4-23-3305/19 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Otsuse kuupäev

09.02.2024.a Otsuse teinud kohus

Harju Maakohus

Kohtunik Aime Ivanson Kohtuistungi sekretär Annely Talve

Kaevatav otsus Põhja p Lääne refektuuri -Harju politseijaoskonna menetlustalituse kohtuesindusgrupi 19.09.2023. a otsus vää 02,23,010236 U.H rteoasjas nr 23 karistamises LS § 227 järgi lg 2

Menetlusalune isik , U.H isikukood XXX, Elukoht: xxx

, xxx Töökoht: XXX

menetlusalune isik

Istungil osalenud isikud * U.H

* menetlusaluse isiku kaitsja vandeadvokaat Indrek Sirk

*

- Politseija Piirivalveameti

kohtuväline menetleja Põhja prefektuuri -Harju PJ menetlustalitus Lääne e kohtuesindusgrupiesindaja Jaak Paju

LÕPPOSA Tühistada P Põhja Prefektuu Lääne olitseija Piirivalveameti ri -Harju politseijaoskonna menetlustalituse kohtuesindusgrupi 19.09.2023. a otsus väärteoasjas nr 2302,23,010236 U.H-le LS § 227 lg 2 järgi määratud karistuse osas ja teha uus otsus, k gendades er karistust.

Mõista U.H-le LS § 227 lg 2 mootorsõiduki juhtimisõiguse alusel karistuseks äravõtmine üheks kohtuotsuse jõus kuuks alates tumisest.

Liiklusseaduse (LS) § 127 kohaselt o U.H ustatud viie tööpäeva jooksul arvates n koh käesoleva kohtuotsuse jõustumisest loovutama oma juhiloa Transpordiameti teenindus

büroole.

U.H poolt valitud kaitsjale makstud tasu jätta menetlusaluse isiku kanda.

Edasikaebe kord Kohtuotsusele menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, võib kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja esitada kassatsioonkaebuse. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama maakohtule seitsme päeva jooksul alates Väärteoasi nr 4-23-3305

kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kui üks kohtumenetluse pool on seitsmepäevase tähtaja jooksul teat soovist ega ole sellest loobunu anud kassatsiooniõiguse kasutamise d, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel kassatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Otsus tule jõustub, kui seitsme päeva jooksul alates otsuse lõpposa kuulutamisest ei ole koh teatatud kassatsiooniõiguse kasutamise soovist.

Kaevatav otsus U.H § 22 järgi mootorsõiduki uhtimisõi karistati liiklusseaduse (LS)

7 lg 2 j guse äravõtmisega k eks kuuks selle eest, et tema 27.08.2023.a. kella 17.08 ajal Harjumaal Maardu ah linnas Saha-Loo teel, Narva maantee , juhtis kiirusega 74

- 3 ja Välja tee vahel mootorsõidukit +/ km/h, millega etas dusvahe idukiirust 50 ül antud teelõigul liikluskorral ndiga lubatud suurimat sõ km/h mitte vähem kui 2 km/h võrra. Sellise tegevusega rikkus

U.H liiklusseaduse 50 lg 5 p 3 ja pani toime liiklusseaduse 227 lg 2 teo. nõudeid § järgi kvalifitseeritava väär

Kaebuse sisu Kohtule esi d kaebuses taotleb koh tatu U.H tuvälise menetleja otsuse tühistamist VTMS §

29 lg 1 p 1 alusel ja sjas menetlus seo väärteoa e lõpetamist ses väärteotunnuse puudumisega tema käitumises. buses leitakse, et mõõtevahend taatlusmärgised olid rikutu Kae i d, muuhulgas olid

taatlusmärgistele kleebitud peale läbipaistev teip, mistõttu ei olnud võimalik veenduda, kas paberist taa Taatlemata tlusmärgis oli terve või kas seda oli eemaldatud seadmelt. mõõtevahendiga mõõtetulemuse tteusaldusväärsust ja selle näid mi u lubamatusele tuginemist on Riigikoh mitmetes 3-1-1-86-05, 3-1-1-17-12). Lisaks taadeldud us rõhutanud lahendites (näiteks

mõõtevahendi kasutamise kohustusele on 16.06.2011 määrusega nr 78 kehtestatud ka mõõtetulemuse protokollimise nõuded. Määruse § 10 lg sätestab nõuetele peab millistele

vastama mõõteprotokoll. Selline mõõteprotokoll asjas puudub. Määruse § 10 lg 2 sätesta b ka erisuse - koht, saamise viis, Mõõtetulemust ei pea protokollima, kui mõõtetulemuse saamise aeg, tehiolud või muud h või käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud aldusmenetlu seaduses se

andmed on riikliku järelevalve käigus foto või videosalvestatud nin salvestiselt nähtuvad. - g Väärteotoimiku materjalide juures on videosalvestus, kuid see ei vasta määruse § 10 lg 2 nõuetele, eelkõige tluse seaduse § 18 lg 2 nõ h dusmene al uetele. Kaitsjale tutvustatud

videosalvestusel puuduvad menetlustoimingut läbiviiva haldusorgani nimi, menetlusosaliste nimed, esitatud taotlused, menetlusosaliste seletused ning kõige olulisemana puudub allkiri. Mitte ke i ei ole kinnitanud seda menetlustoimingu protokolli. Allkirja puudumine on eg väärteomenetlusõiguse oluline rikkumine. Eeltoodust tulenevalt ei järgitud kehtestatud tõendamisstandardit, mistõttu ei ole U.H-le etav väärtegu tõendatud. KrMS § etteheid

7 lg

2 kohaselt ei ole keegi kohust

atud tõendama oma süütust ning KrMS § 7 lg 3 kohaselt tõlgendatakse kõik kahtlused isiku süüdiolekus tema kasuks. Kohtus lisas kaitsja alternatiivse taotluse kui kohus leiab, et letamine sellises ulatuses on siisk – kiiruse ü i tõendatud, mõista juhtimisõiguse äravõtmise asemel rahatrahv.

Kohtu seisukoht Väärteoasja kohtulikul arutamisel selle üle sõitis ei olnud vaidlust , et 27.08.2023 kella 17.08 ajal U.H tides mootorsõidukit Maardu linnas Saha-Loo teel Rakvere poole, juh BMW registreerimismärgiga Narva maantee ja Välja tee vahel on kiiruse XXXXXX. piirang 50 km/h. U.H tunnista et tema poolt juhitud sõiduki kiirus võis sellel teelõigul olla üle 50 km/h, s,

kuid niipalju lubatu ei tundunud. üle

Kohtuvälise menetleja poolt U.H on poolt juhitud sõiduki tegeliku kiiruse tõendina esitatud salvestuse andmete v

vad kiirusmõõteseadme äljatrükk ehk PROLOG, millelt nähtu : kiiru

- LaserCam 4, number - 1148 smõõteseadme tüüp LE , kiiruse mõõtmise kuupäev ja kellaeg

– mõõteseadme kasutaja – Põhja , Marek Vähi, töörežiim 27.08.2023 kell 17:08:50,

Prefektuur - käsitsi kiiruse salvestamine, kaamera rež – – , sellel teelõigul iim , laiuskraad D1 Saha Loo tee 10 kiiruse piirang 50 km/h,

74 km/h – sõiduki maksimaalne kiirus kell 17:08:50, kell 17:08:54 – , sõiduki mark – ja sõiduki – BMW registreerimisnumber XXXXXX. Lisaks salvestuse an ja kohtus ka vaadeldud videosalvestust dmete väljatrükile on esitatud sellesama sõiduki kiiruse mõõtmise kohta kiirusmõõteseadmega.

Kaitsja leidis, et PROLOG on ei ole aru saada, kes on selle teinud ja kõlbmatu tõend, sest sellelt seda ei ole keegi kinnitanud. Kiiruse mõõtmine on liiklusjärelevalve haldusmenetluse toiming ja kiiruse mõõtmise metoodika näeb ette, et peab olema koostatud mõõteprotokoll. Prologi pealt aga isegi ei loe välja, et see on mõõteprotokoll. Kaitsja viitab Vabariigi Valitsuse 16.06.2011 määruse nr 78 § 10 lõikele 1, mis sätestab, millistele nõuetele peab mõõteprotokoll vastama ja väidab, et sellist mõõteprotokolli väärteoasjas ei ole. Kaitsja viitab ka sama use sama määr paragrahvi lõikele 2, võimaldab erisust ehk protokolli ei pea koostama, kui kõik mis haldusmenetluse seaduses sätestatud ja andmed või määruse § 10 lõikes tehiolud

1 nimetatud andmed on salvestatud ja salvestiselt nähtuvad. d salvestiselt aga ei leia kõiki neid Vaadatu andmeid. Puudub allkirjastatud protokoll. kus on hulk On välja prinditud mingisugune paber, numbreid, tähti ja sõnu ei vasta nendele nõuete peal, aga see le.

Kohus ei nõustu kaitsja seisukohaga, et kiirusmõõturi salvestuse andmete väljatrükk ehk P Vabariigi Valitsuse 16.06.2011

ROLOG on kõlbmatu tõend. määruse nr 78 § 10 lg 2 sätestab muuhulgas selle, et m ka siis, ku õõtetulemust ei pea protokollima i käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmed on riikliku järelevalve käigus foto või videosalvestatud ning salves - tiselt nähtuvad. Kohtu hinnangul nähtuvad salvestiselt ja selle prinditud väljatrükilt kõik vajalikud andmed:

kiirusmõõturi tüüp, number, salvestise ID (salvestuse numbrid), mõõtmise kuupäev ja kellaaeg, mõõtja nimi, töörežiim (käsitsi kiiruse salvest , kiiruse ületamise koht, VM amine) antud teelõigul lubatud suurim kiirus mõõdetava sõiduki , registreerimisnumber tegelik ja sõiduki kiiru Videost uvad ka keskkonnatingimused s. ja väljaprinditud PROLOGil olevalt fotolt näht – ilm selge, vihma ei sadanud. Salv nimeta estise allkirjastamise nõuet tud määruse § 10 lg-s 1 märgitud ei ole ja sest salvestise allkirjastamine ei ole võimalik. see on ka loomulik,

Seega asub kohus seisukohale, et kiiruse mõõtmise videosalvestis ja selle ditud väljatrükk prin , mis kannab nimetust PROLOG i , on täiest usaldusväärne ja kohtukõlbulik tõend tõendamaks

U.H juhitud sõiduki talle väärteoprotokollis etteheidetud kiirust ajal ja kohas ja selleks oli lubatud 50 km/h asemel 74 km/h.

Kaitsja teine argument, mis välistab U.H süü tõendamise kiiruse ületamises on mõõtevahend, mis peab olema taadeldud. Kaitsja seiskohalt ei saa kiirusmõõteseadet, millega mõõdeti U.H juhitud sõi a taadelduks. Põhjuse kohta, miks seadet ei saa duki kiirust, pidad käsitleda taadelduna, on . Kohtuvaidlustes kord ütleb kindlalt, et kaitsja seisukoht kahetine sellel olevad läbipaistva teibiga kaetud taatlusmärgised olid rikutud, kuna osadel kleebistel oli teip servadest lahti. Samas natuke hiljem leiab, et ei olegi võimalik kindlaks teha, kas taatlusmärgis oli rikutud või ei olnud. Ka avakõnes väitis kaitsja, et teipi saab sulgemiskleebisele ehk taatlusmärgisele mitu korda peale liimida ning seda, kas taatlusmärgis teibi all on terve, kas seda on eemaldatud või mitte, ei saa mitte kunagi teada, sest teipi lahti tõmmates jääb taatlusmärgis teibi külge kinni ja seda teipi saab korduvalt sinna tagasi panna. Kas seda selle mõõteseadme puhul on tehtud või mitte, ta ei tea, aga teibi nurgad olid irvakil ja lahti. Kaitsja arvates ei saa kindel olla selles, et need taatlusmärgised olid rikkumata ja puutumata, sest selle rikkumatuse ja puutumatuse tagatis ongi see, et nad on liimitud sinna sellisel kujul nagu nad on. Eeltoodust tulenevalt tõstatab kaitsja kahtluse, et seda mõõteseadet võib olla manipuleeritud ja sellest omakorda tuleneb, et kõik kõrvaldamata kahtlused tuleb tõlgendada menetlusaluse isiku kasuks. Kaitsja on ka seisukohal, et tema ei pea tõendama, et seadet on manipuleeritud.

Vastupidi kaitsja argumen versioonile, ei ole kohtul tekkinud tatsioonile ja püstitatud kahtluse kahtlust selles, et taatlusmärgised kiirusmõõteseadmel on rikutud ja et seda seadet oleks kuidagi manipuleeritud. Ühtegi tõendit taatlusmärgiste rikkumise kohta väärteomenetluses esitatud ei ole ning e ainuüksi sellest, t mõnel märgise peale kleebitud teibil olid ääred narmendama hakanud, ei saa teha järeldust selle kohta, et teipi oleks koos kleebisega pealt ära tõmmatud, seadmega manipuleeritud ja siis teip uuesti koos kleebisega tagasi kleebitud. Asjatundja Hannes Küünarpuu ütlustest tulenevalt pannakse teip kleebisele Metroserdi poolt ja selle eesmärgiga, et kaitsta kleebist märjaks saamise eest, kuna kiirusmõõteseadmeid kasutatakse ka vihmaga. Kui kleebisel teipi peal ei ole ja ta saab märjaks, siis ta liguneb läbi muutub hapraks ja võib , puruneda. Asjatundja kinnitas ka seda, et enne iga vahetuse algust kontrollib mõõtja seadet ja kui seadet on manipuleeritud, siis see tuleb kontroll i käigus välja, sest seadmele tehakse testid – sihikutest, kaugustest ja 0-test. Igasugune manipulatsioon tuleb testimise käigus ilmsiks, sest siis ei näita seade õigesti. Kui seadet on lahti võetud, siis järgmine kasutaja saab sellest kohe aru. Samuti puu

dub politseitöötajatel igasugune tarkvara, millega saaks seadmesse sisse minna. Ka taatluse käigus tuleb välja kui seadet on vahepeal manipuleeritud, Metrosert selle kindlasti avastab. Siis koostatakse selle kohta eraldi dokument, et seade ei vasta nõuetele ja ei läbinud taatlust. Seadme Lasercam 4 numbriga LE1148 taatlustunnistuselt TTRS-22/00185 nähtub, et seadme taatlemine on toimunud 12.09.2022.a. U.H kiirust mõõdeti 27.08.2023.a Kuna seadmeid taadeldakse kord aastas, siis oli selle seadme t . Hannes aatluse kehtivus peagi lõppemas Küünarpuu ütluste kohaselt ei ole seda sea et hoitud reservis, on kogu aeg töös olnud. Pole siis d

ka ime, et pideval kasutamisel gemiskleebise peal oleva t

mõne sul eibi äär veidi narmendama on hakanud. See aga ei tähenda seda, et selle all olev kleebis oleks rikutud. Seda ei paistnud ka üheltki fotolt, mis kaitsja poolt tehtuna kaebuse juurde olid lisatud.

Kohtuvälise menetleja poolt esitati kohtule kiirusmõõteseadme LaserCam 4 number LE1148 uus taatlustunnistus nr TTRS-23/00206, s kinnitab, et seade l 22.09.2023 kordustaatluse ning mi äbis vastas es . itatud nõuetele

Eeltoodu alusel leiab kohus, et U.H kiiruse mõõtmine on toimunud korras ja taadeldud mõõteseadmega, mõõtmine ja mõõtetulemuse vormistamise nõudeid ei ole rikutud, mõõtmist tegi . ekohta on kohtule pädev mõõtja, kelleks oli politseiametnik Marek Vähi Tema pädevus esitatud tõend, millest nähtub, et Marek Vähi on läbinud 2014.a. Eurosec OÜ s kiirusmõõturi - LaserCam 4 täiendkoolituse. Seega on mõõtetulemuse jälgitavus mõõteseaduse § 5 lg 1 kohaselt tõendatud. Puudusid kõrvaldamata kahtl sed, mida tulnuks kaitsja väitel tõlgendada U.H u kasuks ja mille tulemusena tulnuks isiku suhtes väärteomenetlus lõpetada koosseisu puudumise tõttu. Subjektiivsetelt tunnustelt on sellises ulatuses lubatud piir toime pandud kaudse kiiruse ületamine tahtlusega. U.H tunnistas, et kiirus võis olla üle 50km/h. Kuna isik aga e teadnud, kui suur i tema kiirus tegelikult oli, siis pidi ta siiski mingil hetkel 74 km/h pidama võimalikuks ka kiirusega sõitmist ja möönma seda

.

Kokkuvõtvalt on tõendite ko leidnud tõendamist gumis hindamise tulemusena , et 27.08.2023.a kell 17:08 Saha Loo tee 10 oli U.H juhitud sõiduki kiirus 74 km/h, millega oli ületatud sellel teelõigul lubatud suurimat kiirust (50 km/h) mitte vähem kui 21 km/h võrra. U.H-le on kohtuvälise menetleja poolt õigesti ette heidetud LS § 227 lg 2 rikkumist.

Karistus KarS § 56 lg 1 alusel on karistamise alus isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Seaduseandja on LS § 227 lg 2 järgi väärteo toimepanemise ette näinud karistusena eest rahatrahvi kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kuue kuuni.

Kohtuvälise menetleja otsusega karistati U.H isõiguse äravõtmisega juhtim kaheks kuuks.

Kohus on seisukohal, et selli Karistusregistrist se karistusliigi valik on õiglane ja põhjendatud. nähtuvalt mitmel korral väärteokorras karistatud lubatud sõidukiiruse ületamise eest LS on isikut

§ 227 lg 2 järgi kõik mille eest määratud karistused on kehtivad, on , kusjuures kolm rikkumist,

toime pandud 2023.aasta jooksul 04.02.2023, 26.05.2023 ja 01.06.2023.a. ja k gi kolme – õi rikkumise eest on U.H karistatud kiirmenetluse otsustega rahatrahvidega. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul ei kannaks rahaline karistu enam . s eripreventiivset eesmärki K varasem hatrahvid ei ole motiveerinud menetlusalust isikut uivõrd alt mõistetud ra nõuetekohaselt käituma mõistmine , puudub kohtul usk, et taaskordselt samaliigilise karistuse mõjutaks teda hoiduma edaspidi sõiduki juhtimisel lubatud kiiruse ületamisest. Tegemist ei ole ühekordse eksimusega öeldes . Ka Riigikohus on sarnasel seisukohal, lahendis 4-23-1826 punktis

12 „Kohtupraktika on s selgitatud, et korduva rikkuja puhul on tõenäolisem võimalus, et ta paneb tulevikus uuesti toime samaliigilise süüteo, mistõttu on see ka üks alus, mille põhjal saab hinnata sõiduki juhtimise õiguse äravõtmise vajalikkust. Rahatrahvi kohaldamine on end üldjuhul ammendanud ega täida eripreventiivset eesmärki olukorras, kus menetlusalusele isikule määratud korduvad rahatrahvid ei ole mõjutanud teda uute süütegude toimepanemisest hoiduma. Isik, kuvalt ja tahtlikult liiklusseaduse kes eirab vaatamata korduvatele karistustele jät nõudeid, on teistele liiklejatele ohtlik ning ta tuleb liiklusest kõrvaldada“. „Ka üldpreventiivseid eesmärke silmas pidades ei tohi kohaldatav karistus anda ühiskonnale signaali, justkui ei taunitaks õiguskorras süütegude korduvat toimepanekut oluliselt rangemal viisil. Lubatud sõidukiiruse ületamine suurendab liiklusõnnetusse sattumise tõenäosust ja võib liiklusõnnetuse korral põhjustada raskemaid tagajärgi“. (Riigikohtu lahend 3-1-1-6-17 p 18 ). Kokkuvõtlikult on kohus seisukohal, et arvestades eri ja üldpreventiivseid kaalutlusi, on - juhtimisõiguse äravõtmine põhikaristusena põhjendatud. Kaebuse esitaja selgitas, et tema töö on otseselt seotud juhtimisõiguse äravõtmisega a samuti on juhtimisõigust vaja j lapse kooli transportimiseks. KarS § 481 lg 2 kohaselt ei tohi mootorsõiduki juhtimise õigust ära võtta isikult, kes kasutab mootorsõidukit liikumispuude tõttu. Antud asjaolu käesoleval juhul ei esine ning väide, et isikul on juhtimisõigust vaja seoses tööülesannete täitmisega ja lapse kooli sõidutamisega oli isikule teada ka väärteo toimepanemise ajal ning ta pidi arvestama võimalusega, et rikkudes korduvalt liikluseeskirju võib ta jääda juhtimisõigusest ilma.

Kuivõrd poolt juhitud sõiduk ületa U.H s lubatud kiirust LS § 227 lg 2 dispositsioonis ettenähtud lammääras , tuleb tema süü lugeda keskmisest väiksemaks Võttes arvesse a

- 21 km/h . ka asjaolu,

et teda ei ole varasemalt juhtimisõiguse äravõtmisega võib karistatud, siis kohtu hinnangul, vaatamata karistust kergendavate asjaolude puudumisele, temale esimest mõista korda sellist karistusliiki kohaldades

karistuseks juhtimisõiguse äravõtmise miinimummääras, s.o. üheks kuuks.

Kohus juhindub VTMS 2. § 132 p

Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatamise korral hak motiveeritud otsus avalikult te se teatavaks hiljemalt 04.03.2024. a kell 13.00.

(digitaalselt allkirjastatud) Aime Ivanson kohtunik