades ebaproportsionaalne (VSS § 74 lg 3) või esineksid humaansed kaalutlused (VSS § 74

lg 4). VSS seletuskiri täpsustab, et Eestis on lubatud kohaldada sissesõidukeeldu kõikide

välismaalaste suhtes, kellele on tehtud lahkumisettekirjutus. Riigil peab olema võimalik piirata

välismaalase, kes on kuritarvitanud talle antud riigis viibimis- või elamisluba, riiki sisenemist

ning kohaldada talle sissesõidukeeldu. Riigikohus selgitas 01.10.2019 otsuse nr 3-18-1891

punktis 16, et VSS § 74 kohaldamisel tuleb igal üksikjuhtumil kaaluda, kas sissesõidukeeld

kehtestada ja milline sissesõidukeelu kestus on asjaolusid arvestades proportsionaalne.

Sealjuures tuleb juba lahkumisettekirjutuse tegemisel korrektselt kaaluda lahkumiskohustuse

vabatahtliku täitmise tähtaja määramata jätmist, kuna sellega kaasneb imperatiivselt

sissesõidukeelu kohaldamine. Kohtu hinnangul on PPA seda teinud ning kaebaja ei ole toonud

välja asjaolusid, mis tingiksid sissesõidukeelu tähtaja lühendamise või selle täies ulatuses

8 (9)

kohaldamata jätmise. Kaebaja viide VSS §-le 31 ei ole praegusel juhul asjakohane. Vastavalt

VSS §-le 27 ei kohaldata lahkumisettekirjutuses kohaldatava sissesõidukeelu kehtestamise

menetlusele ja sissesõidukeelu kehtivusasja määramisele 5. ptk-s ehk sealhulgas VSS §-s 31

sätestatut. VSS § 31 lg-s 3 loetletud asjaolud võivad olla asjassepuutuvad ka VSS § 74 lg 3 või 4

kohaldamise kontekstis, kuid kaalutlusotsuse tegemisel lähtub vastustaja siiski VSS § 74

sätetest, mitte VSS §-st 31.

19. Eelnevast tulenevalt jääb kaebus tervikuna rahuldamata.

Menetluskulud ja muud menetluslikud küsimused

20. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse. Ehkki

kaebus jääb tervikuna rahuldamata, siis ei mõjuta see menetluskulude jaotust. Kaebaja sai

menetlusabi kaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest vabastamiseks ning tõlkekulude

kandmiseks, kohustuseta need hiljem hüvitada. Lisaks oli kaebajale määratud riigi õigusabi

korras esindaja. HKMS § 118 lg 3 alusel jäävad nii menetlusabi andmisega kui ka riigi õigusabi

osutamisega seotud kulud riigi kanda. Muud kaebaja kulud jäävad tema enda kanda (HKMS §

108 lg 1) ning vastustaja võimalikud kulud vastustaja kanda (HKMS § 109 lg 1).

21. Kohtupraktika ühtlustamise ja kujundamise eesmärgil saab kinniseks kuulutamise alust

kahjustamata avalikustada käesoleva kohtuotsuse viisil, et kohtuotsuse avaldamisel asendatakse

kaebaja nimi ja sünniaeg tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3). Samuti tuleb asendada tähemärgiga

nimed, mida kaebaja kasutas enda identiteedi varjamiseks (Q.R ja G.S). Kui esineb vajadus

käesoleva otsuse varjamiseks muus osas, tuleb seda HKMS §-s 175 toodud alustel taotleda,

jättes kohtule ka ajaakna taotluse lahendamiseks enne otsuse jõustumist.

(allkirjastatud digitaalselt)

9 (9)