2-22-121432/17 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Kohtunik Piret Rõuk Kohtujurist Evelin Neltsas Määruse tegemise aeg ja koht 05. märts 2024.a, Tallinn Lubja 4 Tsiviilasja number 2-22-121432 Kohtuasi Osaühing EUROPARK ESTONIA hagi osaühing Advokaadibüroo Mahlapuu & Partnerid vastu võlgnevuse väljamõistmiseks Menetlustoiming Menetluse lõpetamine ja kompromissi kinnitamine Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: osaühing EUROPARK ESTONIA (registrikood 10811490, asukoht Solaris keskuse bürooplokk, III korrus Estonia pst 9, 10143 Tallinn), lepinguline esindaja Elari Arjakas Kostja: osaühing Advokaadibüroo Mahlapuu & Partnerid (registrikood 12051528, asukoht Roosikrantsi tn 2 Tallinn) juhatuse liige M. M. Menetluse liik Ärakuulamine 05.03.2024 Menetluskulude jaotus Menetluskulud on jagatud vastavalt poolt kokkuleppele Resolutsioon 1. Lõpetada osaühingu EUROPARK ESTONIA hagi osaühingu Advokaadibüroo Mahlapuu & Partnerid vastu võlgnevuse väljamõistmiseks ja kinnitada poolte kompromiss: 1.1. Kostja tunnistab tingimusteta võlgnevust summas 250 eurot, pärast mida korrektse täitmise korral loetakse kõik kohustused, mis tulenevad tsiviilasjast nr 2-22-121432, täidetuks. 1.2. Hagiavalduse esitamisel tasus hageja esindaja riigilõivu 100 eurot, millest 82,50 eurot tasub kostja hageja esindajale. Nimetatud kulud on juba arvestatud p-s 1.1 välja toodud võlgnevuses. 1.3. Pooled on leppinud kokku p-s 1.1 võlgnevuse tasumise selliselt, et kostja tasub võlgnevuse hiljemalt 10.03.2024.a tasudes selle hageja esindaja arveldusarvele xxxx, märkides saajaks EFTA Legal OÜ, viitenumbriks 4487771 ning selgitusse tsiviilasja number ja leppetrahvi saanud auto registreerimisnumbri.

2 1.4. Kui kostja ei tasu p-s 1.1 nimetatud võlgnevust nõuetekohaselt ning on makse täieliku või osalise tasumisega viivitanud vähemalt 14 (neliteist) päeva, on hageja esindajal õigus nõuda kogu võlgnevuse kohest tasumist kostjalt ning samuti pöörduda võlgnevuse sissenõudmiseks kohtutäituri poole. 1.5. Kui kompromissi täidetakse vastavalt kokkulepitud tingimustele ei oma pooled üksteise osas mingeid nõudmisi ega pretensioone. 1.6. Pooled kinnitavad kompromissi sõlmimisel vastastikku, et nad ei ole oma nõudeid loovutanud kolmandale isikule. Vastava kinnituse ebaõigsuse korral peab kinnitust rikkunud pool tasuma kõik sellise nõude loovutamise tegelemise kulud ning kahju. 1.7. Käesolev kompromiss on käsitletav kompromissina VÕS § 578 mõistes ja käesoleva kompromissi sõlmimisega loobuvad pooled oma nõuetest ning omandavad kompromissi alusel uued õigused. 1.8. Pooled kinnitavad, et kompromissis tulenevad poolte õigused ja kohustused on mõistlikus tasakaalus, arusaadavad ning kompromissi tingimused vastavad täielikult nende tahtele. 1.9. Pooled kinnitavad, et nad on kompromissi allkirjastamisel teoja otsustusvõimelised ning neil on kõik õigused (sh esindusõigus) kompromissi sõlmimiseks kompromissis toodud tingimustel. 1.10. Juhul, kui käesoleva kokkuleppe mis tahes säte on tühine, tühistatav, otseselt seadusega vastuolus või kohaldamatu, ei mõjuta ega muuda see ülejäänud sätete kehtivust, seaduslikkust ega kohaldatavust. 2. Tagastada riigilõiv 17,50 (seitseteist eurot ja viiskümmend senti) EFTA Legal OÜ arvelduskontole nr xxxx Xxxx märkides viitenumbriks 4487771 ja selgitusse „Tsiviilasi nr 2-22-121432, riigilõivu osaline tagastamine“. Edasikaebamise kord Tulenevalt poolte kokkuleppest ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 661 lg-st 4 võib määruse peale esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 1 (ühe) päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Menetluse käik Harju Maakohus on hageja hagi 09.09.2022 menetlusse võtnud. Pooled esitasid 05.03.2024 ärakuulamisel kirjaliku kompromisslepingu, mis on hageja ja kostja esindaja poolt digitaalselt allkirjastatud. 05.03.2024 seisuga on hageja nõue kostja vastu 420 eurot millest 30 eurot moodustab põhiosa (leppetrahvid), 40 eurot on sissenõudmiskulu, 20 eurot on menetluskulu TsMS § 4842 alusel ning 330 eurot on esindajakulu. Hageja on nõus vähendama oma nõuet 250 euroni. Pooled on teadlikud, et: 1. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 428 lg 1 p 4 alusel lõpetab kohus menetluse otsust tegemata kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle;

3 2. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 432 alusel ei saa hageja menetluse lõpetamise korral uuesti pöörduda kohtusse hagiga samade kostjate vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle; 3. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 661 lg 4 alusel lepivad pooled kokku määruskaebuse esitamise tähtaja lühendamises 1 päevani alates määruse määruskaebuse esitajale kätte toimetamisest. 4. Täitemenetluse seadustiku § 2 lg 1 p 1 kohaselt kuuluvad tsiviilasjades jõustunud kohtumäärustest tulenevad nõuded täitemenetluse seadustiku alusel sundtäitmisele. Kohtumääruse põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. TsMS § 431 lg 1 sätestab, et kohus lõpetab menetluse määrusega. Vajaduse korral peab kohus menetluse lõpetamise otsustamiseks kohtuistungi. Kui menetlusosalist ei esinda advokaat, selgitab kohus poolele või tema esindajale eelnevalt menetluse lõpetamise tagajärgi. Kohus tutvunud esitatud kompromissiga leiab, et riigilõivu hagejale tagastamise kokkuleppimine pooltevahelises kompromissi tingimustes on eksitav, sest riigilõivu tagastamise alused tulevad seadusest ning tagastamise avalduse saab esitada ainult menetlusosaline, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõivu tasuti. Riigilõivu tagastamise taotluse saab küll kompromissis esitada, kuid see ei saa olla pooltevahelise kompromissi tingimuseks. Menetlusosaliste kokkulepe kohtu poolt riigilõivu tagastamise kohta ei too kaasa õiguslikke tagajärgi. Kohus leiab, et kompromiss ei ole muus osas vastuolus heade kommete ega seadusega, ei riku olulist avalikku huvi ja seda on võimalik täita, mistõttu see kuulub kinnitamisele ja menetlus tsiviilasjas lõpetamisele TsMS § 431 alusel. Kohus selgitab, et TsMS § 432 kohaselt kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohtuliku kompromissi tühistamist ja tühisusele tuginemist reguleerib TsMS § 430 lg 8 ja kehtetuks tunnistamist TsMS § 430 lg 9. TsMS § 150 lg 2 p 1 kohaselt pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi. Alates 01.02.2023 ei tagastata menetluse lõpetamisel kompromissi kinnitamisega eelnevas kohtuastmes ja maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivu (TsMS § 150 lg 3). Kohtute infosüsteemist nähtub, et avaldaja on 16.06.2022 maksekäsu kiirmenetluses tasunud riigilõivu 65 eurot ja hagi esitamisel 22.08.2022 täiendavalt 35 eurot, kokku 100 eurot. Tulenevalt eeltoodust tagastatakse hagejale 17,50 eurot (35/2). TsMS § 661 lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Pooled lühendavad edasikaebe tähtaega 1 päevale. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik