4-23-2860/25 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

4-23-2860

1(2)

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 5 , Tallinn . märts 2024 Väärteoasja number 4-23-2860 Kohtunik Janika Kallin Vaidlustatud kohtulahend Pärnu 14. veebruari 2024. a määrus, millega Maakohtu tühistati Tartu Maakohtu 20. septembri 2023 otsusega M.U Kiisale asenduskaristusena määratud üldkasulik töö ning pöörati täitmisele arest 12 päeva Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdlane M.U (ik määruskaebus XXX ),

RESOLUTSIOON Jätta M.U Kiisa määruskaebus Pärnu . a määruse peale läbi Maakohtu 14. veebruari 2024 vaatamata.

Edasikaebamise kord VTMS §-dest 192 ja 193 tulenevalt esitatakse määruskaebus ringkonnakohtu määruse peale Riigikohtule 15 päeva jooksul alates päevast, millal kohtumenetluse pool sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Määruskaebuse esitamise õigus on

menetlusaluse isiku või süüdlase advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Tartu Maakohtu 20.09.2023 kohtuotsusega määrati M.U Kiisale karistuseks 15 päeva aresti. Mõistetud karistus asendati 15 tunni üldkasuliku tööga, mis tuli ära teha 6 kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest.

2.

01.02.2024 taotles kriminaalhooldusametnik aresti täitmisele pööramist. Taotluse järgi hoiab süüdlane üldkasuliku töö tegemisest kõrvale, kokkulepitud ajakava ta ei järgi ning uue koostamiseks ametniku vastuvõtule lates 12.01.2024 on isik kättesaamatu ei ilmu. A . M.U on 4 kuu jooksul teinud 3 tundi

üldkasulikku tööd.

Maakohtu määrus 3. Pärnu 14. veebruari 2024. a määrusega pöörati Maakohtu Tartu Maakohtu 20. septembri 2023 otsusega M.U Kiisale asenduskaristuse

u ga asendatud arest ks määratud, kuid üldkasulik töö täitmisele. M.U andis nõusoleku töötada Samaaria Missioni Pärnu Kohus tuvastas, et turvakodus kaks päeva ehk 07. 08.12.2023, kokku pidi süüdlane sellel ajal tegema 15 tundi - üldkasulikku tööd. Ettenähtud töötundide arvu M.U ei teinud. Temaga lepiti kokku uus aeg, s.o 22.12.2023, kuid kokkulepitud ajaks tööd tegema M.U ei läinud, oma mitteilmumisest ja selle põhjustest ametnikku ei teavitanud. Edasi ei olnud M.U kättesaadav. 11.01.2024 teatas süüdlane, et talle see töö ei sobi ja ta tahab teist tööd. 12.01.2024 uue ajakava koostamisele

4-23-2860

2(2) M.U ei ilmunud. Eeltoodust järeldas maakohus, et süüdlane hoidis üldkasuliku töö tegemisest ja uue ajakava koostamisest mõjuva põhjuseta tahtlikult kõrvale. M.U Kiisa väited, et ta ei saanud tööd teha, sest oli ise tööga hõivatud, on paljasõnalised ja põhjendamatud. Isik tahab teha talle sobivat üldkasulikku tööd üksnes . Kuigi kohustuste täitmise enda seatud tingimustel tähtaeg ei ole veel saabunud, näitab M.U oma suhtumise ja käitumisega, et asenduskaristust ta tähtaegselt täita ei plaani. Seda ilmestab tema rikkumiste rohkus ja ulatus ning isiku enda suhtumine kriminaalhooldusesse. M.U ise sellise kohustuse ja oli teadlik võttis endale üldkasuliku töö tegemata jätmise tagajärgedest Kuivõrd M.U Kiisal on . sooritamata 12 tundi üldkasulikku tööd, kuulub kandmisele päeva aresti. 12

Määruskaebus 4. palus ta mitu korda Määruskaebuses märgib M.U , et ta soovib otsuse edasi kaevata. Ta võimalust teha üldkasulikku tööd nädalavahetusel ja sai alles kohtus teada, et see eeldab ametlikku töökohta Juhul, kui talle oleks seda varem öeldud, oleks ta lasknud ennast ametlikult tööle . vormistada. Üldkasuliku töö tegemiseks oleks tal veel aega olnud. Ta soovib 12 tundi üldkasulikku tööd (sõltumata kus ja millal) ruttu ära teha.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 5. Esmalt tuleb märkida, et M.U Kiisa määruskaebus ei vasta üldse VTMS § 192 nõuetele: kaebus on allkirjastamata. Üldjuhul tuleks selline kaebus jätta käiguta ja anda isikule tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks. Käsilolevas asjas pole mõistlik nii toimida, sest ringkonnakohus jätab M.U Kiisa määruskaebuse läbi vaatamata.

6. VTMS § 2 kohaselt kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, arvestades väärteomenetluse erisusi. KrMS § 326 lg 3 lubab ringkonnakohtul jätta apellatsiooni läbi vaatamata juhul, kui see on ilmselt põhjendamatu ning VTMS § 2 valguses võib normi kohaldada

väärteomenetluses. VTMS § 196 lg 2 järgi lahendab maakohtu määruse peale esitatud määruskaebuse ringkonnakohtu kohtunik ainuisikuliselt, s.o järelikult selle erisusega tuleb väärteomenetluses arvestada.

7. Ringkonnakohtu hinnangul on M.U Kiisa kaebus perspektiivitu ning tuleb sel põhjusel jätta läbi vaatamata. Maakohus nentis, et M.U eiras tahtlikult kohustust teha üldkasulikku tööd ning korduvaid rikkumisi ole. Maakohtu otsustus õigustavaid asjaolusid ei põhineb tuvastatud faktidel ja on süüdlase käitumist silmas pidades täielikult nõustumisväärne. Maakohus arvestas M.U Kiisa kaebuses esitatud teid väi selle kohta, miks ta üldkasulikku tööd ei teinud ning leid põhjendatult, is et need jäid paljasõnaliseks. Ringkonnakohtule esitatud kaebusest ei nähtu, et süüdlane oleks praeguseks ametlikult tööle asunud, järelikult pole esitatud kaebuses

mitte ühtegi uut asjaolu, mis ei oleks maakohtule teada olnud või millega maakohus poleks lahendi tegemisel juba arvestanud. M.U Kiisa määruskaebuses toodu pinnalt puudub seega alus maakohtu otsustuse ümberhindamiseks. Täiendavalt märgib ringkonnakohus, et arem otsis süüdlane pidevalt v põhjuseid, miks tal pole võimalik üldkasulikku tööd teha ja kokkulepitud ajagraafikust kinni pidada (vajadus täita muid tööülesandeid, sobivate riiete puudumine, rikkis sõiduk ning lõpuks vastumeelne töö). Eelneva tõttu pole k ebaja valmisolek teha ükskõik millist tööd ja mis iganes a ajal, tema varasemat käitumist hinnates enam veenev.

8. Arvestades eeltoodut ei pea ringkonnakohus vajalikuks ega ka otstarbekaks alustada määruskaebemenetlust ja lähtuvalt KrMS § 326 lg st 3 leiab, et esitatud määruskaebus on ilmselt - põhjendamatu, mistõttu tuleb see jätta läbi vaatamata.

/allkirjastatud digitaalselt/