4-24-745/3 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Kohtunik Anu Ammer Määruse tegemise aeg ja koht 01.03.2024, Rakvere Kohtumaja, kirjalik menetlus Väärteoasja number 4-24-745 Väärteoasi Aare Lannusalu kaebus Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna menetlusgrupi II grupijuht Martin Risti 14.12.2023 tehtud määruse peale väärteoasjas nr 2590,23,003520 Kaebuse esitaja AARE LANNUSALU isikukood: 36610085230, email: : xxxx Kohtuväline menetleja Politseija Piirivalveameti Ida Prefektuuri Rakvere politseijaoskonna menetlusgrupp II; e-post: ppa@politsei.ee

RESOLUTSIOON

Jätta AARE LANNUSALU kaebus Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna menetlusgrupi II grupijuht Martin Risti 14.12.2023 tehtud määruse peale väärteoasjas nr 2590,23,003520 rahuldamata.

Edasikaebamise kord

Vastavalt väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 191 p-le 12 on käesolev määrus lõplik ning määruskaebe korras vaidlustamisele ei kuulu.

Asjaolud ja menetluse käik

30.10.2023 on Aare Lannusalu kui kannatanu esitanud Politseija Piirivalveametile süüteoteate, mille kohaselt toimus ajavahemikus 27.9.2023 kuni 04.10.2023 tema elukohas xxxx, majas nr xxxx, kinnistu omanikule kuuluva pankrotivara üleandmine kinnistu ostjale pankrotihaldur Hillar Villers poolt. Kannatanu on alates xxxx.a. xxxx ja on saanud xxxx väljaõppes kasutamiseks ja kodusele hoiustamisele erinevat varustust. xxxx on tagastatud vara osaliselt, osaliselt on vara puudu (nimekiri lisatud). Teda vara tagastamise juures ei olnud.

Lisaks eelpool nimetatud xxxx varale oli tema elukohas ka talle kuuluvat erinevat vallasvara (nimekiri oli koostamisel), sealhulgas kannatanule kuuluvad relvad. Kannatanule ei ole teada, mille alusel on olnud pankrotihalduril õigus käidelda kannatanule kuuluvaid relvi. Tema päringu peale vara asukoha kohta vastas pankrotihaldur, et tema valduses vara ei ole. Vara asukoht on kannatanule teadmata. Teadmata on ka, kas vara on varastatud, rikutud või hävitatud. Tekitatud kahju väärtus on teadmata.

22.11.2023 on Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna menetlusgrupi II uurija Kaido Meelind koostanud teatise, mille kohaselt menetleja otsustusega 2590,23,003520 on 22.11.2023 VTMS § 29 lg 1 p. 1 alusel jäetud väärteomenetlus alustamata. Otsustust on põhjendatud järgnevalt: 29.09.2023 toimus xxxx kinnisvara üleandmine pankrotihaldur Hillar Villersi poolt uuele omanikule. Tegemist oli kinnisasjaga, mis kuulus eelnevalt K V. Avaldaja Aare Lannusalu sõnul elas tema xxxx ja omas seal talle kuuluvaid erinevaid esemeid. Kohtuväline menetleja suheldes pankrotihaldur Hillar Villersiga selgitas välja, et xxxx oleva kinnisasja puhul oli tegemist sundmüügiga K V kuuluva kinnisasja suhtes. Pankrotihaldur oli eelnevalt teavitanud K V, et enne vara ja kinnistu üleandmist peab ta pankrotihaldurit teavitama kolmandate isikute vara olemasolust antud aadressil. Sellisel juhul võtab pankrotihaldur kolmandate isikute vara oma valdusesse ning vara ei lähe kaasa kinnisasja üleandmisel uuele omanikule. Pankrotihalduri tegevust reguleerib pankrotiseadus. Lähtuvalt pankrotihalduri praktikast toimiti selliselt ka xxxx oleva kinnisvara üleandmise puhul. Pankrotihalduri sõnul oli Aare Lannusalu teadlik, et K V kuulunud kinnisvara läheb üle uuele omanikule ning K V on kohustus edastada pankrotihaldurile nimekiri Aare Lannusalule kuuluvatest esemetest, et vältida asjade üle andmist koos kinnisasjaga uuele omanikule. Kohtuväline menetleja asus seisukohale, et avalduses kirjeldatud juhtumis puudub väärteokoosseis vastavalt VTMS § 29 lg 1 p1 järgi.

05.12.2023 esitas Aare Lannusalu Politseija Piirivalveametile kaebuse Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna menetlusgrupi II uurija Kaido Meelinnu 22.11.2023 otsustuse peale jätta väärteomenetlus alustamata. Kaebuses kordas Aare Lannusalu süüteoteates märgitut ja lisas, et pankrotihaldur teavitas kinnisasja omanikku 29.09.2023 peale vara üleandmist e-posti teel, et üleandmisel oli kinnistul vara, mis ei kuulu pankrotivara hulka ning palus teavitada vara omanikku. Kuna xxxx oli sel hetkel kannatanu elukoht, siis vara, mis ei kuulu pankrotivara hulka, kuulus talle. Pankrotiseaduse § 123 lg 1 kohaselt pankrotivara hulka ei kuulu esemed, mis kuuluvad kolmandale isikule ning lg 2 kohaselt tagab haldur vara säilimise kuni selle tagastamiseni. Kannatanu pöördus 09.10.2023 pankrotihalduri poole taotlusega pankrotiseaduse § 123 alusel ning teavitas haldurit, et vara mis ei kuulu pankrotivara hulka ja kuuluvad kolmandale isikule, on Kaitseliidule ja talle kuuluv vara. 10.10.2023 teatas pankrotihaldur e-posti teel, et pankrotihalduri valduses ei ole kannatanu vara ega xxxx vara. Aare Lannusalu leiadis, et ta on kasutanud seadusest tulenevalt õigust enda vara tsiviilmenetluse korras (pankrotiseaduse § 123) ja alusel tagasi saada ning pankrotihalduri tegevus tema ja Kaitseliidu vara osas on pahatahtlik ja kuritegelik.

14.12.2023 on Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna menetlusgrupi II grupijuht Martin Rist oma määrusega lahendanud Aare Lannusalu 05.12.2023 esitatud kaebuse jättes kaebuse rahuldamata. Kohtuvälise menetleja juht on seisukohal, et kohtuvälise menetleja tegevus on olnud seaduspärane ja puudub alus väärteomenetluse alustamiseks. Antud juhul on tegemist kaebusega pankrotihalduri tegevuse peale. Vastava kaebuse saab Aare Lannusalu esitada Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Kojale või kohtule. Riiklikku järelevalvet pankrotihaldurite tegevuse üle teostab Konkurentsiameti juures asuv maksejõuetuse teenistus.

27.12.2023 adresseeris Aare Lannusalu Viru Maakohtule kaebuse Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna menetlusgrupi II grupijuht Martin Risti 14.12.2023 määrusele. Vastavalt VTMS § 78 lõikele 3 esitas Aare Lannusalu kaebuse kohtuvälisele menetlejale, kes pidi selle viivitamata edastama kohtule (VTMS § 78 lg 4).

26.02.2024 saabus Politseija Piirivalveametist Viru Maakohtusse Aare Lannusalu 27.12.2023 esitatud kaebus Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna menetlusgrupi II grupijuht Martin Risti 14.12.2023 määrusele. Kaebuses on lisaks eelpool kirjeldatud kaebuste sisule märgitud, et maksejõuetuse teenistusele kaebusi esitada ei saa, küll aga on maksejõuetuse teenistusel õigus haldusjärelevalve läbiviimiseks juhul, kui talle saavad vastavad andmed teatavaks muul moel nt kolmandate isikute vihjete, märgukirjade, meedias kajastatu, infopäringute, koosolekutel vaatlejana osalemise vms toimingutest nähtuva abil. Vastavalt pankrotiseaduse § 70 teostab maksejõuetuse teenistus piiratud ulatuses iseseisvalt oma äranägemise järgi ja sõltumatult haldusjärelevalvet pankrotihaldurite üle. Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja kutsekogu juhatusel kui peamisel haldusjärelevalve teostajal ja maksejõuetuse teenistusel on halduri tegevuse üle haldusjärelevalve teostamisel õigus kontrollida halduri kutsetegevuse nõuetekohasust ja seaduslikkust. Maksejõuetuse teenistus teostab järelevalvet ennekõike pankrotimenetluse kulude otstarbekuse üle. Pankrotiseaduse § 123 lg 4 kohaselt kui haldur võõrandas lõikes 1 nimetatud vara, ehkki ta teadis või pidi teadma, et vara ei kuulu võlgnikule, või kui see vara ei ole halduri süül säilinud, võib õigustatud isik ühtlasi nõuda tekitatud kahju hüvitamist haldurilt. Haldur on andnud pankrotivõlgnikule teada, et vara üleandmisel oli kinnistul asju, mis kuulu pankrotivara hulka. Seega pankrotihaldur teadis, et ta on võõrandanud vara, mis ei kuulu võlgnikule. Aare Lannusalu on seisukohal, et ta on kasutanud seadusest tulenevalt õigust enda vara tsiviilmenetluse korras tagasi saada ning leiab jätkuvalt, et Politseija Piirivalveameti otsus jätta minu poolt 30.10.2023 esitatud süüteoteade käiguta rikub minu õigusi ja vabadusi.

Kohtu seisukoht

Vastavalt VTMS 78 lg-le 1 võib isik esitada kaebuse juhul, kui ta ei nõustu VTMS § 77 lg 2 kohaselt kaebust lahendades tehtud määrusega ja vaidlustatakse kohtuvälise menetleja tegevust, millega on rikutud isiku õigusi ja vabadusi. Erinevalt kohtuvälise menetleja otsuse vaidlustamise kaebemenetlusest (VTMS § 114) ei toimu asja väärteoasja arutamist täies ulatuses, nagu seda näeb ette VTMS § 123 lg 2. Eeltoodu põhjal võib asuda seisukohale, et kohtuvälise menetleja tegevusele esitatud kaebuse puhul lasub kaebuse nõuetekohase esitamise riisiko ja seeläbi ka kaebuse sisulise lahendamise võimalikkuse tagamine suuresti selle esitajal. Seetõttu saab kohus käesoleval juhul lähtuda üksnes olemasolevast kaebusest, sellele lisatud materjalidest ning kohtuvälise menetleja poolt kohtule edastatud materjalidest.

Vastavalt VTMS § 79 lg-le 2 vaadatakse kohtuvälise menetleja tegevuse peale esitatud kaebus läbi kirjalikus menetluses üksnes kaebuse piires ja selle isiku suhtes, kelle suhtes kaebus on esitatud. On oluline, et kohtuvälise menetleja tegevusele saab kaebust esitada vaid juhul, kui on rikutud isiku õigusi ja vabadusi. Kohus, tutvunud esitatud kaebusega, 22.11.2023 teatisega 2590,23,003520/1 väärteomenetluse alustamata jätmise kohta, ning Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna menetlusgrupi II grupijuht Martin Risti 14.12.2023 määruses toodud seisukohtadega, leiab, et kaebuse rahuldamiseks alused puuduvad ning kaebus tuleb jätta rahuldamata VTMS § 79 lg 3 p 1 alusel.

Kohtuvälise menetleja juht Martin Rist on kaebuse lahendamise määruses asunud seisukohale, et kohtuvälise menetleja tegevus Aare Lannusalu poolt esitatud süüteoteatele on õiguspärane ja esitatud teate alusel tuli jätta väärteomenetlus alustamata, kuna teos puuduvad väärteo tunnused (VTMS § 29 lg 1 p 1). Süüteoteates kirjeldatud tegevus ei anna alust algatada väärteoega kriminaalmenetlust. Süüteoteate põhjal ei ole võimalik isegi määrata õigushüve, millist VTMS või KarS kaitsta võiks, kuna teates on märgitud, et kadunud vara nimekiri on koostamisel ja tekitatud kahju väärtus on teadmata. Kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga, et tegemist võib olla sisuliselt kaebusega pankrotihalduri tegevuse peale. Käesoleval juhul ei lahenda aga kohus väärteoasja sisuliselt, vaid üksnes hindab seda, kas kohtuvälise menetleja tegevus väärteomenetluse alustamata jätmisel oli õiguspärane.

Vastavalt Pankrotiseaduse § 123 lg 1 ja 3 tuleb kolmandate isikute vara pankrotivarast välistada ja selleks peab võlgnik esitama haldurile vara välistamise taotluse. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et kohtuväline menetleja on suhelnud pankrotihaldur Hillar Villersiga. Hillar Villersi sõnul oli ta eelnevalt teavitanud Kersti Vilbot, et enne vara ja kinnistu üleandmist peab ta pankrotihaldurit teavitama kolmandate isikute vara olemasolust antud kinnistul (xxxx). Sellisel juhul võtab pankrotihaldur kolmandate isikute vara oma valdusesse ning vara ei lähe kaasa kinnisasja üleandmisel uuele omanikule. Pankrotihalduri sõnul oli ka Aare Lannusalu teadlik, et K V kuulunud kinnisvara läheb üle uuele omanikule ning K V on kohustus edastada pankrotihaldurile nimekiri Aare Lannusalule kuuluvatest esemetest, et vältida asjade üle andmist koos kinnisasjaga uuele omanikule. Pankrotihalduri teatel tema valduses kolmanda isiku vara ei ole. Kohtul ei ole alust kahelda kohtuvälise menetleja tegevuses asjaolude väljaselgitamisel ning pankrotihalduri kinnitustes. Meedias avaldatud teate kohaselt viibis xxxx kinnistu uuele omanikule üleandmisel lisaks pankrotihaldurile ka politseiametnik, kelle sõnul leiti majast nii laskemoona kui ka relvi (xxxx).

Pankrotiseaduse § 123 lg 4 kohaselt kui haldur võõrandas välistatud vara või kui vara ei ole säilinud, on välistamisõigust omaval isikul õigus saada vara eest rahalist hüvitist pankrotivara arvel käesoleva seaduse § 146 lõike 1 punktis 1 sätestatud korras. Kui haldur võõrandas välistatud vara, ehkki ta teadis või pidi teadma, et vara ei kuulu võlgnikule, või kui see vara ei ole halduri süül säilinud, võib õigustatud isik ühtlasi nõuda tekitatud kahju hüvitamist haldurilt.

Lõpetuseks märgib kohus, et kohtule teadaolevalt on Aare Lannusalu pankrotivõlgniku K V laste isa. 05.05.2023 esitas K V Viru Maakohtule kaebuse kriminaalhooldusametniku Getlin Klementi otsusele (17.04.2023, nr 8-8/23/6477-2), millega jäeti rahuldamata tema taotlus elukoha vahetamiseks xxxx. K V põhjendas oma kaebust ja taotlust sellega, et tema pereks on tema kolm alaealist last ja laste isa. Pere sissetulekud ja väljaminekud (sealhulgas talle kuuluva kinnisvara xxxx ülalpidamiskulud) sõltuvad laste isa äritegevusest, mis on langenud aasta võrdluses kolm korda. See asjaolu on sundinud laste isa äritegevuse lõpetamisega tegelema ja otsima uusi sissetulekuallikaid. Otsingute tulemusel on laste isa asunud elama ja tööle xxxx, aadressile xxxx. Seega on kohtule avaldatud ja kinnitatud (kriminaalasja 1-21-7713 raames, mida menetles sama kohtukoosseis kohtunik Anu Ammeri isikus), et Aare Lannusalu elab ja töötab alates 2023. aasta kevadest vähemalt xxxx. Oma ja xxxx võimaliku vara eest heaperemeheliku hoolitsuse käigus tulnuks sel juhul teise riiki elama ja tööle asudes Aare

Lannusalul hoolt kanda ka maha jääva vara turvalise hoiustamise ning säilitamise eest ja seda olukorras, kus oli teada, et xxxx kinnistu on pankrotivara ning on sundmüügis.

Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et väärteo menetluse algatamata jätmine VTMS §

29 lg 1 p 1 alusel ei riku Aare Lannusalu õigusi ja vabadusi olukorras, kus kohtuväline menetleja on süüteoteate aluseks olnud asjaolud välja selgitanud ja pankrotihaldur on oma ametiülesanded täitnud ning Aare Lannusalul on võimalus oma võimaliku vara kaotsi mineku eest nõuda hüvitist pankrotihaldurilt.

/allkirjastatud digitaalselt/

Anu Ammer kohtunik