2-24-3532/2 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Laura-Liis Sarapuu

Määruse tegemise aeg ja koht

05.03.2024.a. Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-24-3532

Tsiviilasi

W.Q hagi F.C ja W.Z vastu

Menetlustoiming

hagi menetlusse võtmisest keeldumine, taotluste

lahendamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: W.Q (isikukood xxxxxxxxxxx, e-post xxx)

Kostja I: F.C

Kostja II: W.Z

RESOLUTSIOON

1. Keelduda W.Q hagi F.C ja W.Z vastu menetlusse võtmisest.

2. Jätta hageja 04.03.2024 taotlus hagi tagamiseks rahuldamata.

3. Jätta hageja 04.03.2024 taotlus riigi õigusabi saamiseks rahuldamata.

4. Menetluskulud jätta hageja kanda. Hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid ei ole.

5. Toimetada kohtumäärus kätte hagejale.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib hageja hagi menetlusse võtmisest keeldumise ja riigi õigusabi andmisest

keeldumise osas esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu

15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel

määruse tegemisest. Ülejäänud osas ei ole määrus kaevatav.

Asjaolud

W.Q esitas 03.03.2024 Harju Maakohtule hagi F.C ja W.Z vastu. 04.03.2024 esitas hageja ka

hagi tagamise taotluse ja taotluse riigi õigusabi saamiseks. Hageja taotleb riigi õigusabi korras

esindaja määramist käesoleva kohtumenetluse raames esindamiseks.

Hagi kohaselt on kostjalt I hageja kasuks tsiviilasjas 2-20-17979 jõustunud kohtuotsusega

välja mõistetud põhinõue 52 250.00 eurot ja viivised põhinõudelt alates 02.12.2020 VÕS §

113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude täitmiseni, käesolevaks ajaks ka

menetluskulud 2 769 eurot koos lisanduva viivisega. Kohtulahendite sundtäitmine ei ole

õnnestunud, sest kostja I on tahtlikult muutnud ennast varatuks. Kostja I pikaajaline

elukaaslane on kostja II, kostjad elavad koos, neil on ühine majapidamine. Kinnisasi aadressil

Männimetsa tee 2/1 (katastritunnus 65301:001:0974) on kinnistusraamatu kohaselt kostja II

ainuomandis. Kostjad elavad seal ühise perena. Eluasemelaenu on võtnud kostja I. Kinnisasi

on majanduslikus mõttes kostjate ühisvara, mida saab jagada. Kostjad peale ühise kinnisasja

pidamise juhivad veel koos ühiselt erinevaid pereettevõteid, kus kostja II teeb

raamatupidamist. Sellest tulenevalt ka mõlemad kostjad vastutavad hageja võlanõude

kohustuste täitmise eest.

Hageja palub: võõrandada kostjate kinnisasi (katastritunnus 65301:001:0974) sundmüügiga,

mille tulemusena rahuldatakse hageja võlanõue summas 83 988.10 eurot ja alates 04.03.2024

lisanduv viivis ja kohtutäiturite kulud.

Kohtumääruse põhjendused

TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 371 lg 2 p 2 kohaselt kohus võib jätta hagiavalduse

menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi

kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja

taotletavat eesmärki võimalik saavutada.

Esitatust on arusaadav, et hageja soovib tsiviilasjas 2-20-17979 tehtud kohtulahendite täitmist

Männimetsa tee 2/1 kinnisasja arvel. Kohus leiab, et hagis märgitud asjaoludel ei ole seda

eesmärki võimalik saavutada. Kui kostja II osas täitedokument puudub, siis ei saa kostja II

vara arvel ka lahendit sundtäita. TMS (täitemenetluse seadustik) § 14 lg 2 järgi võib

sissenõudja nõuda abikaasade ühisvara jagamist ja sissenõude pööramist võlgniku osale

ühisomandist. Hagis esitatu kohaselt kostjad abielus ei ole. Tulenevalt AÕS (asjaõigusseadus)

§ 70 lg 5 saab ühisomand tekkida ainult seaduses sätestatud juhtudel. Hagis viidatud

Riigikohtu praktika ei puuduta ka selles endas märgitu kohaselt eseme asjaõiguslikku

kuuluvust, vara on käsitletud ühisvarana „majanduslikus mõttes“ võimalike võlaõiguslike

hüvitisnõuete kontekstis kooselu lõppemisel seoses kooselu kestel tehtud oluliste rahaliselt

hinnatavate sooritustega. Seejuures on Riigikohus selgitanud, et vara on võimalik lugeda

teatud tingimustel (majanduslikus tähenduses) ühisvaraks üksnes poolte sisesuhtes (3-2-1-

109-14, p 19). Ühisvara puudumisel ei saa sissenõudjal ühisvara jagamise nõuet olla. TMS §

15 järgi sissenõude pööramiseks seltsinguvarale on vajalik kõikide seltsinglaste suhtes kehtiv

täitedokument. Seega isegi kui asuda seisukohale, et asjassepuutuv kinnisasi on omandatud

seltsingulaadse õigussuhte raames, eeldaks ka analoogia alusel seltsingu sätete kohaldamine

kinnisasjale sissenõude pööramiseks täitedokumendi olemasolu mõlema kostja vastu.

Kohus keeldub hagi menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel.

Seoses hagi menetlusse võtmisest keeldumisega jätab kohus taotluse hagi tagamiseks

rahuldamata. Samuti jätab kohus rahuldamata hageja taotluse riigi õigusabi saamiseks RÕS

(riigi õigusabi seadus) § 7 lg 1 p 2 alusel, leides eeltoodud põhjendustel, et taotlejal ei saa olla

õigust, mille kaitsmiseks ta õigusabi taotleb.

Vastavalt TsMS § 372 lg 6 kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab

selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses.

TsMS § 168 lg 1 alusel jäävad menetluskulud hageja kanda. Hüvitamisele kuuluvaid

menetluskulusid ei ole.

/allkirjastatud digitaalselt/

Laura-Liis Sarapuu

kohtunik