3-24-372/6 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Sirje Kaljumäe Määruse tegemise aeg ja koht

5. märts 2024, Tartu Haldusasja number 3-24-372 Haldusasi OÜ vertetom kaebus Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti 27. detsembri 2023. a otsuse nr 13‑30.3/23/2749 tühistamiseks ja taotluse uueks menetlemiseks kohustamiseks Menetlusosalised

Menetlustoimingud Kaebaja – OÜ vertetom Vastustaja – Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet, volitatud esindaja Eva Rückenberg Menetluse lõpetamine

RESOLUTSIOON

1. Võtta vastu OÜ vertetom avaldus kaebusest loobumiseks ja lõpetada haldusasja nr 3-24-372 menetlus.

2. Jätta menetluskulud poolte enda kanda.

Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 155 lg 5).

ASJAOLUD

1. OÜ vertetom esitas 8. veebruaril 2024 Tartu Halduskohtule kaebuse Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA) 27. detsembri 2023. a otsuse nr 13‑30.3/23/2749 tühistamiseks.

2. Kohus jättis 13. veebruari 2024. a määrusega kaebuse käiguta ja andis kaebajale kaebuse puuduste kõrvaldamiseks tähtaja 10 päeva kohtumääruse kättesaamisest arvates. Kohus selgitas enda määruses, et halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 38 sätestab kaebuse sisule esitatavad nõuded. HKMS § 38 lg 1 p 7 kohaselt peab halduskohtule esitatavas kaebuses sisalduma kaebuse faktiline põhjendus ning p 8 kohaselt peavad olema nimetatud tõendid, mis kinnitavad kaebaja poolt väidetavaid asjaolusid, viidates konkreetselt, millist asjaolu millise tõendiga tõendada soovitakse. Kohus juhtis kaebaja tähelepanu, et kaebaja ei ole kaebuses

3-24-372

esitanud väiteid seoses vaidlustatud otsuse sisuliste põhjendustega ega esitanud ka vastavaid tõendeid. Samuti seda, et kui kaebajal ei ole sisulisi etteheiteid vaidlustatud otsusele, vaid ainult menetlusõiguse rikkumise väited, ei pruugi kaebusel olla eduväljavaadet. Seejuures pidas kohus oluliseks rõhutada, et kohtu esmase hinnangu järgi oli ekslik ka kaebaja menetluslik etteheide, et vastustaja ei andnud talle võimalust vastuväiteid esitada ning tegi vaidlustatud otsuse kaebaja seisukohti ja tõendeid ära ootamata.

3. Kaebaja ei kõrvaldanud 13. veebruari 2024. a kohtumäärusega antud tähtaja jooksul kaebuse puudusi ega taotlenud ka puuduste kõrvaldamise tähtaja pikendamist.

Kohus andis kaebajale 27. veebruari 2024. a määrusega täiendavat tähtaja – kaebajal tuli teatada kohtule hiljemalt 5 päeva jooksul määruse kättesaamisest, kas ta soovib loobuda kaebusest haldusasjas nr 3-24-372 või esitada 13. veebruari 2024. a kohtumäärusega nõutud dokumendid kaebuse puuduste kõrvaldamiseks. Kohus selgitas samas määruses ka kaebusest loobumise õiguslikke tagajärgi.

4. Kaebaja esitas 29. veebruaril 2024 kohtule avalduse, milles märkis, et on huvitatud menetluse jätkamisest, kuid tal on olnud keeruline leida esindajat. Kaebaja avalduse kohaselt on tal esialgne nõusolek esindamiseks Advokaadibüroolt Kõrgesaar & Laasik.

Kaebaja esitas 5. märtsil 2024 kohtule avalduse, milles teatas, et pole leidnud endale esindajat, kes haldusasjaga tegeleks. Kaebaja ei ole võimeline edasi oma õiguste eest seisma ja loobub menetlusest.

KOHTU SEISUKOHT

5. HKMS § 153 lg 1 kohaselt on kaebajal õigus kaebusest loobuda kuni kaebuse kohta tehtud lõpliku lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. HKMS § 152 lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse, kui kohus võtab vastu kaebusest loobumise.

HKMS § 155 lg 4 järgi võtab kohus kaebusest loobumise vastu määrusega, millega ta ühtlasi lõpetab asja menetluse (HKMS § 152 lg 1 p 3). Enne kaebusest loobumise vastuvõtmist selgitab kohus kaebajale kaebusest loobumise tagajärgi.

6. Kohtu hinnangul puuduvad praegusel juhul põhjused kaebusest loobumise avalduse vastuvõtmisest keeldumiseks. Kohus on käesolevas menetluses juba kaebajale selgitanud, et kaebus selle algsel kujul ei pruugi olla edukas ning kaebaja ei ole kaebuse puudusi kõrvaldanud (nõuetele vastavat kaebust esitanud). Kaebaja on äriühing, kellel on paremad võimalused professionaalse õigusabi saamiseks kui seda oleks näiteks mõnel füüsilisest isikust kaebajal. Seetõttu ei pea kohus loobumise tõttu menetluse lõpetamisel takistuseks kaebaja poolt välja toodud asjaolu – raskusi esindaja leidmisel.

7. Kohus on 27. veebruari 2024. a määruses kaebajale juba selgitanud kaebusest loobumise tagajärgi ning menetluskulude jaotamise põhimõtteid.

8. Eelnevat arvestades on kohus seisukohal, et kaebaja avaldus kaebusest loobumiseks tuleb vastu võtta ja menetlus HKMS § 152 lg 1 p 3 ja § 155 lg 4 alusel lõpetada.

Menetluse lõpetamise korral puudub kaebajatel õigus pöörduda sama nõudega samal alusel esitatud kaebusega uuesti kohtu poole (HKMS § 155 lg 6, § 43 lg 1 p 2).

3-24-372

9. HKMS § 108 lg 7 ls 1 kohaselt kannab menetluskulud kaebaja, kes loobub kaebusest. Seega jäävad kaebaja kantud menetluskulud (praegusel juhul riigilõiv 20 eurot) tema enda kanda. Kuna vastustajaks asjas on haldusorgan, kelle menetluskulusid väljakujunenud kohtupraktika järgi üldjuhul kaebajatelt välja ei mõisteta, ei pea kohus ka praegusel juhul vajalikuks anda vastustajale tähtaega menetluskulu dokumentide esitamiseks. Ka vastutaja menetluskulud, kui need on tekkinud, jäävad tema enda kanda (HKMS § 109 lg 1 ls 4).

(allkirjastatud digitaalselt)

Sirje Kaljumäe kohtunik