2-22-10933/146 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Meeli Kaur, liikmed Mati Maksing ja Kairi Piirisild

Määruse tegemise aeg ja koht 5. märts 2024, Tallinn

Tsiviilasja number

2-22-10933

Tsiviilasi

X avaldus Y vastu alaealise lapse Q suhtes ühise

hooldusõiguse

lõpetamiseks

ja

lapse

viibimiskoha

määramise õiguse osas ainuhooldusõiguse andmiseks Xle

ning suhtlemiskorra muutmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 20. jaanuari 2024. a määrus (menetluskulude

kindlaksmääramine)

Kaebuse esitaja ja liik

X määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja

(ema)

X

(isikukood

XXXXXXXXXXX),

lepinguline esindaja Erika Scholler

Puudutatud isik (isa) Y (isikukood XXXXXXXXXXX),

lepinguline esindaja advokaat Valeria Titova

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 20. jaanuari 2024. a määrus tsiviilasjas nr 2-22-10933

muutmata.

2. Maakohtu määrus on jõustunud osas, milles maakohus määras kindlaks ja mõistis

Xlt Y kasuks välja menetluskulu hüvitise 550 eurot.

3. Jätta X määruskaebus rahuldamata.

4. Määruskaebuse menetlemise kulusid ei hüvitata. Rahaliselt kindlaksmääratavad

menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele

esitada ka määruskaebus.

2 (4)

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X (avaldaja, ema) esitas 27. juulil 2022 Harju Maakohtule avalduse lapse suhtes ühise

hooldusõiguse lõpetamiseks ja lapse viibimiskoha määramise õiguse osas ainuhooldusõiguse

andmiseks Xle ning suhtlemiskorra muutmiseks.

1.1. Maakohus jättis 5. oktoobri 2023. a määrusega avalduse lapse suhtes ühise hooldusõiguse

lõpetamiseks ja lapse viibimiskoha määramise õiguse osas ainuhooldusõiguse andmiseks

avaldajale läbi vaatamata. Maakohus jättis 10. novembri 2023. a määrusega läbi vaatamata ka

avaldaja nõude suhtlemiskorra muutmiseks ning tegi lõpliku menetluskulude jaotuse, jättes

menetlusosaliste menetluskulud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 168 lg 2 ja § 172

lg 1 alusel avaldaja kanda, lapsele määratud esindaja tasu ja kulud jäid riigi kanda. Maakohus

märkis, et menetluskulude rahaline suurus määratakse TsMS § 177 lg 2 kohaselt kindlaks

pärast määruse jõustumist. Määrus jõustus 28. novembril 2023.

1.2. 8. detsembril 2023 esitas Y (puudutatud isik, isa) maakohtule menetluskulude nimekirja.

Kokku soovis puudutatud isik, et avaldajalt mõistetakse tema kasuks välja lepingulise esindaja

kulud 1254,50 eurot (sisaldab käibemaksu). Puudutatud isiku lepinguline esindaja tegi

menetlustoiminguid 8,75 tundi tunnitasuga 110 eurot (lisandub käibemaks) ja alates

14. märtsist 2023 tunnitasuga 130 eurot (lisandub käibemaks).

1.3. Avaldaja esitas menetluskulude nimekirja suhtes vastuväite, leides, et vajalikuks ja

põhjendatud ajakuluks saab pidada 5 tundi. Samuti ei olnud avaldaja nõus puudutatud isiku

lepingulise esindaja tunnitasuga, mis ületas koos käibemaksuga 110 eurot. Veel märkis

avaldaja, et puudutatud isik ei arvestanud lapse huvidega, sest kuigi tal oli elatise võlgnevus,

olid tal rahalised vahendid lepingulisele esindajale maksmiseks.

Esimese astme kohtu määrus

2. Harju Maakohus rahuldas 20. jaanuari 2024. a määrusega (vaidlustatud määrus)

puudutatud isiku menetluskulude kindlaksmääramise avalduse ning mõistis avaldajalt

puudutatud isiku kasuks välja menetluskulude hüvitisena 1254,50 eurot (sisaldab käibemaksu)

ning menetluskulude tasumisega viivitamise korral võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras viivise alates määruse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.

2.1. Maakohus hindas puudutatud isiku menetluskulude nimekirjas märgitud toiminguid ja

leidis, et menetluskulude nimekirjas esitatud toimingud ja nendele kulunud aeg on vajalik ja

põhjendatud.

Maakohus

hindas

õigusteenuse

osutamist

6. septembrist

2022

kuni

15. novembrini 2022, mil puudutatud isiku lepinguline esindaja tutvus kohaliku omavalitsuse

ja lapsele määratud esindaja seisukohtadega ning pidas kompromissläbirääkimisi. Nendele

toimingutele on kulunud 4,25 tundi, mis maakohtu hinnangul on põhjendatud ja vajalik.

25. aprillil 2023 toimus ärakuulamine, millest võttis puudutatud isiku lepinguline esindaja osa.

Arvestades ärakuulamise kestvust, on vajalik ja põhjendatud ajakulu 2 tundi. Kohtunõuete

täitmisele kulutas lepinguline esindaja 2,5 tundi, mis on maakohtu hinnangul samuti vajalik ja

põhjendatud. Maakohus märkis, et tegemist on keskmisest perekonnaõiguse asjast keerukama

vaidlusega, sest see eeldas rahvusvahelise õiguse kohaldamist. Avaldaja hinnang, et vajalik ja

põhjendatud ajakulu saab olla vaid 5 tundi, ei ole asjakohane.

2.2. Puudutatud isiku lepingulise esindaja tunnitasu 110 eurot ja 130 eurot on mõistlik ja

vastab turuhinnale. Tasule lisandub käibemaks.

2.3. Maakohus leidis, et asjaolu, et puudutatud isikul on elatise võlgnevus, ei oma asja

lahendamisel tähtsust, jättes selle väite tähelepanuta.

3 (4)

Määruskaebus ja menetlusosaliste seisukohad

3. Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada osas, milles

maakohus rahuldas menetluskulude kindlaksmääramise avalduse ja mõistis avaldajalt

puudutatud isiku kasuks välja menetluskulu hüvitisena enam kui 550 eurot. Avaldaja palub

vastavas osas jätta menetluskulud avaldajalt puudutatud isiku kasuks välja mõistmata.

Avaldaja tugineb määruskaebuses sellele, et puudutatud isikul on elatise võlg 5829,90 eurot

ning avaldajalt menetluskulude väljamõistmisel ei ole lapsel igapäevaste vajaduste

rahuldamiseks piisavalt rahalisi vahendeid. Avaldaja ei nõustu maakohtuga, et elatise

võlgnevusega seotud väited ei oma menetluskulude kindlaksmääramisel tähtsust. Maakohus

pidi arvestama, et kuna puudutatud isik ei tasu lapsele elatist, siis menetluskulude avaldajalt

väljamõistmine võib kahjustada lapse heaolu.

4. Puudutatud

isik

vaidles

avaldaja

määruskaebusele

vastu.

Menetluskulude

kindlaksmääramise menetluse puhul on tegemist iseseisva menetlusega. Maakohus pidi

hindama toimingutele kulunud aja ja tunnitasu vajalikkust ja põhjendatust ning see ei olnud

kuidagi seotud lapse huvide kaalumisega.

5. Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas

TsMS § 663 lg 5 alusel lahendamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

6. Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud maakohtu määrus tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 1

(koosmõjus TsMS §-ga 659) alusel muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Maakohtu määrus

on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle muutmiseks.

7. Avaldaja ei vaidlusta maakohtu määrust osas, milles maakohus mõistis avaldajalt

puudutatud isiku kasuks välja menetluskulu hüvitise 550 eurot. Seega on maakohtu määrus

TsMS § 456 lg 4 teise lause (koosmõjus TsMS § 463 lg-ga 2) alusel selles osas jõustunud.

8. Määruskaebuse väite kohaselt ei ole maakohus avaldajalt puudutatud isiku kasuks

1254,50 euro suuruses menetluskulude hüvitise väljamõistmisel arvestanud, et puudutatud

isikul on elatise võlgnevus ning sellises suuruses hüvitise avaldajalt väljamõistmine kahjustab

lapse heaolu. Kolleegiumi hinnangul vaidlustab avaldaja menetluskulude jaotust, mis ei ole aga

praeguses menetlusetapis enam võimalik. Maakohus jättis menetluskulude kindlaksmääramisel

põhjendatult selle väitega arvestamata.

8.1. TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates,

millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Õiguskirjanduses on selgitatud, et

kõnealuse sätte reeglitel on eelkõige tähtsust juhul, kui menetluskulude jaotus ja hüvitatavate

menetluskulude suurus määratakse kindlaks erinevates kohtulahendites, st kui menetluskulude

rahaline suurus määratakse kindlaks TsMS § 177 lg 2 kohaselt eraldi määrusega pärast asja

sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist.

Sellisel juhul on TsMS § 178 lg 1 esimese lause toimeks see, et menetluskulude jaotuse

vaidlustamiseks tuleb edasi kaevata kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse peale, millega

kulude jaotus TsMS § 173 alusel kindlaks määrati (TsMS I komm (2017) § 178, p 3.1 b). See

tähendab, et menetluskulude kindlaksmääramise lahendi peale edasi kaevates ei saa kulude

jaotust enam vaidlustada, sest lahend, millega kulude jaotus kindlaks määrati, on jõustunud.

4 (4)

8.2. Siinses asjas on menetluskulude jaotus kindlaks määratud maakohtu 10. novembri

2023. a määrusega. Maakohus jättis menetlusosaliste menetluskulud avaldaja kanda ja lapsele

määratud esindaja tasu ja kulud riigi kanda. Maakohus on menetluskulude jaotuse

kindlaksmääramisel arvestanud menetluskulude jaotamise üldisi põhimõtteid, sh TsMS § 162

lg 4 kohaldamist ning kas menetluskulude avaldajalt puudutatud isiku kasuks väljamõistmine

oleks avaldaja suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Maakohus hindas menetlusosaliste

käitumist, samuti seda, kas asja materjalidest tulenevalt saaks menetluse põhjustamine ja sellest

tingitud kulud olla avaldajale ette heidetavad. Kõiki neid asjaolusid kogumis hinnates leidis

maakohus, et avaldajalt puudutatud isiku menetluskulude väljamõistmine ei ole äärmiselt

ebaõiglane. Kui avaldaja maakohtu sellekohase otsustusega ei nõustunud, sai ta esitada vastava

määruse peale määruskaebuse, tuginedes puudutatud isiku elatise võlgnevuse olemasolule ning

põhistada selle võimalikku mõju menetluskulude jaotuse kindlaksmääramisel. Seda avaldaja

aga ei teinud.

9. Avaldaja ei ole määruskaebuses esitanud sisulisi vastuväiteid puudutatud isiku

menetluskulude nimekirjas sisalduvate toimingute ja nendele kulunud aja suhtes. Kolleegium

märgib siiski, et maakohus on asjakohaselt hinnanud puudutatud isiku menetluskulusid ning ka

TsMS § 175 lg 1 järgi piisava põhjalikkusega kontrollinud toimiku materjalidele tuginedes

puudutatud isiku lepingulise esindaja toimingute ja neile kulunud aja põhjendatust ja

vajalikkust. Samuti on maakohus vajaliku põhjalikkusega hinnanud lepingulise esindaja

tunnitasu suurust, arvestades kohtuvaidluse asjaoludega, asja keerukusega, samuti esindaja

kvalifikatsiooniga. Riigikohus on leidnud, et ka hagita kohtuvaidluses võib menetlusosaline

arvestada, et kohtuasja tema kasuks lahendamisel hüvitatakse talle lepingulise esindaja

põhjendatud ja vajalikud õigusabikulud (vt RKTKm 29.01.2024, 2-21-9796/80, p 21).

Riigikohtu hinnangul ei saa hagita perekonnaasjas advokaadist esindaja kasutamist pidada

ebamõistlikuks, seda eriti vaidluste puhul, mida iseloomustab sisuline vaidlusmenetlus

menetlusosaliste vahel (vt nt ka RKTKm 19.01.2016, 3-2-1-86-16, p 12).

Kuna menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse

hindamine on TsMS § 175 lg 1 esimese lause järgi kohtu kaalutlusotsus, mille kohus teeb

eelkõige õigusabile kulunud aega ja vaidluse keerukust hinnates, sekkub kõrgema astme kohus

sellesse üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsiooni piire (vt nt RKÜKo 02.05.2017, 3-

2-1-134-16, p 56). Maakohus ei ole puudutatud isiku lepingulise esindaja toimingute, ajakulu

ja tunnitasu põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel kaalutlusõiguse piire ületanud, mistõttu ei

ole ringkonnakohtul alust maakohtu diskretsiooniotsuse ümberhindamiseks.

10. TsMS § 178 lg 4 kohaselt ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise menetluses

esitatud määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid.

11. Määruse peale saab kaevata Riigikohtule TsMS § 696 lg 1 teise lause ja lg 3 esimese lause

alusel. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata

menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui

vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt)