Legislator Case Law & Legislation
2-24-2717/10 AI generated

2-24-2717/10 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

Case Number 2-24-2717/10
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Kostja seaduslik esindaja võttis 23.02.2024 toimunud kohtuistungil (ära kuulamine) hagi õigeks ning tunnistas, et kostja ei ole Y isa. Kohtule saadetud vastuses hagile kinnitas lapse ema, et ta kinnitab kohtuistungil öeldut. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg 1 kohaselt rahuldab kohus hagi, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks. Kostja seaduslik esindaja võttis hageja nõude õigeks. TsMS § 444 lg 1 kohaselt võib kirjeldava osa tagaseljaotsusest ja õigeksvõtul põhinevast otsusest välja jätta. Otsuse põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus.

Legislator headnote

AI generated

2-24-2717/10 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja: Kohtule saadetud vastuses hagile kinnitas lapse ema, et ta kinnitab kohtuistungil öeldut. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg 1 kohaselt rahuldab kohus hagi, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks. Kostja seaduslik esindaja võttis hageja nõude õigeks. TsMS § 444 lg 1 kohaselt võib kirjeldava osa tagaseljaotsusest ja õigeksvõtul põhinevast otsusest välja jätta. Otsuse põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus.

Keywords

AI generated
unfit notwithstanding health condition right to know one's parentage lack of procedural indigence insufficiently substantiated grievance lack of entitlement inadequate service provision
AI generated
2-19-20906/3
Xxxesitas 30.12.2019 Harju Maakohtule hagi Xxxvastu isaduse vaidlustamiseks.
2-19-13738/13
L. (lepingulise esindaja vahendusel) esitas 06.09.2019. a kohtule hagiavalduse L. M. ja A. M. vastu isaduse tuvastamise nõudes. Hageja taotleb, et kohus tuvastaks, et xxxxxxxxxx. a sündinud L. M. ja xxxxxxxxxx. a sündinud A. M. põlvnevad temast. Hagiavalduse kohaselt on kostjad sündinud hageja ja kostjate ema A. M. kooselust ja hageja on kostjate isa. Vanemate kooselu lõppes xxxxxxxxxx. a. Päras vanemate kooselu lõppemist jäid kostjad elama hageja juurde. Kostjate ema A. M. elab koos uue elukaaslasega lastest eraldi. Ta ei osale laste kasvatamises ega tasu raha laste ülalpidamiseks. Kahjuks ei ole hageja kantud isana kostjate sünniakti, mistõttu ei saa hageja täies ulatuses teostada laste hooldusõigust, mis on aga laste huvidest lähtuvalt vajalik. Kohus võttis hagi 03.10.2019. a määrusega menetlusse ja kohustas kostjate seaduslikku esindajat A. M. hagile kirjalikult vastama. Kostjate seaduslik esindaja esitas 19.12.2019. a kohtule taotluse määrata kostjatele riigi õigusabi korras esindaja.
2-19-10843/14
A. K. esitas esindaja kaudu Viru Maakohtule hagi E. K. vastu isaduse vaidlustamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt sündis E. K. xx.xx.2004. Lapse sünni registreerimisel ei olnud lapse põlvnemine isast tuvastatud seadusega ette nähtud alusel. Lapse sünnitunnistusel oli lapse emana märgitud A. K., lapse isa kohta kanne puudus. A. K.i ja A. K. abielu oli registreeritud xx.xx.2011 Ida-Viru Maavalitsuses. Peale abielu sõlmimist A. K. tunnistas oma isadust E. K. suhtes, kuna 2003.aastal olid tema ja A. K. vahel lähedased suhted, kuid need toimusid üksikud korrad ning lõppesid veel enne E. sündi. 2017.a aprillis A. K. ja A. K. abielusuhted lõppesid ning sellest ajast alates elavad nad lahus. 07.09.2017 oli A. K. ja A. K. vaheline abielu lahutatud Viru Maakohtu otsusega tsiviilasjas nr xxx. 2018.aasta oktoobri algul ütles E. K. A. K.ile, et: „ta ei ole tema isa ja et tema isa on teine meesterahvas". See fakt leidis hiljem kinnitust. Uued asjaolud võimaldavad eeldada, et laps ei põlvne A. K.ist. A. K. ei ole seda last eostanud. Ülaltoodu alusel on hagejal kahtlused oma isaduses. Hageja palus määrata DNA-ekspertiis tuvastamaks, et laps E. ei põlvne temast (tl. 2-21).
2-11-26890/7
09.06.2011 esitas J K Viru Maakohtule hagi kostja D P `i vastu isaduse vaidlustamise nõudes.
2-06-18480/4
10 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates.

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

2-24-2717

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Õigeksvõtul põhinev otsus

Kohus Viru Maakohus Kohtunik Tarmo Tina Otsuse tegemise aeg ja koht

4. märts 2024, Jõhvi kohtumaja Tsiviilasja number 2-24-2717 Kohtuasi X hagi Y vastu isaduse vaidlustamise nõudes Tsiviilasja hind 3500 eurot Menetlusosalised Hageja: X (ik xxxxxxxxxxx, elukoht xxx, e-post: xxx) Hageja esindaja: Aleksei Naumkin, e-post: xxx Kostja: Y (ik xxxxxxxxxxx, elukoht xxx) Kostja seaduslik esindaja: C (ik xxxxxxxxxxx, elukoht xxx, e-post: xxx)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Xi hagi.

2. Tuvastada, et Y (ik xxxxxxxxxxx) ei põlvne Xist (ik xxxxxxxxxxx).

3. Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda.

4. Saata kohtuotsuse ärakiri pooltele ning peale jõustumist maakonnakeskuse kohalikule omavalitsusele, Jõhvi vallale (johvi@johvi.ee) lapse sünniandmetes muudatuste tegemiseks.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsust on menetlusosalistel õigus apellatsiooni korras edasi kaevata (apellatsioonkaebuse esitamisega) otse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse tervikuna apellandile (apellatsioonkaebuse esitajale) kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X esitas Viru Maakohtule hagi Y vastu isaduse vaidlustamise nõudes.

2. Kostja seaduslik esindaja võttis 23.02.2024 toimunud kohtuistungil (ära kuulamine) hagi õigeks ning tunnistas, et kostja ei ole Y isa. Kohtule saadetud vastuses hagile kinnitas lapse ema, et ta kinnitab kohtuistungil öeldut.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

3. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg 1 kohaselt rahuldab kohus hagi, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks. Kostja seaduslik esindaja võttis hageja nõude õigeks. TsMS § 444 lg 1 kohaselt võib kirjeldava osa tagaseljaotsusest ja õigeksvõtul põhinevast otsusest välja jätta. Otsuse põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus.

4. Perekonnaseaduse (PKS) § 95 kohaselt isaduse tuvastamise või vaidlustamise otsustab kohus mehe hagi põhjal, mis on esitatud lapse vastu, või ema või lapse hagi põhjal, mis on esitatud mehe vastu. PKS § 91 lg 1 kohaselt isaduse vaidlustamise õigus on mehel, kelle isadus on tuvastatud tulenevalt abielust lapse emaga või kes on isaduse omaks võtnud, samuti lapse emal ning lapsel. Ühe aasta jooksul lapse sünnist arvates võib isaduse vaidlustada ka mees, kes taotleb enda isaduse tuvastamist selle mehe asemel, kelle isadus on kindlaks tehtud tulenevalt abielust lapse emaga või kes on isaduse omaks võtnud. Kui lapse sünnist on möödunud rohkem kui aasta, võib enda isaduse tuvastamist taotlev mees vaidlustada teise mehe isaduse isana rahvastikuregistrisse kantud mehe ning lapse ema nõusolekul.

5. PKS § 93 lg 1 kohaselt, isaduse võib kohtus vaidlustada ühe aasta jooksul arvates päevast, millal isadust vaidlustama õigustatud isikule on vaidlustamise aluseks olevad asjaolud teatavaks saanud. Kohtuistungil leidis tuvastamist, et hagi on esitatud tähtaegselt. Hagi on tõendatud kostja seadusliku esindaja õigeksvõtuga. Kostja seaduslik esindaja võttis hageja nõude 23.02.2024 toimunud kohtuisutngil õigeks. Õigeksvõtt on kantud protokolli. Seega on tuvastatud, et hageja X ei ole lapse Y isa. Lähtudes eeltoodud põhjendustest rahuldab kohus hagi.

Tsiviilasja hind

6. TsMS § 122 lg 1 kohaselt on tsiviilasja hind hagihind. Tsiviilasja hinna arvestamisel võetakse aluseks hagi esitamise aeg (TsMS § 123). Mittevaralise nõude puhul eeldatakse, et hagihind on 3500 eurot (TsMS § 132 lg 1). Kuna põlvnemise tuvastamise nõue on mittevaraline nõue, on selle nõude hinnaks 3500 eurot.

Menetluskulude jaotus

7. Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses (TsMS § 173 lg 1).

TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab põlvnemisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise.

Poolte menetluskulud jäävad poolte endi kanda.

Tarmo Tina Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/