2-20-17641/73 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Liis Arrak, liikmed Maris Kuurberg ja Gea Lepik

Otsuse tegemise aeg ja koht

01.03.2024, Tallinn

Kohtuasja number

2-20-17641

Kohtuasi

X hagi Paldipõllu Aiandusühistu (likvideerimisel) ja Y

vastu 25 000 euro ja viivise saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 29.10.2021 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

X apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

27 000 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja (apellant) X (isikukood XXXXXXXXXXX)

Kostja

(vastustaja)

Paldipõllu

Aiandusühistu

(likvideerimisel)

(registrikood

80147450),

seaduslik

esindaja Y

Kostja (vastustaja) Y (isikukood XXXXXXXXXXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta X apellatsioonkaebus rahuldamata.

2. Jätta Harju Maakohtu 29.10.2021 otsus muutmata.

3. Jätta apellatsioonimenetluse kulud X kanda. Paldipõllu Aiandusühistul ja Yl ei ole

apellatsioonimenetluses hüvitatavaid menetluskulusid tekkinud.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks

tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

2-20-17641

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. X (hageja) esitas 27.11.2020 Harju Maakohtule Paldipõllu Aiandusühistu (likvideerimisel)

(kostja I, ühistu) ja Y (kostja II, ühistu juhatuse liige) vastu hagi (täpsustatud 28.12.2020),

milles palus mõista kostjatelt enda kasuks solidaarselt välja 25 000 eurot ja alates hagi

esitamisest kuni põhivõla tasumiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 II lauses sätestatud

määras viivise. Hageja palus määrata kindlaks täitmise korra selliselt, et esmalt tuleb kohustus

täita kostjal I ja kui see ei õnnestu, siis kostjal II. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.

1.1. Hagiavalduse ja selle täienduste kohaselt müüs Paldiski linn Paldiski Linnavalitsuse

20.01.2004 korralduse nr 25 p 2 alusel 31.03.2004 notariaalse müügi- ja asjaõiguslepinguga

ühistule Paldiski linnas Põllu 3 asuva kinnisasja (Põllu 3 kinnisasi). Ühistu üldkoosolek võttis

02.08.2005 vastu otsuse jagada kinnisasi kruntideks ja võõrandada igale ühistu liikmele tasuta

seni liikme kasutuses olnud maa. Hageja oli ühistu liige ja kasutas aiandusühistu maad, mille

suurus oli 3720 m². See maa jagati kolmeks kinnisasjaks: Paldiski linnas Võsa 3, Võsa 5 ja

Võsa 9 asuvaks kinnisasjaks (Võsa 3 kinnisasi, Võsa 5 kinnisasi, Võsa 9 kinnisasi). Võsa 3 ja

Võsa 5 kinnisasi võõrandati kolmandatele isikutele ning selles osas oli vaidlus tsiviilasjas

nr 2-08-18262. Siinse vaidluse aluseks on Võsa 9 kinnisasi. Hageja pidi saama Võsa 9 asuva

1583 m² suuruse kinnisasja, millel asusid hageja ehitatud hooned, omanikuks. Paldiski

Linnavalitsus nõustus 04.06.2006 korralduses nr 322 kinnisasja vastavalt jagamisega. Enamus

ühistu liikmed said nende kasutuses olnud maa omanikeks. Karina Inaki tasus hageja eest

ühistule. Ülekantud summa oli suurem, sest see oli tasutud suurema maatüki eest. Ühistu ei ole

hagejale raha tagastanud. Kostjad pidid üldkoosoleku otsuse alusel andma Võsa 9 kinnisasja

omandi hagejale üle, kuid võõrandasid selle kolmandale isikule. Hageja sai 2017. a detsembris

teada, et ühistu juhatuse liige (kostja II) oli hageja kasutuses olnud kinnisasja võõrandanud

2017. a mais Zle. Seejärel võõrandati kinnisasi kohe edasi Wle ja Fle ning vähem kui poole

aasta pärast Üle. Hageja esitas avalduse politseile ja soovis esitada tsiviilhagi kriminaalprotsessi

raames, kuid kriminaalmenetlus lõpetati.

1.2. Ühistu juhatuse liige võõrandas ilma õigusliku aluseta kolmandale isikule kinnisasja, mis

tuli hagejale üle anda. Sellega on hageja saanud kahju – jäänud ilma esemest, mis oleks tulnud

hagejale üle anda ja puudub restitutsiooni võimalus, kuna kinnisasi on heauskselt omandatud.

Ühistu juhatuse liige kuritarvitas oma õigusi, kui võõrandas kinnisasja ilma vastava

üldkoosoleku otsuseta. Ühistu ei ole võõrandamisest kasu saanud. Kuna sellise toimingu

tegemiseks puudus ühistu üldkoosoleku otsus, siis vastutab kahju eest ka kostja II eraisikuna.

Ühistul puudub vara ja majandustegevus, mistõttu on tema vastu esitatav nõue vähemalt

osaliselt väärtusetu. Nõude suurus lähtub samaväärse kinnisasja maksumusest. Kostja II

keeldus hagejaga rääkimast, kui hageja püüdis kokku leppida notari juurde mineku aega.

Kostjate vastuväited

2. Kostjad vaidlesid hagile vastu, palusid jätta selle läbi vaatamata või rahuldamata ja

menetluskulud hageja kanda.

2-20-17641

2.1. Kostjate vastuväidete kohaselt ei oleks maakohus pidanud hagi menetlusse võtma, sest

kõik poolte vaidlused on lahendatud Harju Maakohtu 10.03.2009 otsusega tsiviilasjas

nr 2-08-18262, millega maakohus jättis hageja hagi kostjate vastu rahuldamata.

2.2. Hageja nõue ei ole põhjendatud. Hageja ei olnud ühistu liige ja talle pole kuulunud ühtegi

maatükki, sh Võsa 9 kinnisasi. Hagile tuleb kohaldada aegumist, sest väidetavad sündmused

leidsid aset üle kümne aasta tagasi.

Maakohtu otsus ja põhjendused

3. Harju Maakohus jättis 29.10.2021 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

Kostjatel ei olnud hüvitatavaid menetluskulusid.

3.1. Maakohus tuvastas asjas järgmised olulised asjaolud:

-

kostja I on mittetulundusühing, mille juhatuse liikmeks oli alates 18.07.2002 Y (kostja

II) ja alates 08.12.2004 ka A;

-

hageja oli 10.05.2001-08.12.2004 ühistu juhatuse liige (esimees) ja pärast seda jäi

hageja ühistu liikmeks (hagejat ei ole välja arvatud);

-

hageja tasus ühistule 16.12.2003 5000 krooni selgitusega „X maamaks“ ning

24.12.2003 18 600 krooni selgitusega „F za stoimost zemli, X“;

-

Paldiski linn müüs 31.03.2004 müügilepingu alusel vastavalt Paldiski Linnavalitsuse

korralduse nr 25 p-le 2 ühistule Põllu 3 kinnisasja;

-

ühistu üldkoosolek võttis 02.08.2005 vastu otsuse, et kinnisasi tuleb lahti kruntida ja

igale liikmele tasuta võõrandada seni tema kasutuses olnud kinnistu osa;

-

ühistu 10.05.2006 üldkoosoleku otsuse kohaselt maksis dokumentide vormistamine

1500 krooni maatüki kohta, mis tuli võlgnikel tasuda 25.05.2006;

-

Paldiski Linnavalitsuse 04.06.2006 korralduse nr 322 alusel jagati kehtestatud

detailplaneeringu kohaselt Põllu 3 kinnisasi 27 krundiks, sh moodustati Võsa 9 kinnisasi

(elamumaa, 1583 m²);

-

detailplaneeringu järgi oli hagejale ette nähtud Võsa 9 kinnisasi (1583 m²);

-

ühistu kanti 04.12.2006 Võsa 9 kinnisasja omanikuna kinnistusraamatusse;

-

Harju Maakohus jättis 10.03.2009 otsusega tsiviilasjas nr 2-08-18262 hageja esitatud

hagi ühistu ja N vastu Võsa 3 ja Võsa 5 kinnisasja omandiõiguse tunnustamiseks,

asjaõiguslepingu tühisuse tuvastamiseks ja ebaõige kinnistusraamatu kande

parandamiseks rahuldamata; ühistu kinnitas selles kohtumenetluses 27.01.2009

kohtuistungil, et on jätkuvalt nõus andma hagejale üle Võsa 9 kinnisasja;

-

ühistu võõrandas Võsa 9 kinnisasja Zle (kanne 23.05.2017), seejärel võõrandati

kinnisasi Wle ja Fle (kanne 12.12.2017) ning edasi Üle ja Jle (kanne 16.05.2018).

3.2. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt ei ole alust menetlust TsMS § 428 lg 1 p 2 alusel

lõpetada, sest siinse ja tsiviilasja nr 2-08-18262 menetluse pooled ega hagi ese ei kattu.

3.3. Ühistu (kostja I) vastutab VÕS § 115 lg 1 alusel koosmõjus TsÜS §-ga 32 hagejale

tekitatud kahju eest. Jättes arvestamata hageja õigustatud huvi Võsa 9 kinnisasja omandamise

vastu, rikkus ühistu hea usu põhimõttest tulenevat kohustust. Kostja ei ole täitnud 02.08.2005

üldkoosoleku otsust võõrandada pärast detailplaneeringu kinnitamist Võsa 9 kinnisasi hagejale.

Kostjad ei ole tõendanud, et ühistul oli mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 27 lg 4

kohaselt alus (üldkoosoleku otsus) võõrandada kinnisasi kolmandale isikule või hageja

nõusolek selleks. 02.08.2005 üldkoosoleku otsuse täitmata jätmisega rikkus ühistu TsÜS §-st

32 koosmõjus § 138 lg-ga 2 tulenevat kohustust, mille tagajärjel tekkis hagejale kahju.

2-20-17641

Tegemist ei ole omandiõiguse rikkumisest tuleneva kahjuga, sest kinnisasi kuulus ühistule.

Kahju on hõlmatud rikutud kohustuse kaitse-eesmärgiga VÕS § 127 lg 2 tähenduses ning

rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos VÕS § 127 lg 4 tähenduses.

3.4. Ühistu juhatuse liige (kostja II) ei vastuta hagejale tekkinud kahju eest.

Üldjuhul ei ole mittetulundusühingu liikmel õigust nõuda tekitatud kahju hüvitamist otse

endale. Kui juhatuse liige teeb majanduslikult ebaotstarbeka tehingu ühingu nimel ja vähendab

sellega ühtlasi ühingu väärtust, saab nõude esitada ühing. Üksnes juhul, kui juhtorgani liige

väljub otsuste tegemisel oluliselt normaalse majandusriski raamest ega lähtu oma tegevuses

enam ettevõtlusega seotud eesmärkidest, vastutab juhatuse liige oma tegevusega

deliktikoosseisu täitmise korral kannatanu ees isiklikult. Siinsel juhul ei ole tegemist sellise

olukorraga ja kostja II suhtes ei kohaldu otsevastutus hageja ees. Kui kostja II võõrandas

kinnisasja kolmandale isikule ilma üldkoosoleku otsuseta, vastutab kostja II ennekõike ühistu

ees.

3.5. Kostjad ei vastuta hagejale kahju tekitamise eest ka VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 8 alusel.

See säte eeldab, et kostjale saab ette heita tahtlikku heade kommete vastast käitumist.

Käitumine on heade kommete vastane, kui teo eesmärk oli teise isiku tahtlik kahjustamine.

Seejuures peab olema tõendatud, et kostjal oli algusest peale tahe hagejat kahjustada. Hageja ei

ole tõendanud, kumb ühistu juhatuse liige esindas ühistut kinnisasja võõrandamisel. Lisaks ei

ole hageja toonud esile asjaolusid, millest järelduks, et kostjate eesmärgiks oli hageja tahtlik

kahjustamine. Ühistu kinnitas tsiviilasjas nr 2-08-18262, et on nõus Võsa 9 kinnisasja hagejale

võõrandama. 02.08.2005 üldkoosoleku toimumisest kuni kinnisasja kolmandale isikule

võõrandamiseni oli möödunud üle 16 aasta. Kuigi hageja väidab, et pöördus kostjate poole

notari aja kokkuleppimiseks, ei ole hageja esitanud kohtule tõendeid, millest nähtuks kostjate

keeldumine notariajast või muud vastuväited tehingu tegemisele.

3.6. Hageja nõue ühistu vastu on aegunud. Hageja ja ühistu vahelise suhte sisu määrab eelkõige

TsÜS § 32. Tegemist on seadusjärgsest võlasuhtest tuleneva nõudega. Sellise nõude aegumisele

kohaldub TsÜS § 149, mille kohaselt on aegumistähtaeg 10 aastat alates nõude sissenõutavaks

muutumisest. TsÜS § 147 lg 2 järgi muutub nõue sissenõutavaks, kui õigustatud isikul on õigus

nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist. Nõude sissenõutavaks muutumisena tuleb käsitada

aega, mil ühistul tekkis detailplaneeringu kinnitamise järel kohustus võõrandada Võsa 9

kinnisasi hagejale, s.o kinnistusraamatus 04.12.2006 kande tegemist. Seega aegus hageja

02.08.2005 üldkoosoleku otsusest tulenev nõue Võsa 9 kinnisasja võõrandamiseks ühistu vastu

03.12.2016 ning TsÜS § 144 kohaselt aegus koos sellega ka kõrvalkohustusest tulenev nõue.

Hageja pöördus kohtu poole 27.11.2020, s.o pärast nõude aegumist.

3.7. Arvestades seda, et 02.08.2005 üldkoosoleku otsusest tulenev kohustus võõrandada

hagejale Võsa 9 kinnisasi oli 2017 aegunud ja ühistul ei olnud enam kohustust (tegemist oli

mittetäieliku kohustusega) kinnisasja hagejale müüa, on hageja minetanud nõudeõiguse

tulenevalt kinnisasja võõrandamisest kolmandale isikule.

3.8. Hagi rahuldamata jätmise tõttu jäävad menetluskulud TsMS §162 lg 1 alusel hageja kanda.

Kostjatel ei ole tekkinud hüvitatavaid menetluskulusid.

2-20-17641

Apellatsioonkaebus

4. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada maakohtu otsuse (v.a tõendite

vastuvõtmise osas) ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada ja jätta menetluskulud kostjate

kanda, või saata asi samale maakohtule uueks läbivaatamiseks.

4.1. Apellatsioonkaebuse väidete kohaselt asus maakohus vääralt seisukohale, et hageja nõue

on aegunud.

Maakohus pidanuks käsitlema pärast hageja nõude kvalifitseerimist esmalt aegumise küsimust,

mitte lahendama esmalt hageja nõude ja seejärel nentima, et hagi on aegunud.

Nõude aegumist hinnates pidi maakohus kontrollima nõude aegumist kõigil materiaalõiguslikel

alustel, sh VÕS § 1043 alusel.

Maakohus jättis tähelepanuta, et üldkoosoleku 02.08.2005 otsusest ei nähtu, millal tuli ese

hagejale võõrandada. Võõrandamistoiming tuli teha pärast detailplaneeringu kehtestamist.

Mõistlikkuse põhimõttega ei ole kooskõlas see, kui hageja oleks pidanud pöörduma kohtu poole

järgmisel päeval pärast detailplaneeringu kehtestamist.

Hageja nõude aegumine peatus TsÜS § 160 alusel tsiviilasja nr 2-08-18262 menetluse ajaks

ning katkes TsÜS § 158 alusel, sest kostja I kinnitas hageja õigust saada kinnisasja omanikuks.

4.2. Maakohus asus vääralt seisukohale, et hageja esitatud asjaoludest ja tõenditest ei järeldu

üheselt, et tegemist oli kostjate teadliku eesmärgipärase õigusvastase käitumisega, sh

õigusvastase tagajärje soovimisega. Kuna üldkoosoleku otsuse alusel tuli kinnisasi võõrandada

hagejale ja üldkoosoleku otsust, mille alusel tuleks see võõrandada kolmandale isikule, ei ole

vastu võetud, ei saa tegemist olla mitteteadliku käitumisega. Kostjad soovisid, et hageja jääks

kinnisasjast ilma ja selle saaks kolmas isik.

4.3. Maakohus jättis hageja nõuet sisuliselt lahendades arvestamata, et kostjad esitasid hageja

nõudele üksnes aegumise vastuväite ja vastuväite selle kohta, et hageja ei ole ühistu liige.

Kostjad ei vaielnud vastu hageja väitele, et hageja pöördus korduvalt kostjate poole sooviga

leppida kokku notari aeg. Samuti ei ole kostjad esitanud vastuväidet selle kohta, et ei ole selge,

kumb juhatuse liige esindas ühistut tehingu tegemisel. Juhul, kui hageja pidi nimetatud

asjaolusid tõendama, pidi maakohus juhtima sellele eelmenetluses tähelepanu ja täitma

selgitamiskohustust. Maakohus ei ole seda teinud.

4.4. Maakohtu otsusest saab järeldada, nagu oleks kostjate tegevus olnud õiguspärane, mis ei

ole õige. Arvestades seda, et üldkoosoleku otsust, millega oleks otsustatud võõrandada

kinnisasi kolmandale isikule, ei olnud vastu võetud, kuid vastu oli võetud otsus võõrandada see

hagejale, ei olnud seaduslikku alust seda kolmandale isikule võõrandada.

Vastustajate seisukoht

5. Kostjad vaidlesid apellatsioonkaebusele vastu, palusid jätta selle rahuldamata ja

menetluskulud hageja kanda.

2-20-17641

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

6. Kolleegium leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 2¹ alusel rahuldamata

ja maakohtu otsuse resolutsioon muutmata, kuid osaliselt tuleb muuta ja täiendada kohtuotsuse

põhjendusi.

7. Ringkonnakohus võtab TsMS § 652 lg 1 p 1 järgi apellatsioonkaebuse lahendamisel aluseks

esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kuivõrd puuduvad kahtlused nende

asjaolude tõendamise menetluse õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus

ei pea nende uut tuvastamist vajalikuks.

8. Kolleegiumi hinnangul jättis maakohus kostjate aegumise vastuväidet lahendades eristamata

ja nõuetekohaselt kvalifitseerimata hageja nõude kummagi kostja vastu ning eksis aegumise

kontekstis ühistu vastu esitatud nõude kvalifitseerimisel, mistõttu kohaldas maakohus

aegumisele ka väära materiaalõiguse normi. Eeltoodu ei anna aga alust tühistada maakohtu

otsuse resolutsiooni. Ringkonnakohus parandab maakohtu eksimused ja põhjendab otsust

järgmiselt.

9. Hageja kahju hüvitamise nõue ühistu (kostja I) vastu on TsÜS § 146 lg 1 alusel aegunud ja

tuleb jätta seetõttu rahuldamata.

9.1. Esmalt märgib kolleegium, et maakohus pidas ekslikult hageja nõuet ühistu vastu seadusest

tulenevaks nõudeks TsÜS § 149 tähenduses.

Hageja tugines nõuet esitades sellele, et ühistu rikkus 02.08.2005 ühistu üldkoosoleku otsusest

tulenevat kohustust anda Võsa 9 kinnisasja omand hagejale kui ühistu liikmele üle, võõrandas

kinnisasja 2017. a mais kolmandale isikule ning kinnisasja edasivõõrandamise tõttu muutus

kinnisasja omandi hagejale üleandmine võimatuks, mistõttu soovis hageja, et kostjad hüvitaksid

talle kinnisasja omandi üleandmise asemel kahju.

Kolleegiumi hinnangul on aiandusühistu kui mittetulundusühingu ja tema liikme vahel

tehingulaadne õigussuhe, nagu märkis otsuses õigesti ka maakohus, ning ühingu kohustuste

rikkumisest tulenevatele ühingu liikme nõuete aegumisele kohaldub TsÜS § 146 järgne

aegumistähtaeg (vt ka RKTKo 22.11.2018, 2-14-53081, p 17).

Tehingulaadsest suhtest tuleneva täitmisnõude aegumistähtaeg on TsÜS § 146 lg 1 järgi

üldjuhul kolm aastat, kuid kinnisomandi üleandmise nõude aegumistähtaeg on TsÜS § 146 lg 5

järgi kümme aastat. Seejuures algab selliste nõuete aegumistähtaeg TsÜS § 147 lg 1 I lause

järgi nõude sissenõutavaks muutumisega. Nõue muutub TsÜS § 147 lg 2 ja VÕS § 82 lg 7 I

lause järgi sissenõutavaks, kui õigustatud isikul (võlausaldajal) on õigus nõuda vastava

kohustuse täitmist. Seejuures, kui kohustuse täitmise aega ei ole kindlaks määratud ja see ei

tulene ka võlasuhte olemusest, võib võlausaldaja nõuda VÕS § 82 lg 7 III lause ja lg 3 järgi

kohustuse täitmist pärast kohustuse täitmiseks mõistlikult vajaliku aja möödumist, arvestades

eelkõige kohustuse täitmise kohta, viisi ja olemust.

9.2. Edasi jättis maakohus hageja ühistu vastu esitatud nõude aegumist käsitledes eristamata

hageja võimaliku täitmisnõude ja siinses kohtuasjas esitatud kahju hüvitamise nõude aegumise

ning samastas ekslikult täitmisnõude aegumise kahju hüvitamise nõude aegumisega. Tegemist

on erinevate nõuetega, mis aeguvad erinevalt (vt ka A. Pavelts. Kahju hüvitamise nõue täitmise

asemel ostja õiguste näitel. Tartu Ülikool 2017, lk 108–111).

2-20-17641

Arvestades hageja esile toodud asjaolusid, oli hagejal õigus nõuda ühistult üldkoosoleku

otsusest tuleneva kohustuse täitmist või täitmise asemel kahju hüvitamist. Mitterahalise

kohustuse rikkumise, sh täitmata jätmise korral on võlausaldajal VÕS § 101 lg 1 p 1 ja § 108

lg 2 alusel eelkõige õigus nõuda kohustuse täitmist, v.a kui kohustuse täitmine on võimatu või

võlgnikule ebamõistlikult koormav või kulukas, võlausaldaja saab mõistlikult saavutada

kohustuse täitmisega taotletava tulemuse muul viisil või kui kohustuse täitmine seisneb isikliku

iseloomuga teenuse osutamises. Seejuures muutub kohustus VÕS § 82 lg 7 järgi

sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist, võlausaldaja saab

VÕS § 108 lg 3 järgi nõuda sellise kohustuse täitmist üksnes mõistliku aja jooksul pärast seda,

kui ta sai kohustuse rikkumisest teada või pidi teada saama ning võlausaldaja täitmisnõue aegub

TsÜS §-s 146 sätestatud aegumistähtaja jooksul alates täitmisnõude sissenõutavaks

muutumisest.

Kui võlausaldaja ei esita nimetatud tähtaja jooksul kohustuse täitmise nõuet, kaotab ta

VÕS § 108 lg 5 järgi õiguse nõuda kohustuse täitmist, kuid võib kasutada muid

õiguskaitsevahendeid, sh nõuda VÕS § 115 lg 1 alusel kohustuse täitmise asemel kohustuse

rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. Kuigi üldjuhul võib kohustuse täitmise asemel nõuda

VÕS § 115 lg 2 järgi kahju hüvitamist pärast võlgnikule kohustuse täitmiseks antud täiendava

mõistliku tähtaja möödumist, ei oleks sellises olukorras kohustuse täitmiseks täiendava tähtaja

määramisel enam VÕS § 115 lg 3 järgi tulemust, mistõttu saab võlausaldaja kolleegiumi

hinnangul nõuda pärast VÕS § 108 lg-s 3 sätestatud mõistliku aja möödumist täitmise asemel

kahju hüvitamist ilma täitmiseks täiendavat tähtaega määramata. Sellises olukorras muutub

võlausaldaja kahju hüvitamise nõue sissenõutavaks pärast seda, kui on möödunud mõistlik aeg

kohustuse täitmise nõudmiseks VÕS § 108 lg 3 tähenduses ning seejärel mõistlikult vajalik aeg

kahju hüvitamise kohustuse täitmiseks VÕS § 82 lg 7 tähenduses. Võlausaldaja kahju

hüvitamise nõue aegub TsÜS §-s 146 sätestatud aegumistähtaja jooksul alates kahju hüvitamise

nõude sissenõutavaks muutumisest.

9.3. Siinses asjas olid ühistu vastu hagi esitamise ajaks möödunud nii hageja täitmisnõude kui

ka kahju hüvitamise nõude aegumistähtaeg.

9.3.1. Ühistu üldkoosolek võttis 02.08.2005 vastu otsuse kinnitada Põllu 3 kinnisasja

eskiislahendus kinnistu elamukruntideks ja transpordimaaks jagamiseks (p 3) ning anda

krundid liikmetele tasuta üle (p 4) (tl 47 pöördel–48). Kohustuse täitmise tähtaega ei määratud,

kuid arvestades kohustuse olemust, ei saanud hageja täitmisnõue muutuda sissenõutavaks enne

seda, kui kinnisasja jagamiseks vajalikud toimingud olid tehtud. 04.07.2006 andis Paldiski

linnavalitsus 28.03.2006 kehtestatud detailplaneeringu alusel nõusoleku jagada Põllu 3

kinnisasi 27 kinnisasjaks, sh Võsa 9 kinnisasi (1583 m², elamumaa), ning 04.12.2006 kanti

ühistu Võsa 9 kinnisasja omanikuna kinnistusraamatusse, seejuures ei ole hagejat kinnisasja

omanikuna kinnistusraamatusse kantud (tl 22).

Ringkonnakohtu hinnangul sai ühistu täita kinnisasja jagamisel tekkivate kinnisasjade

omandiõiguse üleandmise kohustust pärast seda, kui olid tehtud kinnisasja jagamiseks ja

kinnistusraamatu kande tegemiseks vajalikud toimingud, mis olid tehtud hiljemalt ajaks, mil

ühistu kanti Võsa 9 kinnisasja omanikuna kinnistusraamatusse. Seega oleks ühistu pidanud

täitma üldkoosoleku otsusest tuleneva kohustuse ja andma hagejale kinnisasja omandi üle

04.12.2006. Ühistu kinnistusraamatusse kandmise päeval pidi hageja saama teada ka sellest, et

ühistu rikkus oma kohustust, sest kinnistusraamatu kanded on avalikud. Eelnevat arvestades

muutus hageja täitmisnõue VÕS § 82 lg 7 järgi sissenõutavaks hiljemalt 04.12.2006 ning

TsÜS § 146 lg-s 5 sätestatud kümneaastane aegumistähtaeg pidi mööduma 04.12.2016. Samas

tunnustas ühistu tsiviilasja nr 2-08-18262 menetluses 27.01.2009 toimunud kohtuistungil

2-20-17641

hageja täitmisnõuet, kui kinnitas kostja II ühistu seadusliku esindajana, et detailplaneeringu

järgi on hagejale ette nähtud 1583 m² (Võsa 9) (tl 46). Sellega katkes TsÜS § 158 lg 1 järgi

hageja täitmisnõude aegumine ja algas 27.01.2009 uuesti. Sellest tulenevalt möödus

TsÜS § 146 lg-st 5 tulenev hageja täitmisnõude aegumistähtaeg 27.01.2019 ning hagi esitamise

ajaks (27.11.2020) oli täitmisnõude aegumistähtaeg ka selle katkemist arvestades möödunud.

9.3.2. Hageja ei ole toonud esile ega tõendanud, et ta nõudis ühistult VÕS § 108 lg-s 3

nimetatud mõistliku aja jooksul või aegumistähtaja jooksul kinnisasja omandi üleandmist. Seda

ei ole hageja nõudnud ka eelmises ega siinses kohtumenetluses hagi esitades. Pooled ei ole

kohtule selgitanud, miks ei kantud ühistu 02.08.2005 üldkoosoleku otsuse alusel Võsa 9

kinnisasja omanikuna kinnistusraamatusse hagejat, kuid tsiviilasja nr 2-08-18262 menetluses

(27.01.2009 istungil) kinnitas kostja II ühistu seadusliku esindajana, et detailplaneeringu järgi

on hagejale ette nähtud 1583 m² (Võsa 9), ühistu on seda hagejale pakkunud ning see on maa,

mida hageja varem kasutas + liidetud on 800 m², kuid hageja tahab Võsa 3, Võsa 5 ja Võsa 9

kinnisasja (tl 46). Seega oli ühistu valmis veel 27.01.2009 andma hagejale Võsa 9 kinnisasja

omandi üle ning omand võis jääda üle andmata hagejast tuleneval põhjusel. Kuigi hageja väitel

on ta soovinud leppida ühistu juhatuse liikmega kokku notari juurde minemise aega, ei ole

hageja väitnud ega tõendanud, et ta nõudis ühistult Võsa 9 kinnisasja omandi üleandmist

mõistliku aja jooksul või esitas aegumistähtaja jooksul ühistu vastu hagi kinnisasja omandi

üleandmiseks. Ainuüksi sellest, et kostjad ei vaielnud hageja väitele vastu, ei saa järeldada

kostjate omaksvõttu TsMS § 231 lg 1 tähenduses, mille kohaselt on omaksvõtt faktilise väitega

tingimusteta ja sõnaselge nõustumine. Lisaks ei ole hageja väide piisavalt täpne, sest sellest ei

nähtu, millal soovis hageja leppida ühistuga kokku notari poole pöördumise aega, ning milleks

täpsemalt – kas kõigi kolme kinnisasja omandi üleandmiseks või ainult Võsa 9 kinnisasja

omandi üleandmiseks.

Arvestades seda, et hageja pidi saama 04.12.2006 teada, et ühistu rikkus oma kohustust anda

kinnisasja omand hagejale üle, kuid ei esitanud ühistule kinnisomandi üleandmise nõuet,

muutus hageja kahju hüvitamise nõue sissenõutavaks pärast seda, kui oli möödunud mõistlik

aeg kohustuse täitmise nõudmiseks ja kahju hüvitamise kohustuse täitmiseks ning hageja kahju

hüvitamise nõue aegus TsÜS § 146 lg 1 järgi viimasest kolme aasta möödudes. Hageja esitas

ühistu vastu kahju hüvitamise hagi 27.11.2020, s.o ligi 14 aastat pärast seda, kui ta pidi

väidetavast kohustuse rikkumisest teada saama ning selleks ajaks oli nii kinnisasja omandi

üleandmise nõude kümneaastane kui ka kahju hüvitamise nõude kolmeaastane aegumistähtaeg

selgelt möödunud.

9.4. Ülaltoodut arvestades oli hageja kahju hüvitamise nõue ühistu vastu hagi esitamise ajaks

aegunud ja ühes sellega ka TsÜS § 144 järgi kahju hüvitamise nõude tasumisega viivitamisest

tulenev viivisenõue. Nõude aegumistähtaja möödumise tõttu oli ühistul TsÜS § 142 lg 1 II lause

järgi õigus keelduda kahju hüvitamise kohustuse täitmisest ning vastava vastuväite esitamise

tõttu siinses kohtumenetluses, tuleb hageja kahju hüvitamise nõue ühistu vastu jätta aegumise

tõttu rahuldamata.

10. Hageja kahju hüvitamise nõue ühistu juhatuse liikme (kostja II) vastu on samuti aegunud.

10.1. Esmalt märgib kolleegium, et maakohus asus hageja nõuet ühistu juhatuse liikme vastu

kvalifitseerides õigesti seisukohale, et ühistu juhatuse liikme kohustuste rikkumise korral tekib

kahju eelkõige ühistule ning hagejal võiks olla kostja II vastu eelkõige kahju õigusvastasest

tekitamisest tulenev nõue.

2-20-17641

Ringkonnakohus märgib täiendavalt, et ühistu juhatuse liikmed, kes on oma kohustuste

rikkumisega tekitanud ühistule kahju, vastutavad MTÜS § 32 lg 2 järgi solidaarselt ühistule

tekitatud kahju hüvitamise eest. Seega saab eelkõige ühistu nõuda oma juhatuse liikmelt kahju

hüvitamist. Sellise nõude aegumistähtaeg on MTÜS § 32 lg 3 järgi üldjuhul viis aastat alates

kohustuse rikkumisest (vt ka RKTKo 09.06.2009, 3-2-1-62-09, p 12). Seda arvestades ei oleks

hagi esitamise ajaks (27.11.2020) olnud aegunud nõue, mis tugineb kinnisasja võõrandamisel

juhatuse liikme kohustuste rikkumisele ja selle võõrandamisele 2017. aastal.

Sellise nõude võib lisaks ühingule esitada MTÜS § 32 lg 4 I lause järgi ka ühingu võlausaldaja,

kui ta ei saa oma nõudeid ühingu vara arvel rahuldada. Seega juhul, kui hagejal oleks olnud

õigus nõuda ühistult (kostja I) kahju hüvitamist ja ühistu oleks olnud varatu, oleks hageja

saanud esitada ühistu juhatuse liikme (kostja II) vastu kahju hüvitamise nõude selliselt, et

juhatuse liige peab hüvitama kahju ühistule ning hageja oleks saanud oma nõude ühistu vastu

rahuldada saadud hüvitise arvel. Sellist nõuet ei ole aga hageja esitanud. Samas, ka juhul, kui

hageja oleks sellise nõude esitanud, ei oleks kohtul alust seda rahuldada, sest ülaltoodu kohaselt

ei ole alust hageja nõuet ühistu vastu rahuldada, st hagejal ei ole nõuet ühistu vastu.

10.2. Arvestades seda, et hageja nõuab kahjuhüvitise tasumist endale, saaks hageja nõue ühistu

juhatuse liikme vastu tuleneda sellest, kui juhatuse liige oleks tekitanud hagejale õigusvastaselt

kahju VÕS § 1043 tähenduses, sh heade kommete vastase tahtliku käitumisega VÕS § 1045

lg 1 p 8 tähenduses.

Sellise nõude aegumistähtaeg on TsÜS § 150 lg 1 järgi üldjuhul kolm aastat ajast, mil õigustatud

isik kahjust ja kahju hüvitama kohustatud isikust teada sai või pidi teada saama. Kuigi hageja

väitel sai ta Võsa 9 kinnisasja võõrandamisest teada 2017 detsembris, pidi ta kinnistusraamatu

andmete avalikkust arvestades saama kinnisasja võõrandamisest teada juba siis, kui uue

omaniku kohta tehti kanne kinnistusraamatusse, s.o 23.05.2017. Samal ajal pidi ta saama hagi

esitamiseks piisavalt andmeid ka kohustatud isiku kohta, sest ka ühistu juhatuse liikmed, kes

said etteheidetava tehingu teha, olid kantud avalikku registrisse. Ka juhul, kui hageja ei pidanud

kohe kinnistusraamatu kande tegemisest alates kinnisasja võõrandamisest ja väidetavast kahju

tekitajast teada saama, pidi ta neist asjaoludest teada saama mõistliku aja jooksul alates

kinnistusraamatusse kande tegemisest ning mõistlik aeg selleks ei saanud olla üle poole aasta.

Seega algas õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise nõude aegumistähtaeg TsÜS § 150 lg 1

järgi kinnistusraamatu kande tegemisest arvestades 23.05.2017 ja lõppes 23.05.2020 ning ka

juhul, kui sellele lisada mõistlik aeg, oli hagi esitamise ajaks (27.11.2020) aegumistähtaeg

möödunud.

10.3. Kolleegium märgib täiendavalt, et ka juhul, kui hageja õigusvastaselt tekitatud kahju

hüvitamise nõue kostja II vastu ei oleks aegunud, ei saaks kohus hagi rahuldada, sest hageja ei

ole toonud kohtu ette asjaolusid, mille alusel saaks järeldada ühistu juhatuse liikme tahtlikku

heade kommete vastast käitumist. Arvestades seda, et hageja ei ole väitnud ega tõendanud, et

ta oleks nõudnud ühistult Võsa 9 kinnisasja üleandmist mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta

sai teada või pidi teada saama sellest, et ühistu jättis talle 02.08.2005 üldkoosoleku otsuse alusel

kinnisasja omandi üle andmata, kaotas hageja VÕS § 108 lg 5 järgi õiguse nõuda ühistult

kinnisasja omandi üleandmist. Arvestades seda, et hagejal oli õigus nõuda ühistult kinnisasja

omandi üleandmist hiljemalt alates 04.12.2006 ning ühistu võõrandas kinnisasja kolmandale

isikule 2017, oli kinnisasja võõrandamise ajaks selgelt möödunud kinnisasja omandi

üleandmise nõude esitamise mõistlik aeg. Seetõttu ei olnud ühistul enam kohustust anda

hagejale kinnisasja omandit üle ning ühistule ega tema juhatuse liikmele ei saa ette heita

rikkumist ega kinnisasja võõrandamisega hagejale tahtlikku kahju tekitamist ja sellest

tulenevalt heade kommete vastast tahtlikku käitumist.

2-20-17641

11. Viimaks märgib ringkonnakohus, et hageja esitatud asjaolude kohaselt võiks hagejal olla

kostja I vastu ka alusetust rikastumisest tulenev nõue, kuid ka see nõue oleks aegunud.

Siinses asjas tõi hageja esile, et ta tasus suurema maatüki eest ühistule, kuid ühistu ei ole raha

tagastanud. Makstud raha tagamise nõuet ei ole hageja selgelt esitanud, kuid maakohus

tuvastas, et hageja tasus ühistule 16.12.2003 5000 krooni selgitusega „X maamaks“ ning

24.12.2003 18 600 krooni selgitusega „F za stoimost zemli, X“. Olukorras, kus hageja tasus

ühistule tema kasutuses olnud hoonete aluse maa kinnistamise tõttu raha, kuid hageja ei saanud

maad enda omandisse ning ühistu ei ole hagejale tagastanud ka raha, võis hagejal olla õigus

nõuda ühistult VÕS § 1028 lg 1 alusel õigusliku aluseta saadu tagastamist. Sellise nõude

aegumistähtaeg on TsÜS § 151 lg 1 järgi kolm aastat ajast, mil õigustatud isik teada sai või pidi

teada saama, et tal on alusetust rikastumisest tulenev nõue, seejuures aegub alusetust

rikastumisest tulenev nõue TsÜS § 151 lg 2 järgi igal juhul hiljemalt kümne aasta möödumisel

alusetu rikastumise toimumisest. Arvestades seda, et hageja tegi maksed 2003, oleks hageja

alusetust rikastumisest tulenev nõue TsÜS § 151 lg 2 järgi igal juhul aegunud 2013.

12. Ülaltoodut arvestades ei ole hageja esitanud oma nõudeid seaduses sätestatud

aegumistähtaja jooksul ning kostja aegumise vastuväite tõttu ei saa hageja nõudeid enam

rahuldada. Seda arvestades jättis maakohus lõppjäreldusena õigesti hagi rahuldamata ning

apellatsioonkaebuse väited ei anna alust kaebust rahuldada ega maakohtu otsuse resolutsiooni

muuta.

13. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad apellatsioonimenetluse kulud

TsMS § 171 lg 1 alusel apellandi kanda. Kostjatel ei ole apellatsioonimenetluses hüvitatavaid

menetluskulusid tekkinud.

(allkirjastatud digitaalselt)