3-24-233/5 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

T A R T U H A L D U S K O H U S

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-24-233

Määruse kuupäev

04.03.2024

Kohtunik

Reelika Kitsing

Kohtuasi

Xi kaebus Tartu Vangla kohustamiseks võimaldama kaebajal

kasutada pehmet ja seljatoega tooli ning Tartu Vangla

24.01.2024. a vaideotsuse nr 1-11/24/9-2 tühistamiseks

RESOLUTSIOON

1. Võtta praeguse asja materjalide juurde haldusasjas

nr 3-24-32 esitatud Viru Vangla 08.01.2024. a vastus

kohtunõudele.

2. Tagastada Xi kaebus.

3. Jätta Xi taotlus kaebuse esitamisel riigilõivu tasumise

kohustusest vabastamiseks läbi vaatamata.

4. Jätta Xi riigi õigusabi taotlus rahuldamata.

5. Asendada

avaldatavas

määruses

kaebaja

nimi

tähemärgiga.

Edasikaebamise kord

Määruse resolutsiooni punktide 2 ja 4 peale võib esitada

määruskaebuse otse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul

määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, § 119 lg 1, § 204 lg 1; riigi

õigusabi seaduse (RÕS) § 15 lg 8).

Muud selgitused

Määrus toimetatakse kaebajale kätte.

ASJAOLUD

1. Tartu Vanglas kinni peetav isik X esitas Tartu Vanglale 07.12.2023 taotluse (reg. nr 6-

24/24/4164-1), milles soovis tahvelarvutis ja käsitsi dokumentide koostamiseks kambrisse

pehmet, reguleeritavat ja seljatoega tooli või lubada dokumente koostada ruumis, kus on vastav

tool. X leidis, et kambris olev tool ei vasta isegi miinimumnõuetele, sest seda ei ole võimalik

liigutada või reguleerida, sel puudub seljatugi ja see koormab tema haiget selga. Mujal on

pehmendusega ja seljatoega toolid, mis ei ole vangla julgeolekut ohustanud. X lisas, et tema

jaoks on pauside tegemine välistatud, sest nii kaob fookus ja dokumentide koostamisel saab

kahjustada nende sisu.

2. Tartu Vangla jättis 03.01.2024. a otsusega nr 6-24/24/4164-2 Xi taotluse rahuldamata,

põhjendades seda sellega, et Xil on võimalik võtta kirjutamisest puhkehetki ning

meditsiiniosakonna 08.12.2023. a hinnangu järgi ei ole talle tervise osas erisusi määratud.

Lisaks selgitati kinnipeetavale ammendavat loetelu kambri sisustuse hulka kuuluvast ning seda,

et reguleeritavad, pehmendusega ja seljatoega toolid asuvad vaid väljaspool eluosakondasid.

3-24-233

3. X esitas 12.01.2024 vaide reg nr 1-11/24/9-1 Tartu Vangla 03.01.2024. a otsuse nr 6-

24/24/4164-2 peale, milles nõudis otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist.

4. Tartu Vangla jättis 24.01.2024. a vaideotsusega nr 1-11/24/9-2 Xi vaide rahuldamata.

5. X esitas 25.01.2024 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palub tühistada Tartu Vangla otsus

nr 1-11/24/9-2, kuna tegemist on õigusvastase otsusega, ning kohustada vanglat võimaldama

kaebajale inimväärsemaid istumisvõimalusi pehmema tooli näol, mis on seljatoega ja seega

laseb istujal selga puhata. Kaebaja leiab, et kambri tingimused ei ole kaasaegsed ja on

inimväärikust alandavad. Kambri tool on ääretult ebamugav ja mõjub kaebaja tervisele, sest

kaebajal esinevad seljavaevused. Kõva puittool ei ole mõeldud istumiseks, vaid pigem

toetamiseks. Hetkel on aga kambri tool kasutusel nii söömiseks, õppimiseks, kirjutamiseks kui

ka tahvelarvuti kasutamiseks ning tihti tuleb toolil istuda tunde ja ka terve päeva. Tool on väike

ja pehmenduste panemine on ebapraktiline, kuna need libisevad üle ääre maha. Samuti ei ole

kambri toolil seljatuge, mis ei võimalda seda tooli pikalt kasutada. Selg väsib ära ja ka istmik

hakkab valutama. Kaebaja taotleb riigilõivu tasumisest vabastust ja riigi õigusabi

määramist. Kaebaja põhjendab, et riigi õigusabi on hädavajalik, kuna tal esinevad vaimse

tervise probleemid ja kaebuste maht on suur ega lase kaebajal neid adekvaatselt menetleda.

KOHTU SEISUKOHT

6. HKMS § 120 lg 1 p-de 1 ja 8 kohaselt selgitab kaebuse saanud alluvusjärgne kohus asjas

välja vaidluse eseme ning kontrollib, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta

jätmiseks. Kaebaja on esitanud kohustamiskaebuse, paludes kohtul kohustada Tartu Vanglat

võimaldama talle pehme ja seljatoega tooli kasutamine (HKMS § 37 lg 2 p 2). Lisaks on kaebaja

vaidlustanud tühistamiskaebusega Tartu Vangla 24.01.2024. a vaideotsuse nr 1-11/24/9-2

(HKMS § 37 lg 2 p 1).

7. Kohus leiab, et Xi kaebus tuleb kohustamisnõude osas tagastada HKMS § 121 lg 2 p 21

alusel, mis näeb ette õiguse kaebus määrusega selle esitajale tagastada, kui kaebusega kaitstava

õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine

ebatõenäoline.

8. Vastavalt justiitsministri 31.11.2000. a määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“

§ 7 lg 1 p-dele 1–8 kuuluvad toa või kambri sisustusse: ühe- või kahekordsed voodid, isiklike

asjade hoiukoht, laud, istekoht igale kinnipeetavale, võimaluse korral valjuhääldi, riidenagi

ning võimaluse korral pesemiskoht ja WC. Tartu Vangla kodukorra p 1.7.8 täpsustab, et kambri

sisustusse kuuluvad: kahekordne nari, laud, 2 põranda külge kinnitatud taburetti, 2 öökappi,

riidenagi, telerilaud, WC riiul (ainult S-hoones), kuivatustorud. Tartu Vangla selgitas

03.01.2024. a otsuses nr 6-12/24/4164-2, et kinnipeetavale ei ole kambris ette nähtud pehmet

ja seljatoega tooli, mida saab liigutada või reguleerida, sest see on vajalik julgeoleku tagamiseks

vanglas selleks, et kambri sisustuselemente ei oleks võimalik lõhkuda, liigutada selleks mitte

ette nähtud kohtadesse, samuti välistamaks olukordasid, kus kinnipeetav võib vanglateenistuse

ametnikku või kaaskinnipeetavat kinnitusest lahti tulnud või purunenud mööbliga rünnata.

Toolid ei ole kambris pehmed sel põhjusel, et selliselt on toolidesse võimalik teha peidikuid,

mis raskendavad läbiotsimiste teostamist. Seega kehtib kõigile kinnipeetavatele ühtne

kambrivarustus ning erisusi ei ole ette nähtud (v.a nt meditsiinilise näidustuse korral WC-s

istumisalus ja käsidušš). Kohus leiab, et olukorras, kus kaebajal puudub meditsiiniline

näidustus pehme ja seljatoega tooli kasutamiseks, ei saa tema õigusi intensiivselt riivata see,

kui talle sellist tooli ei väljastata. Kambri sisustusse kuuluvad toolid ei pruugi küll olla kõige

ergonoomilisemad, kuid tegemist on vangistusega paratamatult kaasneva ebamugavusega. On

üldteada asjaoluks, et ka pehmel ja seljatoega toolil pikalt istudes ei ole seljavaevuste tekkimine

välistatud ning istumisest tuleb võtta pause. Riigivastutuse seaduse § 6 lg-te 1 ja 3 järgi on

kohustamiskaebuse rahuldamise eeldusteks, et avaliku võimu kandjal on kohustus haldusakt

3-24-233

anda või toiming sooritada, vastavasisuline taotlus on jäetud rahuldamata või tähtaegselt läbi

vaatamata ja see puudutab isiku õigusi. Võttes arvesse, et vangistust reguleerivad õigusaktid ei

pane vanglale kohustust tagada kambris just pehme ja seljatoega tooli olemasolu ning

kohtueelse menetluse materjalidest nähtuvalt puudub kaebajal ka vastavasisuline meditsiiniline

näidustus, puudus vanglal kohustus väljastada kaebaja kambrisse pehmet ja seljatoega tooli.

Seega oli vangla otsus, milles vangla jättis kaebaja vastava taotluse rahuldamata, õiguspärane

ning puudub alus Tartu Vangla kohustamiseks võimaldama kaebajale pehme ja seljatoega tooli

kasutamist.

9. Eeltoodut arvesse võttes tagastab kohus kohustamiskaebuse HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel.

Kuna vaideotsuse eraldiseisev vaidlustamine ei ole HKMS § 45 lg-st 4 tulenevalt lubatav, siis

tagastab kohus Tartu Vangla 24.01.2024. a vaideotsuse nr 1-11/24/9-2 tühistamise nõude

HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel ilmselge kaebeõiguse puudumise tõttu. Vastavalt

HKMS § 43 lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse

tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.

10. Kuna kohus tagastab kaebuse, siis puudub vajadus lahendada riigilõivu tasumise

kohustusest vabastamise taotlust ning see taotlus jääb läbi vaatamata.

11. Kaebaja on esitanud ka riigi õigusabi taotluse, mida kohus mõistab selliselt, et kaebaja

soovib

saada

riigi

õigusabi

enda

esindamiseks

halduskohtumenetluses

vastavalt

RÕS § 4 lg 3 p-le 5. RÕS § 6 lg 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma

majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse

eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei

võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. Samas ei ole taotleja

majanduslik seisund ainuke riigi õigusabi saamise tingimus. RÕS § 7 lg-s 1 on sätestatud

alused, mil riigi õigusabi ei anta vaatamata taotleja majanduslikule olukorrale. RÕS § 7 lg 1 p 1

kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Samuti sätestab

RÕS § 7 lg 1 p 5, et riigi õigusabi ei anta, kui asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma

õiguse kaitseks ilmselt vähene.

12. Kohus jätab kaebaja taotluse riigi õigusabi saamiseks RÕS § 7 lg 1 p-de 1 ja 5 alusel

rahuldamata. Kohtu hinnangul on kaebaja võimeline ise halduskohtumenetluses osalema.

Käesolevas asjas on kaebaja esitanud iseseisvalt halduskohtule kaebuse ja läbinud iseseisvalt

ka kohustusliku kohtueelse menetluse. Kaebaja ei ole halduskohtumenetluses kogenematu ning

on ka varasemalt suutnud esitada kohtule iseseisvalt kaebusi, sh määruskaebusi ja muid

menetlusdokumente. Asjaolu, et kaebajal on pooleli palju vaidlusi, ei tingi kohtu hinnangul

seda, et kaebaja ei oleks ise võimeline oma õigusi kaitsma. Ka kaebaja terviseprobleemid ei ole

tal seni takistanud oma kaebeõigust realiseerida. Kohus märgib täiendavalt, et

halduskohtumenetluses selgitab vajalikud asjaolud, õigusnormid ja asjakohase kohtupraktika

välja kohus enda initsiatiivil ning isiku õigusalaste teadmiste puudumist kompenseerib

halduskohtus kohalduv uurimisprintsiip. Lisaks on kohtu hinnangul kaebajale riigi õigusabi

andmine välistatud ka põhjusel, et kohus on kohustamiskaebuse eduväljavaadet hinnanud väga

väheseks ning tagastanud kaebuse käesoleva määrusega HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel. Seega

on kaebaja võimalused oma õiguste kaitseks vähesed.

13. Kohus asendab avaldatavas määruses kaebaja nime tähemärgiga seoses viidetega kaebaja

terviseandmetele (HKMS § 175 lg 3 ja § 178 lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt)