2-21-2595/82 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

1(16)

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Tsiviilasja number

2-21-2595

Otsuse tegemise koht ja aeg

Tartu, 4. märts 2024

Kohtukoosseis

Üllar Roostoja, Margit Jäätma, Indrek Parrest

Tsiviilasi

Flinty OÜ hagi Oliver Kruuda pankrotihaldur Andres

Tootsmani vastu kohustuste täitmise tuvastamiseks ja

kohtulike hüpoteekide Flinty OÜ nimele kandmiseks

vajalike tahteavalduste andmiseks kohustamiseks

Flinty OÜ hagi Osaühing KENTEX FINANCE EESTI

(likvideerimisel)

vastu

kohustuste

täitmise

tuvastamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 7. juuli 2023. a otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse

liik

Oliver Kruuda pankrotihalduri Andres Tootsmani

apellatsioonkaebus

Osaühingu KENTEX FINANCE EESTI (likvideerimisel)

apellatsioonkaebus

Apellatsioonkaebuse hind

Oliver Kruuda pankrotihalduri Andres Tootsmani

apellatsioonkaebusel 135 000 eurot

Osaühing KENTEX FINANCE EESTI (likvideerimisel)

apellatsioonkaebusel 6000 eurot

Kohtuistungi toimumise aeg

16. jaanuar 2024

2(16)

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja (vastustaja) Flinty OÜ (registrikood 11202155),

esindajad vandeadvokaat Liis Könn ja vandeadvokaadi

abi Grete-Kai Teeäär

Kostja

(apellant)

Oliver

Kruuda

(isikukood

XXXXXXXXXXX) pankrotihaldur Andres Tootsman,

esindajad

vandeadvokaat

Tarmo

Peterson

ja

vandeadvokaadi abi Viviana Vilter-Lindmäe

Kostja (apellant) Osaühing KENTEX FINANCE EESTI

(likvideerimisel;

registrikood

11764025),

esindaja

vandeadvokaat Marko Kaevando

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tartu Maakohtu 7. juuli 2023. a otsus osas, milles kohus rahuldas

Flinty OÜ nõude Oliver Kruuda pankrotihaldur Andres Tootsmani vastu

tuvastada, et Flinty OÜ on täitnud tsiviilasja nr 2-19-3061 Harju Maakohtu

6. mai 2021. a kohtumääruse resolutsiooni p-d 3 ja 4, ning jätta hagi selles osas

läbi vaatamata. Muuta sellest lähtuvalt ka maakohtu määratud menetluskulude

jaotust. Muus osas jätta Tartu Maakohtu 7. juuli 2023. a otsuse resolutsioon

muutmata, muutes osaliselt maakohtu otsuse põhjendusi.

2. Rahuldada

Oliver

Kruuda

pankrotihalduri

Andres

Tootsmani

apellatsioonkaebus osaliselt ning jätta Osaühingu KENTEX FINANCE EESTI

(likvideerimisel) apellatsioonkaebus rahuldamata.

3. Lugeda Tartu Maakohtu 7. juuli 2023. a otsuse resolutsioon tervikuna

sõnastatuks järgmiselt:

" 1. Jätta Oliver Kruuda ja Osaühingu KENTEX FINANCE EESTI

(likvideerimisel) 24. mai 2021. a ja 23. augusti 2021. a taotlused hagi läbi

vaatamata jätmiseks rahuldamata. Jätta Osaühingu KENTEX FINANCE

EESTI (likvideerimisel) 26. mai 2023. a taotlus hagi läbi vaatamata jätmiseks

rahuldamata.

2. Rahuldada Flinty OÜ hagi Osaühingu KENTEX FINANCE EESTI

(likvideerimisel) vastu tuvastusnõudes täies ulatuses ning Oliver Kruuda

pankrotihaldur Andres Tootsmani vastu osaliselt ning Flinty OÜ hagi Oliver

Kruuda pankrotihaldur Andres Tootsmani vastu tahteavalduste asendamise

nõudes täies ulatuses. Jätta hagi läbi vaatamata Flinty OÜ nõudes Oliver

Kruuda pankrotihaldur Andres Tootsmani vastu tuvastada, et Flinty OÜ on

täitnud tsiviilasja nr 2-19-3061 Harju Maakohtu 6. mai 2021. a kohtumääruse

resolutsiooni p-d 3 ja 4.

3. Tuvastada, et Flinty OÜ on täitnud tsiviilasja nr 2-19-3061 Tallinna

Ringkonnakohtu 26. novembri 2020. a otsuse resolutsiooni p 2, millega kohus

kohustas Flinty OÜ-d hüvitama Oliver Kruudale 137 219 eurot 52 senti ning

viivise võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg-s 1 sätestatud määras.

4. Tuvastada, et Flinty OÜ on täitnud tsiviilasja nr 2-19-3061 Harju Maakohtu

6. mai 2021. a kohtumääruse resolutsiooni p-d 3 ja 4, millega kohus mõistis

3(16)

Flinty OÜ-lt Osaühingu KENTEX FINANCE EESTI (likvideerimisel) kasuks

välja menetluskulud 11 300 eurot ja viivise VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras.

5. Tuvastada, et Oliver Kruuda pankrotihalduril Andres Tootsmanil on

kohustus anda nõusolek alljärgnevatele kinnistutele Oliver Kruuda kasuks

seatud kohtulike hüpoteekide Flinty OÜ nimele kandmiseks ja Flinty OÜ

hüpoteegipidajana asendamiseks:

▪ kinnistule registriosa nr XXXXXXX seatud kohtulik hüpoteek 48 450

eurot;

▪ kinnistule registriosa nr XXXXXXX seatud kohtulik hüpoteek 47 925

eurot;

▪ kinnistule registriosa nr XXXXXXX seatud kohtulik hüpoteek 26 025

eurot;

▪ kinnistule registriosa nr XXXXXXX seatud kohtulik hüpoteek 12 600

eurot.

6. Oliver Kruuda pankrotihalduri Andres Tootsmani resolutsiooni p-s 5

nimetatud tahteavaldust asendab tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68

lg 5 alusel praegune kohtuotsus.

7. Kohtuotsuse täitmist tagava abinõuna jätta jõusse Harju Maakohtu

19. veebruari 2021. a määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu, millega

kohus keelas Oliver Kruudal p-s 5 nimetatud Flinty OÜ kinnistutele seatud

kohtulike hüpoteekide käsutamine kuni praeguses asjas tehtava kohtulahendi

jõustumiseni.

8. Kohtuotsuse täitmist tagava abinõuna jätta jõusse Tartu Maakohtu

3. detsembri 2021. a määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu, millega

kohus peatas Flinty OÜ suhtes algatatud täitemenetluse kohtutäitur Oksana

Kutšmei menetluses olevas täiteasjas nr 084/2021/8773 kuni praeguses asjas

tehtava kohtulahendi jõustumiseni.

9. Kohtuotsuse täitmist tagava abinõuna jätta jõusse Tartu Maakohtu

4. oktoobri 2022 määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu, millega kohus

keelas Osaühingu KENTEX FINANCE EESTI (likvideerimisel) kustutamise

äriregistrist kuni praeguses asjas tehtava kohtulahendi jõustumiseni."

4. Jätta Flinty OÜ menetluskulud mõlemas kohtuastmes võrdsetes osades Oliver

Kruuda pankrotihalduri Andres Tootsmani ja Osaühingu KENTEX FINANCE

EESTI (likvideerimisel) kanda, Oliver Kruuda pankrotihalduri Andres

Tootsmani menetluskulud jätta mõlemas kohtuastmes 20% ulatuses Flinty OÜ

kanda ning 80% ulatuses Oliver Kruuda pankrotihalduri Andres Tootsmani

enda kanda. Osaühingu KENTEX FINANCE EESTI (likvideerimisel)

menetluskulud jätta mõlemas kohtuastmes tema enda kanda.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule

30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu

möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest.

4(16)

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi

ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse

või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid.

Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel

kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab

kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. Flinty OÜ (hageja) esitas 17. veebruaril 2021 Harju Maakohtule hagiavalduse

Oliver Kruuda ja Osaühingu KENTEX FINANCE EESTI (likvideerimisel; kostja II) vastu,

milles 8. juuli 2021. a täiendust arvestades esitas kostjate vastu kokkuvõttes järgmised

nõuded:

▪ Tuvastada, et hageja on täitnud tsiviilasja nr 2-19-3061 Tallinna Ringkonnakohtu

26. novembri 2020. a otsuse resolutsiooni p 2, millega kohus kohustas hagejat

hüvitama Oliver Kruudale 137 219 eurot 52 senti ning viivise võlaõigusseaduse

VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras.

▪ Tuvastada, et hageja on täitnud tsiviilasja nr 2-19-3061 Harju Maakohtu 6. mai

2021. a kohtumääruse resolutsiooni p-d 3 ja 4, millega kohus mõistis hagejalt kostja

II kasuks välja menetluskulud 11 300 eurot ja viivise VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud

määras.

▪ Tuvastada, et Oliver Kruuda pankrotihalduril Andres Tootsmanil on kohustus anda

nõusolek alljärgnevatele kinnistutele Oliver Kruuda kasuks seatud kohtulike

hüpoteekide hageja nimele kandmiseks ja hageja hüpoteegipidajana asendamiseks:

-

kinnistule registriosa nr XXXXXXX seatud kohtulik hüpoteek 48 450

eurot;

-

kinnistule registriosa nr XXXXXXX seatud kohtulik hüpoteek 47 925

eurot;

-

kinnistule registriosa nr XXXXXXX seatud kohtulik hüpoteek 26 025

eurot;

-

kinnistule registriosa nr XXXXXXX seatud kohtulik hüpoteek 12 600

eurot.

Asendada eelnimetatud nõusolekud kohtuotsusega.

19. oktoobril 2021 kuulutati välja Oliver Kruuda pankrot ning 10. augustil 2022 astus

menetlusse Oliver Kruuda asemel tema pankrotihaldur Andres Tootsman (kostja I).

Harju Maakohus andis 19. veebruari 2021. a määrusega asja kohtualluvuse järgi üle Tartu

Maakohtule.

2. Kohtud on hagi tagamiseks rakendanud asjas järgmised hagi tagamise abinõusid:

▪ Harju Maakohus keelas 19. veebruari 2021. a määrusega Oliver Kruudal

ülalmärgitud hageja kinnistutele seatud kohtulike hüpoteekide käsutamine kuni

praeguses asjas tehtava kohtulahendi jõustumiseni.

5(16)

▪ Tartu Maakohus peatas 3. detsembri 2021. a määrusega hageja suhtes algatatud

täitemenetluse kohtutäitur Oksana Kutšmei menetluses olevas täiteasjas

nr 084/2021/8773 kuni praeguses asjas tehtava kohtulahendi jõustumiseni.

▪ Tartu Maakohus keelas 4. oktoobri 2022. a määrusega kostja II kustutamise

äriregistrist kuni praeguses asjas tehtava kohtulahendi jõustumiseni.

3. Hagiavalduse põhjenduste kohaselt esitas Oliver Kruuda 26. veebruaril 2019

hageja vastu hagi võlgnevuse väljamõistmiseks koos hagi tagamise avaldusega (tsiviilasi

nr 2-19-3061). Harju Maakohus rahuldas 27. veebruari 2019. a määrusega Oliver Kruuda

hagi tagamise taotluse ning seadis hagejale kuuluvale neljale kinnistule Oliver Kruuda

kasuks kohtulikud hüpoteegid. Tallinna Ringkonnakohus rahuldas 26. novembri 2020. a

otsusega hagi ning mõistis hagejalt Oliver Kruuda kasuks välja 137 219 eurot 52 senti,

millest põhivõlg on 120 360 eurot ja viivis kohtuotsuse tegemise seisuga 16 859 eurot

52 senti. Tallinna Ringkonnakohtu otsus jõustus 8. veebruaril 2021.

Hageja esitas 8. veebruaril 2021 kell 10.44 Oliver Kruudale tasaarvestusavalduse, millega

tasaarvestas hageja tsiviilasjast nr 2-19-3061 tuleneva nõude hageja nõudega Oliver

Kruuda vastu, mis tuleneb tsiviilasjas nr 2-15-13527 tehtud jõustunud kohtuotsusest.

Hageja omandas nõude Oliver Kruuda vastu nõude loovutamisega OSAÜHINGULT

BEST IDEA (BI) 27. jaanuaril 2021. Tasaarvestusavaldusega lõppes Oliver Kruuda nõue

hageja vastu alates 8. veebruarist 2021.

Kostja II esitas 8. veebruaril 2021 kell 11.01 hagejale nõude tsiviilasjas nr 2-19-3061

tehtud kohtuotsuse täitmiseks. Koos nõudega esitas kostja II teate nõude loovutamisest,

mille kohaselt Oliver Kruuda oli loovutanud viidatud tsiviilasjast tulenevad nõuded

27. aprillil 2020 kostjale II. Hageja vastas kostjale II 17. veebruaril 2021, et Oliver Kruuda

nõue hageja vastu on tasaarvestuse tulemusel lõppenud. Hageja esitas 17. veebruaril 2021

kohtule tsiviilasjas nr 2-19-3061 avalduse hagi tagamise abinõude tühistamiseks, sest

kohtulike hüpoteekidega tagatud nõue on tasaarvestuse tulemusel rahuldatud. Kohus ei

olnud hagi esitamise ajaks avaldust lahendanud.

Hageja palub kohtul tuvastada, et ta on täitnud 26. novembri 2020. a kohtuotsusest asjas

nr 2-19-3061 tuleneva Oliver Kruuda nõude tasaarvestusega ning Oliver Kruudal ja/või

kostjal II ei ole sellega seoses enam hageja vastu nõuet. Tuvastusnõue tuleb esitada

mõlema kostja vastu põhjusel, et kostja II väidab, et Oliver Kruuda on kostjale II

loovutanud oma nõude hageja vastu, mistõttu on õigusselguse huvides oluline, et kohus

tuvastaks nõude lõppemise kõikide asjast puudutatud isikute suhtes. Nõue on täidetud

tasaarvestusega. Hageja tasaarvestas BI-lt omandatud nõude Oliver Kruuda vastu summas

139 169 eurot 14 senti. Hageja on Oliver Kruudale tasaarvestamisavalduse kätte

toimetanud.

Väidetav nõude loovutamine Oliver Kruuda poolt 27. aprillil 2020 kostjale II ei mõjuta

hageja nõude täitmist. Hageja ei olnud teadlik, et Oliver Kruuda on nõude väidetavalt

loovutanud kostjale II. Hageja on nõude täitnud õigele isikule (Oliver Kruudale) ja

tsiviilasjast nr 2-19-3061 tulenev nõue hageja vastu on tasaarvestuse tulemusel lõppenud.

Nõude lõppemine kehtib Oliver Kruuda ja kõikide isikute suhtes, kellele Oliver Kruuda on

nõude väidetavalt loovutanud.

Juhuks kui kohus peaks leidma, et hageja 8. veebruari 2021 tasaarvestus ei kehti, esitas

hageja hagiavalduses alternatiivselt kostja II vastu tasaarvestusavalduse, millega

tasaarvestas VÕS § 171 lg 3 alusel hageja nõude ka kostja II suhtes. Hageja nõue Oliver

Kruuda vastu tekkis 27. jaanuaril 2021, kui BI loovutas hagejale nõude Oliver Kruuda

vastu summas 170 000 eurot. Hageja ei teadnud nõude omandamisel BI-lt, et Oliver

Kruuda on loovutanud oma nõude hageja vastu kostjale II. Hageja saab seega oma nõude

tasaarvestada ka kostja II vastu VÕS § 171 lg 3 alusel. Seega on hageja täitnud kohtuasjast

6(16)

nr 2-19-3061 tuleneva nõude hageja vastu ning kostjal II ei ole hageja vastu nõuet. Hagejal

on õigus nõuda asjaõigusseaduse (AÕS) § 349 lg 1 alusel hüpoteekide enda nimele

kandmist.

4. 8. juuli 2021. a hagiavalduse täienduse põhjenduste kohaselt määras Harju

Maakohus 6. mail 2021 tsiviilasjas nr 2-19-3061 kindlaks Oliver Kruuda menetluskulude

rahalise suuruse ja mõistis hagejalt kostja II kasuks välja Oliver Kruuda menetluskulu

11 300 eurot 50 senti ja viivise. Hageja palub kohtul tuvastada, et hageja on täitnud lisaks

tsiviilasjas tulenevale põhinõudele ka Oliver Kruuda menetluskulude nõude hageja vastu.

Hageja esitas menetluskulude nõude tasaarvestamise avalduse 8. märtsil 2021. Hageja

tasaarvestas BI-lt omandatud nõude Oliver Kruuda poolt kostjale II loovutatud

menetluskulude nõudega kattuvas ulatuses. Hageja esitas tasaarvestusavalduse asja nr 2-

19-3061 menetluses ning edastas selle mõlema kostja esindajatele. Kostjad said

tasaarvestusavalduse kätte ning esitasid seisukoha 15. märtsil 2021.

Hageja esitas 8. juuli 2021. a hagiavalduse täienduses alternatiivse tasaarvestusavalduse

juhuks, kui kohus peaks leidma, et 8. märtsi 2021. a tasaarvestusavaldus ei kehti. Oliver

Kruuda menetluskulude nõue hageja vastu tekkis kõige hiljemalt menetluskulude

kindlaksmääramisel 6. mai 2021. a määrusega asjas nr 2-19-3061. Kohus määras lahendi

täitmise viisina väljamõistetud summa tasumise kostjale II. Kuna menetluskulude nõude

täitmise järel on kõik tsiviilasjast nr 2-19-3061 tulenevad kohustused kostjate ees täidetud,

siis võib hageja AÕS § 349 lg 1 alusel nõuda hüpoteekide kandmist enda nimele.

5. Kostjad I hagi ei tunnistanud.

Kostja I hinnangul ei ole BI poolt tsiviilasjas nr 2-15-13527 jõustunud kohtulahendiga

rahuldatud nõude osaline loovutamine hagejale kehtiv, kuna nõude loovutamise aluseks

olevat kohustust ei ole loovutamislepingus määratletud. Isegi kui hageja oli kehtiva

loovutamise kaudu nõude Oliver Kruuda vastu omandanud, siis ei ole tasaarvestus kehtiv

VÕS §-st 88 tuleneva võlgniku õiguse rikkumise tõttu.

Hagejal ei olnud võimalik 8. märtsil 2021 ega ole võimalik käesolevas tsiviilasjas Oliver

Kruudaga tasaarvestada oma väidetavat nõuet tsiviilasjas 2-19-3061 kostja II kasuks välja

mõistetud menetluskulude nõudega. Menetluskulude hüvitamise nõue sai tekkida alles

pärast menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise lahendi jõustumist, s.o

13. septembril 2021.

6. Kostja II leidis, et maakohus võttis esimese haginõude ebaõigesti menetlusse,

mistõttu tuleks see jätta läbi vaatamata. Hagejal puudub sellise tuvastusnõude esitamiseks

õigustatud huvi tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 368 lg 1 mõttes, mh seetõttu,

et Tallinna Ringkonnakohtu 26. novembri 2020. a otsusega tsiviilasjas nr 2-19-3061

hagejalt väljamõistetud summade sissenõudmiseks ei ole hageja suhtes sundtäitmist

alustatud ning esimese haginõude rahuldamine ei välistaks iseenesest ka sundtäitmise

alustamist tulevikus.

Kui kohtu arvates ei ole alust esimese haginõude läbi vaatamata jätmiseks, tuleb see jätta

rahuldamata järgmistel põhjustel:

▪ hageja ei ole kehtivalt omandanud tasaarvestuseks kasutatud nõuet Oliver Kruuda

vastu;

▪ isegi kui BI loovutas nõude Oliver Kruuda vastu hagejale kehtivalt, ei saanud

hageja seda kasutada, sest see oleks vastuolus VÕS §-st 88 tuleneva võlgniku

õigusega määrata, millises järjekorras ta tsiviilasjas nr 2-15-13527 jõustunud

kohtuotsusega rahuldatud nõuded täidab;

7(16)

▪ hageja väidetavalt omandatud nõuet kasutades tehtud tasaarvestused on toimetud,

sest see on vastuolus pankrotiseaduse (PankrS) § 99 lg 3 teise lausega.

Hageja nõuded, mis on suunatud tema kinnisasjadele Oliver Kruuda kasuks seatud

kohtulike hüpoteekide üleandmisele hagejale, saavad olla suunatud üksnes Oliver Kruuda

vastu, kuna olukorras, kus hüpoteegipidajana on kantud kinnistusraamatusse Oliver

Kruuda, saab vaid tema anda nõusoleku vastavate kannete tegemiseks kinnistusraamatusse

(AÕS § 641 ja § 338 lg 2, PankrS § 36 lg 1). Seega ei ole kostja II selle nõude osas kohaseks

kostjaks.

Harju Maakohtu tsiviilasjas nr 2-19-3061 tehtud 6. mai 2021. a määruse resolutsiooni p-

dest 3–4 tulenevad hageja kohustused kostja II ees on praeguse kohtumenetluse ajal

täidetud. Kolmanda haginõude, mille osas on kostjaks üksnes kostja II, võtab kostja II

seega õigeks. Hagejal ei saa olla mingit õigustatud huvi saada Harju Maakohtu 6. mai

2021. a määrusest tulenevate kohustuste täitmist tunnustavat kohtulahendit, mis kehtiks ka

Oliver Kruuda suhtes. Menetluskulude hüvitamise nõue tekkis juba algselt kostja II

nõudena, selle nõude osas ei saa Oliver Kruudat pidada esialgseks võlausaldajaks ega

rääkida vastava nõude loovutamisest Oliver Kruuda poolt kostjale II. Oliver Kruudale ega

kostjale I ei tulene Harju Maakohtu 6. mai 2021 määrusest (sh selle resolutsiooni

punktidest 3 ja 4) mingeid nõudeid hageja vastu, sh ei saa nad nõuda nende alusel hageja

suhtes täitemenetluse algatamist. Isegi kui tegemist oli algselt Oliver Kruuda nõudega

hageja vastu, ei saanud hageja seda tasaarvestada samadel põhjustel kui Tallinna

Ringkonnakohtu 26. novembri 2020 a otsusest tsiviilasjas nr 2-19-3061 tuleneva nõude

puhul, samuti ei saanud hageja tasaarvestust teha enne Harju Maakohtu 6. mai 2021. a

määruse jõustumist. Samuti esitati kõnealune tasaarvestusavaldus tsiviilasja nr 2-19-3061

menetluses, kus kostja II ei olnud menetlusosaline ning Oliver Kruudat selles menetluses

esindanud advokaat Marko Kaevando ei olnud kostja II esindaja. Seega ei olnud

tasaarvestusavaldus suunatud kostjale II ning selle kohta esitas tsiviilasjas nr 2-19-3061

enda seisukoha üksnes Oliver Kruuda.

MAAKOHTU LAHEND

7. Tartu Maakohus rahuldas 7. juuli 2023. a otsusega hagi. Maakohus tuvastas, et

hageja on täitnud tsiviilasja nr 2-19-3061 Tallinna Ringkonnakohtu 26. novembri 2020. a

otsuse resolutsiooni p 2 ning samas tsiviilasjas tehtud Harju Maakohtu 6. mai 2021. a

kohtumääruse resolutsiooni p-d 3 ja 4. Samuti tuvastas maakohus, et kostjal I on kohustus

anda nõusolek hagis nimetatud neljale kinnistule Oliver Kruuda kasuks seatud kohtulike

hüpoteekide hageja nimele kandmiseks ja hageja hüpoteegipidajana asendamiseks,

kohtuotsus asendab kostja I nimetatud tahteavaldusi.

Kostjate taotlused hagi läbi vaatamata jätmiseks jättis kohus otsusega rahuldamata ning

Harju Maakohtu 19. veebruari 2021. a määrusega ning Tartu Maakohtu 3. detsembri

2021. a ja 4. oktoobri 2022. a määrustega rakendatud hagi tagamise abinõud jõusse

kohtuotsuse täitmist tagavate abinõudena. Menetluskulud jättis kohus võrdsetes osades

kostjate kanda.

7.1.

Otsuse põhjenduste kohaselt on hageja tuvastusnõuded perspektiivikad. TsMS

§ 368 lg 1 kohaselt võib hageja esitada hagi õigussuhte olemasolu või puudumise

tuvastamiseks, kui tal on sellise tuvastamise vastu õiguslik huvi. Hagejal on õigustatud

huvi nõude täitmise tuvastamiseks, et kinnitada nõuete lõppemine asjas tehtava

kohtuotsusega ning hoida ära hageja suhtes täitemenetluste algatamine olematute nõuete

alusel. Hageja on esitanud tuvastusnõude nii Oliver Kruuda kui ka kostja II vastu seetõttu,

et hageja sai 17. veebruaril 2021 teada, et Oliver Kruuda on kostjale II loovutanud oma

8(16)

nõuded hageja vastu. Õigusselguse huvides on oluline tuvastada nõude lõppemine

kummagi kostja osas.

Jõustunud kohtuotsus on TsMS § 457 lg 1 kohaselt kohustuslik üksnes menetlusosalistele

ning ilma kostja II osaluseta tehtav otsus põhjustaks uue vaidluse, kas otsusel on kostja II

suhtes õigusjõud. Kostja II võib aga ilma tema osas tehtava tuvastuseta esitada avalduse

täitemenetluse läbiviimiseks. TMS § 48 lg 1 p 2 kohaselt lõpetab täitur täitemenetluse, kui

täiturile esitatakse kirjalik dokument, millest nähtub, et sissenõudja on nõude rahuldanud.

Kuna kostjad on hageja tasaarvestusavalduse vaidlustanud, siis on hageja kohtuotsusest

tuleneva nõude täitmise tõendamise tuvastamiseks pöördunud kohtusse. Hageja saab

praeguse asja kohtulahendiga tõendada, et hageja on nõude täitnud ning puudub vajadus

esitada sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi.

7.2.

Nõude loovutamine muutub VÕS § 169 lg-test 1 ja 2 tulenevalt võlgniku suhtes

kehtivaks nõude loovutamisest teada saamisest. Vaidlust ei ole selles, et Oliver Kruuda on

nõude loovutusest BI-lt hagejale teada saanud 8. veebruaril 2021. VÕS § 170 kohaselt

loetakse loovutamine toimunuks, kui nõude loovutamise kohta on välja antud dokument,

mis on võlgnikule edastatud, ning seega on nõude loovutamise teatega nõude loovutamine

tõendatud.

Kohus leidis, et BI võis loovutada kohtuotsusest tuleneva nõude ning nõue oli loovutamisel

piisavalt määratletud. Nõude loovutamisel ei pidanud BI eristama, millise asjas nr 2-15-

13527 tehtud kohtuotsuse aluskohustusest tuleneva nõude on BI loovutanud. BI loovutas

hagejale tsiviilasjas nr 2-15-13527 tehtud kohtuotsusest tuleneva nõude osaliselt. Tallinna

Ringkonnakohtu 30. aprilli 2020. a otsusest tsiviilasjas nr 2-15-13527 on pooltele (Oliver

Kruuda, AS Rubla ja BI) kohustuslik vaid kohtuotsuse resolutsioon. Seetõttu tekkis

30. aprilli 2020. a kohtuotsusega uus, kohtuotsusest tulenev Oliver Kruuda kohustus BI

ees. Seetõttu ei olnud mingit vajadust nõude loovutamisel täiendavalt määratleda, millisest

konkreetsest tsiviilasjas nr 2-15-13527 käsitletud aluskohustusest loovutatud nõue tulenes.

Riigikohus on aktsepteerinud kohtulahendist tuleneva nõude loovutamist (RKTKo

15.01.2014, 3-2-1-149-13, p 27).

Hageja on nõude omandamise fakti tõendanud. Nõude loovutamisel ei ole seadusest

tulenevat vorminõuet ning hageja on tõendanud nõude loovutamise fakti nõude

loovutamise teatega, mis on Oliver Kruudale esitatud. TMS § 18 ei oma asjas tähtsust, sest

nimetatud sätet kohaldatakse vaid juhul, kui kohtutäitur otsustab täitedokumendi

menetlusse võtmise üle. VÕS § 167 lg 4 kohaselt läheb nõude loovutamisel uuele

võlausaldajale üle ka õigus teostada nõude suhtes olemasolevast täitedokumendist

tulenevaid õigusi.

Kohus leidis, et hageja on täitnud 26. novembril 2020. a tsiviilasjas nr 2-19-3061 tehtud

kohtuotsusest tuleneva kohustuse 8. veebruari 2021 tasaarvestusega (VÕS § 197 lg 1).

Hageja omandas BI-lt nõude Oliver Kruuda vastu 27. jaanuaril 2021 ning esitas

8. veebruaril 2021 (kl 10.44) tasaarvestusavalduse, millega täitis tsiviilasjast 2-19-3061

tulenevad kohustused. Pärast seda, s.o 8. veebruaril 2021 (kl 11.01) sai hageja teada Oliver

Kruuda poolt nõude loovutamisest kostjale II. 8. veebruaril 2021 kell 11.01 esitas kostja II

hagejale nõude täita viivitamata tsiviilasja nr 2-19-3061 lahend. Kostja II teavitas ka, et

Oliver Kruuda on loovutanud kõik tsiviilasja nr 2-19-3061 rahalised nõuded hageja vastu

kostjale II koos kõrvalnõuetega ning nõude loovutamise tõttu on kostja II astunud senise

võlausaldaja (Oliver Kruuda) asemele. Nõude loovutuse on Oliver Kruuda alla kirjutanud

27. aprillil 2020.

Kuna hageja sai Oliver Kruuda nõude loovutamisest kostjale II teada pärast BI-lt nõude

omandamist ja nõuete tasaarvestamist, sai hageja VÕS § 169 lg-st 1 lähtuvalt oma nõude

tasaarvestada Oliver Kruuda nõudega. Kuna hageja ei teadnud BI-lt nõude omandamisel

9(16)

(27. jaanuaril 2021), et Oliver Kruuda on enda nõude hageja vastu loovutanud kostjale II,

saab hageja oma nõude tasaarvestada ka kostja II vastu VÕS § 171 lg 3 alusel.

7.3.

Maakohus leidis samuti, et hageja on täitnud tsiviilasjas nr 2-19-3061 Harju

Maakohtu 6. mai 2021. a kohtumäärusest tuleneva menetluskulude hüvitamise nõude

8. märtsil 2021 esitatud tasaarvestusega. 16. veebruaril 2021 esitas Oliver Kruuda

tsiviilasjas nr 2-19-3061 taotluse menetluskulude kindlaksmääramiseks, milles märkis, et

on enda kantud menetluskulude hüvitamise nõuded hageja vastu loovutanud kostjale II.

Hageja tasaarvestusavaldus on kehtiv. Menetluskulude hüvitamise nõue kuulus esmalt

Oliver Kruudale. Nõue menetluskulude hüvitamiseks tekkis kohtu hinnangul 8. veebruaril

2021 Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilasjas nr 2-19-3061 tehtud otsuse jõustumisega,

millega Oliver Kruuda menetluskulud jäeti hageja kanda. Enne Harju Maakohtu tsiviilasja

2-19-3061 6. mai 2021. a määrust ei olnud menetluskulude täpne suurus kindlaks määratud

ning menetluskulud muutusid sissenõutavaks 8. juulil 2021 määruse jõustumisega. Siiski

oli hagejal õigus vastav kohustus täita, sest teada oli menetluskulude ligikaudne suurus

ning nende kandmise kohustus. Hageja tegi tasaarvestuse mitte suuremas summas kui

12 516 eurot 1 sent ning menetluskuludena mõisteti hagejalt välja 11 300 eurot 5 senti,

seega on menetluskulude hüvitamise nõue 8. märtsil 2021 esitatud tasaarvestusega

täidetud. Hageja väidete kohaselt on täiteasjas nr 084/2021/8773 kohtutäituri eksimuse

tõttu ennatlikult hageja arvelduskontolt maha võetud ja kostjale II edasi kantud

vaidlusalune 11 492 eurot 61 senti. Kohus on praeguses asjas tuvastanud, et kostjal II ei

olnud nimetatud täitetoimingu ajal hageja vastu tsiviilasjast nr 2-19-3061 tulenevat nõuet.

7.4.

Nõuete tasaarvestus ei võta Oliver Kruudalt õigust määrata, millise kohustuse

täitmisena on tasaarvestus toimunud (VÕS § 88). Ainus põhivõlgnik, kelle vastu Oliver

Kruuda tagasinõude VÕS § 69 lg 2 alusel esitada saaks, on AS Rubla (pankrotis), teised

põhivõlgnikud on õiglusjärgluseta lõppenud. AS Rubla (pankrotis) vastutab asjas nr 2-15-

13527 tehtud kohtuotsuse kohaselt igal juhul Oliver Kruudaga solidaarselt kohtuotsusest

tuleneva nõude täitmise eest.

7.5.

Nõuete tasaarvestamine ei ole vastuolus PankrS § 99 lg-ga 3. Hageja on esitanud

kõik enda tasaarvestusavaldused enne Oliver Kruuda pankroti välja kuulutamist, mis

toimus 19. oktoobril 2021. Kostjad ei ole tõendanud, et Oliver Kruuda oli maksejõuetu

ajal, mil hageja omandas BI nõude Oliver Kruuda vastu ning et hageja pidi Oliver Kruuda

maksejõuetusest teadlik olema.

7.6.

Kuna hageja on täitnud kõik tsiviilasjas nr 2-19-3061 tulenevad kohustused, saab

hageja AÕS § 349 lg 1 alusel nõuda hüpoteekide kandmist enda nimele. Oliver Kruuda on

kohustatud andma hüpoteegi lõpetamiseks (sh kinnistusraamatust kustutamiseks)

nõusoleku. Jõustunud kohtuotsuse resolutsioon asendab Oliver Kruuda tahteavalduse

sellekohaste nõusolekute andmiseks (TsÜS § 68 lg 5, TMS § 184 lg 1).

7.7.

Menetluskulud tuleb jätta TsMS § 162 lg 1 ja § 165 lg 1 alusel kostjate kanda

võrdsetes osades. Kostjate menetluses osalemise ulatus ei olnud oluliselt erinev. Kuigi

sooritusnõue kohtulike hüpoteekide hageja nimele kandmise nõudes oli esitatud vaid

kostja I vastu, oli tegemist menetluskulude mõttes asjas vähetähtsa osaga. Poolte vaidlus

ja menetluse põhirõhk rajanes mõlema kostja vastu esitatud tuvastusnõuete lahendamisele.

Kohus ei nõustunud kostjaga II, et hageja tuvastusnõudega, et ta on täitnud tsiviilasjas nr

2-19-3061 tehtud Harju Maakohtu 6. mai 2021. a kohtumääruse resolutsiooni p-d 3 ja 4,

seotud menetluskulut tuleb jätta hageja kanda, sest hageja täitis Harju Maakohtu 6. mai

2021. a määruse resolutsiooni p-dest 3-4 tulenevad kohustused kostja II ees alles päras

tuvastusnõude esitamist. Hageja täitis oma kohustused tasaarvestusavaldusega. Hageja ei

ole hagist loobunud ega hagi tagasi võtnud, samuti ei ole võtnud kostja II hagi kohe õigeks.

10(16)

Seetõttu ei ole põhjendatud jätta menetluskulude nõude täitmise tuvastamise nõudega

seotud menetluskulusid hageja kanda.

Kohus ei nõustunud kostjaga II, et menetluskulude väljamõistmisel tuleb arvestada PankrS

§ 431 lg 1 regulatsiooniga. Kuigi käesolev tsiviilasi on kaudselt seotud pankrotivaraga, ei

ole kohtumenetlus pankrotimenetlusega seonduv kohtumenetlus PankrS § 43 mõttes.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

8. Kostja I palub esitatud apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tervikuna tühistada

ning teha asjas uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud mõlemas

kohtuastmes hageja kanda.

Kostja I tugineb apellatsioonkaebuses kokkuvõtvalt järgmistele peamistele väidetele:

▪ Maakohus kohaldas ebaõigesti materiaalõigust, kui tuvastas, et kohtuotsusest

tsiviilasjas nr 2-15-13527 tekkis Oliver Kruudal uus kohustus BI ees. Maakohus

järeldas Riigikohtu sisukohtadest tsiviilasja nr 3-2-1-149-13 lahendis (p-s 27)

ebaõigesti, et kohtuotsusega tekib võlgnikul automaatselt uus kohustus, mida on

võlausaldajal võimalik loovutada. Selliselt on maakohus omistanud kohtuotsuse

õiguslikule

tähendusele

uudse,

tsiviilseadustiku

üldosa

seaduse

ja

tsiviilkohtumenetluse seadustikuga vastuolus oleva sisu. Kohus on eksinud

kohtuotsuse materiaalse õigusjõu põhimõtte (TsMS § 457 lg 1) sisustamisel ning

jätnud tähelepanuta TsÜS § 6 lg-s 3 sätestatud määratletuse põhimõtte. Praegusel

juhul ei tekkinud tsiviilasjas nr 2-15-13527 jõustunud kohtulahendist uut kohustust,

vaid kohus tuvastas kohtuotsusega BI nõudeõiguse olemasolu. Konkreetsed

vaidluse esemeks olnud kohustused tulenesid siiski vastavatest aluslepingutest.

Eelnenut kinnitab ka TsMS § 460, mille tähenduses saaks BI loovutada üksnes

mõnd aluslepingust tulenevat nõuet, mitte kohtuotsusest tulenevat nõuet. Samuti

lõppeb nõude aegumise kontekstis kohtulahendi tegemisel (nõude sissenõudmise

kohta) nõude aegumise senine režiim ja hakkab kehtima uus, mitte ei teki uut nõuet,

mille kõrval aeguks varasem nõue edasi. Oluline on ka see, et tsiviilasjas nr 2-15-

13527 tuvastati Oliver Kruuda kui käendaja, mitte põhivõlgniku kohustused mitme

erineva põhivõlgniku kohustuste täitmiseks.

Kuna BI-l ei tekkinud kohtulahendist uut nõuet, pidi BI 27. jaanuari 2021. a nõude

loovutamise teates määratlema, millise(d) tsiviilasjas nr 2-15-13527 käsitletud

aluskohustus(t)est tuleneva(d) nõude(d) BI hagejale loovutab. Praegusel juhul BI

loovutamislepingus nõuet piisavalt ei määratlenud. Samuti ei ole võimalik

loovutamise aluseks olevat nõuet muul viisil tuvastada, kuna tsiviilasjas nr 2-15-

13527 tehtud kohtulahendis nimetatud ühegi nõude suurus ei ole 170 000 eurot.

Seega ei ole käsutuse ese piisavalt määratletud ja nõude loovutamine kui

käsutustehing ei saa olla kehtiv.

▪ Maakohus tuvastas eeltoodust johtuvalt ebaõigesti, et hageja tasaarvestuse

avaldused on kehtivad. Kuna hageja ei omandanud BI-lt kehtivalt nõuet, tuvastas

maakohus ebaõigesti ka hageja 8. veebruari 2021 tasaarvestuse kehtivuse. Kuna

nõude loovutamine ei ole kehtiv, ei ole hageja ka VÕS § 164 lg 2 järgi uueks

võlausaldajaks võlgnikule ning hagejal puudus alus võlgnikule tasaarvestuse

avalduse esitamiseks. Seega ei ole hageja täitnud tsiviilasjast nr 2-19-3061

tulenevat kohustust võlgniku ees ning hagejal ei ole õigust nõuda hagiavalduses

nimetatud kohtulike hüpoteekide kandmist enda nimele.

11(16)

▪ Kuna hageja ei omandanud kehtivalt nõuet, ei saanud ta täita ka 8. märtsi 2021. a

tasaarvestusega tsiviilasjast nr 2-19-3061 tulenevat menetluskulude hüvitamise

nõuet. Lisaks ei ole maakohus selgitanud, kelle (kas Oliver Kruuda või kostja II)

suhtes saab lugeda 8. märtsi 2021. a tasaarvestuse kehtivaks. 8. märtsi 2021. a

tasaarvestuse avalduse sai hageja suunata üksnes kostjale II. Maakohtu tuvastatu

kohaselt pidi 8. märtsi 2021. a tasaarvestuse tegemise ajal olema hagejale teada, et

õigeks võlausaldajaks on kostja II.

▪ Kuna hagi tuleks jätta rahuldamata, tuleks menetluskulud jätta TsMS § 162 lg 1

alusel ühtlasi hageja kanda. Igal juhul oleks maakohus pidanud menetluskulude

jaotamisel arvesse võtma, et hageja hagi täienduses esitatud tuvastusnõue ei saanud

olla suunatud Oliver Kruuda vastu. Maakohus ei ole kostja I seda seisukohta

menetluskulude jaotuse osas käsitlenud.

9. Kostja II palub apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tervikuna tühistada ja teha

kõikide hageja nõuete osas uus otsus. Kostja II palub jätta hageja tuvastusnõude, et hageja

on täitnud tsiviilasja nr 2-19-3061 Tallinna Ringkonnakohtu 26. novembri 2020. a otsuse

resolutsiooni punkti 2, läbi vaatamata või alternatiivselt rahuldamata. Hageja nõude

tuvastada, et kostjal I on kohustus anda nõusolek hagis nimetatud neljale kinnistule seatud

kohtulike hüpoteekide hageja nimele kandmiseks, ning vastavate tahteavalduste

kohtuotsusega asendamiseks, palub kostja II jätta rahuldamata. Hageja nõude tuvastada, et

hageja on täitnud tsiviilasjas nr 2-19-3061 tehtud Harju Maakohtu 6. mai 2021. a

kohtumääruse resolutsiooni p-d 3 ja 4, palub kostja II rahuldada hagi õigeksvõtul põhineva

otsusega või alternatiivselt jätta see läbi vaatamata või rahuldamata. Sellest tulenevalt

palub kostja II muuta ka menetluskulude jaotust ning jätta kõik menetluskulud mõlemas

kohtuastmes hageja kanda.

Kostja II tugineb apellatsioonkaebuses kokkuvõtvalt järgmistele peamistele väidetele:

▪ Hageja nõue tuvastada, et hageja on täitnud tsiviilasjas nr 2-19-3061 Tallinna

Ringkonnakohtu 26. novembri 2020. a kohtuotsuse resolutsiooni punkti 2, millega

mõisteti hagejalt Oliver Kruuda kasuks välja 137 219 eurot 52 senti, oleks tulnud

jätta tuvastushuvi puudumise tõttu rahuldamata. Kostja II hinnangul jättis

maakohus tähelepanuta, et kohtupraktika järgi ei saa TMS § 48 lg 1 p 2 tõlgendada

laiendavalt, st viidatud sätte tähenduses ei saa nõude rahuldamisena käsitada teisi

VÕS §-s 186 sätestatud võlasuhte lõppemise viise (nt võlasuhte lõpetamine

tasaarvestusega jm). Hüpoteetilist täitemenetlust ei saaks 137 219 euro 52 sendi

suuruse nõude osas lõpetada TsMS § 48 lg 1 p 2 alusel põhjendusega, et vastav

nõue on käesolevas asjas tehtud kohtulahendist järelduvalt rahuldatud hageja poolt

tasaarvestuse teel. Seega ei ole välistatud tulevikus hageja suhtes täitemenetluse

algatamine, mistõttu puudub hagejal tegelikkuses tuvastushuvi ning hageja oleks

pidanud esitama sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi.

▪ Hageja nõue tuvastada, et hageja on täitnud Harju Maakohtu 6. mai 2021. a

määruse resolutsiooni punktid 3 ja 4, millega mõisteti temalt kostja II kasuks välja

menetluskulud 11 300 eurot 50 senti ja viivis, oleks tulnud rahuldada hagi

õigeksvõtul põhineva otsusega või jätta läbi vaatamata tuvastushuvi puudumise

tõttu. Maakohus kostja II poolt 26. mai 2023. a menetlusdokumendis esitatud

kolmanda haginõude õigeksvõttu otsuses ei käsitlenud. Samuti puudus hagejal

tuvastushagi samadel alustel, mis esimese haginõude puhul. Lisaks, kuna kostja II

avalduse alusel oli alustatud 11 300 euro 50 sendi suuruse võlgnevuse

sissenõudmiseks täitemenetlust, mille raames hageja väidetavalt alusetult

võlgnevuse tasus, siis oleks hageja pidanud esitama sundtäitmise lubamatuks

tunnistamise hagi, mitte tuvastushagi.

12(16)

▪ Sõltumata hageja tuvastushuvi olemasolust (või selle puudumisest), rahuldas kohus

ebaõigesti tuvastusnõuded, et hageja on täitnud tsiviilasja nr 2-19-3061 Tallinna

Ringkonnakohtu 26. novembri 2020. a otsuse resolutsiooni p 2 ning samas

tsiviilasjas tehtud Harju Maakohtu 6. mai 2021. a kohtumääruse resolutsiooni p-d

3 ja 4. Maakohus tuvastas ebaõigesti, et hageja tasaarvestus oli kehtiv. Hageja

tasaarvestus ei olnud kehtiv, kuna BI poolt hagejale loovutatud nõue ei olnud

piisavalt määratletud ning tasaarvestus oli vastuolus VÕS §-st 88 tuleneva võlgniku

õigusega määrata, millises järjekorras ta kohtuotsusega rahuldatud nõuded täidab.

Seega oleks tulnud hageja haginõuded igal juhul jätta rahuldamata.

▪ Maakohus rahuldas eeltoodust tingitult ebaõigesti ka hageja nõude tsiviilasjas nr 2-

19-3061 jõustunud kohtulahenditest tulenevate nõuete täitmist tagavate kohtulike

hüpoteekide üleandmiseks hagejale (AÕS § 349 lg 1 alusel). See nõue tulnuks jätta

rahuldamata.

10. Hageja vaidleb kostjate apellatsioonkaebustele vastu ning palub jätta need

rahuldamata.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

11. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada osas, milles maakohus

rahuldas hageja nõude kostja I vastu tuvastada, et hageja on täitnud tsiviilasja nr 2-19-3061

Harju Maakohtu 6. mai 2021. a kohtumääruse resolutsiooni p-d 3 ja 4, ning jätta hagi

vastavas osas läbi vaatamata (TsMS § 657 lg 1 p 4). Sellest lähtuvalt muudab

ringkonnakohus ka maakohtu määratud menetluskulude jaotust. Muus osas tuleb jätta

maakohtu otsuse resolutsioon muutmata, kuid muuta tuleb TsMS 657 lg 1 p 21 järgi

osaliselt maakohtu otsuse õiguslikke põhjendusi. Kostja I apellatsioonkaebus rahuldatakse

osaliselt, kostja II apellatsioonkaebus jääb rahuldamata.

Juhindudes TsMS § 654 lg-st 2², esitab ringkonnakohus otsuse resolutsiooni juures

kohtuotsuse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse.

12. Kostja II on 26. mai 2023. a menetlusdokumendis (II kd, tl 87 ja tl 87 pöördel)

võtnud õigeks hageja poolt tema vastu esitatud nõude tuvastada, et hageja on täitnud

tsiviilasja nr 2-19-3061 Harju Maakohtu 6. mai 2021. a kohtumääruse resolutsiooni p-d 3

ja 4. Kui kostja võtab kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, kuulub hagi TsMS

§ 440 lg 1 järgi rahuldamisele. Hagi õigeksvõtul põhineva otsuse võib kohus teha

kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg 3). Maakohtu otsuse põhjendustest ei nähtu,

et kohus oleks kostja õigeksvõtuga arvestanud. Samas maakohus rahuldas hagi.

Eelmärgitut arvestades ei ole ringkonnakohtu hinnangul alust maakohtu otsuse

resolutsiooni kõnealuse nõude rahuldamise osas muuta. Menetlusökonoomia kaalutlustel

ei vasta ringkonnakohus seda nõuet puudutavatele kostja II apellatsioonkaebuse muudele

väidetele.

13. Pooled on vaielnud asjas selle üle, kas hagejal on õiguslik huvi nõuda tsiviilasjas

nr 2-19-3061 tehtud kohtulahendite täitmise tuvastamist. Eelkõige kostja II

apellatsioonkaebuse

väidetest

lähtudes

vaidlevad

pooled

selle

üle

ka

apellatsioonimenetluses. TsMS § 368 lg 1 järgi võib tuvastushagi õigussuhte olemasolu

või puudumise tuvastamiseks esitada isik, kellel on tuvastamise vastu õiguslik huvi,

st kelle õigused või kohustused võivad tuvastatud asjaolust sõltuda. Juhul kui hagejal

tuvastushuvi puudub, võib kohus keelduda TsMS § 371 lg 2 p 1 või p 2 alusel tuvastushagi

13(16)

menetlusse võtmisest või jätta juba menetlusse võetud hagi TsMS § 423 lg 2 p 1 või p 2

alusel läbi vaatamata.

13.1. Maakohus jaatas kostja I vastu esitatud nõuete puhul ringkonnakohtu hinnangul

ebaõigesti tuvastushuvi tsiviilasjas nr 2-19-3061 6. mail 2021 tehtud Harju Maakohtu

määruse resolutsiooni p-de 3 ja 4 täitmise tuvastamise osas. Sellest kohtumäärusest (I kd,

tl-d 92–94) ei tulene kostja I nõudeid hageja vastu (mida hageja saaks tasaarvestada).

Kõnealuse kohtumääruse resolutsiooni (p-de 3 ja 4) järgi on mõistetud hagejalt välja

menetluskulud (ja nendelt arvestatud viivis) üksnes kostja II kasuks. Seega hageja õigused

ja kohustused kostja I ees tuvastatust ei sõltu. Ringkonnakohus jätab selles osas kostja I

vastu esitatud hagi TsMS § 423 lg 2 p-de 1 ja 2 ning § 657 lg 1 p 4 alusel läbi vaatamata.

13.2. Tsiviilasja nr 2-19-3061 Tallinna Ringkonnakohtu 26. novembri 2020. a otsuse

resolutsiooni p 2 täitmise tuvastamise osas nõustub ringkonnakohus maakohtuga, et

hagejal võib olla selle täitmise tuvastamiseks, täpsemalt hageja ja kostjate vastastikuste

nõuete tasaarvestusega lõppemise tuvastamiseks, õiguslik huvi. Poolte esitatust lähtudes ei

ole Tallinna Ringkonnakohtu 26. novembri 2020. a otsuse täitmiseks täitemenetlust seni

läbi viidud ega ka alustatud. Hagiavalduses märgitust ja asja materjalidest nähtuvalt on

mõlemad pooled aga tuginenud vastastikuste nõuete tasaarvestusele. Sellises olukorras

võib olla hageja (ja ilmselt ka kostjate) jaoks oluline tuvastada pooli siduvalt, kas ja

millises ulatuses on poolte vastastikused nõuded lõppenud.

Ringkonnakohus iseenesest nõustub kostjatega, et senist kohtupraktikat arvestades ei

välistaks käesolevas asjas esitatud tuvastusnõuete rahuldamine hageja suhtes

täitemenetluste alustamist tsiviilasjas nr 2-19-3061 tehtud Tallinna Ringkonnakohtu

26. novembri 2020. a otsuse sundtäitmiseks (nt RKTKo 31.01.2008, 3-2-1-134-07, p-d 11

ja 12; RKTKo 28.04.2010, 3-2-1-31-10, p 19 koos selles viidatud kohtupraktikaga;

RKTKo 28.04.2011, 3-2-1-26-11, p 12 koos selles viidatud kohtupraktikaga). TMS § 48

lg 1 p 2 järgi lõpetab kohtutäitur täitemenetluse kirjaliku dokumendi esitamisel, kui sellest

nähtub, et sissenõudja nõue on rahuldatud. Nõude rahuldamine TMS § 48 lg 1 p 2 mõttes

tähendab VÕS § 186 p 1 järgi, et võlasuhe on lõpetatud kohase täitmisega. TMS § 48 lg 1

p 2 tähenduses ei saa nõude rahuldamisena käsitada teisi VÕS §-s 186 sätestatud võlasuhte

lõppemise viise (nt võlasuhte lõpetamine tasaarvestusega jm). Samuti lõpetab kohtutäitur

TMS § 48 lg 1 p 4 järgi täitemenetluse kohtulahendi esitamisel, millega täitmisele võetud

täitedokumendi sundtäitmine on tunnistatud lubamatuks. See on võimalik üksnes

TMS § 221 lg-s 1 nimetatud hagi rahuldamise teel.

Siiski võib nõustuda maakohtuga, et hageja tuvastusnõude lahendamine loob õigusselgust

ning aitab eelduslikult vältida uusi vaidlusi. Käesolevas asjas tehtava kohtuotsuse

resolutsioon on menetlusosalistele ja nende õigusjärglastele siduv (TsMS § 457 lg 1, § 460

lg-d 1 ja 2). Tuvastusnõude rahuldamise korral võib hagi lahendamine hoida ära

täitemenetluse Tallinna Ringkonnakohtu 26. novembri 2020. a otsuse sundtäitmiseks ja

sellest tulenevad võimalikud kohtuvaidlused. Heauskselt käitudes ei pöörduks kostja II siis

kohtutäituri poole olematu nõude sundtäitmiseks.

14. Pooled vaidlevad ka selle üle, kas hageja on omandanud BI-lt nõude Oliver Kruuda

vastu. Juhul kui hageja ei ole nõudeid omandanud, ei saa ta neid ka tema vastu esitatud

nõuete tasaarvestuseks kasutada. Kostjad leiavad, et TsÜS § 6 lg-s 3 sätestatud

määratletuse põhimõttest lähtuvalt pidi BI nõude loovutamisel hagejale määratlema,

millise(d) tsiviilasjas nr 2-15-13527 käsitletud aluskohustus(t)est tuleneva(d) nõude(d) BI

loovutab.

14.1. Maakohus leidis vaidlustatud otsuse põhjenduste p-des 17.3–17.6, et nõude

loovutamine on VÕS § 169 lg-test 1 ja 2 tulenevalt võlgniku (Oliver Kruuda) suhtes kehtiv,

kuna vaidlustamata asjaoludel sai võlgnik nõude loovutamisest teada 8. veebruaril 2021.

14(16)

VÕS § 170 kohaselt loetakse loovutamine toimunuks, kui nõude loovutamise kohta on

välja antud dokument, mis on võlgnikule edastatud, ning seega on nõude loovutamise

teatega nõude loovutamine tõendatud. Samuti oli nõude loovutamine maakohtu hinnangul

kehtiv seetõttu, et BI võis loovutada kohtuotsusest tuleneva nõude ning nõue oli

loovutamisel piisavalt määratletud. Tallinna Ringkonnakohus on tsiviilasjas nr 2-15-13527

tehtud otsuse resolutsiooniga mõistnud Oliver Kruudalt ja AS-ilt Rubla (pankrotis) välja

8 513 401 eurot (põhinõue), intressi 5 682 115 eurot ja viivise 790 076 eurot.

Kohtuotsusega (otsuse resolutsiooniga) tekkis uus, kohtuotsusest tulenev Oliver Kruuda

kohustus BI ees. Riigikohus on samuti aktsepteerinud kohtulahendist tuleneva nõude

loovutamist (RKTKo 15.01.2014, 3-2-1-149-13, p 27).

14.2. Ringkonnakohus nõustub maakohtu lõppjäreldusega, et nõue oli hagejale

loovutamisel piisavalt määratletud. Samas ei ole õige maakohtu seisukoht, nagu oleks

tsiviilasjas nr 2-15-13527 tehtud kohtuotsusest tekkinud uus (kohtulahendist tulenev)

Oliver Kruuda kohustus BI ees. Õigusteooria ega senine kohtupraktika maakohtu esitatud

põhjenduskäiku ei toeta. Kõnealused põhjendused tuleb seega maakohtu otsusest välja

jätta.

14.3. Sarnaselt kostjatega leiab ringkonnakohus, et tsiviilasjas nr 2-15-13527 jõustunud

kohtulahendiga ei tekkinud BI-l Oliver Kruuda vastu uut nõuet, vaid tekkis üksnes

täitedokument nõude kohta. Tsiviilasjas nr 2-15-13527 tehtud otsusega kohus tuvastas, et

BI-l on õigus nõuda Oliver Kruudalt BI poolt hagetud kohustuste täitmist. Sellist järeldust

toetab selgelt mh maakohtu enda poolt viidatud VÕS § 167 lg 4, mille kohaselt läheb nõude

loovutamisel uuele võlausaldajale üle ka õigus teostada nõude suhtes olemasolevast

täitedokumendist tulenevaid õigusi. BI nõuded tulenesid seega jätkuvalt tsiviilasjas nr 2-

15-13527 hagi aluseks olnud aluslepingutest, mh Oliver Kruuda ja AS Rubla (pankrotis)

ning OÜ Moonrider, First Telecom Trading OÜ, OÜ JAAMA KINNISVARA ja

OSAÜHING CIRCLE 30. aprilli 2010. a kokkuleppest rahaliste kohustuste

tunnustamiseks ja täitmiseks ning selle kokkuleppe 10. aprilli 2013. a lisast.

14.4. Maakohtu käsitlus kohtulahendi resolutsiooni siduvusest (TsMS § 457 lg 1) ei ole

BI-lt hagejale loovutatud nõude olemuse seisukohalt asjakohane. Kostja I märgib õigesti,

et kohtuotsuse õigusjõud ei hõlma soorituskohustuse aluse eeldusküsimusi. Maakohtu

viidatud tsiviilasjas nr 3-2-1-149-13 tehtud otsuses leidis Riigikohus, et kohtulahendist

tulenevat nõuet saab üldiselt loovutada vormivabalt, kuid see Riigikohtu lahend ei

võimalda teha järeldusi kohtulahendist tuleneva nõude olemuse kohta, sh millal tekib

kohtulahendist uus kohustus.

15. Samas ei nõustu ringkonnakohus kostjatega, et teates nõude loovutamise kohta

(I kd, tl 34) ja 8. veebruari 2021. a tasaarvestusavalduses (I kd, tl 11) tulnuks BI-l ning

hagejal täpsemalt määratleda, millise(d) tsiviilasjas nr 2-15-13527 käsitletud

aluskohustus(t)est tuleneva(d) nõude(d) BI hagejale on loovutanud. Kostjad tõlgendavad

loovutamise teates ja tasaarvestusavalduses märgitut, et loovutatud on "kohtuotsusest

tulenev nõue" liiga kitsalt. TsÜS § 75 lg 1 kohaselt tuleb kindlale isikule tehtud

tahteavaldust tõlgendada vastavalt tahteavalduse tegija tahtele, kui tahteavalduse saaja

seda tahet teadis või pidi teadma. Kui tahteavalduse saaja tahteavalduse tegija tegelikku

tahet ei teadnud ega pidanudki teadma, tuleb tahteavaldust tõlgendada nii, nagu

tahteavalduse saajaga sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel mõistma pidi.

Poolte menetluses esitatust ja ka Tallinna Ringkonnakohtu 30. aprilli 2020. a otsusest

tsiviilasjas nr 2-15-13527 (I kd, tl-d 13–32) nähtub, et BI oli omandanud asjas menetletud

hagi aluseks olevatest aluslepingutest tulenevad rahalised nõuded Oliver Kruuda vastu

juba enne kohtumenetluse algust, mh oli BI nõude loovutuse teel omandanud ülalviidatud

30. aprilli 2010. a kokkuleppest ja selle 10. aprilli 2013. a lisast tulenevad nõuded (mis on

rahuldatud Tallinna Ringkonnakohtu 30. aprilli 2020. a otsuse tervikresolutsiooni p-s 5.2).

15(16)

Kostjad ei ole käesolevas menetluses väitnud, et nad ei tea, milliste BI nõuete üle Oliver

Kruuda vastu tsiviilasjas nr 2-15-13527 vaieldi. Kostja I on isegi detailselt kirjeldanud,

millistest alussuhetest BI nõuded Oliver Kruuda (ja AS Rubla (pankrotis)) vastu tulenesid,

seda on kostja I teinud ka apellatsioonkaebuse p-des 12 ja 13. Sellises olukorras pidi

kostjatega sarnane mõistlik isik aru saama, et BI on soovinud hagejale loovutada ning

hageja tasaarvestuseks kasutada neid nõudeid Oliver Kruuda vastu, mille olemasolu on

Tallinna Ringkonnakohtu 30. aprilli 2020. a otsusega tsiviilasjas nr 2-15-13527 tuvastatud.

Kuna BI oli nõuded Oliver Kruuda vastu omandanud enne tsiviilasjas nr 2-15-13527

toimunud menetlust ning ka asjas tehtud kohtulahendi järgi on ainsaks võlausaldajaks BI,

siis ei olnud BI-l vaja nõude loovutamise teatises loovutatavaid nõudeid ringkonnakohtu

arvates täpsemalt määratleda. Sarnasel seisukohal on ringkonnakohus hageja

tasaarvestusavalduses märgitud nõuete osas. Lisaks kaitseb kostjate huve VÕS § 170, mille

järgi saab lugeda nõude loovutamise võlgniku (praegusel juhul kostja I) suhtes toimunuks,

isegi kui nõuet tegelikult ei loovutatud või kui loovutamine ei ole kehtiv.

16. Kostjad on leidnud, et hageja tasaarvestused rikuksid VÕS §-st 88 tulenevat

võlgniku õigust määrata, millises järjekorras ta tsiviilasjas nr 2-15-13527 jõustunud

kohtuotsusega rahuldatud nõuded täidab. Maakohus leidis, et nõuete tasaarvestus ei võta

kostjatelt õigust määrata, millise kohustuse täitmisena on tasaarvestus toimunud.

Ringkonnakohus kostjatega ei nõustu, kuid ebatäpne on maakohtu põhjendus.

Ringkonnakohus märgib, et VÕS § 88 regulatsioon kohaldub kohase täitmise puhul (VÕS

§ 76 lg 3 ja § 186 p 1). Täitmisena VÕS § 88 tähenduses ei saa käsitada nõuete

tasaarvestamist. Nõuete tasaarvestuse eeldusi ja tasaarvestuse järjekorda nõuete paljususe

korral reguleerivad VÕS § 197 lg 1 ning § 201 lg-d 1 ja 2.

17. Muus osas järgib ringkonnakohus asja sisulise lahendamise osas maakohtu otsuse

põhjendusi ning ei pea TsMS § 654 lg-st 6 juhindudes vajalikuks neid korrata.

18. Maakohus rahuldas mõlema kostja vastu esitatud nõuded täies ulatuses ning lähtus

menetluskulude jaotamisel TsMS § 162 lg-st 1 ja § 165 lg-st 1, jättes kulud võrdsetes

osades kostjate kanda. Kuna ringkonnakohtu hinnangul on üks tuvastusnõuetest kostja I

vastu ebaõigesti rahuldatud, muudab ringkonnakohus osaliselt maakohtu määratud

menetluskulude jaotust. Hagi läbi vaatamata jätmise korral kannab menetluskulud TsMS

§ 168 lg 2 järgi hageja, kui sama paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti. Kõnealuse

tuvastusnõude menetlemine siiski ei mõjutanud oluliselt asja mahukust ega keerukust ega

kostja I esindaja töömahtu. Arvestades TsMS § 168 lg-s 1 sätestatut ning hagi osalist

rahuldamist kostja I suhtes (TsMS § 163 lg 1), peab ringkonnakohus põhjendatuks jätta

kostja I menetluskulud 20% ulatuses hageja kanda ning muus osas kostja I enda kanda.

Nagu eespool märgitud, on kostja II 26. mai 2023. a menetlusdokumendis hagi osaliselt

õigeks võtnud. Maakohtu põhjendustest ei nähtu, et kohus oleks õigeksvõtuga asja

lahendamisel arvestanud. Samas ei ole ringkonnakohtu arvates alust seetõttu muuta

maakohtu menetluskulude jaotust. Kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja TsMS

§ 168 lg 6 järgi menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi

esitamiseks. Praegusel juhul sellise olukorraga tegemist ei ole. Kostja II võttis hagi õigeks

maakohtu menetluse lõppfaasis.

Seega kokkuvõttes jäävad hageja menetluskulud maakohtus võrdsetes osades kostjate

kanda, kostja I menetluskulud 20% ulatuses hageja kanda ja 80% ulatuses kostja I enda

kanda. Kostja II menetluskulud jäävad täies ulatuses tema enda kanda.

19. Kuna kostja II apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, kostja I apellatsioonkaebus

rahuldatakse osaliselt ning ka hagi rahuldatakse kokkuvõttes kostja II suhtes täies ulatuses

ning kostja I vastu osaliselt, peab ringkonnakohus põhjendatuks jaotada apellatsiooniastme

16(16)

menetluskulud TsMS § 171 lg 1 ja § 163 lg 1 alusel sama moodi maakohtu menetluse

kuludega.

20. Maakohus ei ole vaidlustatud otsuses hüvitatavate menetluskulude rahalist suurust

kindlaks määranud. Seetõttu ei määra ka ringkonnakohus TsMS § 174 lg 4 kohaselt

kindlaks apellatsiooniastme menetluskulusid. TsMS § 177 lg 1 p 2 ja lg 2 järgi määrab

menetluskulud kindlaks maakohus määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või

menetlust lõpetava määruse jõustumisest.

Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes käesoleva otsuse peale edasi kaevates

(TsMS § 178 lg 1 esimene lause).

(allkirjastatud digitaalselt)