3-23-1757/7 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Anu Maria Brenner

Otsuse tegemise aeg ja koht

5. märts 2024, Tallinn

Haldusasja number

3-23-1757

Haldusasi

Tammlaane kodu OÜ kaebus Viimsi valla tekitatud varalise

kahju hüvitamise nõudes

Menetlusosalised

Kaebaja Tammlaane kodu OÜ (registrikood 12929385),

volitatud esindaja v.-adv Piret Kergandberg ja advokaat

Mariliis Timmermann

Vastustaja Viimsi vald, volitatud esindaja Karin Mägi

Asja läbivaatamise viis

RESOLUTSIOON

Kirjalik menetlus

1. Jätta Tammlaane kodu OÜ kaebus rahuldamata.

2. Menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda.

SELGITUSED

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 05.04.2024 (halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 181 lg 1).

Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada

vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on

pikem kui 14 päeva (HKMS § 184).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS §

182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi,

tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei

peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks

peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

3-23-1757

HKMS § 52 lg 1 kohaselt tuleb avaldus sõnastada võimalikult selgelt ja lühidalt.

Sekretäril saata kohtuotsus menetlusosalistele (esindajate kaudu).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Viimsi Vallavolikogu kehtestas 28.04.2020 otsusega nr 26 Randvere külas Tammelaane

kinnistu ja osaliselt reformimata riigimaa detailplaneeringu (edaspidi DP). Tammlaane

kodu OÜ on DP koostamisest huvitatud isik.

2. OÜ VISAHING DESINGER AGENCY esitas Tammlaane kodu OÜ nimel 17.08.2021

Viimsi Vallavalitsusele ehitusteatise nr 2111201/30096 piirdeaia ehitamiseks ümber

kinnistute Tammeõie tee 1, 2, 3, 5, 7, 9, 10, 11, 13 ja Tammelaane haljak 2.

3. Viimsi Vallavalitsus esitas 28.09.2021 haldusaktiga nr 2112994/03046 ehitusseadustiku

(EhS) § 36 lg-te 5 ja 6 alusel täiendavaid nõudeid piirdeaia (võrkaia) rajamisele. PK Infra OÜ

rajas Tammlaane kodu OÜ tellimusel metallpostidega keevisvõrgust piirdeaia Tammeõie tee

1,2, 3, 5, 7, 9, 10, 11, 13 ja Tammelaane haljak 2 ümber. Piirdeaed valmis mais 2022.

4. Riigikohtu halduskolleegium tühistas 15.12.2022 otsusega nr 3-20-1310/52 Viimsi

Vallavolikogu 28.04.2020 otsuse nr 26, millega oli kehtestatud DP.

5. Viimsi Vallavalitsus saatis 01.03.2023 Tammlaane kodu OÜ-le 28.09.2021 haldusakti

kehtetuks tunnistamise korralduse eelnõu arvamuse ja vastuväidete esitamiseks.

Tammlaane kodu OÜ esitas 13.03.2023 vastuväited 28.09.2021 haldusakti nr

2112994/03046 kehtetuks tunnistamise menetluses, millega palus jätta haldusakt kehtima.

6. Viimsi Vallavalitsus tunnistas 22.03.2023 korraldusega nr 80 tagasiulatuvalt isiku kahjuks

kehtetuks Viimsi Vallavalitsuse 28.09.2021 haldusakti.

7. Tammlaane kodu OÜ esitas Viimsi Vallavalitsuse 22.03.2023 korralduse nr 80 peale vaide,

mis jäeti Viimsi Vallavalitsuse 17.05.2023 korraldusega nr 146 rahuldamata.

8. Tammlaane kodu OÜ esitas 19.09.2023 Viimsi Vallavalitsusele riigivastutuse seaduse

(RVastS) § 7 lg 1 alusel taotluse piirdeaia rajamisega seotud kahju hüvitamiseks summas

59 194,13 eurot.

9. Viimsi Vallavalitsus jättis 10.07.2023 korraldusega nr 205 Tammlaane kodu OÜ taotluse

rahuldamata. Korralduse põhjendused olid kokkuvõtlikult järgmised.

Vaidlust ei ole selles, et DP ei olnud omandanud haldusakti (ehitusluba aia ehitamiseks)

andmise hetkeks lõplikku õigusjõudu. Vaidlust ei ole ka selles, et Tammlaane kodu OÜ-le oli

teada enne aia rajamiseks ehitusteatise esitamist, et DP osas on pooleli halduskohtumenetlus.

Kaebus halduskohtule esitati 20.04.2020, ehitusteatis aia rajamiseks esitati 17.08.2021. Mitte

üheski kohtuastmes ei kohaldatud esialgset õiguskaitset ega peatatud DP kehtivust. Seetõttu ei

olnud haldusorganil võimalik keelduda DP alusel esitatud lubade menetlemisest või

menetlusega viivitada muudel kui EhS § 44 alusel, millised aga ei olnud haldusakti

väljastamisel realiseerunud. Haldusorganil ei olnud võimalik keelduda loamenetlustest

kehtestatud DP alusel ning majandustegevuses kogenud isik võttis endale teadliku riski

ehitusteatist esitades, et DP võidakse tunnistada kehtetuks (RVastS § 13 lg 3). Seetõttu tekib

alus ka haldusmenetluse uuendamisele juba väljastatud haldusaktide võimaliku kehtetuks

tunnistamise vajaduses. Kohtumenetluses on vald olnud kaebajate suhtes vastaspoolel,

mistõttu on loomulik, et vald kaitseb oma juba tehtud otsust. DP läbis järelevalvemenetluse.

Seega ei saanud ega pidanud vallal tekkima kahtlust, et Riigikohus asub oluliselt teistsugusele

seisukohale DP õiguspärasuse osas.

2(9)

3-23-1757

Piirdeaia rajamine ei tulenenud valla ja Tammlaane kodu OÜ vahel 04.09.2019 sõlmitud

notariaalsest lepingust. Leping ei käsitle piirdeaia rajamist. Leping käsitleb DP kohaselt

väljaehitamisele kuuluvate avalikuks kasutamiseks ette nähtud teede ja nendega seonduvate

rajatiste, haljastuse, välisvalgustuse ning avalikes huvides olevate tehnovõrkude ja -rajatiste

ehitamise kohustust. Samuti ei ole DP kehtestamise haldusaktis lubatud paigaldada piirdeaeda

Tammlaane haljak 2 ümber. Küll aga tuleneb vallale samast lepingust kohustus väljastada

arendajale õigusaktides sätestatud ajal ja korras kõik lepingust tulenevate arendaja kohustuste

hulka kuuluvate tööde teostamiseks vajalikud kooskõlastused ja ehitusload, eeldusel, et

arendaja esitab vallale kõik õigusaktides sätestatud nõuetele vastavad dokumendid

õigusaktides sätestatud ajal ja korras. Piirdeaia välja ehitamiseks esimeses järjekorras puudus

kaebajal kiire vajadus, omamata veel kindlust, kas DP kehtestamine jääb jõusse või mitte.

Viimsi vald tunnistas õiguspäraselt haldusakti kehtetuks. Ehitise omanikul ei ole õigus nõuda

kahju hüvitamist haldusmenetluse seaduse (HMS) § 67 lg 3 alusel, kuivõrd ehitise omanikul

ei saanud tekkida usaldust haldusakti kehtivuse vastu HMS § 67 lg 4 p 1 mõttes. Tulenevalt

RVastS § 13 lg-st 3 vabanes avaliku võimu kandja vastutusest. Antud juhul usalduse kaitse ja

halduse seaduslikkuse printsiipide konkurentsis prevaleerib halduse seaduslikkuse printsiip.

Taotlus on esitatud ennatlikult, kuna vald ei ole andnud ettekirjutust aedade eemaldamiseks

koguulatuses ja kui ei esineks eeltoodud asjaolusid, siis ei oleks põhjendatud kahju nõudmine

ulatuses, millises osas kahju ei olegi tekkinud. Taotluses toodud summa on aedade rajamise

kogusumma ja sisaldab töid, mis pruugi olla aia rajamisega täielikult või põhjuslikult seotud.

10. Viimsi Vallavalitsus tegi 05.07.2023 korraldusega nr 204 Tammlaane kodu OÜ-le ja

teistele Tammelaane haljak 2 kinnistu kaasomanikele ettekirjutuse lammutada Tammelaane

haljak 2 kinnistut ümbritsev aed hiljemalt 30.09.2023.

11. Viimsi Vallavalitsus tegi 05.07.2023 korraldusega nr 205 Tammlaane kodu OÜ-le

ettekirjutuse lammutada kinnistute Tammeõie tee 1, 2, 3 ja 10 ümber olev aed hiljemalt

31.10.2023.

12. Tammlaane kodu OÜ esitas 09.08.2023 Tallinna Halduskohtule kaebuse Viimsi valla

tekitatud kahju hüvitamiseks summas 49 328,44 eurot. Lisaks taotleb kaebaja valla

kohustamist tasuma väljamõistetud kahjuhüvitiselt viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113

lg-s 1 sätestatud määras alates 20.06.2023 kuni põhinõude kaebajale tasumiseni.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

13. Kaebaja leiab, et vastustaja on tekitanud kaebaja õigusvastase tegevusega varalist

kahju, mistõttu on põhjendatud vastustajalt välja mõista kahju hüvitis.

13.1.

Vastustaja on andnud kaks õigusvastast haldusakti: 1) Viimsi Vallavolikogu

28.04.2020 otsus nr 26, millega kehtestati Tammelaane DP ning 2) Viimsi

Vallavalitsuse 28.09.2021 haldusakt, millega esitati EhS § 36 lg-te 5 ja 6 alusel

täiendavaid nõudeid piirdeaia rajamisele kinnistute Tammeõie tee 1, 2, 3, 5, 7, 9, 10,

11, 13 ja Tammelaane haljak 2 ümber. 28.09.2021 haldusakt oli õigusvastane kahel

erineval alusel. Tammelaane DP hilisem tühistamine ning vastuolu haldusakti andmise

ajal kehtinud Tammelaane DP-ga (vt Riigikohtu 15.12.2022 otsus nr 3-20-1310/52).

Riigikohtu 15.12.2022 otsusega muutus 28.09.2021 haldusakt tagasiulatuvalt algusest

peale õigusvastaseks. Ebaõige on 22.03.2023 korralduses nr 80 tehtud viide HMS § 66

lg-le 3. 28.09.2021 haldusakt oli ka selle andmisel ajal kehtinud Tammelaane DP-ga

vastuolus. Viimsi Vallavalitsuse 22.03.2023 korralduse nr 80 põhjenduste kohaselt ei

3(9)

3-23-1757

olnud Tammelaane DP kehtestamise otsuse kohaselt lubatud aia rajamine Tammelaane

haljak 2 ümber. Kuna Viimsi Vallavalitsus andis 28.09.2021 haldusakti EhS § 36 lg-te

5 ja 6 alusel, siis kinnitas ta haldusakti andmisega, et teostas kontrolli selle kohta, kas

piirdeaia rajamine on ehitise ja ehitamise nõuetega kooskõlas ning kas esinevad

ehitusloa andmisest keeldumise alused. Muuhulgas on ehitusloast keeldumise aluseks

asjaolu, et kavandatav ehitis ei vasta DP-le (EhS § 44 p 1). Vastustajal oli kohustus

kontrollida ega ei esine loa väljastamisest keeldumise aluseid.

13.2.

Õigusvastane Tammelaane DP kehtestamise otsus, mille kohus hiljem tühistas,

ning õigusvastase 28.09.2021 haldusakti andmine, mille vastustaja hiljem kehtetuks

tunnistas, rikuvad kaebaja kui haldusaktide adressaadi subjektiivseid õigusi. Kaebaja

rajas piirdeaia, kui nimetatud haldusaktid kehtisid. 28.09.2021 haldusakti õiguslikuks

aluseks olnud EhS § 36 lgd 5 ja 6 loovad ning kaitsevad kaebaja õigust sellele, et ta

saab usaldada haldusorgani kinnitust, et ehitamine on õiguspärane. Vastustaja tunnistas

oma varasema õigusvastase tegevuse tõttu 28.09.2021 haldusakti tagasiulatuvalt

kehtetuks ning sellega muutus algselt õiguspäraselt rajatud piirdeaed sisuliselt

ebaseaduslikuks ehitiseks.

13.3.

Vald rikkus Tammelaane DP kehtestamisel eelkõige HMS § 4 lg-t 2, teostades

ebaõigesti kaalutlusõigust avalike huvide ja rohevõrgustikule avaldatava mõju

kaalumisel ning võttes üldplaneeringu muutmisel aluseks mitmeid asjakohaseid

kaalutlusi; planeerimisseaduse (PlanS) § 126 lg 1 p 10, kui jättis DP-ga kallasrajale

juurdepääsu küsimuse lahendamata, ning PlanS § 130 lg 2 p 2, kui oli algselt andnud

planeeringu koostamise tellimise huvitatud isikule, kuigi see on seadusega otsesõnu

keelatud. 28.09.2021 haldusakti andmisel rikkus vastustaja

EhS § 36 lg-d 5 ja 6, mis kohustasid teda kontrollima, kas ehitis ja ehitamine vastavad

nõuetele. Kõigi nimetatud normide eesmärk on kaitsta kaebaja õigushüvesid.

13.4.

Tammelaane DP kehtestamise otsuse tühistamine ning 28.09.2021 haldusakti

kehtetuks tunnistamise järgselt on kaebaja jaoks piirdeaia rajamiseks tehtud kulutused

muutunud kasututeks. Seega on kaebajale kahju tekkinud. Kuna vastustaja on piirdeaia

rajamise aluseks olnud haldusakti tunnistanud tagasiulatuvalt koguulatuses kehtetuks

ning ei ole kehtestanud Tammelaane DP-d, milles näeks ette, millises ulatuses

piirdeaia rajamist lubab, on kaebaja jaoks muutunud aia rajamisega tehtud kulutused

kasututeks. Kaebaja taotleb otsese varalise kahju hüvitamist summas 49 328,44 eurot

(ilma käibemaksuta). Piirdeaia rajamisega seotud töid teostas PK Infra OÜ. Kaebaja

tõendab kahju suurust PK Infra OÜ poolt kaebajale väljastatud arvete, teostatud tööde

aktide ning PK Infra OÜ poolt tehtud kokkuvõttega piirdeaeda puudutavate tööde

kohta, samuti PK Infra OÜ kinnitusega, et kaebaja on arved tasunud (vt kaebuse lisad

13.1, 13.2.1, 13.2.2, 13.2.3, 13.2.4, 13.3.1, 13.3.2, 13.3.3 ja 13.3.4).

13.5.

Esineb põhjuslik seos vastustaja õigusvastase tegevuse ning kaebajale tekkinud

kahju vahel. Vastustaja teod õigusvastaste haldusaktide andmisel olid kaebajale

tekkinud kahju vältimatuks põhjuseks. Kui vastustaja ei oleks õigusvastast

Tammelaane DP-d kehtestatud ning 28.09.2021 õigusvastase haldusaktiga andnud

luba piirdeaia rajamiseks, ei oleks kaebaja piirdeaeda rajanud ning kahju ei oleks

tekkinud. Asjaolu, et Tammelaane DP ja 28.09.2021 antud haldusakt olid

õigusvastased, andis aluse nende tühistamiseks.

13.6.

Kaebaja on püüdnud RVastS §-des 3 ja 6 sätestatud ning ka muudel viisidel

kahju tekkimist ära hoida või vähendada, kuid edutult. Kaebaja esitas 13.03.2023

4(9)

3-23-1757

Viimsi Vallavalitsusele arvamuse ja vastuväited 28.09.2021 haldusakti kehtetuks

tunnistamise menetluses. Kaebaja juhtis tähelepanu kahju hüvitamise kohustusele.

Kaebaja esitas 18.04.2023 vaide Viimsi Vallavalitsuse 22.03.2023 korraldusele nr 80.

Kaebaja on esitanud vastuväited piirdeaia lammutamise ettekirjutuste menetluses.

Kaebaja on esitanud 22.03.2023 vastustajale taotluse Tammelaane DP menetluse

kiireks jätkamiseks ja selle kehtestamiseks. RVastS § 7 lg 1 ei nõua, et esmaste

õiguskaitsevahenditena tuleb mõista kohtumenetluse läbimist. Esmasteks

õiguskaitsevahenditeks on mh haldusakti kehtetuks tunnistamise nõue (RVastS § 3).

13.7.

Vastustaja vastutuse piiramiseks alust ei esine (RVastS § 13 lg 3). Vastustajal

oli võimalik kahju ära hoida, kui ta oleks avalike ülesannete täitmisel vajalikku

hoolsust täielikult järginud. Vallal oleks olnud võimalik Tammelaane DP kehtivus

kohtumenetluse ajaks peatada (HMS § 64 lg 1). Samuti oleks vastustajal olnud

võimalik toetada kohtumenetluses (haldusasi nr 3-20-1310) esialgse õiguskaitse

taotlust. Vastustaja järjekindel seisukoht kohtumenetluses, et Tammelaane DP on

õiguspärane, süvendas kaebaja usaldust DP kehtima jäämise suhtes ning julgustas DP

elluviimisega kohtumenetluse ajal jätkama. Vastustaja argument, et DP ei olnud

saavutanud veel õigusjõudu, ei ole kooskõlas HMS-ga. DP elluviimisega sundis

kaebajat kiirustama 04.09.2019 haldusleping. DP kohase piirdeaia rajamine oli vajalik

elamumaa kruntide väärtuse tõstmiseks. Kaebajal oli õigus rajada DP-ga ette nähtud

piirdeaed, kuna DP oli kehtiv. Asjaolu, et kaebaja on majandustegevuses kogenud isik,

ei välista vastustaja vastutust. Kaebaja teadmine ja kogemus haldusaktide

õiguspärasuse küsimuses ei saa olla ulatuslikumad, kui vastustajal. Vastustaja viited

HMS § 67 lg-le 4 ei ole asjakohased (vt Riigikohtu 08.05.2014 otsus nr 3-3-1-9-14, p

32). Kaebaja ei ole esitanud nõuet HMS § 67 lg 3 alusel.

13.8.

Puudub alus hüvitise vähendamiseks RVastS § 13 lg 1 alusel. Piirdeaia

rajamisega seonduva kahju tekkimine ei saanud olla vastustaja jaoks ettenägematu.

Vastustajal ei esinenud objektiivseid takistusi kahju ärahoidmiseks. Kaebaja õiguste

rikkumine on raske. Puudub ka alus hüvitise suuruse vähendamiseks kaebaja enda

tegevuse tõttu (RVastS § 13 lg 1 p 4, VÕS § 139).

13.9.

Ei esine ka muid asjaolusid, millest tulenevalt oleks kahju hüvitamine täies

ulatuses ebaõiglane (RVastS § 13 lg 1 p 5).

13.10. Oluline ei ole, millises osas on vastustaja teinud kaebajale ettekirjutused aia

eemaldamiseks. Kaebaja nõuab aia rajamisega tekitatud kahju hüvitamist, mitte aia

eemaldamisega tekitatud kahju hüvitamist. Vastustajal oleks olnud võimalik kahju

vähendada, kui ta oleks kehtestanud Tammelaane DP uuesti, parandades selles

Riigikohtu poolt etteheidetud vead. 13.11. Kaebuses lisas 13.1 on piirdeaia rajamisega

seotud kulusid kajastav kokkuvõttev tabel. Selles tabelis kajastuvad väljavõtted PK

Infra poolt töövõtulepingu nr 0482 alusel teostatud tööde üleandmise-vastuvõtmise

aktidest. Seejuures on kokkuvõtvas tabelis tööde järjekorra number sama, mis aktides.

Kokkuvõttev tabel on tehtud viimase teostatud tööde üleandmise vastuvõtmise akti nr

0482-6 alusel. Kokkuvõtvas tabelis märgitud tööd nr 103-115 on väljavõte teostatud

tööde üleandmise vastuvõtmise aktist nr 0482-6 lk-st 4 (kaebuse lisa 13.2.4).

Varasemad tööde üleandmise-vastuvõtmise aktid on kohtule esitatud, sest need selgitavad

veerus „eelnevalt akteeritud maht“ tööde vastuvõtmisi. Kaebaja nõuab üksnes nende tööde

hüvitamist, mis on viimase teostatud tööde üleandmise-vastuvõtmise akti nr 0482-6 kohaselt

kas eelnevalt akteeritud või selle aktiga akteeritud tööd.

5(9)

3-23-1757

14. Vastustaja vaidleb kaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata. Alternatiivselt, kui

kohus leiab, et vastustaja on kohustatud kahju hüvitama, palub vastustaja väljamõistetavat

summat oluliselt vähendada kohtu äranägemisel ja viivist väljamõistetavalt summalt mitte

välja mõista.

14.1.

Kaebaja oli esitanud vallale DP menetlemise taotluse ja vald pidi taotlust

menetlema vastavalt kehtivale õigusele. Vallale tulenes notariaalsest lepingust

kaebajaga kohustus väljastada arendajale õigusaktides sätestatud ajal ja korras kõik

lepingust tulenevate arendaja kohustuste hulka kuuluvate tööde teostamiseks vajalikud

kooskõlastused ja ehitusload.

14.2.

DP ei olnud omandanud haldusakti (ehitusluba aia ehitamiseks) andmise

hetkeks lõplikku õigusjõudu. Kaebajale oli enne aia rajamiseks ehitusteatise esitamist

teada, et DP osas on pooleli halduskohtumenetlus. Vastustajal ei olnud alust keelduda

DP alusel esitatud lubade menetlemisest või menetlusega viivitada.

Majandustegevuses kogenud isik (kaebaja) võttis endale teadliku riski ehitusteatist

esitades, et DP võidakse siiski veel tunnistada kehtetuks ja seetõttu tekib alus

haldusmenetluse uuendamiseks. Vallal ei saanud ega pidanud tekkima kahtlust, et

Riigikohus asub oluliselt teistsugusele seisukohale DP õiguspärasuse osas. Vallal

puudus igasugune viide sellele – ka nende organite poolt, kes peaksid planeeringute

üle järelevalvet teostama, et tema tegevus ei ole võib-olla õiguspärane. Puudub

kahtlus, et vald ei oleks jätkanud DP menetlust, kui oleks saanud varasemas

menetluses vastuväiteid või juhiseid pädevatelt asutustelt. Kaasvastutavateks

õigusvastaste haldusaktide kujunemisel ja kahju tekkimisel on antud juhul nii

Keskkonnaamet, järelevalvet teostav organ ning kaudselt ka kohtud. Vastustaja on

järginud hoolsuskohustust ja ei ole vastutav tekkinud kahju eest (RVastS § 13 lg 3),

mida kaebajal oli võimalik vältida.

14.3.

Piirdeaia rajamine ei tulenenud valla ja kaebaja vahel 04.09.2019 sõlmitud

notariaalsest lepingust. Leping ei käsitle piirdeaia rajamist. Leping käsitleb DP

kohaselt väljaehitamisele kuuluvate avalikuks kasutamiseks ette nähtud teede ja

nendega seonduvate rajatiste, haljastuse, välisvalgustuse ning avalikes huvides olevate

tehnovõrkude ja -rajatiste ehitamise kohustust. Samuti ei ole DP kehtestamise

haldusaktis lubatud paigaldada piirdeaeda Tammelaane haljak 2 ümber. Kaebaja

märgib, et aed oli tarvilik elamupiirkonna turvalisuse tagamiseks, samas ühtegi elamut

ei oldud selleks ajaks veel ehitama hakatud, ei olnud isegi esitatud ehitusloa taotlust.

Arendajal puudus kohustus ja vajadus kiiremas korras ning kõige esimesena aeda

püstitama asuda.

14.4.

Kaebajal oli võimalus oma õigusi kaitsta, esitades haldusakti kehtetuks

tunnistamise osas kaebuse halduskohtule ja vaide või kaebuse ettekirjutuse osas ning

taotledes esialgset õiguskaitset ja korralduste kehtetuks tunnistamist. Esmaste

õiguskaitsevahendite kasutamise võimalikkus pidi olema kaebajale arusaadav. Kuna

kaebaja on jätnud teadlikult esmased õiguskaitsevahendid kasutamata, ei saa

hüvitamisnõuet juba seetõttu rahuldada. Kuna kaebaja oleks oma tegevusega saanud

kahju täielikult ära hoida, siis ka kaebajale välja mõistetavat hüvitist tuleb vähendada

vähemalt 75% (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 15.04.2008 otsus nr 3-3-1-6-08, p

14).

14.5.

Kuna vastustaja tunnistas õiguspäraselt haldusakti (ehitusteatis) kehtetuks, siis

ei ole ehitise omanikul/omanikel õigust nõuda kahju hüvitamist, kuivõrd ehitise

6(9)

3-23-1757

omanikul ei saanud tekkida usaldust haldusakti kehtivuse vastu HMS § 67 lg 4 p 1

mõttes ja tulenevalt RVastS § 13 lg-st 3 vabaneb avaliku võimu kandja vastutusest

võimaliku tekitatud kahju eest. Riigikohus on kohaliku omavalitsuse eest

kaalutlusõiguse teostanud ja kohalikul omavalitsusel ei ole Riigikohtu lahenditest

tulenevalt teistsugusele seisukohale ei põhjendatud ega ka võimalik asuda. Kuna vald

ei ole andnud ettekirjutust aedade eemaldamiseks koguulatuses ja kui ei esineks

eeltoodud asjaolusid, siis ei oleks põhjendatud kahju nõudmine ulatuses, millises osas

kahju ei olegi tekkinud. Kaebuses toodud summa on aedade rajamise kogusumma ja

sisaldab töid, mis ei pruugi olla aia rajamisega täielikult või põhjuslikult seotud.

Samuti ei ole arusaadavalt esitatud tööde mahud ja maksumused. Kaebuse lisana

esitatud PK Infra 12.06.2023 kirjast nähtub, et on esitatud väljavõte „viimasest“ tööde

aktist. Kui vaadata esitatud akte, siis üks-ühele see väljavõte olla ei saa. Tööde aktide

hulgas on neljal lehel kajastatud

„Tammeõie DP kinnistute piirdeaia rajamine“ sektor, kuid väljavõte ei kattu ühegagi nendest.

Aktidel on kajastatud ka teostamata tööd.

14.6.

Alternatiivselt palub vastustaja RVastS § 13 lg 1 p 5 tulenevalt juhul, kui kohus

asub seisukohale, et vastustaja on kohustatud kahju hüvitama, kaaluda eespooltoodud

asjaolusid, millest nähtub, et kahju hüvitamise nõudmine vastustajalt täies ulatuses

oleks ilmselgelt ebaõiglane.

KOHTU PÕHJENDUSED

15. Kohus leiab, et kaebus tuleb jätta tervikuna rahuldamata, kuivõrd täidetud ei ole kõik

kahju hüvitamise nõude eeldused. Kaebajale on tekkinud väidetav varaline kahju ajal, mil

DP kehtetuks tunnistamise kaebuse läbivaatamine oli kohtus pooleli. Seetõttu oleks

kaebaja saanud kahju vältida, kui ta oleks oodanud ära DP õiguspärasuse üle käiva

kohtuvaidluse lõpuni.

Kaebaja äririsk oli asuda DP-d realiseerima juba kohtumenetluse ajal.

16. Menetlusosaliste vahel on vaidlusaluseks küsimuseks, kas vastustaja on tekitanud

kaebajale varalist kahju, mis kuuluks kogu ulatuses hüvitamisele.

17. Tulenevalt RVastS § 7 lg-st 1 võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase

tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui

kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada RVastS §-des 3, 4 ja 6

sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. Haldusaktiga õigusvastaselt tekitatud

kahju hüvitamise nõude eeldusteks on: 1) haldusorgani avalik-õiguslik õigusvastane

haldusakt; 2) isiku subjektiivsete õiguste rikkumine; 3) isikule kahju tekkimine ning 4)

põhjuslik seos õigusvastase teo ja kahju vahel.

18. Kaebaja taotleb varalise kahju hüvitamist summas 49 328,44 eurot. Kaebaja hinnangul on

varaline kahju tekitatud õigusvastaste haldusaktidega – Viimsi Vallavolikogu 28.04.2020

otsus nr 26 ning Viimsi Vallavolikogu 28.09.2021 haldusaktiga nr 2112994/03046.

19. Vaidlust ei ole järgmistes asjaoludes: 1) Riigikohtu halduskolleegiumi 15.12.2022

otsusega nr 3-20-1310/52 tühistati Viimsi Vallavolikogu 28.04.2020 otsus nr 26

(resolutsiooni p 4); 2) OÜ VISAHING DESIGNER AGENCY esitas haldusasja nr 3-20-

1310 menetluse ajal 17.08.2021 Viimsi Vallavalitsusele ehitusteatise nr 2111201/30096

piirdeaia – millega kaasnevad kaevetööd – rajamiseks kinnistute Tammeõie tee 1, 2, 3, 5,

7, 9, 10, 11, 13 ja Tammelaane haljak 2 ümber; 3) Viimsi Vallavalitsuse ehitus- ja

7(9)

3-23-1757

kommunaalosakond esitas täiendavad nõuded ehitamisele ja väljastas 28.09.2021

haldusakti nr 2112994/03046 piirdeaia rajamiseks; 4) Viimsi Vallavalitsuse 22.03.2023

korraldusega nr 80 tunnistati 28.09.2021 haldusakt nr 2112994/03046 tagasiulatuvalt

isiku kahjuks kehtetuks.

20. Eelnevast tulenevalt ei ole ka menetlusosaliste vahel vaidlust osas, et Viimsi

Vallavolikogu

28.04.2020 otsusega nr 26 oli õigusvastane haldusakt ning see on tuvastatud ka haldusasjas nr

3-20-1310/52.

21. Kohus nõustub kaebajaga osas, et ka Viimsi Vallavalitsuse 28.09.2021 haldusakt nr

2112994/03046 oli õigusvastane, kuivõrd see tugines tühistatud DP-l; samuti oli juba

selle andmise ajal osaliselt vastuolus DP-ga Tammelaane haljak 2 kinnistu osas. Samuti

nähtub Viimsi Vallavalitsuse 22.03.2023 korraldusest nr 80, millega 28.09.2021 haldusakt

kehtetuks tunnistati, et 28.09.2021 haldusakt on õigusvastane, kuna Riigikohtu poolt

Tammelaane DP tühistamise tõttu on 28.09.2021 haldusakt vastuolus üldplaneeringu ja

teemaplaneeringuga (vt kaebuse lisa 4, lk 2). Lisaks on 22.03.2023 korralduses nr 80

märgitud, et ka juhul, kui DP oleks kehtiv, ei olnud kehtestamise otsusega lubatud aia

rajamine Tammelaane haljak 2 ümber (vt kaebuse lisa 4, lk 3). Seega on esimene eeldus

täidetud. Kohus ei asu siin hindama Viimsi Vallavalitsuse 22.03.2023 korralduse nr 80

õiguspärasust, kuivõrd see ei ole vaidluse ese.

22. Vaidlust ei saa olla ka selles, et olukorras, kus tagasiulatuvalt on kehtetuks tunnistatud

haldusakt, millega lubati kaebajal piirdeaed püstitada ning piirdeaed on ka püstitatud, on

kaebaja subjektiivseid õigusi (omandiõigust) rikutud, kuid üksnes osas, milles kaebajal

oli õigus DP kohaselt piirdeaeda rajada. Nimelt on asjas tõendatud, et Riigikohtu otsusega

tühistatud DP ei andnud kaebajale õigust piirdeaia rajamiseks Tammelaane haljak 2

kinnistule (vt Viimsi Vallavalitsuse 05.07.2023 korralduse nr 204, lk 3; kaebuse lisa 9).

Ainuüksi asjaolu, et 28.09.2021 haldusakt oli õigusvastane ei tähenda automaatselt, et

selle kehtetuks tunnistamisega on rikutud kaebaja subjektiivseid õigusi ka kinnistu

Tammelaane haljak 2 osas. Subjektiivsete õiguste rikkumist tuleb analüüsida

eraldiseisvalt haldusakti õigusvastasusest. Kohtu hinnangul on rikutud kaebaja

subjektiivseid õigusi (omandiõigust) osas, millega tunnistati kehtetuks haldusakt osas,

milles oli lubatud püstitada piirdeaed kinnistutele Tammeõie tee 1, 2, 3, 5, 7, 9, 10, 11 ja

13. 23. Kaebaja leiab, et talle on tekkinud otsene varaline kahju summas 49 328,44 eurot, mis

seisneb piirdeaia rajamiseks tehtud kulutustes. Kaebaja hinnangul on DP tühistamise ning

28.09.2021 haldusakti kehtetuks tunnistamise tagajärjel muutunud piirdeaia rajamiseks tehtud

kulutused kasututeks.

24. RVastS § 8 lg 1 kohaselt hüvitatakse varaline kahju rahas. Hüvitisega tuleb luua varaline

olukord, milles kannatanu oleks siis, kui tema õigusi ei oleks rikutud. Kahtlus puudub, et

piirdeaia rajamise kulutused, kui need muutusid haldusaktide tühistamise/kehtetuks

tunnistamisega kasutuks, on kaebajale tekkinud varaliseks kahjuks. Samas ei ole

vastustaja teinud lammutamisettekirjutust kogu kõnesoleva piirdeaia ulatuses. Asjas on

tõendatud, et Viimsi Vallavalitsuse 05.07.2023 korraldusega nr 204 kohustati kaebajat

lammutama

Tammelaane haljak 2 kinnistut ümbritsev aed ning 05.07.2023 korraldusega nr 205 kohustati

kaebajat lammutama Tammeõie tee 1, 2, 3 ja 10 kinnistuid ümber olev aed (vt kaebuse lisad

910). Seega ei ole kaebajat kohustatud lammutama piirdeaeda kogu ulatuses. Olenemata

8(9)

3-23-1757

sellest on aga ilmne, et kui piirdeaeda ei saa tervikuna kinnistute ümber rajada, siis selle

funktsioon kaob. Kuigi printsiibis on võimalik rajatist ka tagantjärgi seadustada (vrdl EhS §

132 lg 3), on kaebaja käesoleval juhul tõendanud, et vastustaja ei kavatse DP menetlust jätkata

(vt kaebaja 05.02.2024 menetlusdokumendi lisa 2).

25. Põhjusliku seose nõue tähendab, et tegu pidi tekitama kahju vahetult ja vältimatult (vt

Riigikohtu halduskolleegiumi 16.03.2005 otsus nr 3-3-1-93-04, p 12). RVastS § 3 lg 1

kohaselt võib isik nõuda haldusakti kehtetuks tunnistamist. Käesoleval juhul oli Viimsi

Vallavolikogu 28.04.2020 otsus nr 26 kohtus vaidlustatud, kuid kaebaja otsustas asuda

DP-d realiseerima (esitas ehitusteatise piirdeaia rajamiseks) enne kohtumenetluse lõppu.

Sisuliselt tähendab eelnev, et juhul kui kaebaja oleks ära oodanud haldusasjas nr 3-20-

1310 tehtud kohtuotsuse jõustumise, siis oleks olnud varaline kahju välditav. Seejuures

oli kaebaja haldusasjas nr 3-201310 menetlusosaline (kolmas isik). Kohtu hinnangul oli

kaebaja äririskiks asuda DP alusel ehitisteatist esitama ja piirdeaeda rajama, kui polnud

selge, kas DP jääb selliselt ka kehtima. Analoogia korras on kohaldatav HMS § 67 lg 4

punkt 1, mille kohaselt ei saa isik haldusakti kehtetuks tunnistamisel tugineda usaldusele,

kui halduskohtule haldusakti kehtetuks tunnistamiseks kaebuse esitamise tähtaeg ei ole

veel möödunud, samuti haldusakti kehtetuks tunnistamise kaebuse läbivaatamise ajal.

Praegusel juhul on kaebaja teinud piirdeaiaga seotud kulutused haldusakti kehtetuks

tunnistamise kaebuse läbivaatamise ajal. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et puudub

põhjuslik seos väidetava varalise kahju ning vastustaja õigusvastase tegevuse vahel.

Seetõttu tuleb jätta kahju hüvitamise nõue rahuldamata ning puudub vajadus analüüsida

ülejäänud kaebaja väiteid.

26. Eeltoodust lähtuvalt jääb kaebus tervikuna rahuldamata.

27. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Otsus

on tehtud kaebaja kahjuks, mistõttu jäävad menetluskulud kaebaja kanda. Vastustaja

menetluskulude taotlust esitanud ei ole, mistõttu jäävad vastustaja võimalikud

menetluskulud vastustaja kanda (HKMS § 109 lg 1). Seega jäävad menetlusosaliste kulud

nende endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

9(9)