3-24-67/4 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Maret Hallikma

Määruse tegemise aeg ja koht

04.03. 2024, Tallinn

Haldusasja number

3-24-67

Haldusasi

Rahapesu Andmebüroo taotlus X valduses olnud vara riigi

omandisse kandmiseks

Menetlusosalised

Taotleja – Rahapesu Andmebüroo, volitatud esindaja Karin

Kook

Puudutatud isik – X

Menetlustoiming

Taotluse lahendamine lihtmenetluses

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Rahapesu Andmebüroo 08.01.2024 taotlus.

2. Anda luba kanda X valduses olnud vara (xxxxxxxxx) riigi omandisse.

3. Asendada avaldatavas määruses puudutatud isiku nimi, isikukood ning rahasummad

koos vääringutega tähemärkidega-

EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED

Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul

määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 265 lg 5,

§ 204 lg 1).

Avaldatavas kohtumääruses asendatakse puudutatud isiku nimi ja rahasummad koos

vääringuga tähemärkidega.

ASJAOLUD

1. Tallinna Halduskohtu menetluses on Rahapesu Andmebüroo (RAB) 08.01.2024 taotlus vara

riigi omandisse kandmiseks. Taotlusest nähtuvad asjaolud on järgmised:

1.1. X (puudutatud isik, sikukood xxxxxxxxxxx) üritas 30.11.2022 ületada Narva piiripunkti

suunaga Venemaalt Eestisse koos xxxxxxxx. Maksu- ja Tolliamet võttis kupüürid tolliseaduse

§ 661 alusel hoiule.

1.2. RAB kehtestas 05.12.2022 ettekirjutusega nr 3-1/916-14 (dtl 4-6) võimaliku kuritegeliku

tegevuse tõkestamiseks, olemasoleva vara säilimiseks ja rahaliste vahendite päritoluga seotud

täiendavate asjaolude tuvastamiseks puudutatud isiku valduses olnud xxxxxxx käsutuspiirangu

30 kalendripäevaks. Ettekirjutuse aluseks olevad faktilised asjaolud on toodud 05.12.2022

3-24-67

2(8)

dokumendis nr 3-1/916-1 (dtl 6-8 (osaliselt kinnikaetud variant), dtl 85-87 (täismahus)).

Puudutatud isikut teavitati võimalusest esitada RAB-ile tõendid vara legaalse päritolu kohta.

1.3. 03.01.2023 seisuga ei olnud X esitanud RAB-ile tõendeid piiratava vara legaalse päritolu

kohta. Samuti ei olnud selleks hetkeks RAB läbiviidud analüüs ümber lükanud kahtlust, et

puudutatud isiku valduses olnud vara võib olla kuritegeliku päritoluga, mistõttu oli RAB-il vaja

teha täiendavaid lisatoiminguid. Eeltoodust tulenevalt kehtestas RAB 03.01.2023

ettekirjutusega nr 3-1/2-3 (dtl 9-10) võimaliku kuritegeliku tegevuse tõkestamiseks,

olemasoleva vara säilimiseks ning rahaliste vahendite päritoluga seotud täiendavate asjaolude

tuvastamiseks rahapesu ja terrorismi tõkestamise seaduse (RahaPTS) § 57 lg 3 p 1 alusel vara

suhtes täiendava käsutuspiirangu 60 kalendripäevaks. Ettekirjutuse aluseks olevad faktilised

asjaolud on kajastatud RAB-i 03.01.2023 dokumendis nr 3-1/2-1 (dtl 11-14 (osaliselt

kinnikaetud variant), dtl 88-91 (täismahus)) .

1.4. RAB tegi täiendavaid toiminguid, et tuvastada X valduses olnud vara legaalset päritolu.

Samuti edastas RAB 17.02.2023 puudutatud isikule e-kirja (dtl 15) teel meeldetuletuse, et

seoses RAB-i poolt 05.12.2022 tema valduses olnud xxxxxx seatud käsutuspiirangute osas on

tal õigus esitada RAB-ile tõendid vara legaalse päritolu kohta ning kui vara legaalne päritolu

leiab rahapesu kahtluse korral tõendamist, tühistatakse seatud piirang viivitamatult.

1.5. X esindaja esitas RAB-ile dokumente 21.02.2023 (dtl 16-40). Selgituste kohaselt töötas

puudutatud isik Rootsis ehitajana ning tööandja maksis talle raha xxxxxx. 2020 ja 2021.a

jooksul on ta teinud kolleegidest ukrainlastega valuutavahetus soodsa kursiga, vahetatdes

xxxxxx väga hea vahetuskursiga xxxxxx. xxxxxx tuli ta periooditi Eestisse ja hoiustas xxxxxx

oma kodus Narvas, mõned summas vahetas ta ka erinevatel perioodidel Tallinnas eurodeks

(tõendid puuduvad). 30.11.2022 läks ta Venemaale, Ivangorodi, sooviga teha valuutavahetust,

kuna oli töötu ja selgus, et Narva valuutavahetuspunktis ei saagi xxxxxx eurodeks vahetada. Ta

suundus Venemaale, kuid sinna ta suure järjekorra tõttu ei pääsenud ja tuli Eestisse tagasi.

Selgitustele oli lisatud tööleping Rootsi äriühinguga ning pangakontode väljavõtted, millest

nähtub tema töötasu saamine.

1.6. RAB leidis, et isiku ütlustes on põhjust kahelda ning esitas 23.02.2023 puudutatud isikule

e-kirjaga täiendavad küsimused (dtl 41). Puudutatud isik vastas esindaja kaudu samal päeval

(dtl 42-44), kuid ka need vastused ei kummutanud RAB-i kahtlusi, selle kohta, et vara ei ole

legaalset pärituolu.

1.7. 27.02.2023 esitas RAB RahaPTS § 57 lg 6 alusel Tallinna Halduskohtule taotluse loa

saamiseks varale täiendava piirangu seadmiseks kuni üheks aastaks.

1.8. 28.02.2023. a määrusega haldusasjas 3-23-440 rahuldas Tallinna Halduskohus RAB-i

taotluse ning andis loa X valduses olnud vara, mis oli hoiule võetud Maksu-ja Tolliameti poolt,

käsutamise edaspidiseks piiramiseks kuni vara tegeliku omaniku kindlakstegemiseni, aga mitte

kauemaks, kui üheks aastaks.

1.9. RAB kehtestas 03.03.2023 ettekirjutusega nr 3-1/220-12 (dtl 45-46) Tallinna Halduskohtu

poolt antud loa alusel vara xxxxxxx suhtes käsutuspiirangu kuni vara omaniku kindlaks

tegemiseni või vara legaalse päritolu tõendamiseni, aga mitte kauemaks kui üheks aastaks. Ühe

aastane seatud käsutuspiirangu tähtaeg saabub 05.03.2024.Ettekirjutuse aluseks olevad

faktilised asjaolud on kajastatud RAB-i 03.03.2023 dokumendis nr 3-1/220-1 (dtl 47-54

(osaliselt kinnikaetud variant), dtl 92-100 (täismahus)).

1.10. X esitas 20.03.2023 määruskaebuse, milles palus tühistada Tallinna Halduskohtu määruse

resolutsiooni p 1 ja p 2 osas, milles Tallinna Halduskohus piiras juurdepääsu haldusasja

toimikule, ning teha uus määrus, millega jätta rahuldamata RAB-i taotlus anda luba puudutatud

isiku vara käsutamise piiramiseks. Tallinna Ringkonnakohus rahuldas 13.07.2023. a määrusega

3-24-67

3(8)

määruskaebuse osaliselt ja tühistas Tallinna Halduskohtu 28.02.2023. a määruse juurdepääsu

piiramist puudutavas osas. Vara käsutuspiirangu osas jäi määruskaebus rahuldamata.Tallinna

Halduskohus kuulutas 25.08.2023 määrusega haldusasja menetluse osaliselt kinniseks.

1.11. RAB on läbi viinud omapoolse analüüsi ning teinud erinevaid toimingud, mis on

süvendanud põhjendatud kahtlust, et X valduses olnud vara pärineb kuritegelikust tegevusest

ning seetõttu ei ole tema vara tegelik omanik. RAB pöördus 11.10.2023 veel täiendavalt

puudutatud isiku poole meeldetuletusega esitada tõendid vara legaalse päritolu kohta (dtl 60).

X esitas 18.10.2023 vastuse (dtl 61-62), milles uusi selgitusi ega tõendeid ei esitanud.

2. RAB esitas 08.01.2024 Tallinna Halduskohtule RahaPTS § 57 lg 7 alusel taotluse puudutatud

isiku valduses olnud vara (xxxxxxx) riigi omandisse kandmiseks, põhjendades taotlust

järgmiselt:

2.1. Rahapesu on RahaPTS § 4 lg 1 kohaselt kuritegelikust tegevusest saadud vara või selle

asemel saadud vara muundamine või üleandmine eesmärgiga varjata vara ebaseaduslikku

päritolu või abistada kuritegelikus tegevuses osalenud isikut, et ta saaks hoiduda oma tegude

õiguslikest tagajärgedest; omandamine, valdamine või kasutamine, kui selle saamisel on teada,

et see on saadud kuritegelikust tegevusest või selles osalemisest; tõelise olemuse, päritolu,

asukoha, käsutamisviisi, ümberpaigutamise või omandiõiguse varjamine või varaga seotud

muude õiguste varjamine. Erinevalt mitmetest teistest riikidest ei ole Eesti seadusandja piiranud

selliste kuritegude (nn eelkuritegude) ringi, mille tulemusena saadud vara võib olla rahapesu

objektiks. Rahapesu kui kuriteo eesmärk on varjata n.-ö. rahapesu eelset seost rahapesu

objektiks oleva vara ja seda kuritegelikult kontrolliva isiku vahel, s.o asjaolu, et nimetatud isik

käsutas vara ka enne selle näilikku teenimist pealtnäha seaduslikust allikast. Rahapesu

koosseisu aspektist ei ole oluline, kas varjatakse isikut, kelle tegeliku kontrolli all on rahapesu

objektiks olnud vara pärast rahapesu, vaid see, kas varjatakse isikut, kes on kuritegelikul teel

saadud vara tegelik omanik enne selle vara muutmist rahapesu objektiks (Riigikohtu otsus 3-1-

1-34-05, p-d 21, 23 ja 28).

2.2. RahaPTS § 57 lg 7 sätestab, et RAB-il on õigus taotleda kohtult luba vara riigi omandisse

kandmiseks, kui vara omanikku või tegelikku kasusaajat pole kindlaks tehtud ühe aasta jooksul

pärast vara käsutamise piirangute kehtestamist. X valduses olnud vara käsutamiseks esmane

piirang seati 05.12.2022, seega on käesoleva taotluse esitamise hetkeks möödunud ühe aastane

tähtaeg. Puudutatud isik ei ole siiani esitanud RAB-ile tõendeid vara legaalse päritolu kohta.

Samuti ei ole RAB-i läbiviidud analüüs ümber lükanud kahtlust, et tegemist võib olla illegaalse

päritoluga varaga

3. RAB-i ülesanne ei ole otsustada rahapesu või terrorismi rahastamise toimumise üle ega

tagada kriminaalmenetluse eesmärke, vaid rahapesu ja terrorismi rahastamise kahtluse korral

koguda, analüüsida ja kontrollida teavet ning rakendada abinõusid vara säilimiseks. Eesti

rahapesu ja terrorismi tõkestamise süsteem on üles ehitatud Rahapesu Tõkestamise Nõukoja

(FATF) soovitustele1, mille sisuline täitmine on kõigile maailma riikidele kohustuslik. FATF

4. soovituse kohaselt peaksid riikidel olemas olema seaduslikud meetmed, mis võimaldavad

konfiskeerida kuritegeliku vara ilma süüdimõistva kohtuotsuseta (lk 41). Samuti on viidatud

soovituse juures toodud, et riigid peaksid kaaluma selliste meetmete rakendamist, mis nõuavad,

et teo toimepanija tõestaks konfiskeerimisele kuuluva vara seaduslikku päritolu. FATF

konfiskeerimise parimate tavade dokumendi p-s 172 on täiendavalt selgitatud, et süüdimõistva

kohtuotsuseta konfiskeerimine võib olla kasulik vahend paljudel juhtudel, nt: (i) juhtudel, kus

1 https://www.fatf-gafi.org/en/publications/Fatfrecommendations/Fatf-recommendations.html.

https://www.fatf-gafi.org/content/dam/fatf-

gafi/guidance/Best%20Practices%20on%20%20Confiscation%20and%20a%20Framework%20for%20Ongoing

%20Work%20on%20Asset%20Recovery.pdf.coredownload.pdf.

3-24-67

4(8)

süüdimõistvat kohtuotsust ei saa teha menetluslikel või tehnilistel põhjustel (nt aegumistähtaeg

on ületatud), (ii) on olulisi tõendeid selle kohta, et tulu on saadud kuritegeliku tegevuse

tulemusena, kuid kriminaalsüüdistuse esitamiseks ei ole piisavalt tõendeid, (iii)

kriminaaluurimine või süüdistuse esitamine on ebareaalne või võimatu jne. Eeltoodud

soovitustele tugineb osaliselt ka RahaPTS-is toodud regulatsioon (§ 57).

4. Viimaseks ja kõige intensiivsemaks isiku põhiõigust piiravaks meetmeks on vara riigi

omandisse kandmine. Enne seda on isikul ühe aasta jooksul olnud võimalik põhjendada, miks

tuleks piiratav vara lugeda talle õiguspäraselt kuuluvaks. X ei ole esitanud käesolevaks hetkeks

ühtegi usutavat selgitust ega ka dokumenti, et vara, mis oli tema valduses on lagaalase

päritoluga.

5. Rahapesukahtlusega vara valdaja või omaniku tõendamiskoormus hõlmab tõendeid, mis on

eelduslikult tema mõjusfääris. RAB-il tuleb aga teha mõistlikke jõupingutusi, et välja selgitada

rahapesukahtlusega vara legaalne omanik või tegelik kasusaaja. See hõlmab mh

rahapesukahtlusega vara valdajalt või omanikult saadud teabe ja tõendite kontrollimist ning

vajadusel kolmandatelt isikutelt täiendava teabe kogumist. RAB-ile ei ole tõendatud ja RAB ei

ole oma ülesannete täitmise käigus tuvastanud piiratud varade legaalset päritolu ega selle

omanikku. Seega ei ole haldusasjas nr 3-23-440 tuvastatud asjaolud sisuliselt muutunud. Selles

haldusasjas leidis kohus loa andmisel vara käsutamise piiramiseks kuni üheks aastaks, et

RahaPTS § 57 lg-s 6 sätestatud eeldus, et vara omanikku ei ole õnnestunud kindlaks teha, on

täidetud. Seejuures ka Tallinna Ringkonnakohus jõudis samale seisukohale. Vara omanikku ei

ole õnnestunud jätkuvalt kindlaks teha.

6. Riigikohus on oma lahendis 3-20-664 välja toonud, et vara riigi omandisse kandmise

sisulisteks eeldusteks on jätkuv rahapesu kahtlus ja see, kui ühe aasta jooksul pärast vara

käsutamise piirangute kehtestamist, ei ole õnnestunud vara omanikku või kontol oleva vara

tegelikku kasusaajat kindlaks teha. Rahapesu kahtluse kõrvaldamiseks ja vara omaniku

kindlakstegemiseks peaks puudutatud isik tõendama vara legaalset päritolu (Riigikohtu

15.10.2020 määrus nr 3-20-664 p 17). RAB-i analüüs ja järeldused toovad välja, et X valduses

olnud vara on kuritegeliku päritoluga, seega ei ole tema vara legaalne omanik. X ei ole taotluse

esitamise hetkeks ühtegi usutavat tõendit vara legaalse päritolu tõendamiseks RAB-ile esitanud.

Kõik tema poolt esitatud tõendid ja „legendid“ ei ole usutavad. Tallinna Ringkonnakohus on

07.05.2020 lahendis 3-20-664 leidnud, et RahaPTS § 57 lg-test 1, 3, 6, 8 ja 10 nende koostoimes

tuleb jagatud tõendamiskoormus ka RahaPTS § 57 lg 7 kohaldamisel. Rahapesukahtlusega vara

valdaja või omaniku tõendamiskoormus hõlmab tõendeid, mis eelduslikult on tema mõjusfääris

(eeskätt tõendid ja teave selle kohta, kellega ja millistel asjaoludel tehtud tehingutest ning

millistel asjaoludel tema pangakontole raha laekus). Samas tuleb ka RAB-l teha mõistlikke

jõupingutusi, et välja selgitada rahapesukahtlusega vara legaalne omanik või tegelik kasusaaja.

See hõlmab muu hulgas rahapesukahtlusega vara valdajalt või omanikult saadud teabe ja

tõendite kontrollimist ning vajadusel kolmandatelt isikutelt täiendava teabe kogumist (Tallinna

Ringkonnakohtu määrus 3-20-664 p 21).

7. RAB on teinud omapoolseid toiminguid ja mõistlikke jõupingutusi rahapesukahtlusega vara

legaalse omaniku või tegeliku kasusaaja välja selgitamiseks, kuid käeoleva taotluse esitamise

hetkeks ei ole õnnestunud tuvastada vara legaalset omanikku. Seega esineb alus loa

taotlemiseks vara riigi omandisse kandmiseks RahaPTS § 57 lg 7 alusel.

8. RAB-ile on teatavaks saanud, et seoses Venemaa sõjategevusega Ukraina vastu esines ja

esineb ka jätkuvalt kõrgendatud risk, et Venemaa sõdurid ja/või kollaborandid varastasid ja

varastavad Ukraina territooriumilt materiaalset vara, sh xxxxxxx. RAB on analüüsinud

erinevaid infoallikaid, isiku antud selgitusi ja käitumist kogumis. Eestisse toodud xxxxx võivad

olla varastatud Ukraina aladelt. Lähtuvalt senituvastatud asjaoludest on RAB-l veendumus, et

3-24-67

5(8)

isik on tegutsenud n.ö sularahamuulana. RAB-i kogutud andmed viitavad sellele, et puudutatud

isik ei ole tema valduses olnud xxxxxx tegelik omanik. RAB on isikule korduvalt selgitanud

võimalust esitada tõendeid ja dokumente vara legaalse päritolu kohta. Seni RAB-le esitatud

selgitused ja tõendid ei tõenda ega veena, et varal on legaalne päritolu. Pigem tekitavad need

omakorda küsimusi ja süvendavad kahtlusi. RAB analüüsi alusel saab järeldada, et isiku

valduses olnud sularaha on kuritegeliku päritoluga, raha legaalne omanik ei ole teada.

9. Seega esineb alus loa taotlemiseks vara riigi omandisse kandmiseks (RahaPTS § 57 lg 7).

Vara omanikul on 3 aasta jooksul riigi tuludesse kantud summa väljanõudmise õigus.

10. Kohus andis 17.01.2024 määrusega puudutatud isikule võimaluse esitada RAB-i taotluse

kohta oma seisukoht. Puudutatud isik ei ole seisukohti esitanud.

KOHTU PÕHJENDUSED

11. (Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 264 lg 1 kohaselt annab kohus seadusega

sätestatud juhtudel haldustoimingu tegemiseks loa ja pikendab seda. Sama paragrahvi lg 2

kohaselt esitab taotluse loa saamiseks selleks volitatud haldusorgan kirjalikult koos

põhjendusega ning seaduses ettenähtud ja asja otsustamiseks vajalike tõendite ja seletustega.

HKMS § 264 lg 3 teise lause kohaselt on haldustoiminguks loa andmise menetluses

menetlusosalisteks taotleja ja seaduses sätestatud juhtudel isik, kelle suhtes loa andmist

taotletakse. HKMS § 264 lg 4 kohaselt kui seadus ei sätesta teisiti, vaatab kohus taotluse läbi

ja otsustab loa andmise viivitamata kirjaliku määrusega ainuisikuliselt lihtmenetluses. HKMS

§ 134 lg 1 sätestab, et lihtmenetluses järgib kohus üksnes halduskohtumenetluse olulisi

põhimõtteid, tagab menetlusosaliste põhiõiguste ja -vabaduste, samuti oluliste menetlusõiguste

järgimise ning kuulab menetlusosalise tema taotlusel ära. HKMS § 2 lg 6 sätestab, et kohus

tagab kõigis asja lahendamiseks olulistes küsimustes menetlusosalistele tõhusa ja võrdse

võimaluse esitada ja põhjendada oma seisukohti ning vaielda vastu teiste menetlusosaliste

seisukohtadele või toetada neid.

12. RahaPTS § 57 lg 7 näeb ette, et kui 1 aasta jooksul pärast vara käsutamise piirangute

kehtestamist ei ole õnnestunud vara omanikku või kontol oleva vara tegelikku kasusaajat

kindlaks teha või kui vara valdaja teatab RAB-ile või prokuratuurile kirjalikult soovist varast

loobuda, võib RAB või prokuratuur taotleda halduskohtult luba vara riigi omandisse

kandmiseks.

13. Kohtupraktikas on selgitatud, et RahaPTS § 57 lg 6 reguleerib n.ö jätkutegevust pärast seda,

kui RahaPTS § 57 lg-tes 1 ja 3 sätestatud võimalused on ammendunud, mistõttu peavad

RahaPTS § 57 lg 6 kohaldamisel olema jätkuvalt täidetud RahaPTS § 57 lg-tes 1 ja 3 toodud

materiaalsed tingimused varale käsutuspiirangu seadmiseks. Kuivõrd RahaPTS § 57 lg 7

kujutab endast omakorda jätkutegevust pärast eelnevate võimaluste ammendumist, peavad ka

selle kohaldamisel olema loetletud eeldused jätkuvalt täidetud.

14. Seega on RahaPTS § 57 lg 7 kohaldamise materiaalseteks eeldusteks (1) jätkuv kahtlus, et

vara, mille riigi omandisse kandmiseks luba taotletakse, on seotud rahapesuga (vrd RahaPTS

§ 57 lg 1), (2) piirangu vajalikkus vara säilimise tagamiseks (RahaPTS § 57 lg 3 sissejuhatav

lause) ning (3) asjaolu, et rahapesukahtlusega vara valdaja või omanik ei ole RAB-ile

tõendanud vara legaalset päritolu ja ka RAB-il endal pole õnnestunud teha kindlaks vara

omanikku või kontol oleva vara tegelikku kasusaajat (RahaPTS § 57 lg 3 p 1 ja lg 6; vt Tallinna

Ringkonnakohtu 20.12.2019 otsus asjas nr 3-19-1973, p 6). RahaPTS § 57 lg 7 näeb formaalsete

eeldustena ette, et vara käsutamise piirangute kehtestamisest on möödunud 1 aasta ning vara

riigi omandisse kandmise taotluse on kohtule esitanud pädev asutus.

3-24-67

6(8)

15. Minu hinnangul on RAB-i 08.01.2024 taotluses toodut arvestades RahaPTS § 57 lg 7

kohaldamise eeldused täidetud. RAB on taotluses veenvalt põhjendanud jätkuvat kahtlust, et

puudutatud isiku valduses olnud xxxxxxx puhul võib tegemist olla rahapesu esemeks olnud

rahaga, selgitades, et raha võib olla varastatud Ukraina aladelt ning seega pärineda

kuritegelikust tegevusest. RAB ei pea RahaPTS § 57 lg 7 kohaldamiseks tõendama rahapesu

ega vara pärinemist kuritegelikest allikatest, vaid üksnes põhjendama sellekohast kahtlust. RAB

on taotluses õigesti selgitanud, et ei otsusta selle üle, kas rahapesu on toimunud või mitte.

RAB-i korraldatava haldusmenetluse eesmärk ei ole kriminaalmenetluse eesmärkide tagamine,

vaid RahaPTS § 54 lg 1 p-st 1 tulenevalt rahapesu tõkestamine ja sellele viitava teabe

vastuvõtmine, kogumine, väljanõudmine, registreerimine, töötlemine, analüüsimine ja

edastamine. Kohtupraktikaski on viidatud, et RAB-i üks põhiülesandeid on rahapesule viitava

teabe kogumine ja analüüsimine, kuid tema pädevuses ei ole otsustada selle üle, kas rahapesu

on toimunud (vt RahaPTS § 54; Tallinna Ringkonnakohtu 07.05.2020 määrus asjas nr 3-20-

664, p 21; Riigikohtu 14.05.2014 määrus asjas nr 3-3-1-77-13, p 10). RAB-i taotluses välja

toodud asjaolud on kohtu hinnangul praegusel juhul piisavad, õigustamaks jätkuvat rahapesu

kahtlust.

16. RAB on osutanud asjaolule, et vara käsutuspiirangu lõppemisel (05.03.2024) tuleb vara

vabastada võimaliku kuriteo toime pannud isikutele või sellele kaasa aidanud isikutele. Kuna

esineb kahtlus, et raha on seotud rahapesuga, mida iseloomustab selle päritolu varjamine ja

soov jätta muljet, et see on saadud seaduslikul teel, on põhjendatud kahelda selleski, et raha

puudutatud isiku valduses säilib.

17. Taotluses toodud asjaolusid arvestades saab täidetuks pidada ka nõuet, et puudutatud isik

ei ole RAB-ile tõendanud vara legaalset päritolu ja RAB-il endal pole õnnestunud raha

omanikku kindlaks teha. Märgin, et kohtupraktika kohaselt on RahaPTS § 57 lg 7 kohaldamisel

RAB-i ja puudutatud isiku vahel jagatud tõendamiskoormis. Rahapesukahtlusega vara valdaja

või omaniku tõendamiskoormus hõlmab tõendeid, mis eelduslikult on tema mõjusfääris (eeskätt

tõendid ja teave selle kohta, kellega ja millistel asjaoludel tehtud tehingutest ning millistel

asjaoludel tema pangakontole raha laekus). Samas tuleb ka RAB-il teha mõistlikke

jõupingutusi, et välja selgitada rahapesukahtlusega vara legaalne omanik või tegelik kasusaaja

(vt Tallinna Ringkonnakohtu 07.05.2020 määrus asjas nr 3-20-664, p 21). Vara legaalse

päritolu tõendamiseks peaks puudutatud isik tõendama, et ta ei ole vara saanud kuritegelikul

teel.

18. RAB on taotluses välja toonud põhjused, miks ta leiab, et puudutatud isiku esitatud

materjalid ja selgitused ei olnud usutavad ega tõendanud tema valduses olnud xxxxxx legaalset

päritolu. Nõustun, et puudutatud isik ei ole asja materjalidest nähtuvalt esitanud ühtegi sellist

veenvat tõendit, mis RAB-i taotluses toodud kahtlused ümber lükkaks ning seaks väljaspoole

mõistlikku kahtlust selle, et ta sai enda valduses olnud xxxxxx legaalsel teel ja on selle tegelik

omanik. Raha legaalse päritolu tõendamiseks on puudutatud isikul olnud võimalusi alates

sellest, kui raha temalt Narva piiripunkti ületamisel hoiule võeti. Haldusmenetlust ei viidud läbi

puudutatud isiku teadmata. Seejuures ei ole määravat tähtsust sellel, et rahale käsutuspiirangud

seadnud ettekirjutuste faktiliste asjaoludega sai puudutatud isik tutvuda üksnes piiratud

ulatuses. Kuna puudutatud isikul kaasas olnud raha võeti hoiule, ei saanud talle jääda

selgusetuks, millise raha päritolu tuleb tõendada. Raha legaalse päritolu tõendamise eelduseks

ei ole see, et puudutatud isikule on teatavaks tehtud rahapesukahtlust sisustavad asjaolud ja

nende analüüs. Puudutatud isik ei pidanud hakkama ümber lükkama rahapesu kahtlust

iseenesest. Rahapesu kahtluse kõrvaldamiseks pidi ta vaid tõendama tema valduses olnud raha

päritolu ehk seda, et ta on saanud raha seaduslikul teel. Selleks oli tal piisavalt võimalusi.

Praegusel juhul esitas puudutatud isik ebausutavaid selgitusi selle kohta, kuidas ja/või kellelt ta

raha oli saanud. RAB selgitas puudutatud isikule, et tema esitatud dokumendid ja selgitused ei

3-24-67

7(8)

ole raha legaalse omandiõiguse tõendamiseks piisavad, ning küsis temalt täiendavaid selgitusi

ja dokumente selle kohta, et, kas ja kellega ta Venemaal valuutavahetust teostas. Puudutatud

isikul vastavaid tõendeid esitada ei olnud ning täiendavaid detailseid kirjeldusi, mida RAB oli

temalt samuti küsinud, ta ei esitanud. Neil asjaoludel ei saa üksnes puudutatud isiku esitatud

selgitusi ja tõendeid pidada piisavaks, et lükata ümber RAB-i kahtlus raha kuritegelikust

päritolust.

19. Kohus andis puudutatud isikule samuti võimaluse RAB-i taotluses toodud seisukohtadele

vastu vaielda, kuid ta ei ole seda teinud. Puudutatud isik ei ole talle e-posti aadressile saadetud

kohtumäärust ega kirju vastu võtnud. Samuti on puudutatud isikul olnud kohtumäärusega

võimalik tutvuda e-toimiku vahendusel. See, et puudutatud isik väldib e-posti aadressile

saadetud dokumentide vastuvõtmise kohta kinnituse saatmist, ei tähenda, et tal ei ole olnud

võimalust kohtumenetlusest teada saada ja kohtudokumentidega tutvuda. E-posti aadressilt ei

ole tulnud teavet, et server ei oleks e-kirju vastu võtnud. Seega tuleb kohtudokumendid lugeda

puudutatud isikule kätte toimetatuks. Puudutatud isiku poolt kohtumäärusele vastamata jätmine

näitab tema huvi puudumist asja kohta, mis kinnitab asjaolu, et tegemist ei olnud temale

kuuluva varaga.

20. Samuti on RAB piisavalt põhjendanud, et tal pole õnnestunud raha omanikku kindlaks teha.

RAB on minu hinnangul teinud mõistlikke jõupingutusi, et välja selgitada rahapesukahtlusega

vara legaalne omanik või tegelik kasusaaja, seejuures mh kontrollides rahapesukahtlusega vara

valdajalt või omanikult saadud teavet ja tõendeid ning vajadusel kogudes kolmandatelt isikutelt

täiendavat teavet. Olukorras, kus RAB on piisavalt põhjendanud jätkuva rahapesukahtluse

olemasolu, pidi ta uurimiskohustuse raames eelkõige kontrollima isiku selgituste aluseks

olevaid asjaolusid ja tema esitatud tõendeid ning vajadusel koguma nende kohta selliseid

täiendavaid tõendeid, mille esitamist ei saanuks mõistlikult nõuda puudutatud isikult.

Olukorras, kus puudutatud isik on esitanud ebausutavaid põhjendusi ega ole esitanud mingeid

tõendeid raha päritolu kohta, ei olnud RAB-il kohustust oma initsiatiivil veel mingil viisil

rahapesukahtlase raha päritolu uurida. RAB tegutsemise aluseks on põhjendatud rahapesu

kahtlus, kuid mitte rahapesu toimumise üle otsustamine. RAB ülesandeks on rahapesu

tõkestamine ja rahapesu kahtluse kohta teabe kontrollimine, mitte aga eelkuriteo asjaolude, sh

selle toime pannud isiku tuvastamine. RAB-il puuduvad muud võimalused puudutatud isiku

esitatud andmeid iseseisvalt kontrollida, sest Ukrainas toimub sõda ja seal ei ole ametivõimudel

hetkel võimekust sõjapiirkonnas toimunud kuritegevust uurida, Venemaa ametivõimudega

puudub aga koostöö. Kohtu hinnangul näitavad juba puudutatud isiku selgitused piisavalt, et

raha üle Eesti piiri toomise eesmärk oli suure tõenäosusega rahapesu, et varjata xxxxx päritolu

ja anda sellele legaalne taust. Puudutatud isikule on olnud nii haldus- kui ka kohtumenetluses

tagatud tõhus võimalus esitada ja põhjendada oma seisukohti ning vaielda vastu RAB-i

seisukohtadele. Väärib rõhutamist, et puudutatud isik ei ole ka kohtumenetluses esile toonud

selliseid selgitusi, asjaolusid või viiteid tõenditele, mida RAB-l tulnuks veel uurimisprintsiibist

tulenevalt ja tõendamiskoormuse jaotust arvestades uurida, et teha kindlaks vara tegelik omanik

või kasusaaja. Kokkuvõttes on RAB-i järeldus, et ta on teinud mõistlikke pingutusi asjaolude

väljaselgitamiseks, seega piisavalt põhjendatud. Kohus tugineb taotlust rahuldades muu hulgas

teabele, mille RAB esitas üksnes kohtule ja millele kohus seadis 17.01.2024 määrusega

juurdepääsupiirangu.

21. Käesolevas asjas ei ole vaidlust elle üle, et vara käsutamise piirangute esmasest

kehtestamisest on möödunud 1 aasta ning RAB-il on volitus taotluse esitamiseks kohtule, on

nii materiaalsete kui formaalsete eelduste täidetuse tõttu võimalik RAB-i 08.01.2024 taotlus

rahuldada ja anda RAB-le luba kanda puudutatud isiku valduses olnud vara riigi omandisse.

3-24-67

8(8)

22. Asjas ei nähtu selliseid asjaolusid või põhjendusi, millest saaks järeldada, et meetme

kohaldamine riivab puudutatud isiku õigusi ebaproportsionaalselt. Antav luba sisuliselt

eelhinnang, kuna peale kohtu luba annab RAB vastava haldusakti, mida on omakorda võimalik

halduskohtus vaidlustada. Samuti annab RahaPTS § 57 lg 10 isikule õiguse esitada tõendeid ka

pärast seda, kui RAB-i taotlus on kohtu poolt rahuldatud ning vara on riigi omandisse kantud.

Kui puudutatud isik esitab tõendeid, mis tõendavad vara legaalset päritolu, on RAB-il kohustus

vara viivitamatult vabastada vaatamata sellele, et kohus on loa taotluse rahuldanud. RahaPTS

§ 57 lg 7 viimase lause kohaselt on vara omanikul riigi tuludesse kantud summa väljanõudmise

õigus 3 aasta jooksul vara riigi tuludesse kandmise päevast arvates.

23. Määrus jõustub selle kättetoimetamisel RAB-ile (HKMS § 265 lg 3 teine lause), seega saab

RAB selle täita enne võimaliku määruskaebemenetluse tulemuse ära ootamist. Kui määrus

tühistatakse ja RAB on selle alusel juba teinud ettekirjutuse vara riigi omandisse kandmiseks

ning selle täitnud, peab RAB ettekirjutuse tagasi täitma.

24. Kohus asendab avaldatavas määruses puudutatud isiku nime ning rahasummad koos

vääringutega tähemärkidega (HKMS § 175 lg 3).

/allkirjastatud digitaalselt/

Maret Hallikma