2-22-8544/48 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Gea Lepik, liikmed Meeli Kaur ja Villem

Lapimaa

Määruse tegemise aeg ja koht 5. märts 2024, Tallinn

Kohtuasja number

2-22-8544

Kohtuasi

X avaldus Y vastu alaealiste laste Q ja Cga

suhtluskorra kindlaksmääramiseks

Y avaldus X vastu alaealiste laste Q ja C suhtes ühise

hooldusõiguse

täielikuks

lõpetamiseks

ning

hooldusõiguse üleandmiseks Yle ja alaealiste laste Q ja

Cga suhtluskorra kindlaksmääramiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 25. mai 2023. a määrus

Kaebuse esitaja ja liik

Y määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja / vastuavalduses puudutatud isik III X

Puudutatud isik I Q

Puudutatud isik II C

Puudutatud isikute I ja II riigi õigusabi korras määratud

esindaja vandeadvokaadi abi Kardo Karon

Puudutatud isik III

/

vastuavalduses

avaldaja Y,

lepinguline esindaja vandeadvokaat Ronald Riistan

Puudutatud isik IV Tallinna linn (Mustamäe Linnaosa

Valitsuse kaudu)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 25. mai 2023. a määrus ühise hooldusõiguse lõpetamise

küsimust puudutavas osas (maakohtu määruse resolutsiooni p 2) ja menetluskulude

jaotuse osas muutmata.

2. Jätta Y määruskaebus rahuldamata.

3. Harju Maakohtu 25. mai 2023. a määrus on jõustunud osas, millega maakohus

määras kindlaks laste C, Q ja laste isa X vahelise suhtluskorra (maakohtu määruse

resolutsiooni p 1).

2-22-8544

4. Jätta määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud Y kanda, välja arvatud

alaealistele lastele riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu ja kulud, mis jätta

riigi kanda.

5. Kindlaksmääratavad ja hüvitatavad menetluskulud määruskaebemenetluses

puuduvad.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele

esitada ka määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud

1. X (isa) esitas 7. juunil 2022 Harju Maakohtule avalduse C (tütar) ja Qga (poeg) (tütar ja poeg

koos nimetatud lapsed) suhtluskorra kindlaksmääramiseks.

Avalduse kohaselt lõppes isa ja Y (ema) kooselu 2016. a juulis. Ema kolis koos lastega

Suurbritanniast Eestisse elama. Isa jäi elama Suurbritanniasse. Isa ja laste vahel on lähedased

suhted. Ema ja isa abielu lõppes aprillis 2017. Vanemate vahel oli kokkulepe, et lapsed saavad

isaga igal ajal suhelda telefoni teel ning kui isa viibib Eestis, siis võtab ta emaga ühendust ning

nad lepivad kokku, millal ja kui palju lapsed isaga aega veedavad. Alates oktoobrist 2021 ei

luba ema lastel isaga suhelda.

2. Ema esitas 27. juulil 2022 vastuavalduse lastega suhtluskorra kindlaksmääramiseks ning

kompromissiettepaneku suhtluskorra osas. Samuti esitas ema avalduse vanemate ühise

hooldusõiguse täielikuks lõpetamiseks laste suhtes ja emale ainuhooldusõiguse andmiseks või

alternatiivselt vanemate ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks laste viibimiskoha

määramise õiguse, haridus- ja terviseküsimuste osas ning neis küsimustes emale

ainuhooldusõiguse andmiseks.

Ema selgitas, et alates vanemate lahkuminekust elavad lapsed alaliselt koos emaga. Ema

hoolitseb laste eest. Kõik otsused laste kohta võtab ema vastu ainuisikuliselt, sest isal ei ole

hooldusõiguse teostamise vastu huvi ega ka reaalset võimalust. Isegi siis, kui ema palus isalt

abi, ei soovinud isa seda teha (toetuse taotlemine linnalt, lapse teise lasteaeda ülemineku

korraldamine). Isa suhtleb lastega väga harva, aastatel 2018–2022 veetis isa lastega kokku

ligikaudu 15 päeva. Isa ei suuda lapsi puudutavaid olulisi asju otsustada, sest ta ei tea laste

vajadusi ning elab teistsuguses kultuuri- ja inforuumis. Ühise hooldusõiguse teostamine eeldab

vanemate tihedat koostööd, kuid koostöö on raskendatud isa vägivaldsuse tõttu (ema vastu). Isa

ei soovi teha emaga koostööd ja ignoreerib ema põhjendatud küsimusi laste kohta. Isa ei andnud

emale nõusolekut lastega reisile minekuks.

2-22-8544

Puudutatud isikute seisukohad

3. Isa palus jätta ema nõuded rahuldamata. Isa selgitas, et ta ei teadnud, millises lasteaias lapsed

käisid, kuna ema ei pidanud vajalikuks teda teavitada. Enne lastele haridusasutuse valimist

pakkus isa erinevaid valikuid ja pidas emaga nõu, kus lapsed õppima hakkavad. Ema tegi otsuse

ise, isa arvamust arvestamata. Isa on alati osalenud laste haridusküsimuste lahendamisel, nt

võttis ühendust poja klassijuhatajaga. Suhtlemine emaga on olnud alati keeruline, sest ta ei

vastanud mõnikord kaks nädalat kõnedele, vastus sõnumile oli alati lühike. Ema polnud

huvitatud, et isa teaks lastest rohkem. Isa pakkus välja, milliste huvitegevustega võiksid lapsed

tegeleda ja oli valmis nende eest ka maksma. Isa leidis, et laste suhtes vanemlike õiguste

äravõtmine või piiramine ei ole lubatav, kuna ta pole kunagi vältinud laste kasvatamises

osalemist. Ema ei tohiks teha olulisi otsuseid üksi.

4. Lastele õigusabi korras määratud esindaja leidis, et ema avaldus on laste huvides ning

hooldusõiguses muudatuste tegemine on põhjendatud ja asjakohane. Samuti vastab laste

huvidele ema pakutud suhtluskord.

5. Mustamäe Linnaosa Valitsuse hinnangul toetab ema alternatiivne avaldus laste huve ja tuleb

rahuldada. Samuti on põhjendatud ema pakutud suhtluskord.

Menetluse käik

6. Maakohus kuulas menetlusosalised ära 24. aprillil 2023. Menetlusosalised jäid varem

väljendatud seisukohtade juurde.

Maakohtu määrus ja põhjendused

7. Harju Maakohus määras 25. mai 2023. a määrusega kindlaks laste ja isa vahelise

suhtluskorra. Maakohus jättis rahuldamata ema avalduse vanemate ühise hooldusõiguse

lõpetamiseks ning hooldusõiguse täielikult emale üleandmiseks, samuti ema alternatiivse

avalduse ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks ja lõpetatud osas emale üleandmiseks.

Maakohus otsustas, et määrus kehtib ja kuulub täitmisele alates selle jõustumisest.

Menetluskulud jättis maakohus menetlusosaliste endi kanda ning riigi õigusabi tasu ja kulud

Eesti Vabariigi kanda.

8. Maakohtu hinnangul puudub õigusaktidele, Riigikohtu praktikale ja esitatud asjaoludele

tuginedes praegu vajadus ühise hooldusõiguse lõpetamiseks. Kuigi vanemate koostöö ei pruugi

olla hea, puuduvad vanemate vahel sellised aktuaalsed hooldusõiguslikud vaidlused, mis

takistaksid laste elu korraldamist või seaksid laste huvid ohtu. Samuti ei ole isa vaatamata

välismaal elamisele laste elust kadunud või kättesaamatu. Kohus ei pea põhjendatuks lõpetada

ühist hooldusõigust ka ainuüksi seetõttu, et üks vanematest on teise hinnangul liialt passiivne

või tegevusetu hooldusõiguse teostamisel ja peaks teise vanema hinnangul aktiivsem olema.

Kohus ei näe esitatud asjaolude pinnalt, miks ühise hooldusõiguse lõpetamine on laste huvide

tagamiseks vajalik.

9. Maakohus märkis, et laste viibimiskoha osas on vanemate vaidlusküsimusena käsitatav vaid

see, et isa keeldus ühel korral lastega reisimiseks loa andmisest. Kohtu hinnangul ei ole

ühekordne lastega reisimiseks loa andmisest keeldumine piisav alus lõpetada täielikult ühine

hooldusõigus laste viibimiskoha määramise osas. Seega ei näe kohus alust ühise hooldusõiguse

lõpetamiseks ka laste viibimiskoha määramise õiguse küsimuses. Mingit konkreetset vaidlust

2-22-8544

haridusküsimuste, terviseküsimuste ja varahoolduse üle ei ole tuvastatud. Seega ei ole

põhjendatud ühise hooldusõiguse lõpetamine ka nendes küsimustes.

Määruskaebus

10. Ema esitas määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määruse osas, millega

maakohus jättis rahuldamata ema avalduse vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamiseks laste

suhtes ja emale ainuhooldusõiguse andmiseks, alternatiivselt ühise hooldusõiguse osaliseks

lõpetamiseks viibimiskoha määramise õiguse, haridus- ja terviseküsimuste osas ning nimetatud

osas hooldusõiguse emale üleandmiseks. Ema palub, et kohus rahuldaks tema avalduse

hooldusõiguse küsimuses. Ema palub jätta menetluskulud määruskaebemenetluses isa kanda.

10.1. Määruskaebuse kohaselt ei ole maakohus arvestanud ema seisukohtade ega esitatud

tõenditega. Samuti on kohus hinnanud olulisi asjaolusid valesti.

10.2. Puudub vaidlus, et laste huvides on kaks hooldusõiguslikku vanemat, kuid hooldusõiguse

oluliseks osaks on laste elust huvitatus, osalemine laste elus ja laste huvide eest seismine,

tegutsemine laste asjade ajamisel. Isa on oma senise käitumisega ligikaudu seitsme aasta

jooksul näidanud, et ei soovi ega ole võimeline laste hooldusõigust teostama. Näiteks ei teadnud

isa, millises lasteaias ja koolis ning millistes huviringides lapsed käivad, millised mänguasjad

lastele huvi pakuvad, mis suurusega riideid lapsed kannavad, millised on laste vajadused,

milline on vanema lapse dieet.

10.3. Isa elab alaliselt välismaal. Ehkki välismaal elamine üksi ei anna alust vanemate

hooldusõiguse lõpetamiseks, siis praegusel juhul piirab isa Eestis käimise tihedus (ligikaudu

kaks kuni kolm korda aastas) oluliselt isa võimalusi hooldusõigust teostada.

10.4. Isal pole huvi hooldusõigust teostada. Ta ei ole kunagi osalenud lapsi puudutavate oluliste

küsimuste otsustamises. Isa soovib lastega suhelda, kuid suhtlemine ja hooldusõiguse

teostamine on erinevad asjad. Paar korda aastas lastega lõbusalt aja veetmine on suhtlemine,

mitte hooldusõigusest tulenevate kohustuste täitmine.

10.5. Ühise hooldusõiguse teostamine eeldab vanemate tihedat koostööd, kuid koostöö

vanemate vahel on raskendatud. Ema toob alljärgnevad põhjendused:

-

isa oli vägivaldne (ema ja endise abikaasa suhtes);

-

isa ignoreerib ema põhjendatud küsimusi ja palveid laste kohta ning ei anna lapsi

puudutavat vajalikku infot. Näiteks vanema lapse puhul eirab isa kõiki arstide

ettekirjutusi ja lapse toitumiskava, ehkki ema on isa nende nõuete järgimise vajadusest

teavitanud. Isa ei abistanud ema linnalt toetuse saamisel, ema pidi ise olukorra

lahendama. Isa keeldus korraldamast lapse lasteaia vahetamist, ema pidi selle küsimuse

ise lahendama;

-

isa koostööst keeldumist tõendab ka asjaolu, et isa ei soovinud sõlmida ema pakutud

kompromissi suhtluskorra osas;

-

isa keeldus andmast emale luba lastega reisimiseks.

10.6. Isaga on raske kontakti saada. Ka praeguse kohtuasja raames ei saanud laste esindaja ja

Tallinna linna esindaja isaga kontakti, isa vahetab tihti telefoninumbreid. Kohus jättis selle

asjaolu tähelepanuta ja arvestamata.

10.7. Kohtumenetlusse kaasatud spetsialistid, kelle ülesandeks on laste õiguste ja huvide

kaitsmine, leidsid, et ema avaldus vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamiseks ja

2-22-8544

hooldusõiguse emale üleandmiseks on põhjendatud ja mõistlik. Vanemad ei saa halva

läbisaamise tõttu ühist hooldusõigust teostada. Kui peaks olema vaja teha kiireloomulisi

otsuseid, on see raskendatud, sest isa ei viibi Eestis.

10.8. Perekonnaseaduse (PKS) § 137 lg 3 kohaselt lähtub kohus ühise hooldusõiguse

lõpetamise korral hooldusõiguse ühele vanemale andmise otsustamisel eeskätt lapse huvidest,

arvestades muu hulgas kummagi vanema vaimset ja majanduslikku valmisolekut last kasvatada,

hingelist seotust lapsega ja senist pühendumist lapse eest hoolitsemisele ning lapse tulevasi

elamistingimusi. Maakohtu põhjendusest ei ole selge, kuidas on laste huvides see, kui

hooldusõigus kuulub isale, kes hooldusõigust ei teosta ja abi ei osuta. Samuti pole kohus

analüüsinud vanemate valmisolekut lapsi kasvatada, hingelist seotust lastega ja senist

pühendumist laste eest hoolitsemisele.

Menetlusosaliste seisukohad

11. Isa palub jätta määruskaebuse rahuldamata.

12. Laste esindaja on seisukohal, et ema määruskaebuse rahuldamine ei kahjustaks laste huve

ning hooldusõiguses muudatuste tegemine oleks põhjendatud ja asjakohane.

13. Mustamäe Linnaosa Valitsus toetab määruskaebuses toodud alternatiivset nõuet.

Menetluse edasine käik

14. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

15. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb jätta vaidlustatud osas TsMS § 657 lg 1

p 1 ja § 659 alusel muutmata ning määruskaebus rahuldamata. Määruskaebemenetluse kulud

tuleb jätta määruskaebuse esitaja kanda. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse

põhjendustega ning TsMS § 654 lg 6 ja § 659 järgi neid täies ulatuses ei korda.

16. Ringkonnakohus kontrollib vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 koosmõjus §-ga 659 ema

määruskaebuse alusel maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust osas, milles maakohus

jättis rahuldamata ema avalduse hooldusõiguse osas muudatuste tegemiseks. Ringkonnakohus

ei kontrolli maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust osas, milles kohus määras isa ja

laste suhtluskorra, sest määruskaebusega ei ole maakohtu määrust selles osas vaidlustatud.

Nimetatud osas on maakohtu määrus TsMS § 456 lg 1, lg 2 p 1, lg 4 teise lause ja § 463 lg 2

järgi jõustunud.

17. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.

17.1. Tulenevalt TsMS § 477 lg-st 5 ei ole kohus hagita asja läbivaatamisel seotud

menetlusosaliste esitatud taotluste ja asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui

seadusest ei tulene teisiti (RKTKm 14.11.2016, 3-2-1-87-16, p 14 teine lõik ja seal viidatud

varasem praktika). Hagita menetluses on kohtul kaalutlusõigus (RKTKm 01.06.2011, 3-2-1-

17-11, p 11 teine lõik ja RKTKm 31.05.2011, 3-2-1-18-11, p 19 teine lõik; hagita perekonnaasja

kohta ka RKTKm 12.02.2016, 3-2-1-159-15, p 28 teine lõik).

2-22-8544

Seega on esimese astme kohtul vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamise otsustamisel ulatuslik

diskretsiooniõigus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda üksnes juhul, kui selle

teostamisel on ületatud kaalumispiire või oluliselt rikutud menetlusnorme. Ringkonnakohtu

hinnangul ei ole maakohus siinse hooldusõiguse vaidluse lahendamisel diskretsiooni piire

ületanud ega menetlusõiguse norme rikkunud.

Riigikohtu praktika kohaselt võib vanemate ühise hooldusõiguse lõpetada ja ühele vanemale

ainuhooldusõiguse anda üksnes ulatuses, mis on lapse huvide tagamiseks vajalik (RKTKm

05.01.2022, 2-21-233/69, p 19). Vanemate võrdsuse põhimõttest on põhjendatud teha erandeid

siis, kui vanemate vahel on sellised erimeelsused, mis takistavad lapse huvide vastaselt ühise

hooldusõiguse ja hoolduskohustuse teostamist (RKTKm 05.01.2022, 2-21-233/69, p 14).

Samuti on Riigikohus selgitanud, et kui see ei ole lapse parimate huvidega vastuolus ja lapse

turvalisus on tagatud, võiksid mõlemad vanemad osaleda lapse elu korraldamises (RKTKm

11.04.2018, 2-17-507, p 16).

17.2. Viidatud Riigikohtu seisukohti arvestades on maakohus õigesti leidnud, et vanemate ühise

hooldusõiguse lõpetamine ei ole põhjendatud ainuüksi seetõttu, et pärast vanemate lahutust on

lapsi kasvatanud ja hooldanud ema üksinda, sest isa elab alaliselt välismaal (RKTKm

05.01.2022, 2-21-233, p 12). Arusaadavalt toob see, kui üks vanematest elab teises riigis,

praktikas kaasa teistsuguse elukorralduse kui see, kui vanem elab lastega samas riigis. Samas

ei tähenda hooldusõiguse ühine teostamine, et vanemad peaksid otsuseid langetama ühiselt

isiklikult kohal olles. Riigikohus on leidnud, et analoogselt PKS § 120 lg 1 kolmandas lauses

viidatud vanemate võimalusele leppida kokku ühise esindusõiguse teostamises, saavad

vanemad kokkuleppel korraldada ka muude ühise hooldusõigusega seotud küsimuste

otsustamise (RKTKm 22.11.2017, 2-16-5794, p 16).

17.3. Maakohus on põhjendatult leidnud, et siinses kohtumenetluses ei ole tõendatud, milles

seisnevad vanemate erimeelsused või vaidlused laste jaoks oluliste küsimuste lahendamisel ja

kuidas takistab isa laste hooldusõigust puudutavate küsimuste lahendamist. Ema välja toodud

üksikud juhtumid ei olnud esitatud tõenditest nähtuvalt erimeelsused lapse jaoks olulise otsuse

tegemisel, vaid praktiliste olukordade lahendamisel tõusetunud probleemid (isa ei saanud

sobiva digilahenduse puudumise tõttu esitada taotlust esimesse klassi mineva lapse toetuse

saamiseks (vt ema 27. juuli 2022. a seisukoha p 1.2.2 ja I kd, tl-d 36–45)) ja vanemate

erimeelsused selles, kes vanematest millise küsimuse korraldamisega tegeleb või saab

parasjagu tegeleda (ema väide, et isa ei aidanud korraldada lasteaiavahetust (vt ema 27. juuli

2022. a seisukoha p 1.2.2.1 ja I kd, tl-d 105 – 107 pöördel)). Asjas pole esitatud ühtegi tõendit,

millest nähtuvalt oleks mõni oluline hooldusõiguse küsimus, sh kiireloomuline küsimus, jäänud

isa tegevuse (tegevusetuse) tõttu otsustamata.

17.4. Määruskaebuses toodud näide lapse toitumisalaste soovituste järgimata jätmise kohta ei

anna samuti alust järeldada, et vanemate ühine hooldusõigus tuleks lõpetada, sh osaliselt.

Mõistagi on oluline järgida spetsialistide soovitusi laste toitumise vm kohta, ent kui vanem

nende vastu eksib, ei ole alust seda küsimust lahendada kohe ühise hooldusõiguse lõpetamise

teel. Ka siis, kui isal hooldusõigust ei oleks, ent lapsed viibiksid tema juures suhtlusõiguse

raames, teeks ta tavahoolduse otsuseid (nt igapäevased otsused söögi ja söögiaegade kohta)

iseseisvalt (PKS § 145 lg 3). Seega tuleb vanematel jõuda lastele sobiva söögi, riietuse, vabaaja

veetmise viisi ja muude taoliste küsimuste osas ühisele arusaamisele. Äärmisel juhul on

võimalik taotleda, et kohus teeks PKS § 134 lg 3 alusel lapse heaolu ohustamise korral vanema

asemel lapse kohta hooldusõigusest tulenevaid otsuseid, hoiatusi ja ettekirjutusi või kehtestaks

keelde või kohustaks vanemat järgima kohtu määratud asutuse hooldusjuhiseid. Siinsel juhul ei

anna asja materjalid alust selliste meetmete võtmiseks.

2-22-8544

17.5. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole kohtumenetluses tõendamist leidnud ka määruskaebuse

väide, et isa ei ole hooldusõiguse teostamisest huvitatud. Siinses menetluses on isa avaldanud,

et ta soovib laste kasvatamises osaleda. Ema selgitusele, et kõiki lastega seotud otsuseid on

teinud ema, esitas isa vastuväite, et isa pole saanud otsuste tegemisel osaleda, kuivõrd ema on

otsused ise ära teinud isa kaasamata või tema arvmust arvestamata. Määruskaebuses toodud

lasteaia vahetamise näide viitab pigem sellele, et isa ei kaasatud mitte haridus- ja tervisealaste

küsimuste üle otsustamisse, vaid praktilisse asjaajamisse (I kd, tl 107). Kuna isa ei ole vaielnud

vastu ema tehtud otsustele nt laste lasteaia, kooli ja huviringide valiku kohta, ei ole isa väidetav

passiivsus lapsi puudutavate otsuste tegemist takistanud, vaid isa on ema otsuseid

aktsepteerinud. Ringkonnakohtu hinnangul ei näita isa huvipuudust osaleda laste hooldusõiguse

küsimuste lahendamisel seegi, et isa soovis emalt täpsemat infot mh laste riiete suuruse, sobilike

mänguasjade, toitumise ja laste huvide kohta. Pole vaidlust, et isa elab välismaal ja seetõttu ei

puutu lastega vahetult iga päev kokku. Seega on mõistetav, et isa esitas neid küsimusi, näidates

nii üles ka huvi laste vastu. Lisaks tuleb arvestada, et lapsed saavad järjest vanemaks ja isa

võimalused lastega otse sidevahendite kaudu suhelda ning nende elu ja arenguga rohkem kursis

olla pidevalt laienevad.

17.6. Kuigi maakohus selgitas kohtumääruses, et ühekordne lapse reisimiseks loa mitteandmine

ei õigusta ühise hooldusõiguse lõpetamist mh viibimiskoha küsimuses, märgib ringkonnakohus

lisaks, et ekslik on arvata, nagu peaks teine lapsevanem igal juhul heaks kiitma iga reisi, mida

üks vanematest soovib lastega ette võtta. Ühine hooldusõigus on lapse huvides muu hulgas

seetõttu, et lapse huve erinevate otsuste tegemisel hindavad kaks täiskasvanut, kelle arvamused

lapse huvide kohta ei pruugigi alati kokku langeda. Selleks, et teine vanem saaks kujundada

hinnangu reisi vastavuse kohta lapse huvidele, peab lapsega reisida sooviv vanem andma talle

vajaliku info reisi sihtkoha, kestuse jm oluliste tingimuste kohta. Siinsel juhul on isa

põhjendanud loa mitteandmist sellega, et ema ei täpsustanud, kuhu ta lastega kaheks nädalaks

sõidab (vt nt 24. aprilli 2023. a kohtuistungi protokoll, ajamärk 00:29:28; ema oli 1. juuli 2022.

a kirjas öelnud vaid, et „orienteeruvalt Itaalia ja Šveits“ (I kd, tl 93, tõlge tl 94 pöördel)). Juhul,

kui üks vanem põhjendamatult keeldub teisele vanemale lapsega reisimiseks loa andmisest, on

reisida soovival vanemal võimalik taotleda kohtult selle reisi küsimuses endale otsustusõiguse

andmist PKS § 119 järgi.

17.7. Siinses asjas esitatud mahukas kirjavahetus vanemate vahel näitab, et vanemad on

suutnud mitme aasta vältel lastega seotud küsimustes suhelda ja ka koostööd teha, korraldades

laste ja isa suhtlemist ning isa poolt lastele nt riiete ja mänguasjade toomist. Ringkonnakohus

ei nõustu määruskaebuses esitatud väitega, nagu näitaks isa soovimatust emaga suhelda ja

koostööd teha isa keeldumine ema kohtumenetluses esitatud kompromissiettepanekust.

Vanemate vaidluse korral ei ole ühel vanemal kohustust teise vanema kompromissi-

ettepanekuga nõustuda, mistõttu isa käitumist ei saa käsitada soovimatusena teha omavahel

koostööd.

17.8. Mis puudutab määruskaebuse väidet, et isaga on keeruline kontakti saada, siis nähtub asja

materjalidest, et laste esindaja on oma 16. veebruari 2023. a seisukohas ja Mustamäe Linnaosa

Valitsus oma 16. märtsi 2023. a seisukohas tõesti märkinud, et nad ei saanud isaga kontakti.

Samas, enne 5. augusti 2022. a arvamuse andmist oli laste esindaja ja enne 10. augusti 2022. a

arvamuse andmist Mustamäe Linnaosa Valitsus isaga kontakti saanud. Ka isa on

kohtumenetluses väitnud, et ta ei ole saanud emaga kontakti või on ema tema sõnumeid

ignoreerinud (nt I kd, tl-d 2 pöördel – 3 ja seal viidatud sõnumivahetus, 140 pöördel, 202

pöördel). Kolleegiumi hinnangul ei saa mõne ebaõnnestunud kontaktivõtu pinnalt järeldada, et

vanemate ühine hooldusõigus tuleb lõpetada. Siinsel juhul määras maakohus suhtluskorra osana

kindlaks ka selle, kuidas vanemad omavahel lapsi puudutavates küsimustes suhtlevad, s.o

2-22-8544

telefoni kiirsõnumi, Facebook Messengeri, Viberi, e-posti kaudu või muul moel kirjalikku

taasesitamist võimaldavas vormis, kusjuures suhtlemisel eeldatakse, et vastaspoolele jääb

mõistlik

aeg

vastamiseks

(vt

maakohtu

määruse

resolutsiooni

p

1.4).

Neid

kommunikatsiooniviise on vanematel võimalik kasutada ka laste hooldusõiguse küsimustes

suhtlemiseks. Ringkonnakohtu hinnangul on alust arvata, et vanemate suhtlemise

selgepiirilisem kord aitab edaspidi vältida teineteisega kontakti saamisega seotud probleeme.

17.9. Määruskaebuses on veel väidetud, et vanemate koostöö on raskendatud, kuna isa oli

vägivaldne ema ja oma hilisema abikaasa suhtes. Teisalt on ema hinnangul laste suhtlemine

isaga laste huvides ning ka maakohtu kehtestatud suhtluskorda ei ole ema vaidlustanud. Ka

suhtluskorra täitmiseks tuleb emal isaga suhelda ja koostööd teha. Seega ei ole määruskaebuse

väide, nagu takistaks isa vägivaldsus just hooldusõigust puudutavates küsimustes vanemate

koostööd, veenev. Lisaks, kuna isa elab välismaal, toimub vanemate suhtlus lastega seotud

küsimustes niikuinii valdavalt distantsilt. Ema ei ole menetluses väitnud ega ka ükski teine

menetlusosaline viidanud, et isa oleks kunagi olnud (füüsiliselt) vägivaldne laste vastu. Ehkki

ema on viidanud vaimsele vägivallale laste vastu, mis seisnes ema vastu suunatud füüsilise

vägivalla pealt nägemises, ei ole need väited tõendatud ja asja materjalid ei võimalda laste

sellist kahjustamist järeldada.

17.10. Kokkuvõttes on maakohus jõudnud õigele järeldusele, et puudub alus vanemate ühise

hooldusõiguse täielikuks või osaliseks lõpetamiseks, kuna vanemate vahel ei ole olnud

suuremaid erimeelsusi või vaidlusi laste jaoks oluliste hooldusõiguslike küsimuste

lahendamisel. Pole kahtlust, et ühise hooldusõiguse teostamine eeldab vanematelt koostööd, ent

laste parimate huvide esikohale seadmise nõuet silmas pidades pole asja materjalidest võimalik

järeldada, kuidas aitaks laste heaolule ja turvalisusele kaasa see, kui laste ainuhooldusõigus

kuuluks emale kas täielikult või ka osaliselt, s.o viibimiskoha määramise õiguse ning haridus-

ja tervisealastes küsimustes.

17.11. Riigikohus on märkinud, et (hooldusõiguse) asja lahendades peab arvestama

hetkeolukorraga, mitte hindama seda, mis võib kunagi tulevikus toimuda (RKTKm 19.05.2021,

2-20-1708/82, p 21). Kui tulevikus peaksid vanemate erimeelsused laste hooldusõiguse

teostamisel muutuma laste heaolu ja turvalisust ohustavaks, saab vanem vajaduse korral

hooldusõiguse küsimuses muudatuste tegemiseks uuesti kohtusse pöörduda.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

18. Kuna maakohtu määrus jääb asja sisulise lahendamise osas muutmata, ei ole seda vaja

muuta ka menetluskulude jaotuse osas (TsMS § 173 lg 3). Ema ei ole määruskaebuses

menetluskulude jaotust ka vaidlustanud.

19. Kuna ringkonnakohus jätab määruskaebuse rahuldamata, jäävad määruskaebuse esitamisest

tingitud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 järgi ema kanda, välja arvatud lastele riigi õigusabi

korras määratud esindaja kulud, mis jäävad TsMS § 172 lg 3 järgi riigi kanda.

20. Ringkonnakohtu 16. veebruari 2024. a kirjaga määratud tähtaja jooksul ei esitanud isa

määruskaebemenetluses kantud menetluskulude nimekirja. Ka tsiviilasja toimikust ei nähtu, et

isa

oleks

määruskaebemenetluses

menetluskulusid

kandnud.

Seega

ei

ole

määruskaebemenetluses hüvitatavaid menetluskulusid tekkinud ja nende rahalist suurust pole

vaja kindlaks määrata.

2-22-8544

21. Vastavalt TsMS §-le 178 saab menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude

suurust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega vastavalt

menetluskulude jaotus või rahaline suurus kindlaks määrati.

(allkirjastatud digitaalselt)