3-24-644/4 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Tiia Nurm

Määruse tegemise aeg ja koht

05.03.2024, Tallinn

Haldusasja number

3-24-644

Haldusasi

Maksu- ja Tolliameti taotlus loa saamiseks täitmist tagava

toimingu sooritamiseks

Menetlusosalised

Haldustoiminguks loa taotleja – Maksu- ja Tolliamet,

volitatud esindaja Karel Miisna

Isik, kelle õigusi taotlus puudutab – X

Menetlustoiming

Loataotluse lahendamine

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Maksu- ja Tolliameti taotlus ning anda Maksu- ja Tolliametile luba Eesti

Vabariigi kasuks (Maksu- ja Tolliameti kaudu) kinnistusraamatusse käsutamise

keelumärke seadmiseks X ja Y ühisomandis olevale kinnisasjale registriosa numbriga

XXXXXXX asukohaga XXXXXXXX selliselt, et kinnisasja käsutamine on keelatud

üksnes X.

2. Maksu- ja Tolliametil teavitada viivitamatult kohut täitetoimingute sooritamisest.

3. Kohtulahendist avalikustada üksnes resolutsioon ja kohtu põhjendused ning asendada

läbivalt füüsiliste ja juriidiliste isikute nimed ning puudutatud isikule kuuluv (sh

täitmistoimingule allutatud ja muu) vara tähemärkidega.

EDASIKAEBAMISE KORD JA KOHTU SELGITUSED

Määrus toimetatakse kätte Maksu- ja Tolliametile, kellel tuleb kohut viivitamata teavitada

täitetoimingute sooritamisest. Puudutatud isikule toimetatakse määrus kätte pärast kohtu

teavitamist täitetoimingute sooritamisest.

Määruse peale võivad maksuhaldur ja isik, kelle õigusi määrus puudutab, esitada Tallinna

Ringkonnakohtule määruskaebuse 15 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest.

KOHTU PÕHJENDUSED

1. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 264 lg 1 kohaselt annab kohus seadusega

sätestatud juhtudel haldustoimingu tegemiseks loa ja pikendab seda. Sama paragrahvi lõike 2

esimese lause kohaselt esitab taotluse loa saamiseks selleks volitatud haldusorgan kirjalikult

koos põhjendusega ning seaduses ettenähtud ja asja otsustamiseks vajalike tõendite ja

seletustega.

2. MKS § 1361 lg 1 sätestab, et kui maksude tasumise õigsuse kontrollimisel tekib

põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse

2(5)

määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt

raskemaks või võimatuks, võib maksuhalduri juht või tema volitatud ametnik teha

halduskohtule taotluse loa saamiseks, et sooritada MKS § 130 lg-s 1 sätestatud täitetoimingud.

Maksuhalduril on muu hulgas õigus taotleda käsutuskeeldu nähtavaks tegeva keelumärke

kandmist kinnistusraamatusse või muusse vararegistrisse puudutatud isiku nõusolekuta

(MKS § 130 lg 1 p 1). MKS § 1361 ei sätesta maksukohustuslase seletuse esitamist

maksuhalduri täitetoimingute sooritamiseks loa andmise menetluses. Kuna seadus ei näe ette

seletuse küsimist isikult, kelle suhtes sooritatavaks toiminguks loa andmist otsustatakse, samuti

ei tulene seadusest kohustust otsustada asi kohtuistungil, siis otsustab kohtunik loa andmise

ainuisikuliselt, viivituseta ja kohtuistungit pidamata lihtmenetluses.

3. MKS § 1361 lg-s 1 nimetatud loa andmine eeldab esiteks seda, et maksuhaldur on läbi

viimas menetlust, mille eeldatavaks tulemuseks on isiku maksukohustuse kindlaksmääramine

ning teiseks peab esinema põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise

nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu

osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. Kuna MKS § 1361 alusel loa andmine otsustatakse

piiratud informatsiooni põhjal enne maksukontrolli lõppemist (ehk enne vastutusotsuse

koostamist), ei pea loa andmist otsustav kohus võtma lõplikku seisukohta vastutusotsuse

sisuliste eelduste täitmise ja vastutusotsuse õiguspärasuse osas. Täitmist tagavateks

toiminguteks loa andmise menetluses kontrollitakse eelkõige vastutusotsuse tegemist

välistavate asjaolude puudumist või esinemist, mitte ei tuvastata vastutuskohustuse tõendatust

(Riigikohtu 02.06.2017 määrus nr 3-3-1-17-17, p 11; 09.06.2014 määrus nr 3-3-1-24-14, p 11.3;

05.05.2014 määrus nr 3-3-1-4-14, p 9.3). Võimaliku vastutusotsuse sisuline kohtulik kontroll

on võimalik pärast sellise otsuse tegemist esitatava kaebuse alusel. MKS § 1361 lg-s 1 nimetatud

loa andmisel saab kohus lähtuda maksuhalduri kinnitusest, et maksumenetlus on käimas.

Taotluse rahuldamiseks ei oleks alust, kui maksuhalduri esitatud andmete põhjal oleks

kavandatava vastutusotsuse tegemine ilmselgelt õigusvastane. Halduskohus otsustab

maksuhaldurile täitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa andmise olukorras, kus tuleb

tegutseda ennetavalt ja puuduvad kindlad tõendid isikute käitumise kohta tulevikus. Seega on

tegemist prognoosiga, kus maksuhalduril ja halduskohtul tuleb hinnata isiku käitumise

võimalikkust ja kahjulike tagajärgede saabumise tõenäosust.

4. MKS § 1361 lg 2 kohaselt peavad taotluses olema märgitud järgmised andmed:

1) põhjendus, millest nähtub võimaliku maksukohustuse sissenõudmise oluline raskenemine

või võimatus; 2) võimaliku rahalise nõude või kohustuse hinnanguline suurus; 3) andmed

tagatise kohta, mille esitamisel maksuhaldur lõpetab täitetoimingud; 4) üks või mitu

MKS § 130 lg-s 1 või täitemenetluse seadustikus (TMS) sätestatud täitetoimingutest ning

põhjendus, miks maksuhaldur peab valitud toimingu tegemist vajalikuks.

5. Kontrollinud taotluse lubatavust ja sellele lisatud tõendeid, leiab kohus, et taotlus vastab

seaduses sätestatud nõuetele ning on piisaval määral põhistatud.

6. Kohtule esitatud taotluse kohaselt alustab maksuhaldur taotluse esitamisega vastutusotsuse

koostamisele suunatud maksumenetlust. Riigikohtu halduskolleegiumi 14.05.2013 määruse nr

3-3-1-7-13 punkti 12 kohaselt võib vastutusmenetlus alata ka halduskohtule taotluse

esitamisega, sest sellisel juhul on maksuhaldur eelnevalt kontrollinud juriidilise isiku suhtes

läbi viidud maksumenetluse käigus maksukohustusega seotud asjaolusid ja juhatuse liikme

võimalikku vastutust juriidilisele isikule maksuvõla tekkimisel (vt ka Riigikohtu 02.07.2017

määrus nr 3-3-1-17-17, p 12).

7. MTA on 01.03.2024 korraldusega nr 12.2-3/063618-1 (dtl 16-18) alustanud

maksukontrolli OÜ X suhtes. Maksuotsust ei ole äriühingule veel koostatud. Kuna MKS § 96

lg-tes 5 ja 6 sätestatud piirangud laienevad üksnes vastutusotsuse tegemisele, kuid mitte selle

tegemisele suunatud menetluse läbiviimisele, ei ole iseenesest põhjust välistada äriühingu

3(5)

juhatuse liikme suhtes vastutusotsuse koostamise menetluse alustamist ka olukorras, kus

äriühingu maksuvõlg on veel maksuotsusega tuvastamata, kuid selle tegelikku olemasolu saab

siiski pidada tõenäoliseks (nt Tallinna Ringkonnakohtu 25.06.2014 määrus nr 3-14-50383, p 8;

03.07.2018 määrus nr 3-18-1082, p 6). Tallinna Ringkonnakohtu 25.06.2014 määruse nr 3-14-

50383 p-s 9 on täiendavalt selgitatud, et otsene õiguslik takistus MKS § 1361 lg 1

kohaldamiseks puudub ka juhul, kui tulevase vastutusotsuse aluseks olev maksuotsus on alles

kavandamisel. Olukorras, kus maksu määramisega seotud asjaolude pinnalt on tekkinud

põhjendatud kahtlus tulevikus määratava maksukohustuse sundtäitmise raskendatuks või

võimatuks muutumise kohta juba enne vastutusotsusega sissenõutava maksuvõla

sissenõudmise alustamist, peab maksuhalduril olema võimalik tagada tulevikus määratava

maksukohustuse täitmist (Tallinna Ringkonnakohtu 20.04.2020 määrus nr 3-20-287, p 10).

8. MTA on kohtule esitatud taotluses selgelt välja toonud põhjendused, et vastutusmenetluse

tõenäoliseks tulemuseks on rahalise nõude määramine puudutatud isikutele (MKS § 1361 lg 1).

Tulevikus määratava vastutuskohustuse suuruse kujunemine on taotluses selgelt jälgitav.

Maksuhalduri hinnangul on võimaliku vastutusotsusega X nõutava võla suuruseks kokku 50

836,13 eurot, mis on tekkinud kaupade/teenuste müügilt käibemaksu deklareerimata jätmises

äriühingu poolt perioodidel jaanuar 2023 kuni märts 2023 ja mai 2023 kuni detsember 2023.

Maksuhaldur on selgitanud, et äriühing jätab teadlikult jooksvad maksud tasumata, esitades

tahtlikult valeandmeid. Esitades käibedeklaratsioonid nullidega kasutab äriühing maksueelist,

varjates kõrgemat maksukohustust, jättes müügikäibed deklareerimata ja sellelt arvestatud

käibemaksu tasumata. Maksuvõla tekkimise ajal oli puudutatud isik äriühingu juhatuse liige,

mistõttu oli tal kohustus korraldada äriühingu raamatupidamist, deklareerida ja tasuda

käibemaksu (ÄS § 183). On üsna ilmne, et olukorras, kus juhatuse liikmetel on kohustus

deklareerida käibemaksu, kuid nad jätavad selle tegemata, esineb põhjuslik seos juhatuse liikme

tegevuse ja tekkinud maksuvõla vahel. Nii on see ka praegusel juhul.

9. Maksuhaldur on selgitanud, et osaühingul puudub vara, mille arvelt maksukohustust

sundtäita. Äriühingule kuulub 3 sõidukit, mille väärtus kokku on 7792,23 eurot. Kohus nõustub

maksuhalduriga selles, et kuna tegemist on kasutatud sõidukitega, siis tuleb arvestada väiksema

turuväärtusega ja asjaoluga, et selle turuväärtus pidevalt väheneb, st sõidukite tegelik väärtus

ei ole tõsikindlalt teada. Samuti nõustub kohus sellega, et tegemist on likviidse varaga, mille

koosseis võib võõrandamise tulemusel väga kiiresti muutuda. Äriühingul puudub muu

registervara ning puuduvad ka väärtpaberikontod. Maksuhalduril puudub ülevaade

arvelduskontol olevate vabade vahendite hetkeseisust, kuid pangakontodel olevaid

finantsvahendeid on võimalik kiiresti realiseerida. Äriühingu 2022.a majandusaasta aruandes

esitatud andmed viitavad sellele, et majandustegevus taotluse esitamise hetkeks OÜ-s X ei ole

jätkusuutlik. Äriühing on perioodil 31.12.2023- 15.01.2024 lõpetanud ka töösuhted 10

töötajaga 11-st, mis viitab, et äriühing on lõpetamas majandustegevust. Sellest tulenevalt pole

võimalik äriühingu majandustegevusest tekkiva tulu ja ka äriühingu vara arvelt maksuotsusega

määratavat maksusummat tõenäoliselt sisse nõuda. Seega on maksuhaldur usutavalt

põhistanud, et vastutusotsuse koostamisele suunatud menetluse võimalikuks tulemuseks on

puudutatud isiku solidaarne vastutus OÜ X maksuvõla tasumise eest MKS § 40 lg 1 tähenduse.

Taotluses välja toodud asjaolude pinnalt ei saa kohus väita, et vastutusotsuse tegemine oleks

välistatud või ilmselgelt võimatu. Kohtu hinnangul on MTA piisavalt põhistanud, et

vastutusmenetluse tõenäoliseks tulemuseks on vastutuskohustus summas 50 836,13 eurot.

10. MKS § 1361 lg 1 kohaldamine eeldab, et maksuhalduril on tekkinud põhjendatud kahtlus,

et kontrolli tulemusel antava haldusakti sundtäitmine võib osutuda oluliselt raskemaks või

võimatuks ning et sundtäitmise võimatus tuleneb maksukohustuslase tegevusest. Maksuhaldur

ei pea jääma ootama, millal isik hakkab oma vara võõrandama ja muudab end maksejõuetuks,

loataotluse võib esitada juba põhjendatud kahtluse korral (Tallinna Ringkonnakohtu 15.10.2021

määrus nr 3-21-1977, p 10). Selliseks kahtluseks võivad anda põhjust käimasoleva

4(5)

maksumenetluse

käigus

kogutud

tõendid,

isiku

ebausaldusväärne

käitumine

maksuõigussuhetes ja maksupettusele viitavad asjaolud (Riigikohtu 30.04.2013 määrus nr 3-3-

1-4-13, p 22). Kohus nõustub maksuhalduriga, et asjaolu, et puudutatud isik ei ole taganud

ettevõtte poolt maksuseaduste täitmist, näitab puudutatud isiku suhtumist avalik-õiguslikesse

kohustustesse. Arvestades, et puudutatud isiku viimaste aastate sissetulek on olnud ebapiisav

vastutusotsusega kavandatava kohustuse täitmiseks, esineb tõenäoliselt tulevikus vajadus

vastutusotsuse sundtäitmiseks. Maksuhalduri arvates on üsnagi tõenäoline, et sarnaselt

käibemaksukohustuse deklareerimata ja tasumata jätmisele võib puudutatud isik suhtuda ka

vastutusotsusega määratavasse kohustusse ning selle täitmise vältimiseks võõrandada oma

vara. Kohus leiab, et MTA seisukoht isiku võimaliku käitumise kohta on põhjendatud.

Eeltoodust lähtuvalt esineb põhjendatud kahtlus, et tulevikus määratava vastutusotsuse

sundtäitmine võib osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks.

11. Kohus nõustub MTA-ga, et käesoleval juhul ei esine MKS § 96 lg-s 6 nimetatud aluseid,

mis välistaksid vastutusotsuse tegemise. Äriühingu õigusvõime ei ole lõppenud. Ka ei ole

möödunud MKS § 98 lg-s 1 sätestatud maksusumma määramise tähtaeg. Käesolevas asjas algab

maksukohustuste aegumistähtaeg veebruaris 2023, kuna vanim deklareeritud tasumata

maksukohustus pärineb jaanuarist 2023. Niisiis, isegi kui kohaldada aegumistähtaega 3 aastat,

aegub maksusumma määramine 2026. a veebruaris.

12. Kohus peab täitetoimingu valikut põhjendatuks. MTA taotleb luba käsutamise

keelumärgete seadmiseks X ja Y ühisomandis olevale kinnistule registriosa numbriga

XXXXXX (XXXXXXXXXX) selliselt, et kinnisasjade käsutamine on keelatud üksnes X.

MTA on põhjendanud täitetoimingu valikut eelkõige sellega, et puudutatud isikul puudub muu

registervara ja väärtpaberid. Kohus leiab, et käsutamise keelumärke seadmine taotluses

märgitud kinnistule on täitetoiminguna põhjendatud. Kohus leiab XXXXXXX kinnistu

turuväärtusele antud hinnangu osas, et maksuhaldur on põhjendatult hinnanud kinnistu

turuväärtust vastavalt Tuulna külas müügil olevate elamute keskmisele hinnale (2069,25

eurot/m²). Seega on maksuhaldur põhjendatult hinnanud vara väärtuseks kokku 429 176,40

eurot ning puudutatud isikule kuuluva ühisomandi osa väärtuseks 214 588,20 eurot.

13. Kinnistusraamatusse kantav käsutamise keelumärge ei takista puudutatud isikul kinnisasja

kasutamist. Seega ei ole täitetoiming isikut ebaproportsionaalselt koormav. Riigikohus on

korduvalt leidnud, et MKS § 1361 lg 1 võimaldab maksuhalduril esitada ka sellise taotluse,

mille kohaselt seataks keelumärge kinnisasjale nii, et kinnisasja käsutamine keelatakse üksnes

maksukohustuslasel (nt Riigikohtu üldkogu määrus haldusasjas nr 3-3-1-15-12, p 46;

Riigikohtu üldkogu otsus haldusasjas nr 3-3-1-82-12, p 49). Seejuures võib keelumärkel olla

mõju mittevõlgnikust ühisomaniku õigusele ühisomandit käsutada, kuid sellist piirangut on

kohtupraktikas loetud ajutiseks ning menetlusosaliste õigustatud huve arvestades mõistlikuks

(nt Riigikohtu 07.12.2016 määrus nr 3-2-1-62-16, p 17; Riigikohtu 12.01.2018 määrus nr 3-17-

1141, p 13).

14. MTA on selgitanud, et tulenevalt MKS § 1361 lg 3 lõpetab maksuhaldur täitetoimingu, kui

maksukohustuslane on esitanud tagatise võimaliku rahalise nõude või kohustuse tasumise

tagamiseks. Tagatise ulatuse määramisel lähtub maksuhaldur tagatava nõude ja võimaliku

sundtäitmise kulude suurusest. Maksuhaldur on hinnanud piisavaks asendustagatise väärtuseks

56 766,13 eurot. Maksuhaldur on oma taotluses selgitanud asendustagatise väärtuse kujunemist

ja kohus nõustub nende selgitustega.

15. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus MTA taotluse ning annab loa Eesti Vabariigi kasuks

(Maksu- ja Tolliameti kaudu) kinnistusraamatusse käsutamise keelumärke seadmiseks X ja Y

ühisomandis olevatele kinnistule asukohaga XXXXXXXX registriosa numbriga XXXXXXX

selliselt, et kinnisasja käsutamine on keelatud üksnes X.

5(5)

16. Määrus toimetatakse kätte MTA-le, kellel tuleb kohut viivitamata teavitada täitetoimingute

sooritamisest. Puudutatud isikule toimetatakse määrus kätte pärast kohtu teavitamist

täitetoimingute sooritamisest.

17. Isiku eraelu kaitseks avaldab kohus määruse identifitseerimist mittevõimaldaval kujul,

asendades läbivalt füüsiliste ja juriidiliste isikute nimed ning puudutatud isikule kuuluv (sh

täitmistoimingule allutatud ja muu) vara tähemärkidega (HKMS § 175 lg-d 3 ja 4).

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiia Nurm